riikidega) on toonud Eestile kasu. Seda poleks olnud võimalik saavutada läbi partnerluse üksikute riikidega. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda liidu õigusakte. Teisisõnu Eesti ise räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt Euroopa Liidu otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades. Ka Euroopa Liidu teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Et paremini esindada Eesti huve, tuleb valitsusel määratleda prioriteedid ning põhimõtted. Nendest lähtutakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemisel. Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid tuuakse ära eraldi strateegilised dokumendis. See on alus valitsuse Euroopa
institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1 16.03.2010 Eesti prioriteedid Euroopa Liidus · Tugevam Euroopa Liit · Konkurentsivõimeline majandus · Energeetika ja kliimamuutused · Tõhus otsustusprotsess · Paremini suunatud eelarveraha kasutamine · Tänapäevane põllumajanduspoliitika
korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Eesti Seemneliit Eesti Ühistegeline Liit Eesti Konsulentide Ühing Eesti Loomaarstide Ühing Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Eesti Kartul Eesti Toiduainetööstuse Liit Leivaliit Eesti Kalurite Liit Eesti Kalaliit
elluviimine ja tulemuste hindamine. Osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded. Korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. OSAKONNAD Avalike suhete osakond Eurokoordinatsiooni osakond Finantsosakond Haldusosakond Infotehnoloogia osakond Kalamajandusosakond Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond Maaelu arengu osakond Personaliosakond Põllumajandusturu korraldamise osakond Siseauditi osakond Strateegiaosakond Taimetervise osakond
Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes.
„Müümine“ hõlmab endas veenmist, kus juht seletab alluvale tööülesannet täpsemalt lahti ja seletab tagamaid. Toimub mõlemapidine suhtlus, ent on kindlalt määratletud, et juht on juhirollis. S-3 Osalemine (toetamine) – vastab D3-le - on mõeldud töötajale, kes oskab ülesannet täita, kuid on millegipärast ebamotiveeritud. Juht üritab sellisel juhul teada saada sellise käitumise põhjuseid ja töötajat motiveerida. Samuti annab juht alluvatele võimaluse rääkida kaasa otsustusprotsessis. Põhirõhk on juhi-alluva suhte arendamisel ja vähem tööülesandel. S-4 Delegeerimine (jälgimine) – vastab D4-le - sobib motiveeritud ja kompetentsele töötajale. See hõlmab endas tööülesannete delegeerimist alluvatele, andes neile mingil määral vabadust, samas kaudselt töötajaid siiski jälgides. http://1.bp.blogspot.com/-Ep3RDD9ze5E/T4J-Tcy0UCI/AAAAAAAAAhA/EHvkyabbZVI/s1600/Imagen1.png
Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi. Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis. Eestil vähenes võimalus leida endale liitlasi välispoliitilisel tasandil, rahvusvahelised suhted pingestusid, Eestisse toodi nõukogude sõjaväebaasid. Autoritaarne diktatuur aitas Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu. Dita Donatella Henriette Kadak
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele ja sotsiaaldemokraatia ei ole õigupoolest päriselt demokraatliku valitsusviisi vorm vaid pigem ideoloogia, mis rõhutab sotsiaalse võrdsuse ja solidaarsuse printsiipi koos demokraatiaga. Oma kodukohas saab demokraatiaga tegeleda niinimetatud külakoololekute ja valla
fundamentaalsemast asjaolust,et erinevate indiviidide ja gruppide jaoks tähendab üldine hüve paratamatult erinevaid asju. Väitega saab igati nõustuda, me ei saa eeldada, et kõik riigi kodanikud suhtuksid kultuuripärandisse samamoodi. Autor märgib õigesti selle, et demokraatlik kompromiss võib lõplike väärtuste taandamatute erinevuste vahel ainult kahjustuda. Oluline on ka veel üks probleem demokraatlikus otsustusprotsessis, praeguste ja tulevaste rahulduste hindamine. Autor peab oluliseks toetumist demokraatlikele valistemisvormidele ehk selleks seatud institutsioonide tingimusteta usaldamisele. 18. sajandi demokraatiafilosoofiat võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinim...
naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne., põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme: vaesumist, madalamaid pensione ja muud. Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta. See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme.
Aega, mil demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, hakati nimetama vaikivaks ajastuks. Sel ajal ülistati presidenti väga, teda nimetati isegi ,,Eesti rahva isaks". Talle peeti austusavaldusi ning temast kirjutati ülistavaid elulookirjeldusi. Ta sai rohkesti kõrgeid aumärke ning talle püstitati isegi ausammas. Leian, et vaikiv ajastu oli Eestile suureks kahjuks, sest rahval kadus demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis, Eestis vähenes võimalus leida välispoliitilisel tasandil endale liitlaseid demokraatlike riikide hulgas; rahvusvahelised suhted hoopis pingestusid. Sel ajal toodi Eestisse nõukogude sõjaväebaasid. Lõppkokkuvõttes aitas autoritaarne diktatuur Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu ning Eesti inkoporeerimist Nõukogude liidu koosseisu.
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on meile andnud nii palju eeliseid kui ka toonud terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti Arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismissioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004ndal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalusi rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte...
ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 6) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 2. Kantsler Kantsleril on 22 ülesannet: näiteks
Euroopa liidus loodi 7 suurt institutsiooni milleks olid: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollkoda. Et nendest aru saada peab teadma millega need institutsioonid tegelevad. Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa Euroopa Liidu poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Eesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks Euroopa Liidus on vajalik efektiivse siseriikliku Eurooa Liiduga seotud küsimuste koordinatsioonisüsteemi olemasolu. Getter Klaas Ka Eestlased löövad kaasa erievates Euroopa institutsioonides. Euroopa Komisjoni
menetlus aastatel 2003–2008, RiTo nr 26, 2012 1) Artiklis on välja toodud, et Eesti on Balti riikide võrdluses kõige vähem aktiivne otsedemokraatia kasutaja. Kui Läti ja Leedu põhiseadustes on olemas neli referendumitüüpi, siis Eestis saab rahvahääletust otsustada ainult parlament. See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on suurem, kui nad saavad ise poliitilises otsustusprotsessis osaleda. Samas on Riigikogus tehtud korduvalt katseid otsedemokraatia vorme seadustada või rahvahääletust korraldada, kuid paraku pole need läbi läinud. Siinkohal tekib küsimus, mis on meie eesmärk? Kas poliitiliste otsuste legitiimus? Kui jah, siis oleks aeg otsedemokraatiaks. 3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust
muutmist või vastu võtmist *direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reglina ministeerium,kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest EL Nõukogus *direktiivi vastuvõtmisel tagab vastutav ministeerium selle ülevõtmiseks vajalike siseriiklike õigusaktide kajastamise ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse tööplaanis ning korraldab eelnõude koostamise. Kuidas Eesti osaleb EL otsustusprotsessis *Eesti riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks EL-s on vajalik efektiivse siseriikliku EL-iga seotud küsimuste koordinatsioonistruktuuri olemasolu.Toimiva koordinatsioonisüsteemi kujundamine on eriti oluline väikeriikide puhul,kelle mõjukus otsustusprotsessis sõltub paljuski positsioonide kvaliteetsest,siseriiklikult kooskõlastatud ja mõtstatud ettevalmistamisest. *kui Eesti ei suuda oma seisukohti
poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid on toodud dokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011", mis kiideti heaks Vabariigi valitsuse 25.10.2007 istungil. Poliitikadokumendi eesmärgiks on määratleda peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub
(opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küp ros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid
ei rakendata v.a. üksikute administratiivkohtade täitmiseks (siis küsitakse CVd ja viiakse läbi intervjuu). Jätkusuutliku tootlikkuse suurendamine tähendab, et ettevõte valmistub tulevasteks riskideks, ennetades muutusi ja kohandudes muutustega kiiresti ja paindlikult. AS-s Notsu on kõik pühendunud teadmiste ja oskuste jätkuvale arendamisele, ettevõttes hoolitsetakse personali heaolu eest ning töötajad osalevad aktiivselt otsustusprotsessis, eelkõige nende tööd puudutavate otsuste langetamisel. Juhtimine põhineb vastastikusel tunnustamisel ja koostööl, mitte võimupositsioonil töötajate suhtes. Inimeste asetamine organisatsioonistrateegia keskmesse võimaldab tippjuhtkonnal arutada tulevikku ühiselt töötajatega, et mõista kuhu peab tuleviku ,,ehitamiseks" oluliselt investeerima. Hetkel on AS Notsul viis peamist riiki, kuhu oma toodang tarnitakse (vt. joonis 1). Joonis 1
demokraatiat otsuste tegemisel. 1 Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle muutmata saavad üha enam võimalusi osaleda ELi töös. Kodanike silmis on just parlamendil kõige suurem usaldus ning legitiimsus. Liikmesriigi parlamendi ulatuslikum kaasamine annab rahvale märku sellest, et ka nende roll liidu otsustusprotsessis on suurenenud. Samuti aitab süsteem kahtlemata kaasa parlamentidevahelisele suhtlemisele ning koostööle. 2) Lissaboni lepingus on punkte, millega tugevdatakse institutsioonide tõhusust, ühtsust ja läbipaistvust, ning selle tulemusena saavad kasu Euroopa kodanikud. (nt: Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamendi volitusi õigusloome ja ELi eelarve ning rahvusvaheliste lepingute heakskiitmise valdkonnas. Muudetakse Euroopa Parlamendi
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle
otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle
otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud. Demokraatlikus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Näide: kool, Jeff Bezos, Google 8. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni üle
Amortisatsioon: A=85% > 27 200 B=10% > 3 200 C=5% > 1 600 Kindlustus: A=85% > 5 100 B=10% > 600 C=5% > 300 Kuigi osakond C tegutseb kahjumiga, ei tohiks osakonda sulgeda, sest ettevõtte üldkasum jääks 8 800-480=8320 kokkuvõttes väiksemaks, ja see on oluliselt suurem kahju kui kaudsete kulude -480 kahju. Ülesanne 2. Kulud otsustusprotsessis Vaid ühte toodet valmistav ettevõte on kavandanud järgmise kvartali toodanguks 100 000 tooteühikut järgmise eelarvega: otsene tööjõukulu 600 000€, otsene materjalikulu 200 000€, üldkulu muutuv osa 200 000€, üldkulu püsiosa 400 000€. Tellimusi on järgmiseks kvartaliks laekunud 80 000 tooteühikule vastuvõetava turuhinnaga 18€ ühik. Ülejäänud 20 000 ühikule turuhinnaga 18€ tükk on tellimuse saamine
ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas. Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse suurenemise, on samavõrd oluline turvalisuse kasv, mis kaasneb niinimetatud Schengeni kompensatsioonimeetmetega. Sisepiiridel piirikontrolli kadumine, ühtne viisapoliitika, riikidevaheline koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni valdkondades
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – a...
komponentide valmisolek ja õigeaegne rakendamine. Ja sellises struktuuris on tähtis, et oleksid selgelt sõnastatud probleemid ja eesmärgid. Meie osakonna juht on väga kindla seisukohaga, kuid see ei tähenda, et ta teiste arvamust kuulda ei võtaks. Arvamuste paljususest tehakse pea alati kompromissettepanekud ja need arutatakse läbi. On tunda juhi oskust viia otsused läbi kõigile vastuvõetavas vormis. Autoritaarse juhiga siin tegu pole. Töötajad osalevad otsustusprotsessis. Ka psühholoogiline hoolivus on väga hea. Probleemidele leitakse kiiresti lahendus, toetatakse tööväliseid mitteformaalseid suhteid erinevate ürituste korraldamisega. Tiimitunde tekitamine on läinud päris hästi. Avaldub see kõige paremini kiiretes olukordades, suurte projektide puhul. Minu kogemused ülikoolis. Ülikooli astumine oli kindlasti väga tähtis samm, mis oli tingitud puhtalt sisemistest mõju- dest. Eluliselt oli tunda, et minu enda areng on jäänud ajale jalgu
· 6. komitee - õigusküsimused · Julgeolekunõukogu ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et
Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda. McKinsey ja CO 7 S-i eristamaks juhti liidrist.
Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5: EESTVEDAMINE JA MOTIVEERIMINE. Eestvedamise käigus mõjutab juht töötama töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Peab olema SOOV juhile järgneda, mitte KÄSK alluda. McKinsey ja CO 7 S-i eristamaks juhti liidrist.
otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, kaitseb see liikmesriikide suutlikust teha otsuseid ja võta meetmeid, õigustab liidu sekkumist juhul, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada meetme eesmärgi. proportsionaalsus, kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid 15. Väikeriigi ohud ja võimalused EL-i otsustusprotsessis üksinda ei saa midagi mõjutada. Tuleb teha palju lobi- ja koostööd teistega üksinda ei saa "ohule" vastu seista Liikmesriigi põhiseadus pole enam ülimuslik väiksemad riigid on üleesindatud lobitöö võimalus kaasa rääkida kõikides otsustusprotsessides väikeriigis napib pädevaid poliitikuid ja ametnikke väikeriigil on suuremad rahalised piirangud 16. Veebel & Markus: Rahvusüleste institutsioonide roll Euroopa võlakriisis
4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet. Komisjon on samaaegselt õigusaktide algataja, haldaja ja kontrollija. Komisjonil on suur mõju ELi õigusloomeprotsessile, ehkki ametlikult teeb otsuseid nõukogu, sageli koostöös Euroopa Parlamendiga. Põhimõtteliselt on komisjonil ainsa ELi organina õigusaktide algatusõigus, mis tähendab, et enne, kui nõukogu saab teha otsuse, peab komisjon tegema õigusakti vastuvõtmise ettepaneku. Teatud selgesti määratletud juhtudel võib
Rangus – Protsessis peaks kasutama parimaid teostatavaid teadusmetoodikaid ja –tehnikaid; “Parim kasutuskõlblik metoodika”. Süstemaatilisus – Protsessi lõpuks peaks olema kogutud lõplikuks arutluseks kogu oluline info mõjutatud keskkonna kohta, väljapakutud alternatiivide kohta nende mõju ja vajalike abinõude seire kohta Ja uurida ka ülejäänud toimeid. KMH AVALIKKUSE KAASAMINE - Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustusprotsessis (Aarhusi Konventsioon); Informeerib, konsulteerib; Ennetab ja lahendab konfliktid; KMH KASU: Projekti rakendamisel vähenenud hind ja ajakulu; Suurem projekti tunnustus (nõusolekud); Väldib negatiivseid mõjusid ja seadustemääruste rikkumisi; Väldib lammutuskulusid; Minimaliseerib riske; Puhtam keskkond, tervem elanikkond, looduse kandevõime; Keskkonna- säästlikum planeerimine, projekteerimine. KMH kasu KMH kahju 1
Juhul kui juht otsustusprotsessi väldib, ei avane indiviidil võimalust oma arvamust avaldada, mille läbi indiviid usub mõjutavat ka oma tulemit. Sellise võimaluse annab aga sõltuv otsustusstiil ning sellist seost uurimuse tulemused kinnitavad. Samuti nähtub tulemustest, et indiviid, kes tajub otsustusstiili ratsionaalselt alternatiive kaalutlevaks, hindab otsustusprotsessi siiski õiglaseks olenemata sellest, kas juht tegelikult indiviidi arvamust otsustusprotsessis arvestab. Uurimuse tulemused kinnitasid samalaadseid seoseid ka jaotamise õigluse ning otsustusstiilidega. Seega kinnituse leidis ka kolmas töös püstitatud hüpotees. Thibaut ja Walker (1975; tsit. Barsoux & Marzoni 2008 järgi) leidsid oma uurimuses, et protseduurilise õigluse tähtsus seisneb kahes üksteist täiendavas selgituses. Esimene neist väidab, et indiviidid tajuvad õiglast protseduuri kui tagatist selle kohta, et aja möödudes saavad nad oma
Käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Kõik õigused ja vastutus on liidril, Töötajatele antakse selgelt määratletud tööülesanded, Info liikumine ülemiselt tasemelt alla NT: Stiili kasutab politsei ja sõjavägi, kus juhile on antud vastav väljaõpe ning korraldusi täidetakse ilma kõhkluste ja küsimusteta. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatlik juhtimisstiil: saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja kõik otsustavad võrdselt koos, kõigi arvamuste ära kuulamisel ja juhi toetusel NT: Demokraatlik juht arutab enne otsuse tegemist teemat teiste seonduvate inimestega ning teeb seejärel otsuse, vajadusel arvestades teiste soovitustega. 28. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Passiivne juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Delegeerib nii võimu kui vastutust.
Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sonastage naide. Et juht jõuaks tohkem ülesandeid täita Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sonastage naide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini Juht ei ole kindle alluvate kvaliteetses töös Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks?
See koosneb liikmesriikide ministritest, kes järgivad riigilt saadud juhiseid. Koguneb eri koosseisudes, sõltuvalt poliitika valdkonnast. Koosseisu juhib eesistujariik (v.a. välisasjade nõukogu). Pigem on see valitsustevaheline institutsioon, kuna koosneb liikmesriikide ministritest, kes kõik suuremal või väiksemal määral järgivad enda riigilt saadud juhiseid ja esindavad eelkõige enda riigi huve. 15. Kuidas toimub liikmesriikide huvide esindamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis (märkus: siinkohal ei pea mõtlema ainult EL Nõukogu raames, vaid nt. kogu EL otsustusportsessi või eelnõu elutsükli jooksul)? Kas suurtel liikmesriikidel on Nõukogus rohkem võimu kui väikestel liikmesriikidel? (aruteluküsimus) Nt Eesti suudab Euroopa Liidu arengut tulemuslikult mõjutada siis, kui meil on olemas väga selged ja konkreetsed seisukohad, millele suudame leida ka teiste liikmesriikide toetuse. Sellesmõttes on muidugi suurriikidel kergem.
• lahendada tüli rahumeelselt; • pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja asutada riikide territoriaalset terviklikkust; • asutada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; • mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; • austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; • edendada koostööd riikide vahel; • järgida rahvusvahelise õiguse norme. (Olenko, Toots 2005 : 192) Üldist Euroopa Liidu alast suhtlust, sealhulgas otsustusprotsessis osalemist, kordineerib kantsleri nõunik ning justiitsküsimuste nõunik, kes on justiitsministeeriumi Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide Brüsselis paiknevate ametnike kontaktisik. Justiitsküsimuste nõunik vahendab justiitsministeeriumi ametnikele infot ning osaleb mitmesugustes töörühmades ja loob kontakte. (Justiitsministeerium 2014) Rahvusvahelised suhtlemisvahendid, • diplomaatilised ja avalikud suhted, • majanduslik ja ettevõtlusalane koostöö,
Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande: Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused. Juht fikseerib aruandekohustuse. Juht jõuab ise rohkem. Kui töötaja on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem. Võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab töötaja aktiivsust ja motiveeritust. Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused
Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi paremini, ta ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös. Või kui alluv kardab vastutust ja läbikukkumist või lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks?
Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi paremini, ta ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös. Või kui alluv kardab vastutust ja läbikukkumist või lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks?
juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 8. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Delegeerida on vaja organisatsiooni suurenemisel, sest siis kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 9. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. *Juht ei suuda oma tegevust plaanida; • Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; • Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; • Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; • Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 10. Mida nimetatakse eestvedamiseks?
väike; samas on saali mahutavusel sageli oluline kontserdile mõju, mis puudub vabaõhukontserdil); 2) alternatiivide elluviimise kõigi tulemuste (majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste jms) suhtes. Erinevalt tegevusvariantidest, mille puhul juht opereerib tema käsutuses olevate teguritega (ressurssidega), iseloomustab paljusid väliskeskkonna tegureid määramatus. Määramatus otsustusprotsessis on sageli tingitud info puudumisest või selle ebapiisavast hulgast, aga samuti info usaldusväärsusest. Väliskeskkonna mõju hindamisel on just info see ressurss, millele toetudes valib juht (otsustaja) teostatava alternatiivi. 2.Selgitage väliskeskkonna määramatuse erinevate liikide olemust. 1) põhimõtteline määramatus, näiteks kvantmehhaanika teatud situatsioonides; 2) määramatus, mida tekitab vaadeldav objektide ja elementide uldarv, näiteks kui
enese kaitsmisele oodatavate rünnakute eest. Mõtleb enamasti sellest, kuidas ta teistele paistab. Seega on toetav käitumine selline, kus inimene keskendub sõnumile, sest ta ei taju ohtu ei enda sõnumi edastamisest, ega vastuvõetavast sõnumist. Ta ei ole sunnitud ennast kaitsma. Grunig on leidnud viis strukturaalset muutujat, mis kõige enam mõjutavad tööga rahulolu ja kommunikatsiooni: 1) tsentraliseeritus 2) kihistumine 3) formaliseeritus 4) komplekssus 5) osalemine otsustusprotsessis. Organisatsioonisisene suhtlemine saab olla tulemuslik vaid siis, kui tema liikmed on teadvustanud organisatsiooni eksisteerimise peamise põhjuse ehk missiooni, mõistnud missugune nende organisatsioon tahab tulevikus olla (visioon) ja kui liikmetel on jagatud põhiväärtused, mis liidavad inimesi emotsionaalselt kujundades käitumist ja suhtlemist. SISEKOMMUNIKATSIOONI KAVALITTET.
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen
EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustusprotsessis. Selline lähenemisviis on kooskõlas KMH põhimõtetega KSH põhimõte Kõrgelt struktureeritud täiustatud protsess Põhjalikult reguleeritud Jätkusuutliku tegevuskava otsustus ja poliitika ja KSH planeerimise protsessid Raamistik mõtlemiseks Otsustuse uus formaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
