1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Laine levib piki soolt jämesoole suunas. 2) Rütmiline segmentatsioon - toimub samuti ringlihaste kokkutõmbumise teel, suhteliselt kitsal piiritletud alal ja korraga erinevates soole piirkondades. Sisaldis llükatakase mõlemale poole, veidi hiljem tekib riglihaste kokkutõmme kitsal alal mõnes teises kohas ja jälle liigub soolesisaldis kahele poole, niimoodi hekseldakse küümust edasi tagasi, sellised liigutused segavad küümust 3) Pendelliigutused Toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. Pikilihased tõmbuvad kokku ning umbes 5-10cm pikkune soolelõik lüheneb
Kitarri eesküljel on ka nupud. Erinevatel kitarridel on erinev arv nuppe, kuid nende põhimõte on kõigil sama. Tavaliselt on kitarridel üks helitugevuse nupp, mis kontrollib väljasaadetava signaali tugevust ning tooni nupud. Tooni nupud reguleerivad erinevate helipeade signaali tugevust ning seeläbi muudavad kitarri helitämbrit. Nuppude kõrval, eesküljel võib asetseda ka väljund, milleks on tavaliselt 6,35 millimeetrine (0,25 tolli) pesa. Väljund võib asetseda ka kitarri kitsal küljel. Kitarri kere küljes on ka medika kaitse (pickguard), mis osadel bassidel puudub, mille ülesandeks on kaitsta kitarri kere medika kriimustuste eest ning rihma kinnitid (strap buttons), millest mõlemad on kitarri kitsal küljel, üks kitarri tagaosas ning teine kitarri kere sarvekujulise otsa tipus.
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete
Monday on veebipõhine kalender mis lubab sul seada ja ümbertõsta kohtumisi, sissekandeid, sünnipäevi ja nii edasi kõike lihtsa hiirega lohistamise teel. Kes lõi Monday? Monday rakenduse loojaks on ainuisikuliselt Andri Möll Mis teeb Monday universaalseks? Monday näol on tegemist veebipõhise HTML5 rakendusega, mistõttu on see ligipääsetav kõigilt seadmetelt.Mölli sõnul on rakendus arendatud HTML5 baasil just seetõttu, et see töötaks kõigil seadmetel mitte mõnel kindlal kitsal platvormil. Kas Monday on valmis turu jaoks? Kuigi hetkel on rakendus veel kinnises beetafaasis ei tähenda antud juhul see seda, et rakendus pole igapäevaseks kasutamiseks valmis. Nimelt soovib Möll selle levikut hetkel ise kontrollida ning ta usub, et tänu sellele saab ta kasutajatele arendada veelgi parema rakenduse. Kas Monday sarnaneb mõne juba olemas oleva programmiga? Monday teistest samalaadsete lahendustest ei erine on Google'i kalendri ning Facebooki sündmuste
Füüsika 1. üldrelatiivsusteoorja- käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid 2. erirelatiivsusteoorja- selline füüsika kus käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist 3. relativistlik füüsika- täpsem ja laiema rakendusega ehk kõikvõimalike kiiruste füüsika 4. taustsüsteemid- ehk erinevatest vaadetes sõltuv ühe keha olek NT. Kui auto sõidab 50 km tunnis kitsal tänaval on tunne, et auto kiirus on suur, kui laial maanteel siis tundub kiirus olevat väga väike seega taustsüsteemiks on tänav/maantee kus auto sõidab. 5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ru...
Kordab lõputult üht ja sama asja Rahuldab vajadusi, kasutades Kordab papagoina kuuldud sõnu täiskasvanu käsi Omapärase käitumisega Võib olla eriliselt andekas mingil kitsal alal (Savantsündroom) Kohatu naer või itsitamine Tugev puute-,valgus- soojus-, helitundlikkus RAVIVÕIMALUSED Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst.
a) priionhaige looma meeleelundite, aju, või liha söömine b) meditsiiniline - ajuoperatsioonid, mitmekordsete süsteemide kasutamine, silma sarvkesta siiramine c) elukutserisk - talunikud, lihunikud, neurokirurgid. Eestis on olnud 2 kahtlust farmides, 1 inimene, kes suri haigusesse. Inimestel esineb: 1. Hullulehmatõbi, mis tuleb veistelt 2. Kuru - tõlkes ,,naerev surm", kuna tekib surmaeelne irve. Levis väga kitsal alal Uus- Guineas, epideemiana suri ligi 2500 inimest 1950. - 1970. aastatel. Haigestuti kanniblaismi ja nekrofaalia (laipade söömise) tõttu.
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kultuur on terviklik nähtus, hõlmates teadmisi, tõekspidamisi, kunsti moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Igas kultuuris on väga palju erinevaid käitumisnorme, mis on lubatud ja mis mitte. Ebakultuurne käitumine omaenese kultuuriruumis võib eraldada suuremeelsest sotsiaalsest elust. Tavade ja normide rikkujale saab omaks ühiskondlik hukkamõist. See on natuke karmilt öeldud, kuid nii on. Inimest, kes tänaval valjult vannub, viskab prügi avalikus kohas maha, ei paku vanematele inimestele istet, ei taheta võtta kergelt omaks. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kind...
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi;
kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nagu ka autor kirjutas on kultuur õpitud ning omandatud sotsiaalses ümbruses, ning seda ei saada kaasa geneetiliselt. Ehk siis kultuur tuleb meile ümbruskonnast, kus ja millises kultuuris me elame ja millise kultuuri me endale omastame. Kultuur õpitakse ära varastes eluaastates ja see jääb meid saatma läbi elu, kui just
TEI31/41 Eesmärk Saada aru protsessidest, mida toimub rannas mere tegevuse tagajärjel ja sellest, mida on nad võimelised tekitama. Ülesanne Joonis 1. Asukoht [1] Valisin vaadeldavaks piirkonnaks Tallinna. Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket
Näitus Lillede teemal Külastasin vaatamas klassiga 2. aprillil Kumus näitust nimega ,, Floramaania Lillemotiive renessansiajast tänapäevani". Näitusele minnes sai igaüks ringikujulise kleepsu, mis oli ühtlasi piletiks. Näitusel saime näha eri ajastute töid, mis olid klassifitseeritud vastavalt teemadele. Nägime ka skulptuure, maale, videosid kui ka käsitöömeistrite valmistatud pitse ja tikandeid. Esmalt giid juhatas meid saali. Kitsal kaldteel ei kuulnud ja võib-olla ei tahtnudki kuulata paljud giidi juttu. Giidil olid vana ajastu riided seljas, ta rääkis huvitavast teosest, mis oli valmistatud meisterlikult ja lihtsalt tavalisest vetsupaberist. Selle teose juures peitus ilu lihtsuses, võib öelda ,et see meeldis isegi mulle. Pikemalt jäime peatuma kahe maali ette, millest ühel oli mees ja teisel naine lilledega. Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses
Fourth level Fifth level AUSAMMAS Maria Theresia mälestussammas Viinis. MIS ON ABSOLUTIsM? Absolutism on valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. M IS O N VA LG U STATU D A BSO LU TI SM ? Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Ehkki Maria Theresiat valgustatud monarhiks ei peeta, olid ta reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele.
nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem rikutakse suhteid ning elukeskkonda: raiunud maha palju metsi, reostanud loodust keskkonnavaenulike ainetega, pumbanud tühjaks veesooni, kujundanud ümber jõgesid ning muutnud sedasi atmosfääri koostist. Näiteks suured linnad, kuhu koondub aina rohkem rahvast, halvendab suhteid, sest kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud
Athenale. Seda dooria stiili ehitist peetakse üheks maailma arhitektuuri tippteoseks. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem, kui ta tegelikult on. Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia. Tekib mulje, et kogu katusehitis toetub suure kergusega sammastele. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Marmorist templi põhiplaan on ristkülikukujuline ehk peripteer, kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. (vt joonis 2, lisas 2) Parthenon säilis üsna hästi kuni aastani 1687, mil Ateena piiramise ajal sai pommitabamuse ja püssirohulaona kasutusel olnud hoones toimus plahvatus. (Remmel, 1989) 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. (et.wikipedia.org) Templi sees cella's asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. 426
Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU 1944 juuli-september peeti Sinimägedel veriseid lahinguid, hukkus kuni 200 000 inimest püstitatud palju mälestusmärke praegu on olemas 4-5km pikkune matkarada
Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu. Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane. Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja
rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist. Tasakaal kõnd kitsal rajal, köiel ja kaldpingil, pingil seismine, kõnd pingil sise- ja välisserval, kükkkõnd. Harjutused matil veeretamine, kiikumine. 5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd. Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes,
mitmekesiseks.Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalamad mäed tõusid järsult järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. (lk 25) 2)Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (lk 40) 3)See neem ei ulatunud kaugele järve nagu kõik teised, vaid kulges rööbiti kaldaga,
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad,...
· Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut) · Aktiivsed meresõitjad ja kaupmehed Juudi riik · Juutide esiisa-Abraham · Monoteistlik usk, judist on vanim · Heebrea keel pannakse kirja ainult kaashäälikutega · Vana testament: juutide püha raamat, oluline kirjandusteos ja tähtis juutide ajalooallikas.
varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. Gröönlaste saaga järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima Bjarni Herjólfssoni poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel. Arvatava Eiríkri talu (Eiríksstair) väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m2 suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast. Väljakaevamised Brattahlíis näitasid, et jóhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma. Nii Eiríksstairis kui Brattahlíis Gröönimaal on püstitatud Eiríkri eluasemete rekonstruktsioonid.
Kuid miks on kulgenud inimeste ja looduse vahelised suhted tänapäeva Eestis halvaks? Kui veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad, tegeledes korilusega ja küttides teisi loomi olid ökosüsteemid tasakaalus. Seal, kus kasvas mets oli mets, seal kus oli vesi olid vastavad kalad, kes pidid olema. Olukord hakkas muutuma aga siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Kultuurtaimi külvati sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja loomi hakati pidama kitsal alal, kuhu hakkas nende väljaheidet kuhjuma tavalisest rohkem ning mis tänu sellele muutis pinnase koostist. Mida aeg edasi, seda rohkem rikuti tasakaalu looduses, raiuti maha suurel hulgal metsa, loodusesse sattusid ained, mis reostasid keskkonda ning puurkaevud, mida maasse kaevati kujundasid ümber jõgesid. Elu kvaliteedi kasv tõi kaasa aina suureneva sündimuse ning hakkasid tekkima linnas, mis aina rohkem kahjustasid ja lõhkusid ökosüsteemide tasakaalu
mõlemal pool Hudsonit, selle suudemest kuni allikate läheduses olevate koskedeni, ja paari kaugema naaberalaga Mohawki ja Schoharie jõe ääres. Laiad ümbermetsavööndi ulatusid Mohawaki jõe kallastele ja koguni sellest üle ning tungisid .......(kirjeldus leheküljel 6) * Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (kirjeldus leheküljel 40) * Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all
märgid autismi sümptomitena. Oluline on autisti jaoks stabiilne, samasugune keskkond, võõrast, uut situatsiooni ta ei talu. Tema huvide ring on äärmiselt väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirumisel võib autismiga last tabada raevuhoog. Silkontakti raske saada, õpiraskused, rutiinsus. Suhtlemispuudusest raske hinnata arengut. Kuid võib ka juhtuda, et mõnel kitsal alal, võib olla üsna edukas. Autist vajab erilist tähelepanu ja vastavat kohtlemist. Kõikidel inimestel leidub mõni sümptom, mis on atismiga sarnane. Inimesed on erinevad, ja autism on eriline. nbvjhvjhvkv KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.parents.com/health/autism/facts/types-of-autism/ (MEREDITH) 2. http://www.autism.ee/?page_id=56 (liit, 2011) 3. http://inimene.ee/a/autism#Sümptomid_ehk_avaldumine (INIMENE.EE, 2013) nbvjhvjhvkv
ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult järgmistel juhtudel: · sõiduki pöörderaadius või sõidutee seisukord ei luba sõidukit pöörata ettenähtud korras · kui sõiduk sõidab aeglaselt, siis tuleb tal kiirematele sõidukitele teed anda · möödumisel vasak- või tagasipööret ootavast sõidukist · möödumisel vastusõitvast sõidukist kitsal teel · peatumisel asulas · peatumisel asulavälisel teel Kui mingil teelõigul võib kiiremini sõita, kui Sina seda sooviksid (näiteks 110 km/h), siis ära takista neid, kes sooviksid sõita lubatud kiirusega! Tee vahepeal väike peatus teepeenral, et mööda
Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Teepeenra kaudu võib mööda sõita ainult sellistest sõidukitest, mis on ise vasakule- või tagasipöördel Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral sõita teepeenrale. Kui möödumine vastusõitvast sõidukist on raskendatud takistuse tõttu, peabteed andma see juht, kelle ees takistus on: Liiklusmärgiga "Järsk lang" tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.
ESIMENE SEMINAR Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi ? TsÜS § 50 (1) ja (2) + 2) Kas O on valdaja ? AÕS § 33 (1) + 3) Vallasasi on ära võetud omavoliliselt ? AÕS § 40 (2) + a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) rikkumine või äravõtmine ? + 4) Teolt tabatud või jälitatud ? + Ühiskonnas ei sallita, kui minnakse jõuga midagi võtma, õig...
eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. (blogspot.com) Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE
poolteist jätkuvad selle vitamiini varud maksas – siis ähvardab inimest kehvveresus ehk aneemia. Sisemine vereloome faktor vajalik selleks, et inimene suudaks omastada vitamiin B12-t (välist vereloome faktorit). Ilma sisemise vereloome faktoritega ei saa B12-t käte. Kui inimene on söönud loomset toitu, mis seda sisaldab, siis peensoones moodustuvad vitamin B12 ja Castle’i faktor kompleksina (ühendina). Peensooles, selle lõpposas, on suhteliselt kitsal alal retseptorid, millega see kompleks ühineb ja saab imenduda just selles kitsas retseptoorses alas. Siis selles piirkonnas koos vitamin B12-ga saab ühilduda. Mõlemad vajalikud, aga välist ei saa ilma sisemiseta kätte. (Kui mao limaskest on kahjustunud, siis tekib ka kehvveresus – sel juhul oeab vitamin B12 süstima. Kehvveresus tekib ka paelussi korral) HCl ehk vesinikkloriidi ehk soolhappe funktsioon: Soolhape tekitab
keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km. Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes. Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1
ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid
ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid. Lisaks sellele on märksõnade põhjal koostatud märksõnapilved, mis näitavad kogu süsteemi populaarsemaid märksõnu või konkreetse kasutaja märksõnu. Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul märgistab palju inimesi sama objekti, kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Näiteks mõnda populaarset linki võivad Delicious keskkonnas kirjeldada tuhanded kasutajad. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest, kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Kitsa
osales kokku 250 laeva. Mõlema poole kaotused olid suured, kuid mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks. 27. VIII 1916. a. astus Antandi poolel sõtta Rumeenia. Sakslastel õnnestus aga Rumeenia pealetung tagasi lüüa ning okupeerida suur osa riigist. Suurt kasu tõid Keskriikidele Rumeeniast pärit nafta ja toiduained. KOKKUVÕTE. 1915. a. oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916.a. iseloomustasid grandioossed operatsioonid kitsal territooriumil, kuid kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. Kui 1915. a. oli murdeline Vene vägedele, halvates tema võitlusvõime, siis 1916. a. kurnas välja Keskriikide jõud. AASTA 1917 SÕJAVASTASED MEELEOLUD JA REVOLUTSIOONILINE LIIKUMINE. Juba esimesed kuud kaevikute poris ja mustuses, mürsu-ja kuulirahe all, gaasipommide ja mürkainete surmavais pilveaurudes (esmakordselt kasutasid gaasi sakslased 1915. a.
Sellest ühest joomas käimisest sai harjumus ja Alan hakkas Tähesäraga iga päev joomas käima. Alanit hämmastas, kuidas ratsa kooli õpilased kergelt hobuse seljas püsivad ja ta tahtis ise sõita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat Tähesäraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. Ühel päeval ei sõitnud Tähesära tavalist teed pidi, vaid läks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. Ühel päeval ratsutas Alan Tähesäraga koju ja tõestas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hästi ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses ütlesin, lõppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbourne'i. Kirjandus
numbritoa. Ta läks Anna maja juurde loote Annat näha, kuid ei näinud. Talle meenus, et esimest korda etendatakse "Geisat" ning ta sõitis teatrisse. Teater oli rahvast täis. Saalis istus ka Anna. Kui Gorv teda vaatas, tõmbus ta süda kokku. Anna ei tulnud siia üksinda- koos oma mehega. Esimesel vaheajal läks mees suitsetama, Anna jäi istuma. Gurov läks Anna juurde ja ütles talle: "Tere!". Anna vaatas teda ning mõlemad vaikisid. Anna läks kiiresti ukse poole ja Gurov järgnes talle. Kitsal pimedal trepil jäi Anna seisma ja küsis Gurovilt, et miks ta tuli. Gurov tõmbas Anna enda ligi ja suudles teda. Anna ütles Gurovile, et too peab ära sõitma, lubas veel, et hakkab ise Moskvasse käima. Ta pigistas Gurovi kätt ja jooksis trepist alla. Gurov seisis natuke aega paigal ja siis ta lahkus teatrist. Ja Anna hakkas Moskvas Gurovi juures käima. Gurov läks "Slaavi Basaari", koputas tasakesi Anna uksele. Anna oli kahvatu, vaatas Gurovile otsa
Poni imes vett kiiresti ja Alanile sbis see tunne igaveseks mllu. Sellest hest joomas kimisest sai harjumus ja Alan hakkas Thesraga iga pev joomas kima. Alanit hmmastas, kuidas ratsa kooli pilased kergelt hobuse seljas psivad ja ta tahtis ise sita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat Thesraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. hel peval ei sitnud Thesra tavalist teed pidi, vaid lks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. hel peval ratsutas Alan Thesraga koju ja testas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hsti ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses tlesin, lppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbournei.
kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b. Silur- avaldub Kesk-Eestis c. Devon- avaldub Lõuna-Eestis d. Ülem-devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani e. Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d'Idjil (917 m) Adrari mäestikus. Kliima Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi ookean mõjub pehmendavalt ainult kitsal (2-3 km) rannikualal. Põhjas on kliima kõrbeline, kõrge temperatuuri ja väheste sademetega; lõunas seevastu sajab eriti suvel küllaltki sagedasti. Suurem osa aastast tõuseb päevane temperatuur peaaegu kogu maal üle 35 kraadi; ööd on aga tavaliselt jahedad. Sademeid on põhjaosas alla 50mm aastas, keskosas 50-150mm, lõunaosas 200-450mm aastas. Sajab vaid juulist-septembrini edelamussoonide ajal. Sage tugev idatuul põhjustab liiva- ja tolmutorme
Selles maailmas, kus purustatakse järkjärgult kõik tema saladused ja mis elab valedest ja kunstlikest avaldustest, kehastab mood midagi müstilist ning parim tõend selle võlujõu kohta on tõsiasi, et mitte kunagi varem ei ole temast nii palju räägitud." Christian Dior, 1959 Muinasjutuline luksus C.Diori loodud riided olid Coco Chaneli minimalistliku ja maskuliinse moega võrreldes konservatiivsed. Need riided tõotasid kitsal ajal muinasjutulist luksust je meelelist jõudeolekut. Uus mood lummas kliente. Tõus moemaailmas 1848.aastal avas Dior kaubamaja New Yorgis. Seitsmendal avenüül, mis toimus Ameerika moetööstuse keskuses, jagati muljeid tema kleitide kohta. Neid kopeeriti ja valmistati rohkemal arvul. Pretaporterkollektsioon Olenemata sellest, et kõik tema toodete kopeerijad ei omanud litsentse, sai moelooja esimestel aastatel
e) Somme 1. juuli 18. november 1916 o Inglise ja Prantsuse pealetung Verdun'i rinde kergendamiseks o lahingus osalesid kuulipildujad, pmmituslennukid, tankivägi o kasutati öölahinguid, ratsaväerünnakuid, gaasi o novembriks kaotasid britid 420 000 meest, prantslased 205 000 meest, sakslased 680 000 meest o liitlased liikusid edasi 3 km f) Nivelle'i läbimurre otus läbimurdeks Saksa rinde etteulatuval osal kitsal lõigul (selle vastas sakslastel Siegfriedi linn)-> nn Nivelle'i tapatalgud, hukkus u 250000Antante'i sõdurit g) Gangrai tankilahing november-detsember 1917 sakslased peatavad edasitungi rünnakrühmadega h) Capporetto - 24 okt 1917 Itaalia vs A-U + Saksamaa,Itaalia rinne murti läbi ja lüüakse tagasi Veneetsiani.
,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta . Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil
Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini Kogu taim väga mürgine kesknärvisüsteem, hingamisteed (lämbumine) Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus, oksendamine jne. Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki.
Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid, ainult värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalatele ning valitseja kujutisted, mis katavad templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud.
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
rahva kulul - kõik teed viisid Rooma Eufrati äärsed kõrbed, Alpi mäekurud ja Põhja-Aafrika kõnnumaad kõikjal leidus teid Rooma - Via Appiat oli Appius Claudiuse poolt rajatud siledaks tahutud basaltkividest tee, mis polnud ühestki kohast kitsam kui 4,25 meetrit, seda peeti teede kuningannaks - 19 juuli 64. aastal süttis Rooma - polnud kaugeltki haruldane,et Roomas võttis tuld terve majaderida. - Roomas elas suhteliselt kitsal alal koos 1,25 miljonit inimest - Augustuse ajal loodi 70 000ndest mehest koosnev tuletõrjeüksus, millekasutegur jäi väga väikeseks - ühe amfiteatri kokkuvarisemisel jäid sandiks või said surma 50 000 inimest - Roomas olid kitsad ja käänulised tänavad ning korrapäratud majaderead - 64. aasta tulekahju kokkuvõte : linna neljateistkümnest religioonist jäid puutumata ainult 4, seitsmes jäi laastamine teatud piiridesse. Kolm olid maatasa tehtud
· sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju.(Sfinks Giza püramiidideväljal ) Mis oli kaljukünkast välja raiutud. Arvatakse,et Giza sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned.Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist.Sfinkside allee mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini oli algselt 900 sfinksiga kuid nüüd on neid säilinud 300. · püloon- Templi väravaehitis mis asus templi kitsal küljel. Koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist,mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. · kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti hauarüüstajate eest kaljuhaudadesse. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks
Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis. Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. 10) Diktatuuri tunnused, jagunemine. Diktatuuri tunnused: Võim ühel inimesel või kitsal grupil Diktaatoril piiramatu võim otsuste tegemisel, ta ei toetu seadustele vaid jõule. Diktatuuri jagunemine: Autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem 11) Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti. Riigi tunnused: Riigivõimu kolm komponenti: Rahvas 1. Seadusandlik võim – teostab parlament, töötab välja Territoorium seadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
