"Odüsseia" faabula *Odysseus on olnud oma kodusaarelt Ithakalt lahkunud juba 20 aastat tagasi. *Oma teel koju kohtub Odysseus koos kaaslastega esimesena kikonite rahvaga. Odysseus koos kaaslastega rüüstavad Ismaros linna, kuid kilkonid tulevad abiväega tagasi, sundides Odysseuse põgenema. *Järgmisena kohtuvad nad lotofaakidefa, kes väliselt näivad heatahtlikud, kostitades meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu hirmust tugevamaks ja tahab teada, kes on koopa peremees uudishimu tõttu peab ta maksma kuue kaaslase eluga. * Edasi viib tee Aiooloa saarele, kus kuningas Aialos annab Odysseusele pauna, kuhu on kinni seo...
iseseisev, seepärast ta jääb romaani lõpuni vanatüdrukuks ega abiellu William Bankesiga. Ta oli pidevalt oma maalimisega heitluses, ta näeb kõike väga selgelt, aga kui tõstab pintsli et maalida, ei tule sellest enam seda, mida kujutas. Temas on see nukrus , et ei oska panna maalile seda tõde ja reaalsust, mida ta näeb ning kartis, et tema maalikunsti ei hinnata. 5. Teose ülesehitus, süzee ja faabula Esimene osa ,,Uks" võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. Isa tõre vastus paneb väikest James'i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay'id kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay
Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua Vauquer loobub siiski oma plaanist, kui isa Goriot jäi järk-järgult aina vaesemaks. Räägitakse noortest naistest, kes külastavad isa Goriot. Selgub, et tegemist on ta tütardega. Eugene de Rastignac uuris tädi käest, kas too tunneb kedagi, kellest on tal kasu kõrgemasse seltskonda pääsemiseks
Lood nii kinnistavad kultuuri domineerivaid vorme kui problematiseeivad neid. Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagi moodi käituma. Võib lugeja argiaskeldustest üles raputada, näidata talle maailma justkui uuest vaatenurgast. ● Mis on tekst ja lugu ? Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. ● Mis on süzee ja faabula ? Süžee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajaline areng tavaloogika alusel. ● Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ? Oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama
tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv Teema, motiiv (peamotiivid, kõrvalmotiivid) Kujund (sümbolid), pealkiri, moto Probleemistik Lugu, faabula, süžee, sündmus, episood Justustaja, vaatepunkt Tegelased Miljöö, tegevusaeg ja –paigad Kompositsioon Keelekasutus, stiil Ideestik sõnum Tekstivälised tasandid: Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses
teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli Stradlater, kes oli kena ning loomulikult ka tüdrukute lemmik. Ta hoolitses väga oma välimuse pärast, kuid koduses elus oli ta lohakas ning kodutööde jaoks polnud aega, sest oli vaja tüdrukutega väljas käia. Sellepärast juhtuski tihti, et Holden tegi tema kodutöid. 5)TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Kas teoses on lugu, kuidas seda jutustatakse? Sündmused ja nende järjekord. Erinevate kujutusvõtete (jutustus, kirjeldus, arutlus, dialoog) kasutamine. Teose minategelane jutustab oma probleemidest ja nende lahendamisest. Sündmused on kronoloogilises järjekorras. Süzee ja faabula langevad kokku. Teoses on kasutatud nii dialooge, jutustusi, kirjeldusi kui ka arutlusi. Suurem osa raamatust põhineb siiski jutustusel ja kirjeldusel. 6)KEEL JA STIIL Millist keelt kasutab autor
Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega.
