Eksami küsimuste vastused

Valdstein, Kaja

Eksami küsimuste vastused (10)

5 HEA

Õiguse eksami küsimused

Õiguse eelastmed :
Tavad, traditsioonid ja moraalinormid.
Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu.
Tunnused:
1) üldise iseloomuga
2) üldkohustuslikud
3) garanteeritud korras

Ius non scriptum , ius scriptum:
ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui
tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks.
ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu.

Õiguse tähistamine ja õiguse idee:
Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee.
Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus.
Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud).

Era- ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon :
Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib.
Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik. Üks õigustatud pool (riik), teine kohustatud pool (kriminaalõigus).
Ombudsmani institutsioon - teostab järelevalvet. Kaitseb üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on õiguskantsler. Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Valitakse parlamendi poolt. Õigus saada teavet mistahes ametivõimu või ametlike dokumentide kohta, viibida nende istungitel otsuste langetamise juures, esitada ettekanne parlamendile, teha seadust rikkunud subjektile ettekirjutus , mis kuulub kohustuslikule täitmisele.

Õiguse mõiste, selle tähendused ja suhe kohustusega:

Õigus - tavakodaniku poolt kasutatav mõiste. Selgitanud välja mõne fakti esinemise või puudumise kindlate tõendite alusel, võidakse öelda: mul oli õigus.
Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses.
Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus.
Varem eksisteerinud õiguse tähenduses ( Rooma õigus).
Teatud õigusharu õigusnormide kogumi tähendus ( kriminaal -, haldus- ja tsiviilõigus).
Õigusnormide alusel riigi poolt välja antud individuaalsed õiguslikud ettekirjutused (kohtuotsus).
Õigusteaduslikud distsipliinid õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad.
Õigusnorm on kohustuse üks alaliike. Kohustus- inimene peab käituma üksnes teatud viisil. Sooritama teo või sellest hoiduma.

Liigid:
1) Üksikisiku vabatahte akt e. autonoomne kohustus: inimese enda poolt võetud kohustus toimida oma isiklike tõeks pidamiste kohaselt just nii.
2) Imperatiivne kohustus: üks inimene annab või loob kohustuse teisele inimesele käituda teatud viisil, teine inimene loeb kohustuse kehtivaks ja täidab ettekirjutuse.
3) Sotsiaalne kohustus: teatud subjekt loob kohustuse teistele inimestele. Subjekt on in-te poolt
tunnustatud (õigusnormid, tavad, traditsioonid ja muud ühiselu reeglid).

Õiguse mõiste, õiguse kehtestamine, õiguse tunnused:
Õigus on sotsiaalse kontrollivahend ja vorm. Õigus seab inimeste tegevusele kindlad raamid . Kärbib kontrollimatu tegevuse vabadust. Lubab käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks.
Õiguse kehtestamine eeldab kõrgemal seisvat võimuorganit, kaasajal on see riik. Et ühiselu korraldada ja stabiilsust tagada, siis riigil on kindla pädevusega riigiorganite süsteem (politsei, kohus, prokuratuur, maksu ja tolliamet, piirivalve jne). Igas riigis on oma siseriiklik õigus. Võimuvolituse saab riik rahvalt , rahvas valib riigi kõrgemat võimu teostavat organit. Seeläbi on sellel organil õiguse loomise volitus . Kui tegemist antidemokraatiaga, siis võimu ja õiguse volitus on rahvalt usurpeeritud.
Õiguse tunnused: õigus on...
1)...üldise iseloomuga käitumisprintsiibid j a normid.
2) ...kindlatel printsiipidel rajanev normide süsteem.
3) ...õiguses on materiaalõiguse normid ja menetlusõiguse normid.
4)... õigus on üldkohustuslike normide süsteem, adresseeritud kõigile või teatud tunnustega subjektile.
5)... õigus on riigi tahteline akt.
6)... tagatud riigi sunnijõuga. ,,Ultima ratia`` printsiip.

Õigus ja õiglus, nimetada ja lühidalt iseloomustada õiguse teooriaid :
Kõigil olgu samad õigused ja kohustused. Õiglus on õiguse sisuks ja õigus on õigluse vormiks. Õiguse ja õigluse kokkulangemine - õiguse ideaal (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon).

Teoloogiline, loomuõiguse ja õigusrealistide õiguse teooriad:
Teoloogiline koolkond. Tekkis 15. saj. Õiguse sisu on jumala tahe e. seadus. Kindlustatakse kahte tüüpi tahte- õigusabiga:
1) inimõiguse e. positiivse õiguse abi (riigist lähtuv tahteõigus, mis fikseerib õigustuse ja kohustuse millekski)
2) jumaliku e. kirikuõiguse e. kannoonilise õiguse abi.
Loomuõiguse koolkond e. loodusõigus. Tekkis 17. saj. Õigus on looduse ja/või inimõiguse tulemus. Algul looduse ja inimõiguse alusel, pärast saadi aru, et lähtub ainult inimestest.
Õigus 2 astmeline:
1) loomuõigus (inimmõistusest tulenev ja sellel rajanev üldine õigus, avaldub
kindlate õigusprintsiipidega).
2) positiivne õigus (kui loomuõigusele vastab tahteõigus e. reaalne õigusnormide kogum).
Isloomujooned:
1) kaitseb õigluse printsiipe õiguse eest
2) kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi
3) loeb õiguseks peale õigusnormide ka õigluse printsiipe
Õigusrealistide koolkond. 18. saj. II pool- 19. saj. lõpuni. Eitavad õiguse vahetut seost õigusnormi ja -aktiga. Õigus on õiglane õigus e. elamisõigus. Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus.

Normativismi õiguse teooria:
Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament.

norm- õiglus

norm- põhiseadus

norm- tavaseadused
üksikaktid, määrused
üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde
Positiivsed teened : rakendab printsiipi , et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi
normatiivaktidele.
Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi).

Kirjeldada romaani- germaani ja anglo- ameerika õigussüsteeme:
Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele.
Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas.
R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Eesti on saanud mõjutusi igalt R - G süsteemi kuulunud vallutaja õiguskorrast. Seetõttu on välja kujunenud kohalik subsitaarne õiguskord - Balti eraõigus e. Balti erikord.
Angloameerika e. common law. Kodumaa Inglismaa. Levis asumaadesse.
Common law - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud , lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Algselt ainult avalik õigus.
Ülesanne: krooni nimel ja kasuks, s.t. ilmaliku avaliku võimu nimel ennistada rahu ja tasakaal iga tekkinud üksikjuhul mil seda rikuti.
Tegeldi üksikjuhtumiga siis, kui see aset leidis, ei olnud ühiskondlikku süsteemset õiguskorda. Kaasajal
era- ja avalikuõiguse jagamine tähtsusetu. Õigusnorm ei ole üldine ega abstrahheeritud nagu RG stisteemis. CL- on olemuselt kaasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel, kuid kohtulahenditest võib välja lugeda õigusnormi, mida saab kasutada samadel juhtudel. Tuleb hoolikalt kaaluda juhtumite tehiolusid, sest need ei ole kunagi identsed. Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel.

Riigi ajaloolise tekkimise teooriad:
Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud.

Patriarhaalne teooria:
Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline:

Perekond: hõimu või veresugulus , kuhu on võetud ka teisi inimesi. Isa on võimu esindaja, tema käsk on seadus.

Asundused: perekonnad ühinevad ühtsete huvide kaitseks. Liikmed on perekonnad. Võimuorganid on perekonnapeade nõukogu.

Asundusteliit e riik: asundused ühinevad. Võim on valitseja või monarhi käes. Valitseja ülesanded samad nagu isal - perekonna heaolu kindlustamine, konfliktide ärahoidmine, kaitse.
Riigi elanikud on staatuse poolest erinevad: 1) kodanikud - kodaniku õigused; 2) võõrad - pole õigusi.

