Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2)Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 3)Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6% Riigimaksud: tulumaks, käibemaks Kohalikud maksud (kehtestatud seadustega): müügimaks, reklaamimaks, parkimistasu, lõbustusmaks, paadimaks Riigieelarve- koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulutab välja president . Riigieelarve jaguneb: tasakaal, ülejääk, defitsiit Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük
Millel võim põhineb`? 1)võim põhineb autoriteedil(eeskujuks olemine, nt lennart meri, haridus,haritus hea kõneleja) 2)võm põhineb hirmul-(sõjaväeriik-hirmuvalitseja) 3)domineeriva grupi käes olev võim(valimistulemuste põhjal) Võimu eripäraks on see et ta jaotub ebavõrdselt Riigivõimu ainuomased tunnused: 1)loob seadusi, eestis parlament 2)kehtestab ja kogub makse(riigimaksud ja kohalikud maksud) 3)õigus kasutada vägivalda ohuolukorras või riigikaitse olukorras 4)õigus teha oma seadused kohustuslikuks 5)õigus kontrollida seaduste täitmist, õigus karistada Riigi võimu teistatakse läbi riigiasutuste Võim majanduses, sümboolne võim-ettevõtte edukus, müüginumbrid, turgude maht
751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond, domioneeris naturaalmajandus. 772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa. 774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu
· Maad tuli nüüd rentida · Teotööd jäid rendi tasumiseks · Normeeritud koormised asendati ,,vabade töölepingutega" Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada) Mõisakoormised- Teotöö-teorent · Nädalategu · Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük
personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt, kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2
6.Loetlege tee-ehituse otsekulud ehk ressursikulud (3). – sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud; -tarnija müügihinna, -taara maksumuse, 7.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. -vahendusfirmade hinnalisa, kulum, intressikulud -ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 8.Milles võivad seisneda liiklusõnnetuse mittemeditsiinilise taastuse 7.Milline on levinuim meetod kulumi arvutamiseks? kulud (vähemalt 3)? lineaarne meetod (võrdsetes osades) – Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele
Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa- ja linnaomavalitsus. Venemaal tähendas see aadli ja linnade kaupmeestest ülemkihi õiguste olulist suurendamist : Eesti- ja Liivimaal olid asjad vastupidi. Balti provintsidele laiendati ka Vene maksusüsteem. Varem sõltusid siinsed maksud adramaade arvust mõisas, nüüd muutus tähtsamaiks riigimaksuks pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Karvaste meelest, keda riigimaksud varem otseselt polnud puudutanud nemad rühmasid mõisa heaks ja riiklikud koormised nõutis sisse mõisnikult tähendas pearahamaksu kehtestamine mõisaasundusest vabanemist ja kroonu alluvusse minekut. 1784. aastal toimuski mitmel pool, eriti Lõuna-Eestis talurahvarahutusi ja kokkupõrkeid neid maha suruma tulnud sõjaväeosadega. Uusikaupunki rahu (1721) Venemaa tagastas Rootsile venelaste poolt okupeeritud
kubjas sundis talupoegi tööle, valvas ning karistas neid. kilter kupja abiline aidamees kontrollis mõisa aitasid, jälgis, et vili oleks olemas ja et seda ei varastataks. Koormised Teotöö jagunes kaheks osaks. Jalategu ja rakmetegu. Rakmeteo puhul pidi ilmuma mõisa härja või hobuse rakendiga. Abitegu talvel oli näiteks villa ketramine lõngaks, suvel muud tööd Kirikumaksud Kogukonnamaksud vaeste hoolekanne, teede ehitamine, koolide rajamisel õpetajate palk Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi) 1840. aastatel hakkasid tekkima talurahva liikumised. Väljarändeliikumine - taheti Venemaale rännata, et tasuta maad saada Usuvahetusliikumine kui võeti vastu õigeusk, pidi tasuta maad saama Prohvet Maltsveti liikumine lubati valge laeva saabumist, mis viib rahva paremasse kohta. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal anti välja kolmas plokk talurahvaseadusi. Tehti ühe
maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681
oma raha arvelt täiendavat tulu. (aktsiatesse, investeerimisfondidesse, kinnisvarasse jne) See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Selleks peaks olema mõningaid teadmisi. Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud. Raha, mida investeerida, tekib säästes! Palk ja maksud Tööle minnes lepite te tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga suuruse. Brutopalk tähendab seda, et sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaksu (21%), töötuskindlustusmakse (2%) ja neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, ka kohustusliku kogumispensioni makse (2%). Netopalk on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist sinu pangakontole üle kantakse. Näiteks kui töölepingus on sinu põhipalga summana kirjas 800 eurot, siis ei laeku su kontole mitte 800 eurot, vaid 637 eurot. Mida te kaotate ümbrikupalka saades?