SUBSUMPTSIOONISEPARAAT P2OG.02.150 Barbara figuuri kohase teo kirjeldusskeemi asjakohasel koostamisel kasutatakse normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu;
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Pantomiimi teatri liigid Pantomiimi kuulsamad teosed ja nende
Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv,
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku
A.Gailit Raamatu peategelane on Toomas Nipernaadi, kes rändab ilmas ringi, et ammutada inspiratsiooni. Toomas on kirjanik ning oma käikudelt saab ta ideid uute kirjatükkide jaoks. Mees rändab lume sulamisest kuni järgmise lume maha tulekuni ning seekordse reisi ajal on tal palju erinevaid seiklusi. Ta kohtub paljude erinevate inimestega ning enda sõnul ka armub uuesti mitu korda. Armuda ta küll võis, kuid oma naist ta ka armastas. Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
valgustus isevalitsus Johann Christoph Draama (kodanlik ratsionalismi 17. ja 18. Prantsuse revolutsioon Gottsched tragöödia), Rahvusvahelisus sajandil (algab 1789) Christoph Martin Essee ja essee (üle-euroopaline Kodanlikkuse tõus Wieland Gotthold faabula Põhja-Ameerika Filosoofia ja teaduse õitseng Ephraim Lessing nähtus) Majandus- liberalism, Friedrich Gottlieb Ebatäpsus vs Inglismaal Klopstock vastutus tööstusrevolutsiooni algus Mathias Claudius sekulariseerumis
obe.lisk ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. morfo.loogia kujuõpetus (käsitleb organismide välisehitust); vormiõpetus (käsitleb sõnamuutmist ja -moodustust). mono.gaamia ainuabielu ba.tist , riidesort. kompe.tentne asjatundlik, pädev; võimkondlik kolo.riit värving; värvitoonistik, värvikäsitlus. kolora.tuur kiiretempoline ehishelide rida laulus ühel silbil. tsempion meister, meistrivõistluste võitja. sü.zee kunstiliselt organiseeritud faabula. mo.dernne moodne, ajakohane. spio.naaz salakuulamine. hüpo.tees teaduslik oletus tur.nee ringreis prog.noos (kindlail andmeil rajanev) ennustus pretensioonikas paljunõudlik ta.len't (vaimu)anne; andekas inimene; antiikaegne massi- ja rahaühik folk.loor rahvaluule dünaamiline dünaamikasse puutuv; hoogne, jõuline, liikuv, muutuv adek.vaatne täiesti vastav, sisult kattev distsip.liin kindlaksmääratud kord; korrale allumine; teadusharu, õppeaine generatsi.oon põlvkond, sugupõlv garan
o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib juhtunut, tegelase välimust jne) - Hüpe ehk ellips märgib seda loo osa, millest tekstis ei räägita o Tähtsusetu hüpe – ebaolulise informatsiooni kõrvalejätmine
võimatu. Tatjana kehastab tundelist inimest, kes on võimeline kogu hingest armastama ühte inimest, kannatama selle pärast, kuid ikka oma abikaasale truuks jääma. Vladimir Lenski on aga Onegini täielik vastand. Nende sõprus jääb üürikeseks, sest Lenski langeb duellis Oneginiga. Olga kehastab teoses väga lõbusat ja suhtlemisaldis naisterahvast. Ta ei suuda vastu panna Onegini võrgutamisele, kuid hiljem unustab üldse tema olemasolu. 5. TEOSE ÜLESEHITUS, SÜZEE JA FAABULA 26aastane Jevgeni Onegin veedab oma aega lõbutsedes Peterburi kõrgkihtide seltskonnas ja nii päevast päeva. Ühel päeval saab tal sellest isu täis ja ta sõidab ära maale, kus ta kohtab Tatjanat, kes Jevgenisse armub. Samuti kohtab Onegin Lenskit ja neist saavad sõbrad. Lenski ja Olga tunnevad teineteist juba lapsepõlvest ja Lenski on Olgasse armunud. Onegin ei suuda aga ikka hoiduda mängimast inimtunnetega ja tahab Lenskile tõestada enda vastupandamatust
ning väljendada selles ,,rahva mõtet'' rahva seisukohta. ,,Sõja ja rahu'' maht meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks. Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina...
". 3. humoristlik, Süzee (pr k sujet ´ese´) - omavahel seostatud ja lahenduseni arenevate sündmuste rida, 4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine. Sisu ajalis-põhjuslikus järjekorras. · kiri-, Teose sündmustikku e teose tegevust iseloomustab koht (kus tegevus toimub) ja aeg
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemo...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka se...
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
-Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
ellujääjatega. Ei, tema eksistents sisaldab ohtralt alkoholi, rämpstoitu ja romantilisi hetki kumminukk Kimi seltsis. Raamatu lõpp oli ootamatu (ja ma ei ole kindel, kas heas mõttes). Ohtralt äratundmisrõõmu pakkus see, et põhiosa raamatu tegevusest toimub vägagi tuttavas Ülemiste ja Sikupilli kandis. • Rabarveribulvar- aamatu lahedus seisneb kahe komponendi kooskõlas, mis lõppkokkuvõttes ei olegi kõige originaalsem sedastus: tugev lugu ja mahlane esitus. Faabula on eriti kõva, süžees oleksin ise pisut teisi vahendeid kasutanud. Mitte et Kõomägi kuidagi halvasti loo kokku mängib, aga mõned kohad jäid kriipima (nt saladuslik külaline Lõuna-Koreast ja tema saatus; inimeste kadumise põhjused; mõned tüütud kõrvalekalded ja muu selline kribu-krabu). Peategelase eneseiroonia, huumoriglasuur, millega kogu tekst hoolikalt kaetud on, teeb lugemise sujuvaks ja ma ei hakka üldse valetamagi, naerda saab korralikult
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Holdenile oli ta alati meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada. Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad. Lisaks kaks nunna, kellele Holden 10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga. V Teose ülesehitus. Süzee ja faabula Raamat algas jutustaja, Holden Caufieldi kirjeldusega oma elust ja koolist Pensylvanias. Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt, kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja. Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta
olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast) · well-made-play draama zanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Iseloomulik on tihe sisu ja kulminatsioon vahetult enne näidendi lõppu. · in-yer-face drama 1990. tekkinud draama zanr, mida iseloomustavad vulgaarsed, sokeerivad ja inimestes vastakaid arvamusi tekitavad teemad 22. Defineerige mõisted süzee, faabula, lugu. · Süzee sündmused tekstis esitatud järjekorras · Faabula sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras · Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. · järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. · kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida
Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar. Ta isa soovis, et Maret abiellus korraliku mehe Jaanus Rooga, kes oli aus ja korralik töömees, kuid Maret oli väga pettunud, kui kuulis, et Nipernaadil on naine olemas. V TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Teose lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Eesti paikades, otsides inspiratsiooni. Kirjanik räägib sellest nagu igas novellis eraldi, kus on jälle uued tegelased ja uus sündmustik. Palju on seal kirjeldust ning jutustust. VI KEEL JA STIIL Autori poolt kasutatav keel on suhteliselt arusaadav. VII TEOS JA LUGEJA Probleemidest võiks kaasaegsesse ellu võtta kõiki neid naiste võrgutamise probleeme.
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (pü...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdaval...
1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon Metafoor ja metonüümia Selektsioon ja kombinatsioon Claude Lévi-Strauss ,,Strukturaalne antropoloogia" (1958); ,,Metsik mõtlemine (1962); ,,Mythologica I-IV" (1967- 71)
tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14
loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Vajame lugusid Maailma mõistmiseks Kogemuste korrastamiseks Inimelu tähenduse uurimiseks Eemaldumine igapäevaelust Tähenduse otsimine Kordus Lugude korrastav toime Rütmilisest struktuurist saadav nauding Lugude samasus Struktuurid ja tüübid Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad
2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa
poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik, sest lugu, mida romaan vahendab, pole eristatav
Hästi tehtud näidend: · Well-made-play ehk pièce bien faite · vastab näidendi struktuurireeglitele · põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil · ühendab tõsise ja meelelahutusliku · ühendab traditsioonilise vormi uuemate võtetega In-yer-face drama: · 1990. aastate briti brutalistid: Sarah Kane, Mark Ravenhill, Martin McDonagh jt · pigem elutunnetuslik kui vormist lähtuv määratlus 22. Defineerige mõisted süzee, faabula, lugu. Süzee sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras Lugu sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. 23. Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas. 1) Järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. 2) Kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida
Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? - Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? - Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Mis on süzee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp.
docstxt/1330540538162387.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