Teoloogiline teooria:
Riik tekkis jumala tahtel maa peal, taevase riigi eeskujul. Maapealne riik - väike riik, taevane riik - suur e. igavene riik.
Riigi olemus: jumala tahte järgi jumala riigi teostamine maa peal.
Ülesanne on inimkonna juhtimine ilmalikus elus kooskõlas jumala seadustega.
Põhiülesanne on inimese ettevalmistamine igaveseks eluks.
Valitsejad on jumala asemikud, jumala poeg, idamaades - jumalad, kes on ajutiselt maa peal. Riigi valitseja on kohustatud laiendama jumala s6na . Kuni 20. saj-ni agressiivsed ja kosmopoliitilised. Taotlesid ülemaailmse riigi loomist taevariigi eeskujul.

Rahvusriigi teooria e. ühiskondliku lepingu teooria:
Lähtuti sellest, et inimühiskond on läbinud kaks etappi:
1) ürgperiood e. inimkonna lapsepõlv- iseloomulik kogukondlik võim
2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi võim
Riik tekkis ühiskondliku lepingu alusel. Liikmed leppisid kokku võimu üleandmiseks valitsejatele, kes kindlustasid alamatele ühiste huvide kaitse ja julgeoleku. Alamad võtsid kohustuse alluda valitsejatele. Mõlemad pooled on lepingu läbi võrdsed, mis annab võimaluse ühel poolel leping üles öelda, kui teine pool rikub lepingut. Riigivõim jääb rahvale. Rahvas riigivõimu alus ja kandja.
,,Riik on inimeste, mitte inimesed riigi jaoks.``( Rousseau

Riikide tekkimise ja lõppemise põhialused:
Teke:

Algne e. originaalne- riigi teke tühja maa territooriumile, piisab formaal - juriidilisest alusest . Kui ükski riik ei tunnista sellele maa- alale oma jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda muudel alustel pretensioone.

Sekundaarne e. derivatiivne- uue riigi teke mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile.

eraldumine emariigist

rahulikul teel
vägivaldselt

emariigi lagunemine e. dismembratio

liitumine e. diffusio (unitaar või liitriik )
Lõppemine:

Faktiline lõpp:

füüsiline hävimine

vallutamine

jaotamine

lagunemine

Juriidiline lõpp:

liitumine (vabatahtlik)

devulutsioon (unitaariik muutub liitriigiks)

allaheitmine e. alistumine (suveräänne riik tunnistab teise riigi ülemvõimu inkorporeerudes teise riigi koosseisu)

Riik ja teised organisatsioonid , riigi tunnused:
Riigi tunnused:
(Kõik organisatsiooni tunnused. Võimalus moodustada koos teiste organisatsioonidega mitmeid ühendusi.)
3 spetsiifilist tunnust:

elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine

territoorium

avalik võim- riigivõimu suveräänsus
3. tunnuse elemendid:
a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon
b) ühtne õigussüsteem
c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid
d) riigikassa

Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim :
Tüübid:
1) Ajaloolised riigi tüübid
a) orjanduslik
b) feodaalne
c) kodanlik
2) Linnriigid , impeeriumid , rahvusriigid
3) Ühe või teise riigi võimuorgani positsiooni järgi
a) monarhiad
b) seadusriik, algusriik
Poliitilised organisatsioonid - (parteid) osalus poliitikas, riigivõimu teostamises.
Mittepoliitilised organisatsioonid - jagunevad elu erinevate probleemide vahel. Poliitilised eesmärgid ei domineeri või puuduvad, kuid teatud tingimustel võivad nad oma eesmärkide nimel politiseeruda esinedes iseseisvate poliitilise nõudega või liitudes erakonnaga.
Poliitiline reziim - riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatia õiguse ja vabaduste olukorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse.
Demokraatia - riigivõim kuulub rahvale ja lähtub temast. Oma valitud esindajate kaudu kujundatatakse riigi poliitikat.
Antidemokraatra - võim lähtub vähemusest, enamus on juriidliselt või sisuliselt kõrvaldatud riigiasjade ajamisest. Kõrgemad esindusorganid puuduvad või on allutatud täitevvõimule (totalitaarne, autoritaarne, politseiline, türannia, diktatuur).

Riigi valitsemise ja korralduse vormid:
Valitsemis vormid:

Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu.

Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse
põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval , lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu.
Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus:

Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid.
Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel.

Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus
mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks – konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone).

Riigiorganite tunnused ja nende liigitus:
Tunnused:

Riigiorganite süsteemi element, riigi aparatuurne osa

Riigivõimu volitused

Riigiorganil endal on kindel süsteemne sisemine liigendatus

Moodustub seadusega ettenähtud vastavas korras

Riigiorganil on kindel ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks

Riigiorgani käsutuses on eelarves kindel summa raha ja vara oma ülesannete realiseerimiseks ja töö korralduseks

Riigiorgani koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi teenistuses. Omavad spetsiifilisi õigusi, kohustusi, vastutust, riiklikke garantiisid. Bürokraatia.
Liigitus:

Riigivõimu esindusorganid

Riigipea

Täidesaatva riigivõimu organid

Justiitsorganid

Kõrgeim riigiorgan ja seadusandlik riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus):
Rahvas - kõrgeim riigiorgan
Parlament - seadusandlik riigivõim
Rahvas teostab riigivõimu 3 viisil:

esindusorgani, riigipea valimisega

rahvahääletusega

rahvaalgatusega
Parlament: rahva poolt valitav esinduskogu. Kui föderatsioon, siis kahekojaline , kui unitaarriik , siis ühekojaline. Üks koda rahva poolt, teine koda valitakse proportsionaalsuse põhimõttel.
Iseloomustab: alailine, valitav organ, teostab rahva üldvolituse põhjal seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel, liikmed tegutsevad esindus e. vabamandaadi alusel.
Pädevus:

Seadusandlus

Riigikassa kujundamine

Täitevvõimu kontroll

Üldpoliitiliste suundade kujundamine ja realiseerimine

Välislepingute ratifitseerimine ja denonseerimine

Rahu ja sõja väljakuulutamine

Õigus aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult

Kõrgeim riigiorgan ja riigipea (funktsioonid, pädevus):
Riigipeana tegemist kas:
1) monarhiaga - võim päritav, ka riigipea
2) vabariiklusega - riigipea valitakse
Riigipea on täidesaatva riigivõimu omalaadne kõrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on
kõrgeim täidesaatva riigivõimu tasand riigis, kuid võib olla ka valitsuse juht.
Pädevus:

Sõltuvalt riigist teostada piiratud ja spetsiifilist seaduandlikku vormi

Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, sõlmib ja parafeerib rahvusvahelisi lepinguid

Annab armu süüdistavale

Erakorralises situatsioonis võib tegutseda ainuisikuliselt ja juhtida riiki

Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutset või suspensiivset vetoõigust

Õigus saata parlament laiali, kuulutada välja ennetähtaegsed valimised

Täidesaatev riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus):
Valitsus ei allu parlamendile ega riigipeale, kuid tal peab olema parlamendi poliitiline usaldus.
ERAND ! Presidentaalne süsteem, kus riigipea on teatud juhtudel täidesaatva süsteemi otsene juht.
Liigitus: valitsuse koosseisu iseloomu alusel:

Ametnike valitsus. Vastavad keskametnike juhid. Kindlaks tähtajaks parlamendi poolt
nimetatud.

Spetsialistide valitsus. Nimetatakse parlamendi poolt. Vastava valdkonna üldtunnustatud
spetsialist (poliitilise kriisi ajal).

Parlamentaarne e. poliitiline valitsus. Koosneb parlamendi liikmetest või valitsust moodustavate poliitiliste jõudude seast nimetatud professionaalsetest poliitikutest. Tihti see poliitik erialane professionaal .

Presidentaalne valitsus. Täidesaatev võim presidendi käes. Valitsuse liikmed sümboolsed.
Valitsus otsustab nii nagu president .
Pädevus:

Valmistada ette ja esitada seaduseelnõude projekte ja anda oma seisukohti parlamendis
algatatud seaduste kohta.