võrdlustabel Aeg ·Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme) Sisseostetud teenus Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitus aja jooksul või perioodilisusega IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (7) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Kulud 1 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+riigimaksud) kokku 12 kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige) ·Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha) Sisseostetud teenus Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne summa kokkulepitud pikema aja peale. Ettenägematuid kulutusi ei ole. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (8) 1
7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest. a) Kapitalikulu. Laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel. b) Varude teeninduskulu. Varudega seonduv kindlustus, maksud. c) Hoiukulud. Hoiustamistasu avalikes ladudes. Kulud, mis seonduvad otseselt kauba säilitamisega ja on otseses sõltuvuses säilitatavatest kaubakogustest. Laokulud on seotud lao ülevalpidamisega ja läbi lao liikuvate kaubakogustega. 25. Tootega seotud tegurid: 1) Tihedus Toote massi ja ruumala suhe
............................................................................................16 2 1. Sissejuhatus TIR-transiidisüsteemi loomisega tehti algust varsti pärast II maailmasõda. Süsteem loodi eelkõige selleks, et anda tollidele ning riikidele, mida kaup transiidina läbib, piisavad garantiid maksude laekumise kohta, kui kaup peaks mingil põhjusel sattuma tarbija kätte nii, et riigimaksud jäävad tasumata. Samuti oli süsteemi üheks eesmärgiks piiridel toimuva tollikontrolli aja lühendamine ja formaalsuste lihtsustamine, et kergendada vedaja tööd ja tagada kaupade kiire liikumine. Tuli saavutada harmooniline tasakaal üheltpoolt tollivõimude nõuete ja teiselt poolt veokorraldajate vajaduste vahel. Esimene TIR-lepe sõlmiti 1949.a. mõnede Euroopa riikide vahel. Kuna see lepe näitas elujõudu, siis võttis ÜRO Euroopa
i. Kulunormide tüpoloogia - Eelarvenorm ehk kulunorm ehitusplatsil sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid - Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm - Ettevõtte norm ii. Kulu koosseis - Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~ Incoterms'i tarneklausel DDP) - Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud - Materjalide mahalaadimise ja ladustamise kulud arvatakse ehitusplatsi üldkuludesse, kui neid tehakse ehitusplatsi teenindavate laadimisseadmetega - Veokuludes arvestatakse kõiki vedusid ja ümberlaadimisi, mis on vajalikud materjali ehitusplatsile toimetamiseks Incoterms tarnetingimused koosnevad 13. erinevast klauslist. Iga klausel määrab ära, kas müüja või ostja on kohustatud korraldama:
üheks aastaks. Rahvakoosoleku ees oli ametnikel käsk alati, kui küsitakse, aru anda. Lõpuks leiti, et rahvakoosoleku poolt riigiametnike valimine on ebademokraatlik, mistõttu hakati igal aastal ametnikke valima loosi teel. See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik
tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi. EÜ asutamisleping art 6: ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab intregeerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist. See on ökoloogiline moderniseerimine. Lähtuvalt keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiibist tuleb teistesse valdkondadesse lülitada ettevaatusprintsiip. KESKKONNAAKAITSE JA KAUPADE VABA LIIKUMINE Tollipiirangud e. Ekspordi ja impordimaksud, riigimaksud, samaväärse toimega maksud. Kuna EÜ on tollimaksud liikmesriikide vahel alates 1970 keelatud. Samas ei saa keelata tasusid piirikontrollil (nt veterinaar, santaartoimingute eest). Igasugune maksustamine ei tohi olla diskrimineeriv ega ebaproportsionaalne. EÜ asutamisleping art 28, 29, 30, 90. Kokkuvõttes: kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud: - kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele - kui see on vajalik
