Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole"
Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920.
viis. 1960 Luule uusromantiline, unustatud vana Juhan Smuul, Arvo Vihalemm, Juhan Smuul ,,Kihnu Jõhn", Arno Vihalemm 1960. aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au
· Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus
· Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla hea) · Teemad: mälestused Eestist, sõjakogemused, põgenemisteekond
Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50
Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Laaban : tema loomingu maailmavaade oli sürrealism,iroonia,alltekstid,täpne sõnavalik viitavad selgetele taotlustele. Laaman oli kosmopoliit,tema puhul polnud oluline ei riik ega rahvas. Ta ei suhelunud ta ülejäänud pagulaskirjanikega. Helbemäe: domineerib psühholoogiline realism, ajaline perspektiiv ulatub keskajast- tänapäevani,peamised tegevuskohad on tallinn ja tartu.Kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost, ajateenistuses viibides kirjutas kuldemängu mille saatis Eesti Ringhäälingule. 3. Nõukogude Eesti kirjandus.
Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini Sündis 29. juulil 1883 Predappio kogukonnas Varano di Costa külas Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp Mussolini ema Rosa oli sügavalt usklik naine (vastupidiselt tema isale, kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa j...
kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat Murranguaastate luule Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe Rahvuslikku identiteeti suhtuti mänglevalt Murrangu käigus tegeldi eelkõige keeleliste ja kirjanduslike otsingutega Eesti luuleloost tõusid esile kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing, Ilmar Laaban) Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus
Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning ...
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? Midagi me ei tea, aga vestleme relatiivsusteooriast. Ilona Laaman Mulle see luuletus väga meeldib,kuna see on teistsugune ja sobib väga hästi siis raamatusse. Raamatust: Raamat algab lausega.Kui Aapo isaga koolimajja jõudis,olid tunnid juba alanud... See on täpselt sama nagu ´´Kevade´´ algus,et Arno asemel on Aapo.Nii võibki terve selle raamatu vältel ära tunda ´´Kevadet´´,ainult natuke uuemates seikades ja teissuguste nimedega.Näiteks:Josef Totz on sama nagu Toots või Tönnisson on Tõnnisson
Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng
Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"!
Venemaa delegatsioonide juhid Tartu rahulepingu 2. veebruaril 1920. Eesti sai iseseisvaks riigiks koos seto-vene segarahvastikuga kagunurgaga. Ka Setumaa enese jaoks oli Eesti Vabariigi osaks saamine määrava tähtsusega sündmus. Eesti ja Vene-vaheline sõjategevus lõpetati ning Eestisse opteerus Vene aladelt ligi 40 000 inimest. (EA VI: 46) Kirjandus EA VI = Eestia ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005, Tartu. Laaman, E. 2007. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Neljas trükk. Mattisen, E. 1993 Eesti-Vene piir. Tallinn. Kokkuvõte 1919. aastal Narva alla tunginud ja seal Eesti vabadusvõitlejate poolt peatatud enamlased olid sunnitud astuma rahuläbirääkimistesse. Rahukonverents, mis laias laastus jagunes kahte etappi, avati 5. detsembril 1919. Delegatsioonide juhid olid Jaan Poska Eesti poolt ning Venemaa esindaja Adolf Joffe.
Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andekas, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts, kes oli eelkõige rahvuslane. 7 Kasutatud kirjandus 1. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 2. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 3. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 4. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 5. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 6. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 7. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 8. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) l Looming: „Kivi südamelt” (1935), „Mureliku suuga” (1943),
VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut: G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro, K.RistikivijaArnoVihalemm.EV algusaastatelsündinudpõlvkondsaipagulastraditsioonidekõige mõjukamaks teisendajaks:RaimondKolk jaArturAdson.Nooremadkirjanikudtõusidesile1960. ja 1970. aastate alguses. Silma paistavad Ivar Ivask, Ilona Laaman ja Urve Karuks. Kalju Lepik 1920-1999 Lepiku luules oli algusest lõpuni olemas rahvuslik ja laululine alge, hiljem hakkas ta selle kõrvalt kirjutama modernistlikumat ja ekperimentaalsemat luulet.Lepiku debüütraamat on "Nägu koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak.Luulekogus"Kerjusedtreppidel" onLepik jõudnud
Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval üldse on ajada olnud." Samuti peetakse teda ka Eesti diplomaatia suurvaimuks.1 Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud
väeosadega. Ta hoiatas rahvast liialt lääneliitlastele lootmast, kuna need toetasid meie maad vallutada püüdvat vaenlast, ja kutsus rahvast ise otsustavalt võitlema oma kodumaa eest. Kogu admiral Pitka tegevus oli rajatud arvamusele, et Eesti piirikaitserügemendid ja teised väeosad taanduvad Narva ja Tartu rindelt Tallinna suunas ja asuvad Tallinnat kaitsma. Selle J. Pitka plaani elluviijaid oli aga ainult kaks - admiral ise ja vabadussõdalaste liikumises tuntuks saanud kapten P. Laaman Olles samal ajal täielikus teadmatuses rinnetel tekkinud olukorrast, jäi Pitkale mulje, et eesti üksused ei soovi Eesti eest võidelda ja taanduvad Saksamaale. Pettunud admiral otsustas aga sellest hoolimata oma kavatsused teoks teha ja asus Tallinna kaitset organiseerima, kuigi tal puudus vajalikul hulgal mehi, relvi ja võitlusvõimelisi ohvitsere. Algselt kavatses J. Pitka saata ühe oma formeeritud pataljoni Emajõe rindel vaenlase selja taha partisanisõda pidama
ajakirja, mida toimetas Nikolai Päts. Konstantinist vend oli talle tubliks abimeheks. Konstantin Pätsil ei puudunud huumorimeel, see väljendus ka tema kirjanduslikes eelistustes. Ta pidas lugu Charles Dickensi, Francois Rabelais' ja Cervantese huumorimeelest. Walter Scotti ja Mor Jókai loomingus veetles teda fantaasiarikkus. Nagu juba luulesümpaatiate põhjal võib järeldada, huvitus Päts ungari kirjandusest. Põhjuseks võis olla hõimuaade või tuli see temperamendist, nagu oletab Laaman. Päts lõpetas Pärnus kooli 1894. aasta kevadel ja pani end kirja Tartu ülikooli õigeteadust õppima. See polnud enam traditsiooniline sakasakeelne ülikool, 1890. aastate hakul oli seda jõutud juba tugevalt venestada. Paljud tudengid olid tulnud kaugelt Venemaalt, koguni Kaukaasiast. Teisalt eksisteerisid veel endistviisi vanad saksa korporatsioonid ja need andsid tudengielule oma värvi. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tõenäoliselt oleks tal olnud võimalus teha teaduslikku
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
Sellele oli aga tugevalt kaasa aidanud 20. aastane periood 1860ndast, mis võimaldas inimestel tundma hakata end eestlastena ja nii oma identiteedi eest seista. Kasutatud kirjandus 1. Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koost. S. Vahtre. Tallinn, 1997. 2. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. 12 Akadeemia. 1994, nr 11. 3. Laaman, E. Eesti iseseisvuse sünd I. Stockholm, 1964. 4. www.miksike.ee/referaadid/rahvusliku_liikumise.htm 5. http://www.estonica.org/est/lugu/html?menyy_id=49&kateg=8&alam 6. Eesti Ajalugu V , Tartu, 2010 7. M.Laur, A.Pajur, T.Tamberg, Eesti Ajalugu II, Tallinn,1997 8. Eesti Rahva Ajalugu 5, Tartu, 1997 13