Valitsus konstrueerib tsentraliseeritud haldussüsteemi keskvõimu ja kohahaldus tasandil.

Riigieelarve raha ning riigivarade käsutamine ja kasutamine.

Koostöös riigipangaga riigi raha ringluse kontroll.

Riigi majandusliku avaliku sektori korraldus ja kahe eluvaldkonna korraldus (transport ja
energeetika).

Vaba ettevõtluse ja kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine .

Kohtu- ja justiitsorganid, kohturaking:
Põhiülesanne: õiguse mõistmine, õiguskorra kaitse ja õiguse rakendus oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil.
Kohtu põhiülesanne: õiguse mõistmine (ainupädevus).
Täiendavad ülesanded: ühiskondlik poliitiliste organisatsioonide registreerimine (kriminaalhooldus, äriühingute registreerimine).
Kohtusüsteemi raking - kohtute struktureeritud süsteem, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses, koordineeritud, subordineeritud või harukondlikus seotuses.
Kohtud:
1) Astmetud - üks kohus;
2) Astmelised -
a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus
b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus;
Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus.
Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu:

Koosseisu alusel

ainuisikulised

kollegiaalsed

Funktsiooni kestvuse alusel

korraline

erakorraline

Õigusharude funktsioonide alusel

kriminaal

tsiviil ja majandus

haldus

lepitus

Rahvusriikluse tunnuse alusel

rahvuslikud e. siseriiklikud

rahvusvahelised

Kutseühenduste aukohtud - au ja eetika kaasused.
Prokuröri institutsioon - ülesanne on toetada riiklikku süüdistust kohtus ja teostada spetsiaalset järelevalvet kohtueelse menetluse subjektide üle.
Kohtueelse uurimise organid
Pönitentsiaarasutused e. vanglad
Kohtutäituri institutsioon - töötavad kui FIE, kuid alluvad justiitsministeeriumile.
Notar

Õigusnormi mõiste, loogiline struktuur ja esitus viisid õigusaktides:
Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel.
Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3)

Hüpotees (juurdemõeldav)

Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne )

Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik)
Ideaal: H-D-S
Esitatakse seadustes paragrahvide, punktide ja lõigetena.

Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid:

Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi

regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D

õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S

Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi

kohustavad

keelavad

õigustavad e. lubavad või volitavad

Subjektide ringi järgi

üldised - suunatud k6igile

spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile

Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi

imperatiivsed e. kategoorilised

dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi , kui pooled pole otsustanud teisiti

soovitavad e. juhendavad

Eriliigitused:

definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid

era ja avaliku õiguse normid

õigusharude järgi

Õigusakti mõiste ja õiguse allikad:
Õigusakt - akt (eriline trükitud kirjalik dokument), millega tehakse õigusnorme teatavaks.
Mõistet õiguse allikad kasutatakse 2 tähenduses:
1) Materiaalses mõttes - õigust loovad allikad
2) Kuidas õigusnorme luuakse - mille abil riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu.
Formaalses mõttes jaotatakse õiguse allikad:

Tava

Pretsedent (presidendiõiguses)

Leping (tsiviilõiguses)

Õigusteadlaste arvamused

Kanooniline normistik

Normatiivaktid e. kirjutatud õigusnormid

Õigustloovad üldaktid ja õigustrakendavad üksikaktid:
Õigust loovad üldaktid
Tunnused:

üldkohustuslikud

kehtestavad reegli kõigiks järgnevateks juhtudeks toimida alati nii nagu reegel ette nägi.

laienevad kõigile subjektidele
Õigusaktide liigid:

seadus

määrus

korraldus

otsus

käskkiri

Kuidas jõustub õigusakt (promulgeerimise ja teised staadiumid, õigustühised aktid):
Õigusakt on jõus, kui akt on...

...koostatud, esitatud, arutatud ja vastuvõetud ning jõustatud/kehtestatud ning see on
sätestatud seadusega ja kehtivas korras ning pädevate subjektide poolt (promulgeerimise staadium).

