Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses Confidential SORAINEN 5/6 vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajanditejooksul kohalik subsidiaarne õiguskord nn ba l t i e r i kor d ( s h b a l t i e r a õi gu s ) . Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist a l g a a s t a i l ( 1 9 1 8- 1 94 0) ü he l t p oo l t e n di s e Ve ne i mp e e r i u mi s e a du s a nd l us e a l us ni ng
b. vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime c. suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega d. võimaldab kiireid muutusi 12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b. erasektori ja kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel c. riigi ja erasektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel d. riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaarne valitsemi 13. Milliseid loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühen a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a
Kaasaeg: kui naised ei saa minna enam mehelikumaks, siis peavad mehed muutuma naiselikumaks (Esping-Andersen). Perepoliitika režiimid: Universaalne (Skandinaavia)- protestantism, nõrgad suguvõsasidemed, laps kui ühiskonna liige, poliitika siht- pere lõimida ühiskonda, mitte kaitsta seda kui traditsioonilist institutsiooni. Autonoomne (UK, Iirimaa, NL)- anglikaani ja katolitsismi mõju. Poliitika siht- mittesekkumine pereasjadesse, v.a. vaesuse korral. Subsidiaarne (süda-euroopa, Pr, Benelux)- võitlus riigi ja kiriku vahel; pere kui tervik, kollektiiv; laps on pere “oma”. Poliitika siht- pere traditsiooniliste funktsioonide säilitamine, kaitsta perekonda. Familism (Lõuna – Euroopa)- katolitsism, tugevad suguvõsa sidemed, riigi sekkumist ei pooldata; Poliitika siht- sarnane eelmisega, aga vähem arenenud. Heaolurežiimid ja poliitika eesmärgid Eesmärk Sots. demo. Liberaalne Konserv. Postkom
Kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsikaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajanditejooksul kohalik subsidiaarne õiguskord nn bal ti erikord (s h balti era õigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalg aastail (19 18-1940) ühelt poo lt endis e Vene imp eer iumi seadus and lus e alus ning õig us e koo lko nnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele
germaani alusele nii kanoonilise kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsi kaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmete Euroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul kohalik subsidiaarne õiguskord – nn balti erikord (sh balti eraõigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seega samuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine.
· Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetamiseks (ostab kontoritarbeid, autosid; abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). · Osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi ja KOV äriühingud Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS) · Täidab av-õig ülesandeid, puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus haldusõigus Joonis Haldus võib av ülesannete täitmiseks kasutada eraõiguse norme eraõ n subsidiaarne rakendamine. Kasutatakse olemasolevate lünkade täitmiseks, kui haldusõigus on ebapiisavalt reguleeritud (regulatsiooni täiendamiseks). Eraõ n tõlgendatakse av õ reeglite kohaselt ja lähtudes konkreetsest õ aktist, kus lünk on. Eraõ kehtib lepinguvabadus. Seaduslikkus tähendab, et keelatud tehinguid ei tohi sooritada. Av õiguses lubatud on see, mis on normiga lubatud (sõlmida võib vaid neid halduslepinguid, mis on lubatud).
Õigusnormide kaudu pürgiti üksikkodanike vahelsite suhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Avaliku õiguse valdkond hakkas arenema hiljem ,alles peale Suurt Prantususe revolutsiooni 1789a. , kui kui kodanluse püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja – vabaduste kaitsmine. Eestis formeerus sajandite jooksul nn kohalik subsidiaarne õiguskord nn balti erikord. Rooma õigus on saabunud Eesti alale nn kahe lainena.: - Rootsi kuningriigi koosseisus olemise perioodil; - Seejärel 19.saj kodifitseerimise käigus. 1.1.2. Üldine ehk common law ehk anglo-ameerika suur õigusssüteem Kodumaa Inglismaa, kust see levis hiljem USA-sse ja Kanadasse. Tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid.
Erinevad rahvusvahelised kohtud Jõu kasutamine Agressioon Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve Universaalne ja regionaalne julgeolek Diplomaatia, selle garantiid · Rahvusvaheline vastutus: Rahvusvahelise vastutuse alused Rahvusvahelise kohustuse rikkumine Vastumeetmed, kahju hüvitamine Immuniteedid: võrdne saab võrdse üle õigust mõista ainult tema nõusolekul Rahvusvaheline kriminaalõigus Kuriteod Subsidiaarne menetlus Rahvusvahelise õiguse objekt: Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed "Tehingud": kauplemistingimused, laenud (74-81) Eraõigus tegeleb isikutevaheliste suhete reguleerimisega. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus, eriosa moodustavad õigusvaldkonnad nagu: rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Tsiviilõigus
kanoonilise kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsikaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahelpärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul kohalik subsidiaarne õiguskord - nn b a l t i e r i ko r d ( s h b a l t i e r a õ i g u s ) . Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamista l g a a s t a i l ( 1 9 1 8 - 1 9 4 0 ) ü h e l t p o o l t e n d i s e Ve n e
1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud juristidena oskasid nad omandatu praktilises tegevuses ellu viia. Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast on kindlasti Constitutio criminalis Carolina e. CCC 1532.a. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus.
(siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses). EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud. Usalduse kaitse printsiip EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte. §6 Eraõiguse normide subsidiaarne kasutamine haldusõiguses Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha
tugines romaani-germaani alusele nii kanoonilise kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsi kaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmete Euroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahel pärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajandite jooksul kohalik subsidiaarne õiguskord - nn balti erikord (sh balti eraõigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seega samuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja
(siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses). EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud. Usalduse kaitse printsiip EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte. §6 Eraõiguse normide subsidiaarne kasutamine haldusõiguses Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha
eristab teistest isikutest (st nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest). 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste kohustuste (näiteks laenu tagasimaksmine, ostuhinna tasumine, tekitatud kahju hävitamine vms) ei ole juriidilise isiku asutajate, osanike või juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. Erandiks on täisühingu osanikele ja usaldusühingu täisosanikele ette nähtud subsidiaarne st täiendav vastutus ühingu kohustuste eest. 8. Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime? Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TsÜS § 26 lg 3). Eraõiguslik juriidiline isik tekib õigusvõime vastavasse registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 1 ja lg 2). 9. Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada? Juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku
tsentralisatsioon; planeerimisregioon, haldusvaldkond; föderatsioonide haldustasandid: lokaalne (vald, linn, kommuun), regionaalne (subregionaalne, supraregionaalne), osariik (liidumaa), föderatsioon; subsüsteem; kohaliku omavalitsuse autonoomne haldus; territoriaalne üldhaldus, spetsiifiline valitsemisala haldus, spetsiifilise funktsiooni täitmine; normatiivne tegevus, normivabad toimingud; regionaalne koordineerimine, regionaalplaneerimine; haldusakt; subsidiaarne tasand; kohahaldustasandite süsteem, tasandite sisemine süsteem; mitmetasandiline haldussüsteem, ühetasandiline haldussüsteem; eriliste regioonide autonoomne omahaldus; esindus- ja täitevorganite strutuur: institutsiooni iseloomu alus (ainuisikuline, kollegiaalne), haldusülesannete alus (valdkonnastruktuurid, funktsionaalsed struktuurid, poolomavalitsuslikud või -ühiskondlikud struktuurid); kohtuvõim
annaabi.ee 
