Haldusprotsess Avalik haldus · Haldus kõige laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Halduse mõistet saab vaadelda erinevatest aspektidest. · Haldus esineb ka eraõiguses, nt majandusõiguses ja ühinguõiguses. Halduse kandjaks võib olla inimene, äriühing, mittetulundusühing. Sellest tulenevalt võime rääkida tööstus- jm ettevõtete haldamisest, ühingu asjade haldamisest. · Halduse kandjaks võib olla ka riik ja tegemist on riigihaldusega laiemas tähenduses ning seda sisustab avalik haldus, mis moodustab haldusõiguse sisu. Avaliku halduse tüüpilised tunnused Tüüpilised tunnused ja kui kõik tunnused ei esine alati, kuid ikkagi esinevad reeglipäraselt ja on olemuslikud avalikule haldusele. 1. Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. 2. Haldus on suunatud avalikele huvidele. 3. Haldus on suunatud tulevikku. 4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksi...
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
Rahvusarhiiv kogub arhiiviväärtuslikku teavet, kogudes ja säilitades Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivat teavet ning tagades selle mugava kasutamise. Kogutav teave peab oluliselt täiendama teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskonnast või peab olema oluline Eesti rahvusriigi ja ühiskonna toimimise seisukohast. See peab olema seotud tegevusvaldkondade või funktsioonidega, mis peegeldavad: riikliku ja omavalitsuspoliitika väljakujundamist, otsuseid ja haldusprotsessi, kohalikku eripära, sh kultuurinähtusi, riikliku poliitika mõju üksikisikutele, inimkooslustele ning ühiskonnale tervikuna, üksikisikute, gruppide, avalike ja eraõiguslike organisatsioonide staatust, õigusi ja kohustusi, erandlikke, unikaalseid või varem tundmatuid nähtusi, sündmusi ja olukordi ühiskonnas. Arhiiviväärtusliku teabe kogumisel keskendub Rahvusarhiiv avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute põhi- ja juhtimisfunktsioonidele, sh riigi infosüsteemidele
protsessid tehnoloogia Teenuste haldamine Süsteemide haldamine 14 Guido Leibur Peamised probleemid haldusprotsessi korraldamisel Olulisemad probleemid: Klient · kasutajatugi ei toimi korralikult · vähe tähelepanu on pööratud kliendi vajaduste rahuldamisele · klientide madal usaldus IT suhtes · ei suudeta kiiresti reageerida muutuvatele ärivajadustele IT juhtkond · haldusprotsess on alajuhitud ja seal on liialt vähe ressurssi
PING Mis rakendus võimaldab kontrollida avatud porti? Telnet Kui suurele server massmäluseadmele on võimalik koguda ühe kuu jooksul võrguseadmete andmeid kui ettevõttes on 25 seadet, infot kogutakse 1 kord sekundis ja infohulk seadmete kohta on 15 kB? 50GB Millisest allikast on mõistlik alustada võrguhaldussüsteemi nõuetele vastava riistvara valimist? Uurida riistvara nõudeid võrguhaldustarkvara tootja spetsifikatsioonist või selle tarkvara müüjalt Teenustaseme haldusprotsessi tegevused on läbirääkimised Teenustaseme haldusprotsessi dokument ei ole hooldusleping Teenustaseme lepingus on fikseeritud käideldavusnäitajad Partnerleping sõlmitakse IT teenuse delegeerimiseks välisele partnerile Mahuhalduse eesmärk on hinnata sooritusvõimet Kõik mahuhaldusega seotud tegevused peavad alati olema üle vaadatud, et leida tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel Talitluspidevusplaani peamine eesmärk on ärikahju vähendamine miinimumini
Tehnilised teenused on tehnoloogial põhinevad võimed, mida klient tarbib või kasutab äriprotsessi või funktsiooni teostamise hõlbustamiseks. Professionaalsed `teenused on väärtust lisavad tegevused, mida IT personal pakub selleks, et toetada, hooldada, jälgida ja kindlustada tehniliste teenuste terviklik ja usaldusväärne kättesaadavakstegemine (tarne) (delivery). Intsidendi mõiste Intsident on IT teenuse planeerimata katkestus või IT teenuse kvaliteedi vähenemine. Intsidentide haldusprotsessi eesmärgiks on taastada IT teenuse normaalseis nii kiiresti kui võimalik ning minimeerida ebasoodsat mõju äriprotsessidele. Intsidente tuvastatakse sündmuste halduses või kasutaja pöördumisel kasutajatoe poole. Intsidendid liigitatakse vastutaja määratlemiseks ja trendianalüüsiks ning need pannakse tähtsuse järjekorda vastavalt erakorralisusele ja ärimõju suurusele. Infosüsteemi turvalisuse mõiste
avalikes arhiivides Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne Säilitustähtaja määramine on asutuse ülesanne Arhiiviväärtuslik teave on: 1. Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt. 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist. 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades. 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave. 6. Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule ja looduskeskkonnale. 7
o rakenduste majutamine o salvestite haldus jne rakenduspõhised teenused o finantsjuhtimissüsteemid o personalihaldus o kontrollisüsteemid jne Professionaalsete teenuste näiteid: IT arhitektuuri loomine IT turvalisus IT-tugi Projektijuhtimisteenused IT-alane konsulteerimine Rakenduste loomine ja täiendamine jne · Intsidendi mõiste Intsident on IT teenuse planeerimata katkestus või IT teenuse kvaliteedi vähenemine. Intsidentide haldusprotsessi eesmärgiks on taastada IT teenuse normaalseis nii kiiresti kui võimalik ning minimeerida ebasoodsat mõju äriprotsessidele. Intsidente tuvastatakse sündmuste halduses või kasutaja pöördumisel kasutajatoe poole. Intsidendid liigitatakse vastutaja määratlemiseks ja trendianalüüsiks ning need pannakse tähtsuse järjekorda vastavalt erakorralisusele ja ärimõju suurusele. · Infosüsteemi turvalisuse mõiste
aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega. Vanema põlvkonna juristid võib-olla mäletavad veel nõukogude õiguse süsteemis palju aastaid väldanud käsituste lahknevust selles, mis on haldusprotsess - see teoreetiline vaidlus võib evida sotsiaalse mälu kaudu mõningast järelmõju praegugi. Oli kaks erinevat käsitlust:
tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule). Loogilise struktuuri poolest valdavalt H-D-tüüpi ning regulatiivsed. Haldusprotsess ning haldusvastutus Haldusprotsessi õigusharud on kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega sarnases süsteemses seoses. Finantsõigus Selle haru reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigi suveräänsuse tagamise neljast elemendist nn riigikassaga, st rahandussuhted. Rahandussuhted on seotud ühiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja
liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste
liiklusseaduse, rahvaraamatukogu seaduse, haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste