....................................................................... 7 2.2 Energeetika tööstus........................................................................................................... 7 2.3 Põllumajandus..................................................................................................................8 III Rahvastik..............................................................................................................................10 3.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 3.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 3.3 Haridus............................................................................................................................11 4.1 Maastik............................................................................................
3,778,119) Sündimuskordaja on 2,6 last/naisel. 2009. aasta naiste keskmine eluiga oli 63,03 aastat ja meestel 57,57 aastat. 2011 aasta oodatav eluiga naistel on 71,65 aastat ja meestel 67,93 aastat. See eluiga on suhteliselt kõrge. Sündimus on 27, suremus 8 ja imikusuremus on 65. Suremus on viimastel aastatel suurenenud ja sündimus kahanenud. Bangladesh kuulub demograafilise ülemineku I etappi (plahvatus), kus sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku koosseis : a) Rassiline koosseis - Bengalid (98%), muud (2%) 3 b) Usuline koosseis - 90% Islamiusulisi, 9% Hindud ja 1%muu Bangladesh on väga vaene riik ja enamik selle inimestest (89%) elab külades. Linnades elab ~11% rahvastikust. Suuremad linnad on Dhaka ja Chittagong. Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja tähtis majanduskeskus. Dhaka on Bangladeshi Rahvavabariigi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal
rassiline erinevus. Ajalooliselt on välja kujunenud erinevatel rassidel erinev sallivus narkootikumide suhtes. Aasialased suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent oopium ja hasisi tekitavad kiiresti sõltuvust. Indiaanlane närib jälle kokat ja meskaliini, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka kehalise ja vaimse vastusurve narkootilistele ainetele, millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused-mehed on innukad proovima, ent naistel on väiksem taluvus. Kuna meil on narkomaania veel uus ja huvitav, on informatsiooni narkootikumide kohta vähe. Üleannustajaid ja narkokurjategijaid on palju ja tänu sellele on narkomaania hoogne levik praegu paratamatu
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler Eluaastad Vanemad Elatise teenimine Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud
Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti
Denver Denver ● Denver on linn ja maakond USA-s, Colorado osariigi pealinn. ● Pindala: 401,3 km² Ajalugu ● 1902/1861-James Denver ● 1858-Denveri asustamine ● 1863-suur tulekahju Elanikkond Elanikke: 649 495 (2013) Rassiline jagumine (2010): 68,9%- valgenahalised 31,8%- hispaanlased või latiinod 10,2%- mustanahalised 3,4%- asiaadid 1,4%- põlisameeriklased 9,2%- teised rassid 4,1%- kahest või enamast rassist Kuulsad inimesed Tim Allan (1953) Jeffrey Pierce (1971) Hanna Hall (1984) Michael Hancock (1969) Arhitektuur tff Red Rocks Park and The Denver Museum Amphitheatre Of Nature & Sciense Arhitektuur Denver Art Museum Denver Zoo Arhitektuur Denver botanic gardens State Capitol Building Tänan kuulamast!
mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2. Benito Mussolini (1922-1943) Seisukohad: Tähtsaimal kohal on rahvus.
hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet, nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas. Identiteet- omaduste kogum, mis teeb objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Rassiline- Väline bioloogiline tunnus, mille põhjal otsustatakse, kes sa oled. Arvatakse et valged on ülemuslikumad ning määratakse väliste tunnuste järgi inimeste võimeid põhjendamatult. Halvustatakse, suhtutakse vägivaldselt
Suurtöösturite toetus. Sisepoliitika Isikukultus Ühepartei süsteem. Riigiorganisatsioonid Terror Piiramatu võim peaministril. asendusid keskvõimu Ulatuslik relvastumine Opositsiooni suruti määratud juhtidega. alla(salapolitsei OVRA). Rassiline puhtus tsensuur Antisemitism SS, Gestaapo. tsensuur Välispoliitika Kurss Agressiivne Versaille' lepingust maailmarevolutsioonile, loobumine kommunistide toetamine
NIMI Kurt Vonnegut Sisukord Kes on Kurt Vonnegut? Raamatu teemad Tsempionide eine Tsitaate raamatust Kurt Vonnegut Kurt Vonnegut (11.november 1922 - 11.aprill 2007) oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane Ta on hästi tuntud autor ja graafik, kelle loomingu hulka kuulub romaane, jutustusi, esseid ning näidendeid. Tuntumad teosed romaanidest: ,,Tapamaja korpus viis", ,,Kassikangas", ,,Titaani sireenid","Tsempionide eine" Enesetapp Raamatu teemad Rassiline ülekohus Valitsuste julm ükskõiksus kodanike suhtes Rikkuste ja hüvede õiglusetu jaotus Tervete loomariikide hukk Loodusliku keskkonna saastamine ja hävitus Inimeste muutumine masinateks Tsempionide eine Näitab probleeme, mis tehnika ja tootmise tormilisus on asetanud inimkonna ette. Raamat on tõsinaljakas. Koomiliselt ja tohutute liialdustega. Esineb pilte ja autor mainib tihti urruauku. Tekst on liigendatud lühikesteks mõttevälgatusteks. Põhitegelased: Dwayne Hoover ja Kilg...
