-Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupoeg vi vilja jke turule ma -taastai kauplemis vabadus laiendati ettevte vabadust 7.Stalini vimule tulek
Kuigi sgitdi alguses vastu puikles, tahtes piimasuppi lastele sokutada, pidi ta koka manitsedes ikkagi oma kohust titma. Hoopis teistsugune korraldus kehtis lasteaias. Piimasupi nide selles lasteraamatus on justkui nide sellest, kuidas lastele on antud vim (autorile?), rkimaks ausalt sgitdide olemusest. Teatud vastuhakk piimasuppidele. Ega need jah ei olnud just kige maitsvamad road, mida enda lasteaia aegadest mletan. Kas see on siis normatiividele vastuhakk ja lasteaedades mssule hutamine? Vaevalt, lihtsalt ks nide sellest, kuidas hiskonnas veidraks peetav kitumine vib tunduda tiesti loogilisena. Lasteraamat Kaka ja kevade annab phimtteliselt kskik millele potentsiaali rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile vimu ja nitab seda vimuvitlust, kus mitte inimene ei kanna jopet, vaid jope kannab inimest veel rohkem, ta oskab ka rkida. Asjad ja muud loomad/olevused saavad endale vimu, et astuda vastu hiskonnas kehtivate normide vastu suvel kantakse lhikesi pkse,
aequi). Sellele põhimõttele vastab nt kaasaegne egaalsuse (võrdõiguslikkuse) mõiste. Egaalsuse põhimõte on PS § 12 normiks: kik on seaduse ees vrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste vi muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi vi muude asjaolude tttu. Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise hutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav hutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. ÕIGUS (ld: ius) - tähendab vormi; ÕIGLUS (ld: iustitia) - tähendab sisu . IUSTITIA: kõigil olgu võrdväärselt õigused ja kohustused (kõik allugu õiguse toimele), st formaalselt on õiglus õiguse sisuks; õigus on õigluse vormiks. See vahekord tuleb ilmsiks, kui lugeda tähelepanelikult PS sissejuhatavat osa ehk
annaabi.ee 
