Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
seadustele. Eestis aga on raske ette kujutada olukorda, kus kellegi ühe inimese käes oleks nii palju võimu nii seadusandlikku kui ka täidesaatvat. Esiteks tuletab see paljudele Eestis elavatele inimestele meelde Nõukogude aega, mis omab tugevalt negatiivset varjundit aega, kus kõik käis ühe partei poolt paika pandud reeglite järgi. Ka mitmed ühiskonnaanalüütikud ei soosi väikeses riigis presidentalismi. Sotsioloog Juan J. Linz väidab, et proportsionaalne valimissüsteem ja parlamentarism on kõige soovitatavam ja presidentalism kõige vähem soovitatav valitsemisviis. Ta väidab, et presidentalism on ebaõnnestunud valitsemisviis tõsiste institutsiooniliste puudujääkide tõttu: fikseeritud ametiaja pikkus, mis muudab valitsuse väga jäigaks; tendents täitevvõimu ja seadusandliku võimu ummikseisuks, mis tuleneb kahe eraldi valitava kogu kooseksisteerimisest; presidendivalimistele iseloomulik põhimõte, et võitja võtab kõik; poliitikas on kesksel kohal
Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on mo...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik,
Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15.-16.sajand, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kirikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates tähistab Uueaja algust Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Sest siis kadus maailmasüsteem, mis oli kujunenud pärast Rooma kokku varisemist. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades seejuures mitte niivõrd kapitalismi algust, kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike suhete areng Lääne- j...
uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel. 10. Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust? institutsioonid, mis omavad sunnivahendeid territooriumil elava ühiskonna ülene kontroll nende inst poolt rahv-vah tunnustatus õigussubjektina kehtiv ja seaduslik kohtuvõim konsitutsioonilisus 11. Iseloomusta tänapäeva parlamentarismi iseärasusi? Parlamentarism on riigikord, kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. Parlamentaarne vabariik on demokraatia (esindusdemokraatia) vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. Täidesaatev võim on peaministril. Rahvas valib tavaliselt parlamendi ja parlament omakorda valib presidendi. Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine; valitsus
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik
otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata.(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria). • Venemaal kujunes absolutism, mis püsis 20. sajandi alguseni. • Peeter I (1682-1725), kes nooruses külastas Inglismaad pidas pärast parlamendi istungi jälgimist seda ülimalt veidraks valitsemise viisiks. • Rootsis seevastu võeti suund parlamentarismile- rahvaesinduse traditsioonid seal olid vanad ja tugevad.
positsioonid kuuluvad täidesaatvale võimule. Kasutusel nt. Prantsusmaal, Soomes, Venemaal jne. PARLAMENTARISM: 3 Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus
*parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest *president vastutab välis-, kaitse- ja meediapol.eest; vetoõigus; õigus parlamendilt võtta tagandamisõigus 3) PARLAMENTARISM (E, Läti) *rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud *parlament- valitsus vastutab parlamendi ees, võtab vastu seaduseid, saab umbusaldust SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja)
Protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, kuid seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XV ajal (1725 - 1774) Ei leia vastust!!! 3) Millistes riikides Euroopas kujunes veel välja absolutistlik kord, millistes oli tunda valgustusideede mõju? Saksamaal ja Venemaal. 4) Millises riigis uusajal arenes parlamentarism? Inglismaal. 2. Valgustus. Valgustajad, nende mõju ühiskonnale. (Õpik - §3, 4) 1) Mis on valgustus? Valgustus on vaimne liikumine Euroopas, mis toimus pärast reformatsiooni. See kritiseeris autoriteetidele ja kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse 2) Nimetage kolm tuntud Prantsuse valgustajat, lisage igaühele neist nende põhiseisukohad ühiskonna valitsemise ja arengu kohta
isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte ,,vabadus, Võrdsus, Vendlus" kuulutajaks ning läbi selle võitis vabamõtlemine absolutismi. 5. Demokraatia ja parlamentarism Demokraatia on printsiip, parlamentarism on meetod ja vabadus on ideaal. Demokraatia tugevus seisab valitsejate sõltuvuses valitsetavaist. Demokraatia ttegi lõpu olukorrale, kus valitsus valitses rahvast ja avalikku arvamust. Demokraatia on eriti huvitatud rahva hariduse tõstmisest, seega ta peab rahvast kasvatama , et nad suudaksid mõista otsuseid, mis küll üksikute gruppide huve võivad kahjustada, kuid riigi huvidele kasuks tulevad. Demokraatia annab igale rahulolematule kodanikule võimaluse väljendada oma opositsiooni
ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu Võimude lahusus- Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel.
tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga
-Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. 4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism, presidentalism Parlametarism-parlamendi valib rahvas ja parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. Nt: Suurbritannia.
