Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina,
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: Saavutused ja kaotused Euroopa Liiduga liitumine on toonud Eestisse väga palju uusi asju ja ka neid millega peameloobuma.2011.aastal liitus Eesti eurotsooniga, mis on aidanud luua uusi töökohti. Euro muutis mugavaks reisimise ja vähendas valuutavahetuskulusid. Euroopa Liiduga liitumine on andnud Eestile vabadust, kindlust ja heaolu. Inimesed saavad ilma ühegi piiranguta minna elama või töötama ükskõik millisesse teise liikmesriiki. Tänu EL-ga liitumisele on ettevõtjatele ühisturg äärmiselt oluline ja kaupadevabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule. Tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete vahel ja paranenud on ka tarbijakaitse. Eesti kodanikele on laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse teistesse riikidesse. 2007. aasta lõpus kadus piirikontroll eesti kodanikele. Eesti liitum...
tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261. 3 · selgitada välja seadusemuudatuses esinevad olulisemad kitsaskohad;
ning kodakondsuse ja migratsiooni korraldamise ülesanne. Kokku töötab sisejulgeoleku valdkonnas igapäevase heaolu loomiseks peaaegu 10000 töötajat. Sisejulgeolekuvaldkonnas on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel ülesanne tagada riigi sisejulgeolek ja kaitsta avalikku korda, valvata ja kaitsta riigipiiri ning tagada piirireziim. Siseministeeriumis tegelevad sisejulgeolekuvaldkonnaga järgmised osakonnad:Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele. Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus
jäävatele probleemidele kiiresti reageerida (Lang, R. RiTo10, Tallinn, 2016). Meie riigi õiguskindluse tagamine ja õigussüsteemi korrastamine ning arendamine on valitsuse eesmärk. Proriteetideks tagada õiguskindlus ja jätkata õigussüsteemi korrastamist ning arendamist lihtsuse suunal; läbipaistvuse suurendamiseks arendada infosüsteeme, mis tagavad õigusaktide, kohtuotsuste ja riigi põhiregistrite pideva kättesaadavuse; lähtuda Riigikogus heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundadest ja pidada tarvilikuks eelistatult tegevusi ning vahendeid: - alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse, vastaseks võitluseks; - organiseeritud ja raske peitkuritegevuse, sealhulgas korruptsioon, narko-, suure kahjuga majanduskuritegevuse ja inimkaubanduse, vastaseks võitluseks; - perevägivalla, eelkõige korduva vägivalla avastamiseks ja tõkestamiseks. Mõnedest kitsaskohtadest
Kui me praegu ehitame endale tugeva pinna alla, siis on meil tulevikus lihtsam. Tuleb juba varakult hakata endale sisendama teadmist, et mitte riik ei ole hoolimatu ja ei suuda maksta piisavalt toetusi, vaid mina ise olen midagi tegemata jätnud, ei suuda olla piisavalt leidlik, töökas ja nutikas, et end ja oma peret hästi üleval pidada. Meie riigis on tohutult palju kurjust ning üldse kuritegevust ja liiklusõnnetusi. 2015. aasta kriminaalpoliitika statistikast on näha, et kuritegude üldarv oli 32 575, ning politsei andmetel oli liiklusõnnetuste arv 1417 (Statistikaamet, 2015). Miks ja kuidas on asi nii kaugele jõudnud? Tänapäeva vanemad ei saa enamjaolt hakkama oma laste kasvatamisega ning nende harimisega. Kindlasti tekib küsimus, miks ma nii arvan? Olen ka ise noor õppiv neiu, ja näen oma sõpru ja tuttavaid kõrvalt. Vanematel ei ole tegelikult õrna aimugi, kus
prokuratuuri juht.*24 Nagu näidatud, seda süsteemi Poolas aga hiljaaegu muudeti. Eestis sarnaneb olukord esmapilgul pigem kolmanda rühma süsteemiga selle erisusega, et prokura- tuur on täidesaatvast võimust funktsionaalselt sõltumatu; seega on Eesti süsteem pigem sarnane Inglismaa mudeliga. Võrreldes Prantsusmaa jt riikide mudeliga on Eestis valitsuse roll prokuratuurile juhiste andmi- sel olnud minimaalne, piirdudes peamiselt kriminaalpoliitika prioriteetide sõnastamisega. Kokkuvõttes saab siiski asuda seisukohale, et vaid vähesed Euroopa Nõukogu liikmesriigid on prokura- tuuri üles ehitanud täielikult eksekutiivvõimu osana ja allutanud selle valitsusele (justiitsministeeriumile). Samuti tuleb tähele panna, et paljudes riikides on prokuratuuri subordinatsioon täitevvõimule pigem for- maalne kui sisuline ja valitsus hoidub sekkumast konkreetsesse kriminaalmenetlusse.*25 Aga isegi sellistes
Alaealiste suhtes menetlus kiire, huve arvestav, mõjutamine edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumise suhtes. Sissejuhatus Kaitseb ühiskonna põhiväärtusi, luuakse sotsiaalsed kapitali (kahju heastamine, hukkamõist). Eestis kulgesid modernistlik (riikluse rajamine) ja postmodernistlik (riigi rolli vähenemine) gaas pea üheaegselt. Nüüd tuleb leida tasakaal ennetamise, justiitssüsteemi tegevuse ja ühiskonna huvide vahel. Selle mõõtjaks saab olla parlament (sest kriminaalpoliitika peegeldab ühiskonna demokraatia, taluvuse astet). 1. Kriminaalpoliitika olemus Unustada ei tohi ennetamist enne kuriteo toimepanekut. Seetõttu on mõistlik kriminaalpoliitikasse kaasata kõik need ühiskondlikud strateegiad, taktikad ja vahendid, mis võimaldavad takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada turvalisust ühiskonnas
