.......................................................................8 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused?..................................................................................................8 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha.................................................................................................9 1.5 Huvitavaid fakte küberkuritegevuse kohta..............................................................................10 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid......................................................................................10 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS........................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................16 RESÜME............................................................................................................................................17 ALLIKALOEND.............
*kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm
sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus; · terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses; · terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; · termin ei ole eesti keeles üldlevinud. Legaaldefinitsioonid jagunevad: · reaaldefinitsioonid antakse kogu õiguskorra suhtes üheselt mõistetavas tähenduses; · nominaaldefinitsioonid kokkuleppelised, võidakse anda piiritletud õigusintstituute hõlmavatena. Terminoloogia põhimõtted: Täpsus, Ühesus, Üldtuntus, Iseseisvus, Püsivus ja järjepidevus, Läbivus Õigustekstide liigid Dokument ja õigusakt Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku
Sekkumisnormid - sekkumist õigustavate normidega määratakse, kuidas haldusorgan võib isiku subjektiivsesse õigusesse sekkuda ( nt : "Politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks") Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid Õigusnormi struktuur Õigusnormi loogiline struktuur : Kui ( hüpotees) - siis(dispositsioon) - vastasel juhul ( sanktsioon) Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii) Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida )
a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10.Juriidilised faktid on õigusnormis õigusliku tagajärje kõrval olevad teatud elulised asjaolud. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. 11.Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt, mis on kantud õiguse ideest ja
2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010
süsteemiteooria elementide mitteamorfsuse ja terviklikkuse põhjal. Mitteamorfsus peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile, legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust. Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest, samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades erinevad elemendid. SHKS-s leidub kõiki tuvastatud mitteamorfsuse elemente, sisaldades mittetäielike
Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena. ** terminoloogia püsivuse printsiip - eelnõu koostamisel tuleb kasutada juba kasutusel olevaid ja ennast õigustanud termineid ning hoiduda pidevatest tehnoloogi- listest uuendustest. Õigustloova akti sõnastamise probleemid. Teatud printsiibid: 1) sõnastuse
Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks; Kui töödeldakse riigisaladust sisaldavaid isikuandmeid, va seaduse üldsätted ja töötlemise nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks
Esimesed märgid seoses linnastumisega. Algus naabrusõigusest. Suurem murrang uusajal: Õhu puhtus Loodusvarade kasutamine Tänapäevane KKÕ alates 1960ndatest. Nähtav ja varjatud saastatus Kes on täitnud eesmärke: KK-kaitsega seotud kulutused on põhjendamatud? Vajalik norme leevendada Peamised mõisted: Keskkond: Loodusteaduslikud definitsioonid rõhutavad: KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem KK määrab ära ellujäämise Legaaldefinitsioonid: Sõltuvalt õigusakti eesmärgist On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned:
kaasustekst neid otse ei pruugi nimetada. Õigusnorme tuleb kohaldada süsteemselt – need on osad tervikust. Subsumptsioon on juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” NB! See ei pea olema lihtne! Sageli on tarvis kontrollida mitut astet ja faktilise olukorra klassifitseerimine sõltub pisidetailist (legaaldefinitsioonid tuleb eraldi välja tuua). Mõnikord tuleb õige normi leidmiseks lihtsalt teada, kuidas praktikas seda liiki (piiripealseid) olukordi käsitletakse. Õigus ei koosne ainult normidest, vaid ka printsiipidest, presumptsioonidest, institutsioonidest, protseduuridest, praktikast jne. Kui üks faktiline olukord on sobitatav mitme õigusnormi teokoosseisu alla, räägitakse konkurentsist. Konkurentsi liigid:
b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid c) õigusharude järgi 23. Õigusakti mõiste ja õiguse allikad: Õigusakt - akt (eriline trükitud kirjalik dokument), millega tehakse õigusnorme teatavaks. Mõistet õiguse allikad kasutatakse 2 tähenduses: 1) Materiaalses mõttes - õigust loovad allikad 2) Kuidas õigusnorme luuakse - mille abil riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu. Formaalses mõttes jaotatakse õiguse allikad:
3) Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsjubektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) impeartiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele määrata õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5) Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda. Materiaalõiguse normid ei rakendu iseenesest; eeladavd, et subjekti mitteõiguspärase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguses sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust
üldtunnustatud tõlgendusargumente. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v. Savigny: 1) Grammatiline – seadusandja mõtlemine meie mõtlemisega. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda, sest õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Mõisted võivad olla killunenud. Grammatiline hõlmab sõnade ja terminite tähenduse uurimist ja lauseehituse uurimist. Erialaterminid ja legaaldefinitsioonid! 2) Loogiline – loogilised seosed üksikute osade vahel. Kasutatakse loogikavõtteid. Eesmärgiks normi mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel 3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord, millise eesmärgiga norm loodi. Millised olid sel ajal kehtinud tingimused, olukord
üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt : kui...., siis....., vastupidisel juhul..... . Õigusnorm koosneb 3 elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
Sel juhul kohaldatakse erisätet. Soovitav on nt Riigikogule esitatavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vastuvõetud õigusaktidena vormistamise normitehniliste eeskirjade (Riigikogu juhatuse 13.02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lõike norm: paragrahv võib jaguneda lõigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt. Väga pikkadest (üle 10-lõikelistest) paragrahvidest tuleks hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Legaaldefinitsioon on nt KrK § 7 lg 1 norm (kuriteo mõiste): kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus. Delegatsiooninorm on nt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 44 lg 2
Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav) 9 2) dispositiivsed jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti (õigustav) 3) soovitavad (ka juhendavad, selgitavad) (õigustav). Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid: volitab edasi kedagi midagi tegema, õigusakti välja andma vms. 3) era- ja avaliku õiguse normid 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaal protsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid ehk menetlusnormid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhte), tingimusi, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda.
Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Mahuka arusaamise teooria alus on traditsiooniline teoloogiline ja juriidiline õpetus. R. Ihering: juristide interpreteeriv tegevus kui vahendamine, toimub kirjutatud õiguse ja elu vahel. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Seaduse teksti täpne tähendus on ju alati problemaatiline. Tõlgendamisel on abiks legaaldefinitsioonid, kuid siiski on mõned terminid õigusharudes erinevad, kohati ka ühe akti raames. Tõlgendamise vajadus tuleneb ka sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tuleb välistada normide vastuolu. Kumulatiivne konkurents erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt (nt avariis lisaks materiaalsele kahjule ka kehavigastused).
rakendamine on vajalik. 3.2.2 Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on ühetähenduslikult määratletavad, eelkõige aja ja koha mõisted. Teisalt on olemas sätted, mis kujutavad mõisteid (legaaldefinitsioonid). Osad mõisted ei ole määratud seaduses, kuid igal üksikjuhtumis on nad määratavad (nt kinnine territoorium). Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede
seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. 2. Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on ühetähenduslikult määratletavad, eelkõige aja ja koha mõisted. Teisalt on olemas sätted, mis kujutavad mõisteid (legaaldefinitsioonid). Osad mõisted ei ole määratud seaduses, kuid igal üksikjuhtumis on nad määratavad (nt kinnine territoorium). Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm
seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist tagajärge rakendada ja kas üldse rakendamine on vajalik. 2. Määratlemata õigusmõiste Diskretsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut. Määratlemata õigusmõiste on eelkõige teokoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Osad abstraktse koosseisu tunnused on ühetähenduslikult määratletavad, eelkõige aja ja koha mõisted. Teisalt on olemas sätted, mis kujutavad mõisteid (legaaldefinitsioonid). Osad mõisted ei ole määratud seaduses, kuid igal üksikjuhtumis on nad määratavad (nt kinnine territoorium). Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm
2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). 180 Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud
võlaõigus, pärimisõigus). Õiguse süsteemi ning õigusharude alusel diferentseerub õigusteaduski esiteks kahe suure valdkonna ning seejärel üksikute õigusharude alusel vastavateks õigusteaduse harudeks. Lisaks toimub õigusharude raames diferentseerumine veel materiaalõiguse või protsessuaal- ehk menetlusõiguse haru alusel. Materiaalõiguse sisuks on õigusnormides sätestatud alused, juhud, tingimused ning juriidiliste erimõistete määratlused ehk legaaldefinitsioonid. Menetlusõiguse sisuks on materiaalõiguse realiseerimise kord. Õigusteooria on teaduslik teadmine riigist ja õigusest, eeskätt positiivsest õigusest. Õigusteooria üldobjektiks on sotsiaalsed nähtused riik ja õigus ning -aineks nende olemuse, sotsiaalse tähenduse, formeerumise ning arengu seaduspärasused. Levinud on seisukoht (Aarnio, 1., lk 47-49), et õigusteooria diferentseerub järgmisteks valdkondadeks (harudeks): 1) teooria õigusest,
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus Fikseeritud koodi mudelis kuulub tähendus keele või teksti omaduste hulka
uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk „+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud
väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk ,,+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud
annaabi.ee 