................................................................................................ 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta.......................................................................................... 1.2 Märgid ja nende tähendused..................................................................................................... 1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega............................................................................ 1.4 Rassiline tolerantsus................................................................................................................. II. Kokkuvõte...................................................................................................................................... III. Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... IV. Lisad..........................................................................
paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest ressurssidest, sest tegelikult meis kõigis peitub midagi, mida maailmale pakkuda, ka kõige lootusetumatel inimestel.
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ...
Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King Majandus Välditi vigu mis tehti I Maailmasõja järel Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rahvusvaheliseks valuutaks Ameerika tähtsus NSV kosmoseprogramm pani USA pingutama Majandus USA võttis vastu palju seadusi sotsiaalturvalisuse tagamiseks 1970
Punaarmee Koonduslaagrid Hüperinflatsioon tugevdamine teisitimõtlejtele Aarja rass teistest Sunnitöölaagrite Töölised koondati kõrgemaks süsteem südikaatidesse Piirati demokraatlike Sisepoliitika industrialiseerimine Korporatsioon vabadusi salapolitsei Rassiline puhtus Salapolitsei Gestapo Koonduslaagrid teisitimõtlejatele Maailmarevolutsioon Suhtuti teistesse Patsifism Komitern riikidesse USA andis Loobuti välismaistest agressiivselt Saksamaale laenu
staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske. Aastal 1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (Ngwenyama) ehk ülempealikuks Sobhuza II. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks Lõuna-Aafrika Vabariigi osaks. Ent pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes rassiline diskrimineerimine, hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama iseseisvuseks. Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi
20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said ...
eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Üritatakse NSVL-i selle kaudu nõrgestada, mis ka õnnestub Mustanahaliste olukord 1957 kerkib esile nn neegriprobleem, juhiks tõuseb Martin Luther King Kennedy saab valimistel palju mustanahaliste hääli, presidendina võtab vastu seadusi, mis soodustavad mustanahaliste lülitumist USA ühiskonda Mustanahaliste marss Washingtoni Tänapäeval on rassiline võrdõiguslikkus seadusega tagatud, kuid siiski esineb diskrimineerimist Mustanahaliste olukord Vietnami sõda Põhja-Vietnami (toetaja: NSVL) ja Lõuna-Vietnami vahel (toetaja: USA) President Eisenhoweri doominoteooria kaotades ühe Indo-Hiina ala, kaotatakse ka ülejäänud Doominoteooria tõttu saadetakse Lõuna-Vietnami sõjanõunikke ning hiljem ka pommitajaid ja dessantvägesid Protest Vietnami sõja lõpetamiseks
Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks oli aaria rass, mille krgeimaks esindajaks olid sakslased. Hitlerist sai "suur juht ja petaja" (isikukultus). ra tuli hvitada juudid, slaavlased ja mustlased.)
naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid on kinnistunud eelarvamused teatud grupi inimeste kohta. Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid mehelikkuse ja naiselikkus vahel hajuma. Mehelikuks peetakse seda, kui inimene on tugev (nii vaimselt kui füüsiliselt),
kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku
Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele). Kõrgklass- kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale tihti lubada üsna luksuslikku elustiili.
