Tallinna 32. Keskkool "Inimkond, kes vajab enam toitu" Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Raua...
tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat. Päikesekiirguse kadumise tagajärjel surevad kõigepealt taimed, siis loomad ning seejärel inimesed. Ülerahvastumine on üks neist suurtest probleemidest, millest inimkond peab võitu saama, räägitakse, et varsti on käes piir kus maakeral pole enam võimalik kasvatada nii palju toitu kui inimene seda vajab, mitmed Aasia riigid rakendavad juba preagu seadusi, mis piiraks populatsiooni kasvu, Hiinas on rakendatud ühe lapse seadust, mis lubab perre ühe lapse, perekonnad millel on enam lapsi kui üks, saavad enda kanda suured koormised ja jäävad ilma paljudest eelistest mida omavad ühe lapsega pered, näiteks igakuine toetus.
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub" (Mati Unt) Praeguseks hinnatakse maailma rahvaarvu 6,8-6,9 miljardi hulka. Faktid on näidanud, et populatsioon kahekordistub iga kolme- või neljakümne aasta järel. Lood on niigi halvad, aga kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et sü...
Kindlasti on paljudel seda raske mõista ja sellest aru saada.Ma ei saagi kedagi hukka mõista,aga inimestel tuleks siiski silmad avada ja mõista kuidas see tegelikult mõjub nende tervisele ja psüühikale. Samas aga mängib riik selles osas suurt rolli, sest kõigil pole nii suurt tahtejõudu ja soovi sellele sügav ,,EI" öelda ning sellepärast arvangi ,et riik peaks rohkem sekkuma. Olgugi ,et elame demokraatlikus riigis ,tuleks siiski mõelda sellele,et inimkond elaks kauem,oleks töökam ning kohusetundlikum.
paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest, kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid
üha rohkem ja rohkem erinevaid loodusressursse nagu näiteks nafta, metallimaak, maagaas, süsi ja põlevkivi. See on Maakerale igati kahjulik: kütuste põlemisel eraldub kahjulike gaase. Kuna gaas on hapnikust kergem, kerkib see atmosfääri ja selle tulemusena tekivad osoonikihti mustad augud ehk osooni augud. Läbi nende jõuavab maapinnani tagasi päikesekiirgus, mis on kahjulik nii loodusele kui ka inimesele. Tekib küsimus, kas inimkond suudab vältida Maakerale tehtava taastamatu kahju. Peame mõtlema alternatiividele ja hoidma nii loodust kui ka jälgima iseenda tegevust. Kuna inimese elu on niivõrd mugavaks muutunud ning elutempo võrreldes varasemaga on märksa kiirem, kasutatakse alati kõige lihtsamat ja teadaolevat varianti, kuigi on olemas võimalus alternatiivkütustele, mis on küll kallimad, aga sellega säästetakse loodust enda järglastele, aga mida jõukam inimene, seda enam
peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit meie vastu. Ilmselgelt on rahvatiku arv maailmas ammu ületanud mõistlikkuse piiri. Tänu sellele on suurenenud kolossaalset resursside tarbimine. Eluruum ei ole veel hetkel otseselt probleem olnud, kui seda on näiteks maavarad. Inimkond on märkimisväärselt arenenud planet maa mõistes, kuid ilmselt universumi mõistes oleme alles beebihällis. Me kipume kosmosesse kuigi ei tunne enda ookeanisügavikke. Lääne ühiskond on muutunud äärmiselt mugavamaks. Füüsilise töö osakaal on märkimisväärselt vähenenud, kuid tegeleme teiste probleemidega nagu depressioon ja ärevushäired. Samas oleme loonud suhteliselt globaalse maailma, kus suhtlus distantsilt ei ole mingi probleem
Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede unustamiseks tarbitakse mõnuaineid nagu narkootikumid, alkohol ja tubakas, mis toovad kaasa vaid uusi probleeme. Perekonna ja sõprade kaotus ning sõltuvus on alles algus. Eluga hätta jäänud inimesed on lõpuks ohuks ka teistele. Aidsi põdevad inimesed annavad haiguse edasi oma lastele ning seeläbi ohustab see tervet inimkonda
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
When a world loses a language, it loses a unique treasure There are more than 7000 languages in the world and it is said that more than 50 % of the languages will be extinct by the end of the century. A language dies in every 2 weeks. So what will be lost when a language dies? Much of human knowledge hasn't been written down and it lives in people's memories. In fact, there are even laguages that haven't been written down. In the olden days people use to tell stories. They didn't write them down, just told or sang them to others, who passed them on the same way and so they spread from generation to generation. Now if a language dies, the folklore dies with it. So we will also lose our ancestors knowledge, in what they believed in, what they valued. We will lose the myths and legends, how the world or a certain place was made. In fairytales people learn about virtues, how to make a difference between right and...
Inimkond 10 000 aasta pärast lähtuvalt evolutsiooni teooriast Peamine evolutsioonifaktor on looduslik valik. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele. Inimese põhitunnus, mis on aidanud inimesel olla edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed pr...
kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis mõjuvad ökosüsteemile laastavalt. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest ja sellest kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi
Meie elukeskkond on pidevas muutumises. Osa sellest on põhjustatud looduse poolt, üha enam suureneb aga inimtegevuse osakaal. Ehitatakse uusi hooneid ning lammutatakse vanu, raiutakse metsi ja haritakse põlde. Tehased huugavad ja toodavad päevast päeva meie eluks vajalikke või seda lihtsustavaid hüvesid. Ent need hüved tulevad alati millegi arvelt ja kõik ei ole nii roosiline, kui paistab. Kuni 19. sajandini ei olnud inimkond võimeline oma elupaiga ümberkujundamisega suurt kahju tegema. Rahvaarv ning selle kasv oli veel väike ja loodus suutis enamiku kahjust ise korvata. Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena
Suurendades oma silmaringi, hakkame me mõtlema erinevate asjade üle ning spekuleerima maailma küsimuste üle. Kirjandus on muutnud ning muudab ka edasipidi inimeste elu, sest vaevalt keegi kujutaks oma elu ilma selleta. Fantaasia on tähtsaimaks faktoriks inimese inpiratsiooni jätkuks- see aitab inimesel unistada ning leida elu erinevatest külgedest pooli, mida varem võib-olla poleks märganud. Tuleb mõista, kui suurelt on seotud meie praegune elu kirjandusega. Ilma kirjanduseta poleks inimkond arenenud nii kaugele kui ta on tänapäeval, ehk võib-olla oleksime kiviajas praeguseks. Selle lühikese ajaga on toimunud nii palju muutusi ning oleks kahju kui seda poleks jäädvustatud, sest iga järgnev generatsioon peaks teadma, mis oli enne teda. Teadmine ajaloost aitab vältida varem tehtud vigu ning on suureks eelduseks inimkonna edasiseks paremaks arenguks. Mida rohkem aeg edasi, seda kiiremaks läheb infoedastus ning pole välistatud, et
". Seda ütlust võib seostada sõnavabadusega, mida paljud inimesed kasutavad. Kõik ei mõtle tihtipeale, et sõnadel on suur jõud, mis võib kellegile väga haiget teha. Enne ütlemist on soovitatav kõik enne läbi mõelda, kuid vahel me taipame seda lihtsalt liiga hilja, kui oleks pidanud. Sõnavabadust leidub nii musta kui valget. Valgena võime väljendada kõiki oma häid soove teiste suhtes. Mustana aga enda mitte viisakat, tumedamat poolt. Inimkond on siiski isepäine ja ei lase kellegil endale ettekirjutisi teha, kuidas peaks ära kasutama võimalust, et demokraatlikus riigis on sõnavabadus. Me võime proovida päästa virtuaalmaailma sõnavabadust, kuid siiski pole keegi meist nii võimas, et suudaks päästa terve maailma oma.
Sissejuhatus Inimkond on möödunud aastasadadega loonud või avastanud antiikaja inimestele tundmatuid uusi arhitektuurisedöövreid. See viis Sveitsi äri- ja rännumehe Bernard Weberi mõtetele valida kogu maakeralt uued seitse maailmaimet. Uute maailmaimede valimise algatas Sveitsis baseeruv Uus Avatud Maailma Korporatsioon. Inimesed said internetis ja telefoni teel hääletada 21 objekti vahel, mille zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias. Hiina müür Suur...
Essee Õppejõud: Prof. Rein Vaikmäe Tallinn 2012 Selge on see, et muutused Maa kliimas toimuvad, seda peetakse ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks ning lahendusi otsitakse rahvusvahelisel tasandil. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust, arvestamata teisi võimalikke mõjutegureid. Ilmselt on inimkond vaid üks vähe kaalukas komponent, kuid samas pea ainuke, mida saab kontrollida ning proovida seeläbi probleemi lahendada. Teised võimalikud kliimamuutuste põhjustajad ei allu inimese kontrollile ning muutused toimuvad omasoodu. Loomulikult ei tähenda see seda, et inimkond ei peaks proovima olukorda parandada, luues muudatusi ning seades piire oma tegevustesse. Antud kirjatöös soovin kaaluda kõiki võimalikke variante, mis võivad
Kuidas lahendada inimkonna toiduprobleem? Inimkonna suureks probleemiks on saanud toidu puudus. Rahvaarv maailmas pidevalt kasvab ning toidust jääb paljudele inimestele puudu. Kuigi maailma põldudelt, karjamaadelt ning merest saadud toiduainetega peaks kogu maailm söönuks saama, ei suudeta neid kõigile inimestele toimetada. Esimeseks lahenduseks peaks minu arust olema inimeste toiduvarude võrdsustamine kogu maailmas. Kuna paljudes riikides(N: USA) raiskavad inimesed toitu ning söövad üle, siis peaksid need varud minema hoopis nälgivatele inimestele. Tuleks luua mingi süsteem, kus riigi toiduülejäägid saadetaks sinna kus seda vajatakse. Praegu on põldude all 11% ja karjamaa all 10% kogu maakera maast. Põllumaid ei oleks nii kerge juurde teha, kuna napib vastavat pinnast. Samas saaks aga karjamaade alasid laiendada. Eksperdid väidavad, et on võimalik kasutusele võtte ka seni kasutamata maad ning niisutamise abiga on v...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, ...
Voldemar Panso 11. Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus. Jaak Jõerüüt 12. See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. ,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema
LOODUSKESKKONNA PROBLEEMID MEIE ÜMBER Inimkond elab loodusega kooskõlas ning seetõttu on looduse säilitamine tähtis, kuid meie mugavuse tõttu ei taha me märgata, et meie tegevuse mõjul loodus hävib. Inimene on tekitanud nii mõnedki ohud keskkonnale, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millised on need probleemid ja kuidas nendega toime tulla? Eesti ühte tähtsamat looduvara, metsa, jääb Eestis üha vähemaks. Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru
toimuvaid nähtusi. Muidugi aitab mõistmine inimese arengule igati kaasa, kuid iga avastus loob ka uusi ohte. Ohte ei loo mitte füüsika ise, vaid see kuidas inimesed sellest tulenevaid avastusi ära kasutavad. Kuigi just füüsikalised teadmised olid need, mis esimeste tsivilisatsioonide arengule aluse panid, siis pole sugugi võimatu, et just need suudavad lõpuks maailma inimkonnale lausa elamiskõlbmatuks muuta Väide et just tänu füüsikale on inimkond suutnud luua nõnda kõrgtehnoloogilise ja tsiviliseeritud maailma, pole vale. Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tööle ehk see on peamine loodusteadus, mis suudab algatada tehnilist arengut. Mõnel pool nimetatakse seda füüsika rakenduslikuks väärtuseks. Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas
Halley komeedi lähenedes 1910. aastal oli Euroopa ilmastik tugevasti häiritud. 1911. aastal oli ränk põud. Põud lõppes paduvihmaga, mis tekitas suurt üleujutust. § 1984. aastal lähenes Halley jälle ning tekitas mitu nädalat kestnud põua. Peale seda hakkas sadama ning kolme nädalaga sadas maha sama suur vihmakogus kui tavaliselt kogu aasta jooksul. § Halley komeedi lähenemist 1986. aastal on seotud ka Tsernobõli katastroofiga. TUNTUMAD KOMEEDID Inimkond tunneb neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad Halley komeet § Sai nimeks Halley komeet kui Edmond Halley arvutas komeedi orbiidi. § Esimene ette ennustatav komeet § Pöördub tagasi iga 76 aasta tagant 17P/Holmes § Avastatud 1892. aasta 6.novembril § Avastaja Edwin Holmes § Kui enne oli komeeti võimalik näha vaid teleskoobiga, siis aastal 2007 purskus komeedist välja suur kogus
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal
Linnaruum Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile
pidurdajateks kuni 20-nda sajandini. Levisid suured haiguspuhangud, millest tuntuim oli ,,Musta surma" katkupuhang. Need kordusid sajandite jooksul mitu korda ja kestsid aastaid. Tänapäevaks on haiguspuhangud arenenud riikides kontrolli all, aga endiselt probleemiks arengumaades. Esimese miljardini jõuti 19-nda sajandi alguseks. Võib öelda, et sealt alates hakkas rahvaarv massiivse kiirusega kasvama. Umbes sada aastat peale esimest miljardit jõudis inimkond teise miljardini. See toimus Esimese maailmasõja järgsel majanduskasvu perioodil, kui inimestel jällegi paranesid elutingimused, mis soodustasid kasvu. 60-ndatel, kui hakati probleemi tõsidust mõistma, hakati võtma kasutusele esimesi teadlike samme rahvastiku kasvu piiramiseks. Järgmised miljardid hakkasid täituma järjest lühemate vahedega neliteist aastat, kolmteist aastat, kaksteist aastat (joonis 1). Kasv ei pidurdunud ja seda ei suudetud ka piirata jõuti ülerahvastumiseni
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus. Ernest Hemingwaylt on inimkond pärinud äärmiselt tabava ja illusiooni hajutava mõttetera: ,,Noore nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel.
Elupaikade hävimine, kliima muutumine, liikide väljasuremine, õhu saastamine, vee reostamine need on üksikud laialdased probleemid, mille kaitsmise ja säästmisega keskkonnakaitse tegeleb. Probleeme täielikult lahendada on väga keeruline, erinevad piirid ja seadused on paika pandud, näiteks kalastamise ja jahinduse puhul on kindlad hooajad ja kogused kui palju võib elusolendeid enda tarbeks tarvitada. Selleks, et kõik muutuks keskkonna jaoks aina paremaks, peab terve inimkond kaasa aitama ja pidama kinni piiridest. Kahjuks on ka tänaseni areng erinevates riikides erineva kiirusega, seetõttu on keskkonnapoliitika arengumaades tähtsusetu. Aafrikas on pidev puhta joogivee puudus, samuti on laialt levinud näljahäda. Seevastu arenenud riikides pööratakse suurt tähelepanu prügi sorteerimisele, taaskasutusele, keskkonna säästlikkusele. Euroopa Liit on vastu võtnud erinevaid protokolle Kyoto ja Montreal, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja teiste ainetega
Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda
mis sisaldab palju erisuguseid tehnomaterjale Tehnokraamika Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste omadustega
Maiade tsivilisatsioon Maiade tsivilisatsioon sai alguse 2000 aastat enne kristust, aga kõrgperiood jäi ajavahemikku 250 a pKr - 900 pKr. Praegu elab veel ligikaudu 7 miljonit maiat. Maiad on ajaloos tuntud kui väga head ennustajad. Maiad on püstitanud palju ehitisi ,millest osad on unikaalsed veel tänapäevalgi. Näiteks Chichen Itzat kasutatakse veel tänapäevalgi päikesevarjutuste kindlaks tegemisel, seal- juures pole inimkond leidnud selleks paremat vahendit kui seda on too maiade ehitis. Ennustamisest rääkides spekuleerivad paljud ,et maiad olid seotud välismaailmaga. Veelgi enam on inimesi, kes usuvad ,et maiade seas elasid tulnukad, jumalad jms. Spekuleerimiseks ja oletamiseks on maiad ka kõvasti põhjust andnud. Näiteks 2005 aaastal tabas maailma suur katastroof, nimelt orkaan Katarina. Maiad suutsid ennustada selle toimumist ühe päeva täpsusega ja seda mitu tuhat aastat tagasi
mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja keskmine, kui palju üksikisikule maapinda jätkuks. Hinnati ka toodete ja teenuste elutsükliga kaasnevat ruumikasutust. Ökoloogilist jalajälge saab mõõta erinevatel tasanditel üksikisik, asula, riik, inimkond. Tänu sellele on võimalik paremini hinnata ka ületarbimist. Ökoloogilise jalajälje määramine paneb paika piiri, millest alates hakkab inimtegevus maakera taastumise võimet ületama. Inimkond ületas selle piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutas inimkond 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. 2005.aastal võis rääkida juba 25%-st ületarbimisest. Seevastu nt 1961.a moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest. (2005
Inimene on aegade jooksul järg-järgult õppinud kasutama erinevaid loodusressursse, maaharimisviise, tehnoloogiat ja ehitanud üles tervik-ühiskonna. See kõik on loonud vundamendi praeguseks eluks. Viimase kahesaja aastaga on inimkonna ajalugu toonud esile rohkem muutusi kui eales varem. Iga tagasilöök, mis saadi, parandas elukeskkonda aina rohkem. Otsiti erinevaid lahendus, kuidas näiteks haigustest lahti saada või kuidas väheviljakad mullad viljakaks saada. Inimkond ei andnud alla, vaid võitles lõpuni, tuues endaga kaasa ka negatiivseid tegusid. Tänapäevalgi otsitakse keskkonnasõbralikumaid ja odavamaid lahendusi, mis inimkonna heaolu muudaks veelgi paremaks. Eelpool mainitud keskkonnakaitseliste organisatsioonide tööviljad olid 20. sajandil juba nähtavad. Näiteks linnadest kadus suits, vähenes tööstusaaste, happevihmade ärahoidmiseks ja freoonide tootmise piiramiseks sõlmiti rahvusvahelisi lepinguid. Ühs arenev meditsiin
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili
kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal viskab keskmine kahelapseline Euroopa perekond minema 50 kilogrammi paberit (6 puud), 60 kilogrammi metalli ja 45 kilogrammi kilet. Juba elementaarsetest tarbekaupadest koguneb jäätmeid märkamatult palju
Meie heaolu hind Maakera on olnud meie tähesüsteemis juba 4,5 miljardit aastat ning selle tekkeajast kuni praeguseni on inimesed elanud siin väga väikse osa. Inimene on hoolimata väiksest ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025
ARENG RANTSOD TOODANG JA VALMISTOODANG TAIMEKASVATUSED SUURMETSADE LAASTAMINE: ALEPÕLLUNDUSE TARBEKS 1) INIMKOND KASVAB ARENEVAD METSANDUS PUUDUB PÕLETATI JA RAIUTI METSA KIIREMINI, 2) MASINAD, METSAKOMPLEKSID MAHA PUUTÖÖD ENERIGA
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas elementaarne rahvuslik Eesti
pakub meile E-riigi võimalused seda kasutades? E-riik on väga mitmekülgne. Enam ei pea inimesed käima käest kätte raha viima, vaid saavad kasutada internetipanka. Internetipanga abil saavad inimesed maksta arveid, teha annetusi ja palju muud vajaliku. Samuti on internetipanga kasutus mugav ja vähe aega nõudev ning pangad töötavad iga päev selle nimel, et internetipanga kasutamist veel mugavamaks ja lihtsamaks muuta. Iga inimene armastab mugavust ja selle edasi arendamiseks töötab inimkond. E-riigi mugavused on väga mitmekülgseks arenenud aastatega. Professionaalid on leiutanud ID- kaardi süsteemi, mille abil inimesed saavad sooritada tehinguid kindlamalt. Üritustele registreerumine käis vanasti kirjalikult aga nüüd tänu ID-kaardile saavad inimesed registreeruda interneti kaudu. Internet võimaldab inimestel kiirelt leida andmeid või infot. Lihtne kättesaadavus andmetele ja infole on mõne koha pealt väga hea aga samas ka halb inimesele, kes tegelikult ei soovi
Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine. Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi. Inimkond ei sureks välja, kuid peaks aja jooksul kohanema hoopis teistsuguste tingimustega ja muutuma hoopis teistsuguseks elavaks liigiks Maa peal. Keskkonna ühtlase halvenemise põhjuseks on inimkonna kiire areng. Kõik uued leiutised ja saavutused tulenevad looduse heaolu arvelt. Tegelikkuses ei kahjusta inimkond keskkonda, vaid iseennast. Öeldakse, et võta elust kõik, kuid kõike võttes jätame kaugetele järgnevatele põlvedele ainult probleemid, mis seonduvad keskkonna halvenemisega.
Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti
lahknemisest ja sekkumisest jooksvatel sündmustel) Inimkond = inimkond ideaalina ja tegevuse põhimõte Loodus ja ajalugu võrdluspunktidena,Harm
Inimkonna arv kasvab pidevalt ja peatamatult. Inimesi sünnib ja sureb pea samaaegselt, kuid r ahvaarv on ikka tõusmas. Kui riigid ei hakka veel rohkem ja põhjalikumalt kontrollima laste saamis poliitikat, siis ühel hetkel on maal nii palju inimesi, et meil saavad ressursid otsa. See pole ainus probleem, mis meid ees ootab, vaid loodus- või inimese poolt tekitatud katastroofid võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju
Võib öelda, et ükskõik, kuhu inimene oma jala toetab, sinna ka ta jalajälje jätab. Tundub, justkui inimene oleks asunud sõtta loodusressursside vastu. Pikalt on otsitud vastust küsimusele, millal algas inimkonnal meeletu tarbimine, loodusvarade hävitamine, fossiilse energia plahvatuslik tarbimise levik jne? Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese
mõnda arvutimängu mängima. Muidugi on võimalik virtuaalselt raamatuid lugeda kui vaid tahtmist ja aega, selleks ongi meil e - raamatukogud. Selleks, et endale midagi osta, ei pea enam poodi minema, vaid saame kõik vajaliku soetada endale interneti kaudu, külastades e poode. Olgu tegemist siis pizza ostmise või uute talvesaabaste tellimisega. Kõik see tundub tore, kuid paraku on meie ajastul ka omad miinused. Inimkond ei oska enam suhelda ilma arvutita. Igaüks on oma arvuti taga justkui omas mullis, mängides peremeest oma tühjas valduses, oskamata ise midagi öelda või tunda. Kaob igasugune reaalselt sotsiaalne suhtlemine. Inimene on harjunud, et tal on ajastu, mil kõik on lihtne ning kaobki kõige selle sisse, kuni see ükskord kaob ning tulemuseks on abitu ühiskond, kes kuidagi muud moodi enam toimida ei oska.
Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopast? Ta eeldatavasti ei lahkuks omal valikul, sest on hirmunud, aga kui ta viiakse sunniviisiliselt välja, siis pärast natukest aega tema silmad harjuksid ära valgusega ning ta näeks päikest, kogudes tarkust, mida päikese valgus talle näitab. Platon mõtestab päikest kui reaalsuse ja tarkuse metafoorina
purustades. Täna selline teguviis tunduks mõistetamatu ja barbaarne. Keskaja inkvisitsiooni nõiajaht tundub jabur ja barbaarne mäng, kuid tolleaegsete arusaamade järgi täiesti õigustatud tegevus. See tähendab seda, et kõik sõltub sellest, millised on meie hoiakud erinevate sündmustele sellel ajal, kui me neile hinnanguid anname. 20.sajandi barbaarsuse üldtuntud märksõnadeks on kaks suurt sõda, mida inimkond on nimetanud suurejooneliselt Maailmasõdadeks. Mõlemas sõjas hukkus arutu hulk inimesi, vahet tegemata, kas tegu oli tsiviilisikute või sõduritega. Kõike seda troonis II maailmasõja lõpus kaks plahvatama pandud aatomipommi. Suur osa sellest katastroofist oli aga seotud sõjast kaudselt tuleneva barbaarsete aktidega tavalise elanikkonna kallal, mis jäid tihtilugu kangelaslike vastupanude, julgete ülesastumiste ja unustamatute vabastamiste retoorika udusse. Väga barbaarne
annaabi.ee 