Ajalugu Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.) Revolutsiooniline liikumine üle Euroopa (al. 19. saj)
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
o Avastati Ameerika 1492. Aastal o Indiaanlaste massiline hävitamine o Nakkushaiguste levik (rõuged, süüfilis) o Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse o Eurooplaste maailmapilt avardus o Uued kaubateed ja kabanduskeskused o Uute põllukultuuride (kartul, tomat, mais, kakao) · Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses · Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19
· Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles võimuvõitluses. · Koostatakse Õiguste Bill deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. · Lisaks võetakse vastu ususeaduse akt ja troonipärimise kord. · Seega sai Inglismaalt alguse uut tüüpi võimukorraldus parlamentarism. · Soti ja Inglise parlament ühendati ja riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Inglise parlament
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe
ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse, kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa) ja ka see, et raskustest ülesaamiseks eelistati karmikäelist valitsemist. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia . Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud
Oranje Willem /William III viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta kukutas kuninga. Riigipööre ilma verevalamiseta kuulus revolutsioon. Parlament võttis vastu Õiguste billi: 1) kunigas ei saa peatada seaduste toimet; 2)parlament koguneb regulaarselt; 3)maksude määramisega ja sissenõudmisega tegeleb parlament. Anne (James II noorem tütar) kuningavõim nõrgenes edasi ja parlamentarism arenes. Hannoveri dünastia. Milliste isikute või sündmustega oli seotud absolutismi kujuneminePrantsusmaal ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal? Prantsusmaal oli seotud Richelieu, kuna tema tegi kõik endast oleneva et kuningavõimu suurendada, see läks tal läbi. Inglismaal on parlamentarismi kujunemine seotud Suure revolutsiooniga, kus James II kukutati troonilt ja valitsejaks asus William III, kes tegi parlamendiga koostööd
tegevuse kontrollitavus. Vaid siis, kui ülesanded on selgelt jaotatud, on võimalik eesmärkide saavutamist kontrollida ja vastutust langetatud otsuste eest isikustada. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu. Nimetage kaks moodust, kuidas saavad Eesti hääleõiguslikud kodanikud teostada kõrgeimat riigivõimu. 1)Riigikogu valimisega 2) Rahvahääletusega 3. Valitsemisvormid: Presidentalism ja parlamentarism. Märgi tabelisse ristikesega, millist valitsemisvormi iseloomustavad järgmised omadused. Presidentalism Parlamentarism 1. Valitsuse püsimine sõltub X parlameni toetusest 2. President on nii riigipea kui X valitsusjuht 3. Riigipea on tihedalt seotud X täidesaatva võimuga 4. Tähtsaim võimuinstitutsioon on X parlament 5
Katoliku kiriku otsene vastutegevus: See seostus inkvisatsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks prtestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine:See oli, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Absolutism · 17.-18. sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit absolutism (nt Prantsusmaa) ja parlamentarism (nt Inglismaa). · Absolutism riigijuhil piiramatu võim. NB! Ei võrdu türanniaga. Monarhiat piiravad jumala-, loodus- ja loomuseadused. · 17.-18. saj hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopas. Louis XIV (1643-1715) · Prantsuse kuningas · Päikesekuningas · L'Etat c'est moi! e ,,Riik see olen mina!" · Tema valitsusaeg absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas · 1682 kolis kuningas õukonna Pariisist Versailles lossi.
Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg. - Võimude lahusus on väiksem, kuid suurem kui parlamentarismi puhul. Nt. FRA, RUS, Leedu Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri. Õigus valitsusele umbusaldust avaldada. President võib valitsuse laiali saata. Riigipea funktsioon tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, esindab riiki, annab riiklike autasusid,
tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine
Diktatuur Mitmes riigis, kus pärast, Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlikkord püsida, kuna oli palju pettumusi ja mässe ja see andis teed dikatuurile. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda.Diktatuur jagunes kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Diktatuur tekkis kuna, tekkis pettumisi ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Arvati, et dikatuur muudab maailma paremaks ning viiks majanduslikule õitsengule
(tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus Konservatiivid-----------------Sotsialistid------------------Liberaalid Ideoloogiad Liberalism: · individualism · parlamentarism · võimaluste võrdsus · kirikuvastasus · reformid Konservatism: · elulähedane, praktiline, orgaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada) · ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude
· Katoliku kiriku uuenemine · Poliitilised ja majanduslikud Katoliiklikute maade teke · Kultuurilised kadus kiriku moraalne võim · Hääbus ladinakeelne teaduskultuur maailmas 14. Ususõjad mis olid, millal toimusid, nimeta neid! Sõjad, mida peeti jumala nimel. Toimusid aastatel 1562 1598. 1. Oli pühasõda ning järgnesid ristisõjad. Kiriku ja moslemite vahel käinud sõjad. 15. Uusaegsed riigikorrad absolutism ja parlamentarism. Kirjelda neid ja võrdle neid. Absolutism oli valitsemisvorm, mille puhul kuulus kuningale piiramatu võim.(Prantsusmaal) Parlamentalism oli valitsemisvorm, mille puhul riigipea ja valitsemisjuht olid eraldi isikud (Inglismaa) 17. Louis XIV kes oli, mida tegi, millal valitses? Mida tähendab ,,Päikesekuningas"? Mida tähendab Louis XIV lause ,,Riik see olen mina"? Kirjelda Lousi XIV valitsust mida ta tegi, miks ta oli oluline? · Prantsuse kuningas
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh
industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim Kuninga võim on Mõistab kohut pärilik. tähtsamatel juhtudel 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult Ameerika koloniseerimine
1. Selgitada, mis on autoritaarne ja totalitaarne riik ning lisada -------------------- Autoritaarne riik Totalitaarne riik -- Selgitus Riigis on enamik võimust Riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või koondunud ühe juhi ja tema isikute väikese rühma “sõltlaste” kätte, kindlalt kätte, poliitiliste diktatuurne riik. Totalitarismi erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisv...
Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat
Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservatiivsest ideoloogiast, on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimalusse. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. Liberalismi ajalugu 14.15. sajandil tähendas ' liberaal ' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18
Türgi ja Venemaa olid dekaade sõjajalal. Lisaks olid PL&V trianglis rootsiga. 1683 üritas Türgi Viini vallutada, kuid PL tuli appi ja purustas nad. Algas türklaste taandumine. PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma. ______________________________________________________________________________________________________ UUSAEG 3.1 Absolutism ja Parlamentarism 17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