ametikohtadele). 98% elanikkonnast kuulus III seisusesse, mis oli kirju nii koosseisu kui ka varandusliku olukorra poolest. III seisuse hulgas oli väga jõukaid (suurkaupmehed, pankurid), jõukaid (advokaadid, arstid, ametnikud, suurtalunikud), toimetulevaid (käsitöölised), vaeseid (väiketalunikud, poodnikud) ja viletsaid (juhutöölised). 8 III seisus maksis kõik riigimaksud. Väljaspool seisusi olid kerjused ja kodutud. Seisuslik ühiskond ("vana kord") oli 18.sajandi keskel jõudnud sügavasse kriisi. Talupojad ja kogu III seisus oli rahulolematu kõrgete maksudega, III seisuse jõukam osa taotles priviligeeritud seisustega võrdseid õigusi (maksuvabastust ja poliitilist võimu). Kuningas valitses ainuisikuliselt. 175 aasta jooksul ei olnud seisuste esinduskogu kokku kutsutud. 1780.aastatel Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes, riigikassa
tulenevalt kannatab klienditugi. Seega, ise piraat olles tehakse sõbrale, kes on legaalne kasutaja, karuteene, ja samas ise legaalset toodet illegaalselt jagades kaevatakse iseendale auku. Kannatab tarkvara tootja - ei saada tagasi programmide arendus-, testimis- jm kulusid, puudub stiimul toodet edasi arendada. Nt. Borland Inc. lausa loobus mitmest tootest, et ainult programmeerimiskeskkondadele kontsentreeruda. Saamata jäävad ka riigimaksud - käibemaks müüdavalt tarkvaralt, ja edasimüüjate tulumaks. Seega kannatab riik ka küllaltki otseselt piraatluse all lisaks maine langusele, ja see peaks küllaltki hea stiimul olema vastava seadusandluse väljatöötamiseks. Microsoft näiteks hindab oma toodetega, et iga müüdud litsentsi kohta tuleb üks piraatkoopia, kusjuures pooled piraatkoopiatest on kaotatud kliendid, st. tegelikult maksujõuline ostja. Piraatluse tõttu kaotatud raha on küllaltki kolossaalne.
vähenenud. Suurema osa Cargohuntersi kohustistest moodustavad pikaajalised kohustised, mis on stabiilselt viimaste aastatega vähenenud. Võib eeldada, et 2011. aastaga sai tasutud mõni pikaajaline kohustis, näiteks sai välja osetud mõni materiaalne põhivara. Lühiajaliste kohustustena näidatakse selliseid kohustusi, mille tasumise tähtaeg on aasta jooksul, sealhulgas näiteks ka pangalaenu graafikujärgsed maksed. Tarnijatele maksmata arved, riigimaksud, väljamaksmata töötasud, puhkusekohustis töötajatele. Lühiajalised kohustised on ettevõttel aastate jooksul olnud stabiilselt madalad, mis võib tuleneda sellest, et ettevõttes on vähe töötajaid ja teenuseid ei osteta sisse. Samuti ei ole ettevõte võtnud viimastel aastatel lühiajalisi laenusid. 7 Joonis 4. Pikaajalised ja lühiaajalised kohustised aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
korrutatakse alampalk läbi koefitsendiga PALGASÜSTEEMI LOOMINE Töö väärtus; töötaja väärtus; töötaja soorituse tase; organisatsiooni tulevukuvajadused; töö(jõu)turu olukord; palgaturu uuring. Palgasüsteemi puhul on strateegiliselt oluline: seaduslikkus, adekvaatsus, motiveeritus, õiglus, turalisus, efektiivsus. Tulemuspalk (näide) = täiendav kasum - riigimaksud - omaniku tulu. ● Juht saab tavaliselt 25-30%, ülejäänud läheb jaotamisele; ● Jaotatakse proportsionaalselt palgaga; ● 50-75 % jaotatakse proportsionaalselt palgaga, ülejäänu jaotab juht (dokumendid korras!) Palgakorraldus: Palgapoliitika: ● Sisemine tasakaal - töökohtade võrdlus organistasiooni sees; ● Väline konkurentsivõime - töötasu vastavus teiste tööandjate poolt pakutavale tasemele;
Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. Selliste funktsioonide outsource'mine vähendab ettevõtte riske. A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing Oma töötaja (arvutispetsialist) Sisseostetud teenus Kulud Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+riigimaksud) kokku 12 Teenuse eest tuleb tasuda kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud konkreetne summa kokkulepitud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige) pikema aja peale. Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui Ettenägematuid kulutusi ei ole. töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha)
pöördudes nõudis ta, et maks tagastataks, sest auto ei läinud Rootsis lammutamisele. Riiklik maanteeamet ja maakonna halduskohus keeldusid tagasimaksest, viidates Rootsi õigusaktidele. Kooskõlas riikliku kaubanduskoja arvamusega selles asjas leidis Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohus, et kuigi maksu tagastamisest keeldumine oleks põhjendatud siseriikliku õiguse alusel, oleks tegemist ELi õiguse rikkumisega, mis keelab ära diskrimineerivad riigimaksud (ELi toimimise lepingu artikkel 110). Seetõttu lükkas haldusasjade apellatsioonikohus riikliku maanteeameti ja maakonna halduskohtu otsuse tagasi.1. Vahetu õigusmõju põhimõte ELi õiguse sätte vahetu õigusmõju põhimõte tähendab, et üksikisikud ja äriühingud võivad selle vaidlustada riiklikes kohtutes või ametiasutustes. Et eeskirjal oleks vahetu õigusmõju, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
terasesulatamine kaks ja puuvillatööstus peaaegu kolm korda. Rasketööstuse osatähtsus küll tõusis, aga juhtivaks tööstusharuks jäi siiski tekstiilitööstus (peaaegu pool kogu Jaapani tööstustoodangust). Suur osatähtsus oli ka keemia ja sõjatööstusel. (Krinal 1995: 158-160) Jaapanis valitsesid külasid mõisnikud, kellelt pidid talupojad tihtipeale maad rentima ning loovutama rendina 55-60% saagist. Peale selle olid talupoegadel veel kanda mitmesugused riigimaksud. Suurte maksude tõttu suurenes pidevalt talupoegade võlasumma. Talupoegade võlasumma suurenes 1920. aastate lõpuks üle 6 korra võrreldes 1911. aastaga. Jaapani majanduse struktuur oli väga mitmekesine: oli nii väikseid kui suuri ettevõtteid, era-, riigi- kui ka segaettevõtteid. Jaapanlased töötasid väga palju, eriti naised, kelle tööpäeva pikkus ulatus 11 tunnini. 1920-ndate aastate lõpuks kujunes tööliste arvuks 4,7 miljonit inimest. (Ibid: 158-160)
) Ka oli karja- ja metsamaa ühine – kollektiivne. Uuendused rehielamus – kütmata kambrid, kus suvel elati ja mida talvel kasutati laoruumidena. Talvel kanti lambanahast kasukaid. Barokk ja klassitsism jätsid jälje talurahva ehetesse ja rahvariietesse. Peamised toidud – teraviljatoidud. Leib oli aganatega segatud – puhast leiba söödi üksnes pühadel ja pidupäevadel. Lia söödi talvel, suvel oli leivakõrvaseks soolasilk. Talurahva koormised Teotöö, naturaalandamid. Riigimaksud, mida kogusid ja andsid edasi mõisnikud. Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust. Seega oli Eestimaal teotöö kohustus mõnevõrra kõrgem. Teede ja sildade ehitus jms oli samuti talupoegade õlul. Küüdikohustus sõjaväe jaoks. Sõdurite enda juures majutamine oli samuti talupoja kohus. Maksta tuli ka kirikumaksu. Talurahva õiguslik olukord Mõisad olid jagatud kroonumõisateks ja eramõisateks
kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval väejuhatajad. Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride oli veel hulk foogte, lossipealikke, kelle ülesandeks oli politseiline ja finantsiline korraldus. Liivimaal seati ametisse ülema võimuorganina kuberner, kuid varsti nimetati see kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi, laekuksid riigimaksud ja et riigimaksude võtmine toimuks õiguspäraselt. Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsipealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine.