Venemaa saadikud olid tugevad väitluses, kuid lõpuks, arvestades viimast lahingut, olid nad sunnitud tagastama Narva alad eestlastele. Tartu rahu leping jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. See andis võimaluse riigile alustada üles ehitama oma linnasid ning nautida vabariiklust, mis juba paar aastat tagasi saavutatud. 12 Kasutatud materjalid Kirjandus: Eesti Vabadussõda 191819. 1.2. kd Tallinn, 193739, 3199697 E. Laaman. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Tallinn, 1925, ²1991 J. Maide. Eesti Vabadussõda. Tallinn, 1933 A. Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1939, 21992 L. Vahtre. Eesti rahva lugu. Tallinn, 2005 Internet: http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da Pildid: Pilt nr1: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da Pilt nr2: http://estonian.estonia.usembassy.gov/sp_est010311.html Pilt nr3: http://entsyklopeedia
Sissejuhatuses on esile toodud töö eesmärk tõendada, et 1924. aasta detsembriputs Eestis oli idanaabri (Nõukogude liidu) poolt organiseeritud ja finantseeritud. Erilise tähelepanu alla on autori poolt kontsentreeritud küsimusele, kas ja kuivõrd hooliti mässulistest pärast selle läbikukkumist. Kas oli vahet suhtumises Venemaalt tulnud mässuliste ja kohalike saatuses? Sissejuhatuses oleks võinud olla lühike ülevaade ka kasutatud kirjandusest. (Sunila nõukogudeaegne, Laaman Eesti-aegne, vahetult sündmusele järgnenud käsitlus ja Laar kaasaegse käsitluse autorina). Uurimistöö lugeja ei pruugi neist autoritest suurt midagi teada. Näiteks, et Sunila on kompartei vaatevinkli esitaja, mistõttu tollel käsitlusel on oma ajastu pitser küljes. Veelgi parem, kui uurimistöö autor oleks andnud üldisema ülevaate sel teemal üldse ilmunud kirjandusest. Aga seda ei saa gümnaasiumi uurimistöö puhul lugeda puuduseks. Sarnane
koos Iirimaale pensionipõlve veetma. Ta suri juba aastal 1992 ja hiljem maeti ta põrm Eestisse Rõngu kalmistule. Tema puhul on väga raske öelda, mis on tema tegevuse kõige olulisem taht. Ta on tegelenud ka kuijutava kunstika. Võib öelda, et Ivask on kaasas modernistlikus pöördes eriti 60ndate aastate paiku, aga ta on pehmel ja traditsioone austaval viisil seal sees. Tema kultuurihoiak kajastub ka tema esseedes. Haakub ka väga Arbujate hoiakuga (Ants Orase). Ilona Laaman · 1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole Pärast 1971. aastat raskekaalulisemat debüüti enam ei tule. Üldpildis võib öelda, et pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses. Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline,
Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe. Palju kirjutati igatsusluuletusi ja mälestuspilte. Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne. Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole. 2 suunda: Uusromantiline luule modernismi mõjudega. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu. I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Ilmar Laaban. Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks. Proosa: Lahkusid: Gailit, Mälk, Ristikivi. Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu. Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbust kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest. Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid(kommunist ei saa olla hea). Teemadeks olid mälestused Eestist, sõjakogemused, põgenemisteekond.
järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas,
Eesti Demokraatlik Erakond 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed enamus reformimeelsed nõus ümberkorraldustega baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele Juulis avaldab Maanõukogu toetust föderatiivse Venemaa loomisele Eesti oleks osa Vene Vabariigist nähakse, et Venemaast tuleb eralduda Augustis 1917 vallutab Saksamaa Riia
vaenu ja rahulolematust. Samas tegi ta palju ka riigi edasiarendamiseks. Õiget hinnangut Mussolini elule anda on raske ilma teadmata kõiki tegureid ja motiive, kuid kindel on see, et päris hukka tema tegutsemist mõista ei saa. 22 KIRJANDUSE LOETELU 1. Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion 2. Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK 3. Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona 4. Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst 5. Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton 6. Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler. [http://blog.ekspress.ee/viewdoc/58C6CFF7804A52ECC2256EA60044EEBD] 23 LISAD
sajandi lõpu ajaloost tööd. Nt Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Maltsvelti liikumine (Akadeemilise Ajaloo Seltsi aktiivne tegelane). Uurimused eesti raamatu ajaloost FriedrichPuksoo, Jaan Roos, Richard Asti. Muusika ajaloost Anton Kasemets ja Elmar Arro. Kujutava kunsti ajaloost oldemar ja Alfred Vaga, Rudolf Paris. Teatri ajaloost Artur Adson, Jaan Kärner. Kooli ajaloost Johan Kõpp, Peeter Põld, Juhan Vasar (ülikooli ajalugu). Poliitiline ajalugu Edgar Laaman oli paremini informeeritud inimene Eestis omal ajal välis- ja sisepoliitika osas Eestis, parim analüütik, salateenisry´use mõttes. ,,Eesti lakkamine Vene riigist" 1921, ,,Jaan Poska" 1935, ,,Eesti iseseisvuse sünd" 1938, ,,Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees". 1940. Laaman pöördeliste sündmuste juures, nt Pariisi rahukonverentsi. Juubelite puhul riigimeeste autobiograafiaid ja üldistatumaid kirjutisi. Väeosade ajaloost Vajadus suuremate ülevaadet pakkuvate teoste tegemine
oli abielus Astrid Ivaskiga (tuntud läti luuletaja). Ivaski puhul tähendas ka seda, et tal oli kultuuriidentiteedi otsinguid. Ivask kolis 1960ndatel USA-sse ja sai seal Book Abroad toimetajaks, pealkiri sai uue pealkirja World Literature Today. Meie seisukohalt oluline sellepärast, et see kujuneb Ivaski käe all üheks väheseks kanalitest, kus balti ja ida-eur kirjandus saavad ingliskeelses kultuuris mingigi hääle. Ilona Laaman 1971 "Mis need sipelgad ka ära ei ole" Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor, mõlemad uuendusliku tähendusega 60ndatel, aga erineval viisil. Karuks tegutseb tänini, aga viimasel ajal ei ole väga palju uut loomingut tulnud. 27. oktoober 2010 Nii Karuksi kui Laamani puhul saab otseseoseid kaasaegse kirjandusega demonstreerida. Kuigi mõlemad on atkiivsest kirjutamisest hiljem tagasi tõmbunud.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Suits kirjutas mälestusi kodumaast, võttis poliitilisi seisukohti. Tema luulet läbis maapaomeeleolu. Under kirjutas paguluses poeetiliselt lihtsalt ja rahvalähedaselt. - ARBUJAD JA NENDE KAASAEGSED: Kango, Ristikivi, Rannit. Ristikivi viljeles modernistlikku luulet, mis kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. - KADUNUD PÕLVKOND (nende debüüt jäi sõja jalgu): Lepik, Kolk, Grünthal, Laaban. - PAGULUSES HARIDUSE SAANUD NOORED: Ivask, Laaman, Karuks. Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril. Maagiline realism. Grünthal – viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm. 19) Kalju Lepiku luule II MS järgses pagulusluules viljakas ja tähendusrikas luuletaja. 1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940 koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad
International, 1999, lk 1. M. Oosting on loetlenud tänaseks 75 riiki, kus esineb ombudsmani laadne institutsioon, neist 27 riiki asuvad Euroopas, 16 Aafrikas, 14 Ladina-Ameerikas, 8 Aasias ja 8 Okeaanias. Neile lisanduvad Kanada ja USA, kus ombudsmani institutsioonid on loodud mõnedes osariikides. 22 J. Uluots viitas instituudi Skandinaavia päritolule. Vt J. Uluots. Rahvuskogu. Esimene Koda. Stenograafilised aruanded 19. veeb- ruarist 13. augustini 1937. lk 28. Vrd E. Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu: Noor-Eesti, 1940, lk 259: Presidendi juurde toodi Soomest ja Skandinaaviast õiguskantsleri instituut järelevalveks õigusliku korra ja seaduste täitmise üle. 23 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 kohta vt P. Järvelaid (viide 3), lk 20 jj; A.-T. Kliimann. Õiguskaitse Õiguskantsleri kaudu. Tänapäev, 1939, nr 2, lk 45 jj; W. Meder. Das Institut des Justizkanzlers in Estland
8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Kirjandus jäi justkui hobikorda. Ainult kirjandusest polnud võimalik ära elada ning teoste avaldamine polnud majanduslikult tulus, kuna tihtipeale pidid kirjanikud avaldamiseks isegi peale maksma. Teosed: Marie Under ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail", Henrik Visnapuu, Karl Ristikivi ,,Hingede öö" ja ajalooline triloogia ja luulekogu, August Mälk. Bernard Kangro alustas Eestis, kuid põhilised teosed ilmusid paguluses. Kalju Lepik ja Ilmar Laaman, Ann Kalmus, Enn ja Helga Nõu noorem põlvkond. Valitsevaks temaatika oli sõda, surm. Neid ei kammitsenud mingisugune temaatiline surve. Üks oluline zanr oli memoristika (mälestisteosed) ilmus mitte ainult kirjanikelt, vaid ka teistelt inimestelt. Väismaine eesti kirjanike liit asutati 1945. aastal. Pärast ühendati see Eestlaste Liiduga. Loodi ka mitmeid Välis-Eesti kirjastusi: Orto (1944 Soome), Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1950, eestvedajaks oli Bernard Kangro)
Kõik uurijad on üksmeelel sellel, et need otsused tähendasid Eesti riikluse lahutamist Venemaast. Nüüdsest peale, 15. nov alates, ei olnud Eesti enam seotud Vene impeeriumiga. 1920. aastate lõpus ja eriti 1930. aastatel, hakkasid meie juhtivad juristid (Uluots, Ants Piip ja Artur Kliiman?) rääkima sellest, et 15. nov otsustel on suurem tähtsus - see tähendas Eesti riikluse loomist juriidilises mõttes. Samas ei olnud kaugeltki kõik juristide nendega ühel meelel. Eduard Laaman (arvamusliider) ja tema mõttekaaslased tõid selle seisukoha vastu 3 argumenti: 1. Maanõukogu otsuses ei nimetatud Eesti iseseisvat riiki, omariikluse loomist 2. 15. nov otsus ei muutnud praktikas midagi (Eesti jäi enamlaste võimu alla). Aga Kliiman, Aluots ja Piip ei väitnudki, et oleks riik loodud muud kui juriidiliselt. 3. Laaman ja teised väitsid, et Maanõukogu liikmed ei pidanud veel silmas jäädavat omariiklust, vaid käsitlesid seda kui
aasta kriisisituatsioonis konflikti poliitik ja ajakirjanik, temas võitis poliitik. Huvi ajakirjanduse õiguste vastu ühiskonnas tõusis 1920. aastate lõpuks, mil toimus ajakirjanduse kiire industrialiseerumine. Suurenes kapitali mõju, ajaleht muutus kaubaks. Ajalehed kajastasid samas ajakirjanduse üle peetud kohtuotsuseid ja kommenteerisid ajakirjanduse õigusi ja kohustusi ühiskonna ees. Seda ajajärku iseloomustas tabavalt Vaba Maa toimetaja Eduard Laaman, kes väitis, et Eesti ajakirjandus nagu Eesti riikki põeb liiga kiire kasvamise haigust, mistõttu eesti lehtedes puudub täpsus ja objektiivsus, liiga palju on erapoolikust, protokollilisust ja kuivust. Laaman kinnitas, et ajakirjaniku-poliitiku asemel tuleb Eestiski kutseline ajakirjanik. (Vaba Maa 22.2.1930). Kutselise ajakirjaniku töö nõudis maailmasõdade vahelises Eestis uusi professionaalseid oskusi. Sageli olid ajakirjanduse vastu algatatud kohtuprotsessid
Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika. Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A
mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R.Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K.Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 4050ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni ja kohanemismuredeni uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaazlikud. Kaalukas erand on K
mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R .Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K. Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon - lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni ja kohanemismuredeni uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaažlikud. Kaalukas erand on K .Ristikivi oma tolleaegsete Eestiteemaliste
tasustatud tegelased. Enamik suurtest ev-st jäi seisma. Maareform -d ekredi korras kõik maavaldused Vene impeeriumis kuulutati riigi omadiks. Mõisnikelt võeti ära ka mõisahooned, loomad, põllumajandustehnika jnejne. Jäeti nad tühjade kätega. Likvideeriti ka usuvabadus, kirik lahutati riigist, mitmetes suuremates kirikutes seati sisse rahvamajad (nt Oleviste kirik Olevi rahvamajaks). Eesti iseseisvumine Historiograafia Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Tartu 1936 tänase päevani põhjalikem seda teemat käsitlev raamat. Ants Piip. Tormine aasta: Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestusis. Tartu 1934. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I-II. Tallinn 1927/1930. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis: Dokumentide ja materjalide kogumik. Tallinn 1957. Paul Vihalem. Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917-1920). Tallinn 1960. Karl Siilivask
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