Centro-Sul) ja Kirde regioon (portugali k. Nordeste). Kuigi majandusliku, sotsiaalse, ajaloo, kultuuri, etnilisuse ja geoloogia seisukohalt on antud jaotus parem, ei ole seda ametlikult tunnustatud ja kõik ametlik informatsioon on esitatud IBGEs (Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut, portugali k. Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística) 5 regiooni kriteeriumite põhjal. Ajalooliselt on nendes piirkondades olnud erinevad rändevood, tulemuseks rassiline erinevus.[15] [Lisa 5] Rassiline ja etniline jaotus Brasiilia oli algselt asustatud indiaanlastega, kelle maa eurooplaste poolt vallutati ja ümberasustati. Brasiiliat eristab teistest riikidest kolm faktorit. Esiteks, Brasiiliasse toodi miljoneid aafriklasi, et asendada indiaani orjatöölisi. Teine faktor on seotud rahvusliku 4 identiteediga, põhiidee: euroopalaste, indiaanlaste ja aafrika ,,rasside" segunemine ongi Brasiilia
Sissejuhatus Inimesed on praktiliselt alati, ajast aega tahtnud olla teistest paremad. Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus............................................................................
Ameerika seadused on arvatavasti kõige absurdsemad maailmas, mõned näited: Ameerika ühendriigi kodanikul on õigus publitseerida aatompommi valmistamise detailseid instruktsioone, õigus Relvad Ligi 50% Ameerika peredes leidub vähemalt üks tulirelv Jahipidamine on ülipopulaarne Rahvuslikus Relvaliidus on kolm miljonit liiget Poliitiline korrektsus Lubamatu on mistahes olukorras rassiline religioosne või vastassugupoole diskrimineerimine Halvim sõna, mida ei tohiks iialgi kasutada algab tähega n Mitte kellelegi ei või öelda, Muusika ja tants Põhiliselt kuulatakse Ameerikas jazzi, räppi, rokki ja poppmuusikat Tantsudest on populaarsemad rütmikad tantsud, mida saab tantsida partneriga Valitsus Ameerika on liitvabariik President on nii riigipea, kui valitsusjuht, kes valitakse
Lõuna-Aafrika Vabariigis elab umbes 49 miljonit inimest. Üle 70% on elanikkond negriidirassist. Riigis on maailma kõrgeim suremuse üldkordaja 2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas. Apartheid Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika Kehtis aastatel 1948–1994 Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Kuigi rassiline eraldatus ja diskrimineerimine tekkis juba varem, eraldati pärast 1948. aasta üldvalimisi seaduse alusel inimesed erinevatesse klassidesse: must, valge, värviline ja asiaat. Seni koos elanud erineva nahavärviga inimesed eraldati üksteisest ning riigis hakkas toimima kaks infrastruktuuri, millest üks oli mõeldud valgetele ja teine mustadele. Silt, mis teatab inglise, afrikaani ja suulu keeles, et ala on vaid valgele rassigrupile. Nelson Mandela
Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. 1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ning diktatuuri kehtestamist.Varsti sai Saksamaast totalitaarne diktatuur,kus võimutsesid natsid ja nende võimu tugisammasteks olevad organisatsioonid .Peagi algas rassiline puhastus.Kõigepelat hakati juutide kodanikuõigusi piirama ja seejärel saadeti neid koonduslaagritesse, kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks, lõplikuks eesmärgiks sai juutide hävitamine. Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire taasrelvastumise ja Versailles´ rahulepingu tühistamise
Juudid- ka heebrealased, on ühtsete etniliste ja religioossete tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli elanikkonda. Antisemitismi erinevad viisid 1)Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19.sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla. 2) Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esile-kerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõu- teooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane. Põhjused
On riike kus on naistel vähem õigus või need üldse puuduvad. See tekitab suurt ebavõrdsust naiste ja meeste vahel. Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Ükse näide sotsiaalteooriast George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...
1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond ku...
abinõud tööpuuduse saab partei 33% hääli vähendamiseks; 1933- Hitler nimetati valitsusjuhiks, toimub Riigipäevahoone põleng 1935- rassiline puhtus (mustalased, juudid) ja lisaks kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee
günekomastiat. Suurtes annustes on THC immuunsupressor. Marihuaana sõltuvusega on seotud depressioon, suitsiidimõtted, õnnetused ja vigastused. Käitumuslikud muutused on seotud selliste intellektuaalsete võimete langusega nagu võime lahendada probleeme ja loetust aru saada. Levik Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opioidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened
mõnutunnet, mistõttu soov seda narkootikumi tarvitada hääbub. Siiski on metadoonravi problemaatiline, sest ei sobi igale patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule. Viited: http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/ Levik Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opioidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened
Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass, suured majanduslikud lõhed,
Diskrimineerimine Diskrimineerimine, kui eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine on ilmselgelt suureks probleemiks ka Eesti ühiskonnas. Kuigi sooline võrdõiguslikkus peaks tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused, kohtab tööturul tihti olukordi, kus eelistatakse meestööjõudu, kuigi ka naised saaksid tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised. Hiljutiseks probleemiks on tõusnud ka soolise võrdõiguslikkuse puudumine ööklubidesse pääsemisel, kuna paljud klubid pakuvad naistele odavama hinnaga või isegi tasuta sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimald...
Mõnikord kasutati võtteid mis ei sobiks rohkem kriminaalfilmidesse. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi nad vabastati 19.saj. kodusõja ajal jätkus nende diskrimineerimine. Neegrite lapsed ei saanud õppida valgetega samas koolis. Jne.. Lõuna osariikides..seneraatorid ei lubanud vastu võtta sedasud mis lubaks neegritel ja valgetel võrdsed õigused. Murrang neegrite olukorras toimus 1960a. Võeti vastu seadus mis parandas neegrite elu. Nüüdseks on USAs rassiline võrdsus seadusega tagatud. .jaapani majandus. Põhjalike ümberkorraldustega algas jaapani majanduse kiire taastumine ja areng. 1960. a oli riik tõusnud juba tööstus toodangu mahu poolest USA ja NSVL järel 3kohale maailmas. 1980 keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24 korda. 1950-1960a oli jaapani majandus kasv 2-3 korda kiirem teistest riikidest. Sellist kiiret arengut hakati nim. Jaapani majandusimeks. 1970a keskpaiku puhkenud energia-ja majandus kriisi mõjutas tugevasti ka jaapanit
juuli 1962 Rahvused (hutud, tutsid) Tvaad - jahimehed Tutsid – karjakasvatajad, madalam klass Hutud – põlluharijad, kõrgem klass Hutud võidi edutada tutsideks ja tutsid võidi degradeerida hutudeks. Erilise teene eest kuningale võidi ka tvaa tõsta tutsiks. Tutsid, tvaad ja hutud pärinevad erinevatelt aladelt ja omavad isesuguseid väliseid tunnuseid. 1885 jagati Rwanda (Ruanda-Urundi nime all) Saksamaale. Algas hutude ja tutside rassiline eristamine. 1916 langes Ruanda-Urundi Belgia võimu alla Mõõdeti kolju läbimõõtu, nina pikkust ja silmade värvi Kohvitööstuse areng Koloniseerimise perioodil hakkas Rwanda silma Saksamaale ja Belgiale 1905. aastal alustati kohvikasvatuse juurutamist Kasvas kohvipoliitiline tähtsus maailmaturul See majandusharu kasvas põhiliseks võimaluseks oma rikkust kasvatada ning võimu koondada
Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või
3. Väejuhid. Mereblokaad. Kuidas aitasid uniooni võidule kaasa - Vabastamise proklamatsioon sellega kaotati orjus ning hakati moodustama nn värviliste väeosasid. - Jaosmaade seadus selle alusel võis iga USA kodanik saada endale riigi lääneosast vabalt kuni 65ha maad. Kuidas mõjutas kodusõda USA valitsemist? · Kodanikuõiguste laiendamine neegritele ja indiaanlastele. Meeste valimisõigus sõltumata rassist. · 1875 Civil Rights Act keelati rassiline diskrimineerimine riigiasutustes. · Orjuse keelustamine. U 3,5 mln orja vabaks. Millised olid USA majandusliku arengu eripärad 19. S II poolel? - Lääneranniku osariigid elanikonna kasv ning maa jagati ära. - Idaranniku osariigid tegeleti põllumajandusega. - Keskosa piisonite hävitamine, I rahvuspark Yellowstone Montanas 1872 - Immigratsioon Saksamaalt, Inglismaalt, Iirimaalt ja Lõuna-Euroopa maadest kõige vähetasuvam töö. 19
ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest. Süües kasvab isu, ka võimuiha ja kaob inimlikkus. Hitler otsustas, kes inimkonda ei sobinud, olid koormaks teistele ning tuli hävitada, eeskätt vaimuhaiged, taunid ja juudid. Viimastel polnud küll ühtegi puuet, kuid Hitleri 1 meelest olid nad salakuulajad ja spioonid ja inimkonnale kahjulikud. Ideed tingisid vahendid. Rassiline puhtus vajas rahvaste hävitamist. Öeldakse, et tark on see, kes õpib teiste vigadest, et vältida oma vigu. Ometigi inimesed ei taha õppida teiste vigadest. Ka tavaliste inimeste puhul saame tuua samu näiteid. Lapsepõlvest pärit harjumused ja tavad, mille oleme pärinud oma kodust, vanematelt, kujundavad iseloomu. Iseloom, meie käitumine mõjutab meie elukäiku. Vastavalt sellele, kuidas me käitume, kujuneb meie elukäik, saatus. Tihti näeb, kuidas lapsed kordavad oma
..................................................................... 9 3.1 Riigikord........................................................................................................................... 9 3.2 Haldusjaotus......................................................................................................................9 IV Rahvastik............................................................................................................................. 10 4.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 4.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 4.3 Haridus............................................................................................................................11 V Majandus ja energia tootmine...............................................................................
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist.
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
Õige. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale. Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. 6. Selgita mõisted: Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Gestapo - riiklik salapolitsei Saksamaal Rassiline puhtus - aaria rass pidi olema täiesti puhas ja ülim, seda ei tohtinud teiste rassidega segada, abielud teiste rassidega olid keelatud. Wehrmacht - hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus 7. Kirjuta umbes 10-lauseline ülevaade Nõukogude Venemaast/Nõukogude Liidust. (Millal ja millistel asjaoludel diktatuur kehtestati, näited diktatuurile iseloomulikest joontest, ülevaade majandusest, välispoliitilised eesmärgid) Bolsevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga
Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler, kes arvas, et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus. Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus. Ta viis läbi kõik mis soovinud oli. Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele tagati väärikam elu
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3):
Tänu sellele muutusele sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. rajoonis. Ta leidis tulnuka, kes remontis kosmoselaeva juhi osa, mis oli tema kodu alla peidetud ja ta lubas aidata Wikusel terveks saada, nii aitas Wikus tal MNU-st vajaliku purgi ära tuua ja lõpuks aitas tal pääseda MNU käest, et ta saaks tagasi kosmoselaeva ja lennata oma koduplaneedile. Filmis kajastuvaks globaalseks sotsiaalseks probleemiks on näiteks rassiline diskrimineerimine, suur ettevõtete võim. Minnes tagasi minevikku, võib filmi sündmusi seostada Teise maailmasõja aegsete koonduslaagritega, kuhu viidi väga palju inimesi või Saksamaa juutide kiusamisega.Sakslased käitusid juutidega samamoodi nagu filmis käituti tulnukatega, nad viidi getodesse eraldades neid niimoodi ülejäänud rahvast. Getos tekkisid võimsamad, kes äritsesid kaupadega ning vaesed, kes elasid näljas ja vaesuses. Samuti juute
John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms. erinevuste põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi Liikumise tunnustatud liidriks tõusis baptistlik vaimulik Martin Luther King 1963.a. toimus mustanahaliste õiguste jaluleseadmiseks võimas demonstratsioon nn. marss Washingtoni. 1960. aastatel olid kõik rassilise segregatsiooni liigid põhiseadusega keelatud. Seejärel
tunduvalt neegrite elu. Selliste muudatuste taga seisis ka tugev neegriliikumine, mis võitles afroameeriklaste õiguste eest. Üks liikumise väljapaistvaid juhte oli pastor Martin Luther King, kes uskus, et neegrid võiksid muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu tema oskusele innustada ja juhtida sadu tuhandeid inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Martin Luther King mõrvati 1968. aasta aprillis. Praegu on USA-s rassiline võrdsus seadustega tagatud, kuid tegelikus elis tuleb siiski ette probleeme. Töölisliikumine on tööliskonna ja nende ideoloogiliste ühenduste võitlus tööliste olukorra parandamise nimel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