tööandja ühepoolse otsuse alusel makstavad lisatasud (näiteks preemia) töölepingust või muust kokkuleppest tulenevad lisatasud (näiteks müügitöötajatel kokkulepitud lisatasu suurus sõltuvalt müügitulemustest) · Põhipalga suurus ehk palgamäär fikseeritud töölepingus -tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär · Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult kokkuleppel · Brutopalk - sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaks, töötuskindlustusmakse neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, kohustusliku kogumispensioni makse · Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20
arengutele. Riik on universaalne organisatsioon, kelle ülesanne ongi toota korda. Kuid selle mõte seiseneb selles, et kaitsta neid inimesi, kes riigis elavad. Kaitsefunktsioon - riigi käes on ainukene vahend, õigus, millega seda funktsiooni täita. Riigi olemuslikud tunnused: · Riigi rahvas · Riigi territoorium · Avalik võim Mõnikord lisatakse juurde ka riigimaksud, armee jne.. "Riigi rahvas- see ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamie kehtiva õiguse vastu." - Cicero Riigi rahvas, need on riigi kodanikud. Ka riik ise peab olema aktiivne. Tegu on kahepoolse asjaga (lepinguga). Rigi rahvas on juriidiline kategooria. Territoorium Riigid tekkisid algselt läbi territooriumi. Samuti juriidiline kategooria. Küsimus riigi
1532 Thomas Cromwell. Jätkas Wolsey eesmärke, oli aga veendunud protestant. Kuninga soosing võis tähendada väga suurt karjääri, ebasoosing aga selle lõppu. Privy chamber – kuninga salanõunikud. Kasvatsid riigis oma positsioone ka mujal Euroopas (nt Venemaal). Wolsey’l oluline roll riigimaksude reformimise näol – maksude suurendamine. Makse on vaja koguda riigi rahu nimel, õiguse nimel. Rahast jäi ikkagi puudu ning nähti ette et parlament paneb rahvale peale uued maksud. Riigimaksud Inglismaal: „danegeld“, „carucage“, „fifteenth and tenth“, sundlaenud, pearaha 1377, 1379 ja 1381. 22 Danegeld – Esimene riigimaks. Oli algselt see mis 10.sajandi lõpust taani sissetungijatele maksti. Jäi püsima ka Normannide vallutuse järel. Jäi püsima 12.sajandini. 12.sajandi lõpus asendus teise maksuga: Carucage – 12.sajandi lõpust
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja
Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100) III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine, absolutism - Sisepol. ,,sisevaenlaste" = kõrgaadli ja hugenotide allutam. - 1629 Hugenotidele antud pol
18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale jumalateenistust läksid kõrtsi. Kõrts täitis olulist seltskonna ja informatsiooni leviku funktsiooni. Kõrtsi võis pidada mõisnik. Riiklikud koormised: Riigimaksud: Pearaha maks, ratsateenistusmaks (Tasuti nii rahas kui ka viljas), tollivili. Talumajandus: Teraviljakasvatus: Kogu elu talus keerles ümber teraviljakasvatuse. Kolmeväljasüsteem oli kasutuses (Maa oli jagatud 3'ks ühesuuruseks osaks, 1 osa on talivilja põld, II osa suvivilja põld, III osa kesa ehk maa puhkab aasta). Iga seemnest saade ühe vilja peale 5-6 seemnet, kuid halbadel aastadel võis vili ikalduda
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
alla 3.Varude säilituskulud (inventory carrying costs) Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest a) kapitalikulu: laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude (in transit goods) altematiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel. b) varude teeninduskulu (inventory service costs) Varudega seonduv kindlustus, maksud a)hoiukulud (storage costs): hoiustamistasu avalikes ladudes. Kulud, mis seonduvad otseselt kauba säilitamisega ja on otseses sõltuvuses säilitavatest kaubakogustest. Laokulud (nr. 2) on seotud lao ülevalpidamisega ja läbi lao liikuvate kaubakogustega.
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena.
elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad. Keisririigi ajajärgul 212pKr üks Rooma keiser Caracalla andis kodanike õigused kõigile Rooma aladel elavatele vabadele inimestele. Kodanikke eristas mittekodanikest ka riietus, üksnes kodanikud võisid kanda toogat. Kodaniku õigus tõi kaasa sõjaväe kohustuse, riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekul, õiguse olla valitud magistraatide hulka ja edasikaebamise õiguse kui kohus oli talle määranud karmi karistuse, õiguse sõlmida lepinguid ja abieluõiguse. Kodanikud kanti spetsiaalsesse nimistusse. Iga viie aasta tagant viidi läbi rahvaloendus (tsensus), mille põhjal koostati kodanike nimekiri, kuhu kanti sisse kõik täisealised vabad mehed. Selle mõte oli kodanike maksustamine ja sõjaväe kohustatus
Prantsusmaal tuleb kõikidel valimistel elada teatava kommuuni territooriumil 6 kuud, Uus-Meremaal vastava valimisringkonna territooriumil samuti 6 kuud. Mehhikos on valimisõigusest ilma jäetud hulkurid. 29 d.varanduslik tsensus, mis on väljendatud kas varanduse miinimumsuurusele nõuete esitamises või nõnda, et riigimaksud oleksid tasutud. See tsensus tugines arusaamal, et need, kellel on vähe vara, ei suuda ühiskonda juhtida. Omal ajal passiivse valimisõiguse puhul oli see nõue ilmselt põhjendatud, sest füüsilise töö tegijad, kes töötasid 10- 14 tundi päevas ja olid harimatud, oleksid vaevalt suutnud ühiskonda juhtida. Tänapäeval peetakse ükskõik mis kujul varanduslikku tsensust ebademokraatlikuks. e.sooline tsensus. Seda tsensust tänapäeval demokraatlikes riikides ei kasutata
o tarbija otsesed rahalised kulud o tarbija kaudsed rahalised kulud · transporditeenuse osutaja kulud · infrastruktuuri kulud · väliskulud Transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus peaks võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud (hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad järgmised kulud: · rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul · riigimaksud ja erinevad tasud 103 · reisile kuluv aeg · liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine · transporditeenuse saadavus ja kvaliteet Transporditeenuse osutaja kulud jaotatakse: · kapitalikulu · kasutus-, hooldus- ja remondikulud · kindlustuskulud · personalikulud
infrastruktuuri kulud väliskulud 131 Transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus peaks võtma arvesse nii otseselt arvutatavad rahalised kui ka muud (hinnangulised) kulud. Tarbija üldistatud reisimaksumuses sisalduvad järgmised kulud: rahaline korvamine ühistranspordi ettevõttele/sõidukiga seotud kulud autokasutaja puhul riigimaksud ja erinevad tasud reisile kuluv aeg liiklusõnnetuses vigastumise risk, sõiduki ja/või kauba kahjustamine transporditeenuse saadavus ja kvaliteet Transporditeenuse osutaja kulud jaotatakse: kapitalikulu kasutus-, hooldus- ja remondikulud kindlustuskulud personalikulud transporditeenuse osutamisega kaasnevad üldkulud Aja väärtus on kontseptsioon, mille abil arvutatakse inimese potentsiaalselt kasutatava aja maksumust
koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ümberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega - seega rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi sise- ning välisfunktsiooni täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Finantsõigusega reguleeritakse riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. Riigitulu regulaarne põhisiseallikas on maksud (otsesed või kaudsed; riigimaksud või kohalikud (resp kohaliku omavalitsuse) maksud; määralised või jaotatavad). Tuntumaid ning levinumaid otseseid maksusid on kaasajal nt tulumaks, maamaks, pärandimaks, kinnisvaramaks, isikumaks jt. Kaudsetest maksudest on tuntuimad aktsiisid. Omaette maksed riigitulu allikatena on veel tollimaksud (tollid) nt kaupade impordilt, ekspordilt või transiidilt (loetakse maksudeks); riigilõivud notariaalsetelt ning sellega
annaabi.ee 
