Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid uurinud olen, et täita vajalikud ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või
annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants N...
vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses. Isiku ja isiklike õiguste ning vabaduste väärtustamist võib täheldada alles 16 sajandil, mil toimus Prantsuse Revolutsioon. Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng. Veel paari sajandi eest oli privaatsuse kaitse lihtne - isikul oli kerge ennast eraldada soovimatute silmade- kõrvade eest. 1820 kasutasid esmakordselt mõistet privaatsus oma artiklis ,,Right to Privacy" ameerika juristid S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest
Välja SAATMINE riik otsustab ja tõstab üle piiri; võib igat mittekodanikku välja saata; eiik ei ole kohustatud kodanikku vastu võtma, kui pole tema kodanik. Välja ANDMINE antakse üle isik, kes on süüdi mõistetud mingis kuriteos. Riikidevahelised kokkulepped antakse välja (erinevad alused). Ei ole kohustust välja anda, võib teha, kui tahab. Poliitilise kuriteo eest välja ei anta. IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS) Riikidel ja teatud rahvusvaheliste isikutel teatud immuniteediõigused. Puutumatuse min-d: riigid võivad oma seadusega laiendada; kitsendada ei tohi (määratud rahvusvahelise õigusega). Kunagi peeti absoluutseks (riigid, diplomaadid, konsulid) tekkis survet, nüüd kõik riigid absoluutsest puutumatusest loobunud (1950ndate alguses). Alates 1970test piiratud puutumatuse seadus. 19. saj puutumatuse absoluutsus oli reegel. 14
Euroopa Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL lepingu), Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu), Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega. Kohtunikud ja kohtujuristid: Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta.
• Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus
kinni pidada kuni saatkonnatöötajate saabumiseni. «Reaalsus on see, et politsei tihtipeale ei julge seda teha," nentis Värk. Leian, et oleks mõtekas politseinikele nende väljaõppe käigus selgitada ka selliste "erijuhtumitega" tegelemist. Pean inimeste elusid ning üleüldist ohutust tähtsamaks kui veidi halvenevaid suhteid Venemaaga ning punktipealt Viini Konventsiooni jälgimist. Selge on see, et diplomaatidel on puutumatus, kuid sel viisil eludega riskimine ei saa olla lubatav. Ilmselt järgneb Eesti Vabariigi politsei väärale käitumisele vihaseid kommentaare ka Vene võimudelt, sellele aga vastastikune diplomaatide riikidest väljasaatmine ning tagatipuks on kõiges süüdi Eesti fasistid. Pean aga õigeks, et säärane juhtum avalikkusele teatavaks tehti, ning et seda maha ei vaikitud, puutumatus ei tähenda absoluutset vabadust. Nõustun Rene Värkiga, seaduse ees olgu kõik võrdsed.
kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline plurarism. Riigikogus on esindatud 4 erakonda.
Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd Sõjakuritegu- rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod 2
c)usutunnistusest d)varandusest - pole absoluutsed ehk inimõigusi võib piirata teatud seadistega Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond
raifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Näiteks Eesti ühines 2004 NATO-ga, mis tagab meile sõjalise kindluse. Mille poolest erineb rahvusvahelises suhtluses riikides kehtiva võimu de fakto ja de jure tunnustamine? De fakto- aksepteeritakse uut valistust või reziimi. De jure- tunnustatakse iseseisvat riiki ja täieõiguslikku rahvusvahelist suhtlus partnerit. Diplomaatia, diplomaatilised esindused ja nende ülesanded. Miks on vajalik diplomaatiline puutumatus? Kas see on õigustatud? Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute vaheline suhtlemine. Diplomaatilised esindused on välismaal asuvad riikide esindused. Nende ülesanded on riigi esindamine, oma riigi huvide kaitsemine, asukohamaa uurimine ja oma heaks kasutamine. Diplomaatiline puutumatus on vajalik, et kindlustada diplomaadi ohutus ja kindlustunne asumaal. Enamus ajast on see õigustatud kuna
pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. 4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada. 5. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. 6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe
Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus EV põhiseaduse preambula loeb EV eesmärkideks: kindlustada ja arendada riiki, tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tagada sisemine ja välimine rahu Põhisedus ütleb EV riigikorra kohta: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
- valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamiseks. Pealtkuulamine ning muud jälitustoimingud.
3.3 Seaduse ülimuslikkus- õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest. Tsiviilasi- Abielulahutus, lapsendamine, võlgade tasumine Kriminaalmenetlus- vargus, röövimine, piraatlus Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : · Kohtupidamine toimub seaduse alusel · Kõik on seaduse ees võrdsed · Kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus · Õigus saada koheja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjust kohta · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel : · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Poolte võrdsus ning mõlena poola ärakuulamine
maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka omandi puutumatus ja õigus haridusele. See näitas et riik on demokraatlik, kuigi Jakobiinidele olid diktaatorlikud plaanid. Kuid siiski on see olnud eeskujuks tänapäevastele põhiseadustele. Võeti kasutusele paberraha. Sellega sai täpsemini raha arvestada, ei olnud nagu müntidega, mis pidid täpselt õiges kaalus olema. Tänu paberraha kasutusele võtule on see edukalt levinud kõikjale, on mugav ja ei ole raske. 1790. aastal võeti ka kasutusele meetermõõdustik
hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp. Kaasnes vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. Valitsejaks lihtrahva rõivamood. Uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. Loodi uus kalender. Ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad. Revolutsiooni tagajärjed: Positiivsed: monarhia kaotamine feodaalkorra hävitamine vabariigi loomine inimesed võrdsed seaduse ees eraomandi puutumatus rahvustunde tõus Negatiivsed: liigne terror uus ajaarvamine
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.
vastu. Kehtiv õigus ja õigusloome · Kehtiv õigus ehk positiivne õigus. · Positiivne õigus on konkreetses ajas ja ruumis kehtiv õigus ehk objektiivne õigus. · Loomuõigus ehk ülipositiivne õigus Kätkeb endas selliseid üldinimlikke norme nagu seda on elupuutumatus, omandi kaitse, orjuse keeld, kodu puutumatus jne. Mida tänapäeval võib ennekõike lugeda põhiseaduste inimõiguste ja põhivabaduste nimekirjast.
,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad)
varale; meil on võimalus tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruannetega; saada andmed riigieelarve tulude laekumise kohta, andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta jne (§ 28). Väga oluline on see, et avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine ei pea ohustama keegi teise eraelu, kuna teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus (§ 28, lõik 3). Teisest küljest, võib väita, et avaliku teabe seadus ohustab ühiskonda. Kõigile on tuntud fakt, et 21. sajandi iga võimu peamine ressurss on informatsiooniline ressurss. Ning mõningatel juhtudel valitsus soovib piirata kodanikke juurdepääsu informatsioonile, kuna see on tema huvides. Praegu kehtiva korra kohaselt on võimalik tundliku info riigisaladuseks tembeldada (ma olen veendunud, et seda võimalust aeg-
b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlus ja haritlased (264 saadikut) jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi).
kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorda põhiseaduses sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamisega aga lahendada ei saa, võib valitsus välja kuulutada eriolukorra. Kuigi meetmed, mida antud olukordade lahendamiseks rakendatakse, võivad olla sarnased, riivavad eriolukorra puhul kohaldatud meetmed inimeste põhiõigusi kordades intensiivsemalt ning sisuliselt ja ajaliselt ulatuslikumalt, kui seda teeks samad meetmed hädaolukorra puhul. Nii võib inimese omandi puutumatus asenduda sundvõõrandamise või -kasutamisega, vabadus valida oma töökoht töökohustusega ning õigus vabadusele viibimiskeelu ja liikumisvabaduse piiramisega. Kui eriolukorras rakendatud meetmed sellises mahus põhiõigusi piiravad, peavad nad tõrjutava ohu või ärahoitava kahjuga tasakaalus olema. Teisisõnu, mida intensiivsem on põhiõigustesse sekkumine, seda kõrgem peab olema ka välja kuulutatud ohutase. Erinevus tuleb mängu ka küsimuses, kellel on õigus meetmeid rakendada
saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat. Konservatism on demokraatlik parem poolne ideoliigia, tugineb traditsioonilistele väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad neist:sõnavabadus ja isiklik puutumatus Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikkond osaleb poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem. demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab oma võimu parlamendi kaudu. Osalusdem. e otsedem. on riigivalmitsemise vorm kus tahvas otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem.liik kus tegelikke otsesied teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased
Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud riigi puutumatus. Müncheni leping Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet, kui märki lääne nõrkusest ja esitas Leedule ultimaatumi viies oma väed Klaipedasse. 1939 kuulutas Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ning Saksa-Ungari väed hõivasid ülejäänud Tsehhoslovakkia. Edasi oli Hitleril plaan võtta ette Poola. Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust ning tahtsid kaasata ka NSV Liidu. Samuti lootis ka Hitler NSV Liitu oma seljataha.
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui ühiskond seda vajab ja see on tõestatud ja siis makstakse ka väärilist hinda. Rahvustunne levis väga kaugele ka Prantsusmaast ja see oli ka aluseks eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist
võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine. Valitsejal ei ole rahva ees Valitsus teenib rahvast. kohustusi. Revolutsiooni tagajärjed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Monarhia kaotamine Liigne terror Feodaalkorra hävimine Mõistuse kultus Vabariigi loomine Uus ajaarvamine Inimesed võrdseks seaduse ees Eraomandi puutumatus Rahvustunde tõus 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas. Kuulsamaid revolutsionääre. Georges Jacques Danton Sai tuntuks hea kõnemehena.Aktiivne Jakobiinide Klubi liige.Nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoidub kõrvale isamaa kaitsmisest. Maximillien Marie Isidor de Robespierre (6. mai 1758 28. juuli 1794) Temast sai jakobiinide võimuletuleku järel Rahvapäästekomitee liider. "Isamaa jaoks pole tehtud küllalt, kui
· Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel
arsti poolt ei väista raviarsti kohustust veenduda patsiendi kehtiva nõusoleku olemasolus. · Ainult siis, kui raviarst kontrollis kehtiva nõusoleku olemasolu ja jõudis selle tulemusena ekslikule veendumusele, mida tal ei olnud võimalik vältida, ei pea raviarst vastutama ravivõtte kahjulike tagajärgede eest. Saksa lahendus · Peab olema patsiendi nõusolek · Omavoliline ravi = kehavigastuse tekitamine · kahjustatud õigushüveks on inimese kehaline puutumatus Arst ei tohi... · Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik Lõpetuseks Seetõttu, et iga operatsioon on risk ja arstil ei pruugi kõik õnnestuda, peab arst patsiendilt raviks nõusoleku saama, ning kui ta ei pea seda vajalikuks, siis peab ta
Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30
Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus Helsingis välisministrite Helsingi tippkohtumine. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Riigid üritasid leida lahendusi ning teha koostööd. Üliriigid oli kurnatud pikkadest sõdadest ning majandus- ja elutase kannatasid selle all. Inimesed olid rahulolematud ja hirmul, et võib puhkeda uus sõda. Pingelõdvendus sai võimalikuks seoses sellega, et inimkond hakkas teravalt tunnetama tuumasõja ohtu ning sellest tulenes ka soov kindlustada rahu Euroopas ja kogu maailmas
). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni(moraalne ja aineline kahju). Protsessi põhimõtted kohtupidamises: *õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi
1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused
7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed? feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus, suur vägivald ja terror. valgustusideede levik 9.Napoleoni ümberkorraldused?1804 napoeleoni ,,tsiviilkoodeks"-eraomaandi puutumatus-kiriku lahutamine riigist ja inimeste võrdõiguslikkus seadese ees.Nap... sõlmis Rooma p. Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik
oluliseks poliitika kujundamisel ka ametiühingud. Algul oli ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon, hiljem lülitus ka poliitikasse. Tänapäeva Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse läbi olulisemad tööturuga seonduvad küsimused. Äärmuslikus olukorras rakendavad ametiühingud ka streiki ja tööseisakut. 3. Korrakohase kohtuprotsessi põhimõtted kohtueelses ja järgses staadiumis Kohtueelses: Kodu ja isiku puutumatus; õigus saada kohe ja arusaadavas kelles teavet oma vahistamise põhjuste kohta; õigus nõuda kiiremas korras kohtuniku juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused
usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini
5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle. Eraelu puutumatus – inimõigus, mille järgi igal inimesel on õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib. Põhinevad põhiseaduse 45 paragrahvil. 6. Millal on eraelu puutumatuse rikkumine õigustatud? Eraelu puutumatust võib rikkuda kui: avaldatud info on üldsuse jaoks olulise tähtsusega, info avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku, majanduse või ühiskondliku turvalisuse huvides. 7
Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused. Kuritegu ja väärtegu- on süütegu, mis on seaduse alusel karistatavad. Advokaat ehk kaitsja- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. 6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse mingis kuriteos? • Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste
looma majanduspoliitika, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikkust, kus püütakse säilitada seda, mis on juba saavutatud. Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus. Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel. Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad
teket 4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale Inimõiguste rikkumise korral tuleb pöörduda oma riigi kohtusse ja alles peale seda Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse. Kohtupidamine Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted: 1. kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest) 2. kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine 3. kohtu erapooletus Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: 1. kodu ja isiku puutumatus 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta 3. õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist 4. õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: 1. õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi 2. õigus süütuse presumptsioonile 3. õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5
2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon. Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus massikommunikatsiooni, üks ühiskonna juhtimise vahend, teabe paljundaja ja selle leviku kiirendaja. Massikommunikatsioon on vahendatud, avalik, otsese tagasisideta suhtlus, mis hõlmab paljusid eri gruppidesse kuuluvaid inimesi ning mõjutajaks on kommunikaator. 19. Nimeta massiteabevahendeid Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed .
Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus, liigne terror, mõistuse kultus, seisuste kaotamine 7) Andke omapoolne hinnang Prantsuse revolutsioonile.
kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul Hitler rikub Versailles' rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies' rahutagatiste süsteemi) Esiteks loob ta armee, seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob
aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed? Revolutsioon sööb oma lapsed – ehk teisisõnu, praktiline ja rutiinne töö majanduse vallas
Prantsusmaal võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele algul oli see vastumeelt paljudele, kuid hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Euroopa arengut mõjutas ka 1804. aastal vastu võetud ,,Tsiviilkoodeks", mis baseerus Rooma õigussüsteemil inimesed on võrdsed seaduse ees, eraomanduse puutumatus ning kiriku lahutamine riigist, ka see sai eeskujuks paljudele riikidele seadusandluse väljatöötamisel. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ja Napoleon'i ,,Tsiviilkoodeksi" vastuvõtmine oli hea, kuna see rahuldas rahva huve. Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleon' i sõjad mõjutasid ka kultuuri. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon' i" ja ,,Tsiviilkoodeksi" vastuvõtmine tõi endaga kaasa kultuuri- väärtuste säilitamise, mida varem eriti ei tehtud
annaabi.ee 