...avalikustatud seaduses sätestatud korras.

...akt ei ole tunnistatud kehtivuse kaotanuks seaduses sätestatud korras.
Õigustühine akt - õigusakt on promulgeeritud, kuid kehtestatud menetlusekorda rikkudes.
Promulgeerimise reeglite eiramise puhul lähtutakse järgnevast:

Õigusaktide hierarhias ülal pool (suurema õigusjõuga õigusakt kummutab madalama)

Eriseadus kummutab üldseaduse

Hilisem seadus kummutab varasema
Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, kuid võib ka hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma.

Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid:
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).
Tõlgendamise liigid:

Tõlgendusvõtete järgi:

grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise)

loogiline

süstemaatiline

ajalooline

Tõlgendamise ulatuse järgi:

sõnasõnaline e. adekvaatne

kitsendav ja laiendav

Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi:
Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse.
Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust.
Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid.
Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid.
1) lihtne e. analüütiline
2) keeruline e. sünteetiline
Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks :

Süstemaatiline...

Ajalooline...

Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte, sest mitmed terminid, täpsustused jne. mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad ka paljudes teistes normatiivaktides.
Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse teatud gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel kas...

...õigusakti ühe ja sama jao või erinevate jagude piires;
...õigusakti ühe ja sama peatüki või erinevate peatükkide piires;
...eri õigusaktide või seadustike (koodeksite) vahel;
...eri õigusjõuga õigusaktide vahel;
...eri õigusharude eri õigusaktide vahel jms. kombinatsioonid.

Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused,
olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise.

Tõlgendamine ulatuse järgi:
Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev. Tõlgendamise tulemusena
võidakse öelda, et:

ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga (adekvaatne ehk tähttäheline tõlgendus).

teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus).

kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus).
29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel:
Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda:

normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja).

kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks).
Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne).
Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki :
1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud
2) mitteametlikud, mis ei oma kohustuslikku iseloomu, kuid mida arvestatakse nende veenmisjõu tõttu.

Tõlgendamise tähendus erinevates õigussüsteemides:
Tõlgendamise põhimõttelise funktsiooni osas ei ole kontinentaalses ega ka anglo - ameerika e. üldises õigussüsteemis vahet - tõlgendamise ülesanne ja eesmärk on selgitada õigusnormi tõeline ja ammendav sisu.
Erisused saavad alguse aga sellelt pinnalt, et...

...anglo - ameerika õigussüsteemi prejudikatiivne ning kontinentaalse õigussüsteemi abstraheeritud ja rangelt normitehniliste nõuete kohaselt sätestatud õigusnorm on kaks täiesti erinevat nähtust;

...mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo - ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus (vt. eelmine paragrahv).

Õiguserikkumise mõiste, selle tunnused ja liigid:
Õigusrikkumine - õigussuhte subjekti selline käitumine, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajarg.
Tunnused:

Subjektil peab olema õigus- ja vastav teovõime. Kui pole õigussubjektsust, pole õigusrikkumist.

Õiguserikkumine peab olema tegevuse või tegevusetuse vormis. Peab olema reaalne sündmus, tegu.

Käitumise akt peab olema vastupidine õigusnormis sätestatuga.

Nõutav kahjuliku tagajärje saabumine.

Peab olema tuvastatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.

Peab olema seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine.
Liigid: ühiskonna ohtlikuse järgi:

Süüteod

kuriteod

väärteod

Üleastumised

tsiviilüleastumised

distsiplinaarüleastumised

haldusüleastumised

Juriidiline vastutus (mõiste ja selle definitsioonis antud mõistete sisu):
Juriidiline vastutus on õigusnormiga sätestatud õigushüvede kaitsmine riigivõimu poolt seadusega sätestatud viisil, mis toob kaasa õigusrikkuja suhtes isikliku ja varalise või organisatsioonilise mõjutamise vahendi rakendamise .
Mõistete sisu:

Õigushüvede kaitsmine - õigusrikkuja vastutusele võtmine.