c. Jagatud pädevus + valdkondade näited (EL+liikmesriigid)EL tegutseb siis, kui riigid seda tahavad ja kui see on kasulik nii liidule kui ka riigile. Valdkonnad: siseturg, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika (tagamine), vabadusel, rurvalisusel ja õigusel rajanev ala (migratsiooniküsimused, Shengeni ala, viisa küsimused, kriminaalpoliitika ehk politsei koostöö, piirivalve koostöö). d. Toetav, koordineeriv ja täiendav pädevus + valdkondade näited (Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus noorsugu ja sport, halduskoostöö, kodanikkekaitse. e. Erandlikud valdkonnad f. Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve
oktoober 2009 URL:http://www.computerworld.com/s/article/9139992/Practical_identity_protection_you_can_use ?taxonomyId=82 [12.02.2010] 6. Kallas, Riina. Andmeturbe ekspert: küberkuritegevus on suurem kui globaalne narkoäri, 11. märts 2009 URL: http://www.arileht.ee/artikkel/461703 [14. 03. 2010] 7. Beichner, Aare. (2009). Arvutikaitse dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/5816/1/Kirna.ppt [03.01.2010] 8. Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond (2009). Kuritegevuse statistika jaanuar 2009 URL:http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40301/Kuritegevuse+kuu %FClevaade+2009+01.pdf [29.12.2010] 9. Karistusseadustiku muutmise seadus (2008). Riigi Teataja I, 13, 87 URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12937096 [25.03.2010] 10. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69 URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp
kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta. Kuritegevuse lokalisatsioon ehk geograafia (paiknevus) - Parim kriminaalpoliitika on hea sotsiaalpoliitika. Kui elatustase on kõrge, siis ei ole põhjust kriminaaliks hakata. Minimaalne profülaktika. 3 kvartalit 43 tapmist/mõrva, 2012 59, 2011 72, 2010 63, 2009 76 Selleks, et nähtust muuta, peab oskama seda seletada. Kuritegevust kui massinähtust analüüsitakse läbi sotsiaalsete nähtuste (tööga kindlustatus, materiaalne heaolu, alkoholism). Kurjategija käitumist analüüsitakse läbi tema sisemiste väärtuste, tõekspidamiste prisma.
Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Sellega on ministeerium piltlikult öeldes pannud politseile kohustuse määrata tuleval aastal iga päev kahe miljoni krooni eest trahve. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhi Priit Heinsoo sõnul tuleb kasv eelkõige selles osas, et seoses elektroonilise liiklusjärelvalve kasutuselevõtuga piltlikult öeldes kahekordistub liiklusjärelvalve ressurss. Kalev Kallo sõnul on trahvirahade prognoosiga juba sisse kirjutatud, et Eesti inimene pätistub ja tänu sellele saab eelarve täis. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Toomas Trapido sõnul peaks riik võimaldada inimestel trahvide asemel heastada oma pahategu ühiskondlikult kasuliku tööga
iseloomulikku funktsiooni) *Justiitsminister on Urmas Reinsalu. *Justiitsministeeriumi haldusalas on Patendiamet. Patendiamet tegeleb leiutiste, kasulike mudelite, kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse
Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad. 7.Avalik halduse organisatsiooniline ülesehitus Siseministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
väljendanud), et tasu andmine on vastuteene tehtava või tehtud ametialase teo eest49. Selline käsitlus võimaldab altkäemaksu eest vastutusele võtta süüdlasi ka ühepoolsete suhete korral. Vastavalt §-le 331 on ametiisik tasu nõudnud, see on talle lubatud või talle üle antud. 4.4. Kokkuvõtvad järeldused Tuleb tõdeda, et mõlemal näitel on oma rahvusliku kriminaalpoliitika omapärand. Eelkõige teo konkretiseerituse määramatus Venemaal, või siis vastupidine olukord, millal teo olemasolu määratakse vastavalt vajadusele. Samuti võimaldab suurriiklus, st eelkõige Venemaal sellist laiahõlmalist tõlgendamist, mis ilmselt omakorda on tulenev korra tagamise- ning lähiajaloo mentaliteedi kustutamise vajadusest. On hea meel tõdeda, et Eesti Vabariigis on seadusandja olnud konkreetsem ja sätestanud koosseisu ilma teo
problem in young students lifes. Bulling needs further attention and it is important to inform people of how to prevent the problem. Keywords: schoolbulling, Tartu Tamme Gymnasium, Estonia Kasutatud allikad Sullivan,K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004) Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Suurbritannia: Sage Publications of London, Thousand Oak and New Delhi Salla, J. (2010) Alaealiste vägivallakuritegevus. Kriminaalpoliitika osakond, Justiitministeerium Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring, justiitsmininsteerium Käesel, K. (n.d.) Külastatud aadressil http://psyhholoog.weebly.com/koolikiusamine.html (Vaadatud 09.03.2013) Lisa 1 Küsimustik Palun Teie abi oma kooli uurimustöö läbiviimisel. Antud küsimustiku eesmärk on uurida koolikiusamist ja sellega seotud küsimusi 9. ja 10. klassi õpilaste hulgas.
Kasutatud kirjandus 1. Kaugia, S (2002) Õigusnormide kohast eri kultuurides. Tallinn. Riigikogu Toimetised 2. Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn. Sisekaitseakadeemia 3. Soo, K., Lukk, M., Aisaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tallinn. Justiitsministeerium 4. Sootak, J. (1997) Kriminaalpoliitika. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 5. Eesti Vabariigi põhiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 6. Lapse õiguste konventsioon 7. Riiklike peretoetuste seadus 8. Tulumaksuseadus 9. Vanemahüvitise seadus 10. Vikipeedia 11. Kallas, K. 2016 Blogi http://www.sekretar.ee/uudised/2016/04/20/kaja-kallas- palgalohe-alged-on-vanemahuvitiste-susteemis 13
arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei politseinõunik, Anno Aedmaa - Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik, Meelis Maiste - Siseministeeriumi õigusosakonna nõunik, Kaido Jõgeva - Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist.
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
mida kõike tuleb igal konkreetsel juhul kindlasti arvestada. Selleks, et konkreetsel juhtumil olulist tähelepanuta ei jääks ning erinevaid isikuid võrdselt koheldakse, on vaja teatud süsteemi, kuhu oleks loogiliselt õigesse kohta paigutatud kõik need elemendid, mida õiguse rakendaja peab silmas pidama. Sellise loogilise süsteemi loomise, korrastamise ja edasiarendamisega tegelevat teadusharu nimetatakse karistusõigusdogmaatikaks. 3 Sellise valiku põhjuste kohta vt nt J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tartu, 1997, lk 44-48 2.2.1 Deliktistruktuur KrK järgi KrK-s kasutuses olnud deliktistruktuur rajanes tegelikult XIX-XX sajandi vahetuse Saksa õigusteaduses valitsenud klassikalise kuriteomõistel4 ning senisel kujul pärines 1930 ja 1950 10 aastatel välja kujunenud nõudkogude õigusdogmaatikast, mis taandas kuriteomõiste kriminaalvastutuse ja kuriteo üldkoosseisu mõistele
1 Lembit Auväärt. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 158. 2 . (2008). . [http://5ka.com.ua/38/7990/1.html]. 3. Märts 2009 a. 3 Lembit Auväärt. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 158. 4 . . (2002). . : , lk 3. 7 Joonisel 1 kajastab kritegude üldarv 2003-st kuni 2008. aastani. Joonis 1. Kuritegevus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud. Allikas: Justiitsministeerium. [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40156/Kuritegevus+Eestis+2008+slai did+19012009+%28parandatud+4022009%29+%5B%DChilduvusre%BEiim%5D.pdf]. 27. Märts 2009 a. Selline ühiskonna nõudmine soodustas iseseisva teadusliku distsipliini kriminaalse viktimoloogia (ohvriõpetuse) teket. Kuritegu, ohver ja situatsioon on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et moodustavad ühise
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantsler, lisaks võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsiooni (välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti välisesindused). Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Koordineerib hariduselu Justiitsminister - Kristen Michal Riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine Kaitseminister - Urmas Reinsalu Riigikaitse, ajateenistus, Kaitsevägi jne Keskkonnaminister - Keit Pentus Tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele Kultuuriminister - Rein Lang
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
oma karistatamatusesse ega käitu impulsi ajendil. Nils Christie ,,karistuse hindamise teooria" karistused on suhtelised. Üks ja sama võib olla eri tähendusega, kuna kannatused on suhtelised. Nt elatustaseme tõusuga suureneb vabadusekaotuse tähendus. Kuritegevuse sotsioloogiliste teooriate käsitluses oli juttu teaduslikust lähenemisest, mis rõhutab juhuse tähtsust kuriteo sooritamisel. Kolmas ja küllap aktuaalseim kriminaalpoliitika vahendite rühm lähtub otseselt sellest mõttekäigust. Selle kohaselt suur osa inimestest, kui mitte kõik, on valmis sooritama kuritegu, kui vaid tekib juhus. Ainuke oluline vahe kurjategija ja mittekurjategija vahel seisneb selles, et üks jääb vahele, teine mitte. seda võib nimetada ka situatsiooniliseks lähenemiseks. Eesmärk on piirata kuriteo sooritamise võimalusi. See lähenemisviis lähtub
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
