........................................................................8 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?..................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS........................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................16 RESÜME............................................................................................................................................17 ALLIKALOEND..............
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10.Juriidilised faktid on õigusnormis õigusliku tagajärje kõrval olevad teatud elulised asjaolud. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. 11.Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt, mis on kantud õiguse ideest ja
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
süsteemiteooria elementide mitteamorfsuse ja terviklikkuse põhjal. Mitteamorfsus peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile, legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust. Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest, samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades erinevad elemendid. SHKS-s leidub kõiki tuvastatud mitteamorfsuse elemente, sisaldades mittetäielike
Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena. ** terminoloogia püsivuse printsiip - eelnõu koostamisel tuleb kasutada juba kasutusel olevaid ja ennast õigustanud termineid ning hoiduda pidevatest tehnoloogi- listest uuendustest. Õigustloova akti sõnastamise probleemid. Teatud printsiibid: 1) sõnastuse
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma...
Esimesed märgid seoses linnastumisega. Algus naabrusõigusest. Suurem murrang uusajal: Õhu puhtus Loodusvarade kasutamine Tänapäevane KKÕ alates 1960ndatest. Nähtav ja varjatud saastatus Kes on täitnud eesmärke: KK-kaitsega seotud kulutused on põhjendamatud? Vajalik norme leevendada Peamised mõisted: Keskkond: Loodusteaduslikud definitsioonid rõhutavad: KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem KK määrab ära ellujäämise Legaaldefinitsioonid: Sõltuvalt õigusakti eesmärgist On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned:
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid c) õigusharude järgi 23. Õigusakti mõiste ja õiguse allikad: Õigusakt - akt (eriline trükitud kirjalik dokument), millega tehakse õigusnorme teatavaks. Mõistet õiguse allikad kasutatakse 2 tähenduses: 1) Materiaalses mõttes - õigust loovad allikad 2) Kuidas õigusnorme luuakse - mille abil riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu. Formaalses mõttes jaotatakse õiguse allikad:
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
üldtunnustatud tõlgendusargumente. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v. Savigny: 1) Grammatiline – seadusandja mõtlemine meie mõtlemisega. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda, sest õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Mõisted võivad olla killunenud. Grammatiline hõlmab sõnade ja terminite tähenduse uurimist ja lauseehituse uurimist. Erialaterminid ja legaaldefinitsioonid! 2) Loogiline – loogilised seosed üksikute osade vahel. Kasutatakse loogikavõtteid. Eesmärgiks normi mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel 3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord, millise eesmärgiga norm loodi. Millised olid sel ajal kehtinud tingimused, olukord
üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt : kui...., siis....., vastupidisel juhul..... . Õigusnorm koosneb 3 elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
denotaat, designaat; sümbolid: paragrahv (§), lõige (1), punkt 1); õigusnormide liigid: õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, õigustkaitsvad), õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi (kohustavad, keelavad, õigustavad), subjektide ringi järgi (üldised, spetsiaalsed), ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi (imperatiivsed ehk kategoorilised, dispositiivsed, soovitavad, juhendavad või selgitavad), eriliigitused (definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid, delegatsiooninormid, era- ja avaliku õiguse normid, normid õigusharude järgi); materiaalõiguse ning protsessuaalõiguse (menetlus-) normid; alused, juhud, tingimused ja kord; õigusnormi loogiline struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon; hüpotees: tegu ja tagajärg, juriidilised faktid, objekt, vastutust kergendavad ning raskendavad asjaolud; hüpotees: täies mahus või osaliselt määratletud; dispositsioon: nõutava käitumise reegel; dispositsioon: otsene,
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
võlaõigus, pärimisõigus). Õiguse süsteemi ning õigusharude alusel diferentseerub õigusteaduski esiteks kahe suure valdkonna ning seejärel üksikute õigusharude alusel vastavateks õigusteaduse harudeks. Lisaks toimub õigusharude raames diferentseerumine veel materiaalõiguse või protsessuaal- ehk menetlusõiguse haru alusel. Materiaalõiguse sisuks on õigusnormides sätestatud alused, juhud, tingimused ning juriidiliste erimõistete määratlused ehk legaaldefinitsioonid. Menetlusõiguse sisuks on materiaalõiguse realiseerimise kord. Õigusteooria on teaduslik teadmine riigist ja õigusest, eeskätt positiivsest õigusest. Õigusteooria üldobjektiks on sotsiaalsed nähtused riik ja õigus ning -aineks nende olemuse, sotsiaalse tähenduse, formeerumise ning arengu seaduspärasused. Levinud on seisukoht (Aarnio, 1., lk 47-49), et õigusteooria diferentseerub järgmisteks valdkondadeks (harudeks): 1) teooria õigusest,
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus Fikseeritud koodi mudelis kuulub tähendus keele või teksti omaduste hulka
uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk „+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud
väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk ,,+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