Kaitsmine riigivõimu poolt – õigusmõistmise, haldus või distsiplinaarmenetluse korras.

Isikliku mõjutamise vahendi kohaldamine - vangistus , arest või mõne õiguse kasutamise keeld.

Varalise mõjutamise vahend - rahaline karistus , rahatrahv , varaline karistus, vara konfiskeerimine, kahju heastamine.

Organisatsioonilise mõjutamise vahend - organisatsioonist välja heitmine , ametist vabastamine.

Juriidilise vastutuse tunnused ja vastutuse alused:
Tunnused:

Seos riikliku sunniga

Aluseks õiguse rikkumine

Sunni rakendaja peab olema pädev organ

Juriidilisele vastutusele võtmine sisaldab ka ühiskondlikku hukkamõistu
Alused on seaduses ettenähtud korras tuvastatud juriidlilised faktid ning sellele vastav konkreetne subjekti määratud juriidlise vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga.

Juriidilise vastutuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud :
Liigid:

Sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist

kohtulik

kohtuväline

Sõltuvalt millises õigusharus nähakse ette juriidilist vastustust

karistusõiguslik

tsiviilõiguslik

distsiplinaarõiguslik
Vabastavad asjaolud:

Süüdimatus

Armuandmine

Amnestia

Aegumine

Õigussuhete mõiste ja õigussuhete liigid:
Õigussuhe - õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste aluste ja juriidiliste kohustuste kandjatena.
Õigussuhe tekib õigustatud ja kohustatud poole vahel.
Liigid:

Õigustatud toime iseloomu alusel

regulatiivsed H-D

õigust kaitsvad H-D-S või H-S

Juriidlise kohustuse iseloomu alusel

aktiivsed (tegu aktiivses vormis)

passiivsed (hoiduda tegevusest)

Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel

lihtsad (üks pool õiguste, teine pool kohustuste kandja)

liitõigussuhted (mõlemad pooled õiguste ja kohustuste kandjad )

Õigus ja moraali vahekord õigussuhetes, õigusteadvus, õiguse ideoloogia, õiguskultuur, õiguskuulekus:
Õigusteadvus - ühiskondliku teadvuse alaliik , mis sisaldab vaateid, veendumusi, ettekirjutusi, reegleid ja teadmisi õiguse olemusest ning printsiipidest.
Õiguse ideoloogia - õiguse mõisted, ideed, ideaalid nende konkreetses väljenduses.
Õiguskultuur - õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuste kaudu.
Õiguskuulekus - ühendab endas nii indiviidi kui ka temal baseeruvate sotsiaalsete gruppide ja kihtide õigusteadvuse tasandit , millele omakorda tugineb praktika käituda üksnes õiguspäraselt.

Õigussuhete sisu ja õigussuhete struktuuri elemendid:
Õigussuhe - õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormide alusel subjekti õiguste ja kohustuste kandjatena.
Õigussuhe tekib kahe poole vahel: 1) õigustatud 2) kohustatud
Õigussuhte struktuuri elemendid:

kohustus

õigustus

subjekt

objekt

Õigussuhete subjektid ja nende iseloomustus (õigusvõime, teovõime):
Subjektid:

Füüsilised isikud

kodanikud

välismaalased

kodakondsuseta isikud
Iseloomustus: omab õigusi ja kannab kohustusi. Õigusvõime peab olema garanteeritud riigi poolt. Õigusvõime tekib sünniga ja lõppeb surrnaga. Teovõime sõltub vanusest ja psüühilisest seisundist. (tsiviilõiguse tehingu võime, delikti võime e. personaalne vastutusvõime).

Juriidilised isikud

eraõiguslikud

avalikõiguslikud
Iseloomustus: õigusvõime tekib moodustamisega ja lõppeb samadel alustel. Teovõime kattub õigusvõimega, kui juriidiline isik on moodustatud seaduslikult, siis on ta ka teovõimeline, kuid olemas ka deliktivõime.

Subjektiivne õigus - objektiivne õigus:
Subjektiivne õigus on võimalus/eeldus selleks, mis tekib õigusnormi alusel ning kooskõlas õigusnormiga. Subjektiivsed õigused on samas ka objektiivsed.
Õigussuhte subjektiivsed õigused:

Kuuluvad kõigile ja igaühele.

Õigus eristada õigusnormidest või õiguskogumist - objektiivne õigus.
Subjektiivne õigus ei saa tekkida ilma vastava objektiivse õiguse normita. Objektiivne õigus on alati subjektiivse õiguse aluseks. Mõlemad õigused üksnes eeldus ja alus. Subjektiivne õigus eeldab teise poole vastu kohustuse olemasolu. Subjektiivse õiguse sisu seisneb õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses.

Õigussuhete objekt, sisu ning õigussubjektsus:
Õigusliku reguleerimise objeki – nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt, siis on tegemist õigusvastase käitumisega, mis tekitavad juriidilised järeldused, mis tekitavad karistused. Selle mehhanismi toimimine tagatakse riigi sunniga. Konkreetne karistusliik on sanktsioon.
Konkreetse õigussuhte objektid:

asjad

mittevaralised hüved

subjektide tegu ( tegevusetus )

tegevuse tulemus
Õigussuhte sisu: subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus.
Õigussubjektsus on õiguse - ja teovõime kokkulangevus. Füüsilistel isikutel sõltub see east ja psüühikast. Õigussubjektsust mõjutab üksikisiku teovõime kriteeriumid. Sama kategooria isikud peavad olema võrdsed. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata.

Juriidilised faktid - mõiste ja liigid:
Juriidilised faktid - õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise muutumise lõpu teatavate asjaolude tekkimisel. Sisaldavad õigusnormi hüpoteesis.
Tekkimise iseloomust sõltuvalt:

Juriidilised sündmused

absoluutsed - ei sõltu inimtahtest

suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte

Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu

õiguspärased

juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei

olnud

haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule
juriidilised tehingud – era- või tsiviilõiguses

õigusvastased

karistusõiguslikud õigusrikkumised ( kuritegu , väärtegu)
haldusõiguslikud rikkumised
era- ja tsiviilõiguslikud rikkumised
distsiplinaarõigusrikkumised

Õigusliku tagajärje poolest:

Õigusi ja kohustusi tekitavad

Õigusi ja kohustusi muutvad

Õigusi ja kohustusi lõpetavad
Faktide kogumi järgi:

Lihtfaktid (üks fakt nõutav)

Liitfaktid (nõutav 2 või enam juriidilist fakti)
15

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 526 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

526 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaja Valdstein Õppematerjali autor

Selle järgi õppides sain A

õigus õiguse mõiste õiguse teooriad riik õigusnorm õigusakt tõlgendamine juriidilne vastutus õigussuhe

Sarnased õppematerjalid

doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõi

Õiguse entsüklopeedia

doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteakti

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõnele rakendava seaduse normile. Contra legem- määrused on sellised , mis ei pea olema kooskõlas mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida midagi teisiti, kui varem vaastu võetud seaduses sätestatud alused. Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema tahte vastu, kuid peavad olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem-määrused on sellised , mida antakse küsimuste laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Riigikogu – seadus, otsus President – seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus – määrus, korraldus Minister – määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri Ameti või inspektsiooni peadirketor - -, käskkiri, ettekirjutus, otsus Maavanem - -, korraldus Valla- ja linnavolikogu – määrus, otsus Valla- ja linnavalitsus – määrus, korraldus

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana

Politoloogia

125

pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust,

Õigus alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (10)

Teele Mikk: Väga sisukas ja asjalik materjal, loodan et kui kasutan enda materjali ja ka Sinu kirjutatud materjali, siis suudan eksami hästi sooritada:)

18:39 15-12-2010

Katrin Pärn: Kes peab aines eksamit tegema, selle jaoks on materjal omal kohal.

16:44 10-12-2009

Daikiny: Võiks olla põhjalikum, aga natuke oli abiks ikka.

14:38 12-01-2012

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk