SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE (0)

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE
Sotsiaalsed normid
Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega
- kõlblus ( moraal )-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted
- tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid.
- õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras
Kõik 3 on omavahel seotud!
Õiguse mõiste määratlus
Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega; Õigus on sotsiaalse reguleerimise süsteem.
Õiguse idee koosneb:

• Õiglusest- igaüks saab oma osa
  
• õiguskindlusest ehk õiguslikust garanteeritusest- selge, kindel/ võetakse kasutusele leebemad tingimused.
  
• eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine
  

Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused.
Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima.
Õigusele on omane:

• Normatiivsus
  
• Ühiskondlikkus
  
• Ajaloolisus
  
• Kokkuleppelisus
  
• Neutraalsus (+ eetiline neutralsus)
  

Õiguse ülesanded
Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord.

• Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD)
  
• Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata.
  
• Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis
  

Õiguse liigitamine
-Õiguse allika järgi:
positiivne õigus (muutub ajaga )
loomuõigus ( inimõigus )- inimmõistus või jumalik tahe ; moraalselt oluline.
-Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile
Õiguse jagamine
-Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon . Reguleerimis meetodiks on autoritaarne.
- Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud , õigusinstituudid ja õigusnormid , mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit
-Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid
-Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
-Siseõigus- organisatsiooni sisene, peab olema välisõiguse poolt toetav
- Välisõigus - organisatsiooni väline
-Materiaalne õigus- kirjeldab tegevuse sisu, mis tahan teha (nt ebaseadusliku läbiotsimise v elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest )
Materiaalne õigus näide- Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest
- Formaalne õigus- toimepanek, kuidas teha (vormid, korrad)
Formaalne õigus näide- Uurija ja prokurör on kohustatud oma pädevuse piires kuriteo tunnuste ilmnemisel algatama kriminaalasja; Aresti kantakse arestimajas
Õigusvormi ehk õigusallika ajalugu
Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena (õigusallikatena) olnud kasutusel:
-Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
- Õigusteadus (juristide arvamus)
-Kohtu ja halduspretsedent- teeme kuidas kohus ütles
-Leping (kui reguleerib suhteid teiste subjektidega)
- Normatiivakt ehk õigusloov akt
-Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
-Euroopa Liidu õigusaktid – esmane (aluslepingud) ja teisene õigus (deriktiivid, sissekirjutatud määrused)
Õigusharu
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt perekonnaõigus, finantsõigus jt).
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatud eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid ( varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted , suhted riigihaldusesse jt).
Õigus jaguneb harudeks ja harud instituutideks.
Õiguslik reguleerimine
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
Õigusliku reguleerimise meetodi elementidena on käsitletud juriidiliste faktide valikut, õigussuhtest osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda.
Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks:
-Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel)
-Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe)
Õigusinstituut
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes.
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil
Õigusloome
Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsetes suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus.
Kehtiva õiguse tekkimine – ajas ja ruumis muutuvad väärtused tekitavad sotsiaal-poliitilisi diskussioone ning vajaduse ilmnemisel võetakse neid arvesse õigus-poliitiliste otsuste tegemisel ehk kantakse üle kehtivasse/positiivsesse õigusesse.
Seaduste väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiumeid:
Seaduse algatamine
Seaduseelnõu arutamine
Seaduse vastuvõtmine
Seaduse väljakuulutamine
Seaduse avaldamine
Õigusnormi jaotus
ÕIGUSNORM - on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused
On käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õgusalusena; õiguslike tagajärgede esilekutsumine; sisaldab alati õigusloovas aktis ; täitmiseks kohustuslik õldiselt e. imüersonaalselt; võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne.
Konstitutiivne (loovad ja kujundavad süsteemi, määravad)
1.kompetentsinorm= Pädevus (kes ja mis valdkonnas on pädev otsustada v tegusteda )
2.menetlusnorm:
-õiguskaitse- erivaide lahendamise kaitse norm),
-vorminõuded- kuidas haldusorgani dokumentatisoon peab olema vormistatud,
-menetlusjuhised- määratakse ametlik meenetlus, kuupäev, meenetluse õiguse, dokumentatsioon jne,
-tasunõuded – riigilõivud (peavad olema sätestatud seadusega)
3.mõistemääratlus- mõiste seletus, mis ettenähtud
4. jms e. Normid, mis otseselt ei reguleeri:
-sekkumist õigustavad normid reguleerivad kuidas haldusorgan sekkuda võib
-karistusnormid- ütleb kuidas peab käituma-
Suunatud ajaliselt mineviku(kui oled juba midagi teinud siis saad karistada . Suunatud ajaliselt ettepoole (joobes juhi rooli mitte lubamine)
-ülemineku ja lõppsätted, kehtetuks tunnistavad sätted- kas seadus jõustus, muutumised kuidas muutub, siis sätted peavad ka muutuma .
Regulatiivne - (käskivad, keelavad – käitumist reguleerivad) (reguleerivad inimeste käitumist, sätestavad mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi)
Õigusnormi loogiline struktuur
Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena
Põhjus karistus tagajärg
KUI ( hüpotees ) – SIIS ( dispositsioon ) – VASTASEL JUHUL ( sanktsioon )
H-S- on kindlasti karistus seadus
Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus:
- Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi;
- Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg);
- Sanktsioon – näitab riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni -nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul (näitab karistust)
“Kui laps puudub, siis vanem peab teavitama kooli”
H-D struktuur: H- laps puudub D- vanem peab teavitama
Hüpotees
Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse:
-Määratletud hüpotees- konkreetselt määratud
-Suhteliselt määratletud hüpotees- määratletakse suhtelised tingimused, mis on vaja tõestada
- Määratlemata hüpotees- ei ole vaja konkreetset tingimust. PS §109 (eesti õiguse kontektis väga ei kohtu)
Hüpoteesi tingimuste iseloomu järgi eristatakse:
Lihtne hüpotees- on ainus fakti asjaolu
Liithüpotees- asjaolusid on mitu
Alternatiivne hüpotees- antakse valikuvabadus. Olulised liitsõnad on ja/või, mitu tingimust
Dispositsioon
Käitumise võimaluste valiku järgi eristatakse:
Lihtne dispositsioon- konkreetne, lihtne dispositsioon- konkreetne,  räägib ühest võimalikust, lubatud, keelatud, kohustuslikust käitumisest 
Kirjeldav dispositsioon- iseloomustab lubatud kohustusliku käitumist ja annab sellele tunnust (tõend mis kirjeldab)
Käitumise määratletuse järgi eristatakse:
Absoluutselt määratletud dispositsioon- konkreetne, annab täpselt hooldeõigused ja kohustused
Suhteliselt määratletud dispositsioon- mitte konkreetne, on valik1 või teine, võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada
Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel.
Käitumise õigusliku iseloomu järgi eristatakse:
Imperatiivne dispositsioon- kohustuslik täitmiseks, Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. Kohustus ja keeld on imperatiivne
Dispositiivne dispositsioon- mitte kohustuslik, annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub, siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigus millegi peale või midagi saada jne- dispositiivne
Sanktsioon:
Sanktsioone on: – kriminaal -, haldus-, distsiplinaar-, varalisi ehk tsiviilõiguslikke
Sanktsiooni määratletuse järgi eristatakse:
- Absoluutselt määratletud sanktsioon- (konkreetselt paika pandud) Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu ).
- Suhteliselt määratletud sanktsioon- (ei ole konkreetselt) Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid).
- *Määratlemata sanktsioon- (ei tea mis ees ootab) Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega").
Sanktsiooni struktuuri järgi eristatakse:
- Lihtne sanktsioon (konkreetne), õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr
- Liitsanktsioon (mitu karistust ühe asja eest), ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest.
- Alternatiivne santsioon (valikuga(tapmise puhul ei ole, aga võõraasjade omandamise eest on)),  Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
Loogilise struktuuri kirjutamine:
- Kui T (eeldus ehk mida)- on H osa, siis R (õiguslik tagajärg (õigus, kohustus, keeld))- D osa
“Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister”
Kui T1, siis R1. Lihtne hüpotees, lihtne dispositsioon, Imperatiivne.
“Riigi jäätmekava eelnõu põhiseaduskohad avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel”.
Kui T1, Siis R1. Lihtne hüpotees, lihtne dispositsioon. Imperatiivne.
“Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise”.
H- isikute kohustused R- tagasiulatuvait sätteid määrusega kehtestada ei saa
Kui T1 ja T2, siis R1. Liithüpotees.
“Välismaalaste seadus §33 lg 3 Määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada 6 kuud.”
T1-määrusega kehtestatav
T2- haldusorganile...
R1-ei tohi ületada...
„ Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv , võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus .“
T liikluse korraldamise eesmärk
R1 tagada häireteta liiklus
R2 tagada sujuv liiklus
R3 tagada võimalikult kiire
R4 tagada ohutu liiklus
R5 tagada keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus
Kui T, siis R1, R2, R3, R4, R5 või R1 ja R2 ja R3 ja R4 ja R5
H- lihtne, määratletud
D- liit, kirjeldav, absoluutselt määratletud, imperatiivne (sest kohustus)
Õiguse allikad ja õigusaktid
- Kohustuslikud ehk imperatiivsed. Meie süsteemis rahvusvahelised lepingud , meie enda omad seadused jne
- Soovituslikud ehk dispositiivsed
Liigitus:

• Üld- ja üksikaktid
  

Üld (seadused, määrused, seadlus e. dekreet, meie presidenti vastuvõetud õigusakt ); =normatiivakt; sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid.
Üksik(otsused, käskkirjad, korraldus, määrus(kohtu)); = õigustrakendav akt; sellega reguleeritakse üksikjuhte; ta ei sisalda õigusnorme.

• ÕLA (nimetused?) vs ÕRA (nimetused?)
  
• Seadusandliku, täidesaatva ja õigustmõistva organi akt
  

Õiguskord on hierarhiline –alamal seisev akt peab olema üleval seisva aktiga kooskõlas. Alumine peab olema kooskõlas ülemisega. Kõik peab olema kooskõlas.  PS-KarS-Kohtuotsus
PS-põhiline seadus, rahvusvahelise õiguse põhi
Määrus- on seadusele alluv akt; reguleerib abstraktset hulka juhtumeid; määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsioone teostamine .
Käskkiri- on üksikakt ; põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju.
Viitamine seadustele : PS § 10 p 2 , § 12 lg 1 p 2
Õigusakti kehtivus
Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab, kui: teataks tegemine- toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid.; jõustumine s.t isikud, keda see puudutab, kohustatud seda õigusakti täitma asuma.
Kehtivus ajas
- tagasiulatuv jõud (positiivne võib taha poole minna, negatiivne –ei või)
-kehtetuks tunnistamine avalikult(kas tunnistatakse kehtetuks v võetakse uus vastu ja uus on kõrgelt kui vana)
-varjatud kehtetuks tunnistamine (võetakse vastu kõrgema jõudu omavas aktis. Nt üldseaduses kehtib aga eriseaduses teisiti siis üldseaduse punkt ei kehti)
-õigusakti muutmine
Kehtivus ruumis (seadus kehtib terve territooriumil kui ta ei ole võetud kindla koha jaoks)
Eesti seadus kehtiv-vabariigis, saatkonnad, saared, lennuk, laev, teatud osa õhust-merest- maapinnast . Seadustele ei kulu teiste riikide saatkonnad)
Kehtivus isikute ringis
- Kõigile isikutele. Üldsubjektidele (igaüks)
- Teatud isikute ringile - erisubjektidele, kes on määratletud klassi tunnuste järgi
Õigussuhe
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja toetub riigi sunnijõule. Ehk siis kui hakatakse kasutama õigusnorme, mis tagab riik.
- Õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos:
… mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks;
… mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad õigussuhtes);
… mille säilimise tagab riik;
… mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Õigussuhte spetsiifilised tunnused on:
1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika
Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks
2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik.
4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt ( müügileping ) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes).
Õigussuhte liigid
Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse, faktilise sisupooltes kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Need erinevad eelkõige just sõltuvalt õigussuhte faktiliselt sisust. Õigussuhte faktilise sisujärgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse:
-Õigusliku toime iseloomu alusel:

• Regulatiivsed - regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne)
  
• Õiguskaitsvad- seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis sätestavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Kui riigi poolt ette nähtud, siis keegi ära võtta ei saa.
  

-Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt
Aktiivsed – kohustus sooritada midagi
Passiivsed – kohustus mitte sooritada (hoiduda tegevusest)
-Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel:
Lihtsad õigussuhted (ühel õigused ja teisel kohustused)
Liitõigussuhted (mõlemal õigused ja kohustused)
Õigussuhte subjektid- e suhtepoolsed või suhtest osavõtjad; Isikud, kes võivad osaleda õigussuhtes:
- Füüsilised isikud- Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime . Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga ja lõppeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda , sellele suunatud tehing on kehtetu; füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga
- Juriidilised isikud- Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era-või avaliku huvi rahuldamisele. Peab olema nimi, registrinumber. Sellest lähtudes- eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides; juriidilise isiku õigusvõime võib omada kõik tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimestele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on sätestatud vastava juriidilise isiku kohta käivates seadustes .
Õigussuhtes osalevatel isikutel peab olema täidetud kaks tingimust – neil peab olema … mis?
-õigusvõime - on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
-teovõime- on võime esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. vastutusekande seotud, täisealiseks saanud isiksus (18a), kuid nt vaimuhaigetel jääb piiratud
--täielik teovõime: 18-aastasel. Erand kui abiellutakse enne 18 a. saamist, tekib täielik teovõime abiellumise hetkest alates
--teovõime, kellel ei ole võimalus otsuseid iseseisvalt vastu võtta.
--Piiratud teovõime: 7-18 a. alaealistel; kohtu poolt teovõime piiramine täieliku teovõimega isikul
--Teovõimetus: kuni 7 a. alaealine; kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud isik.
--Alaealise piiratud teovõime: vanuses 1-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega Talk on õigus teha tehingud seadusliku esindaja nõusolekul. Kui 7 a. on teovõimatu, tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingus see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul.
Elukoht- igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, millega inimene on isiklikult ja majanduslikult enam seotud.
Õigussuhte objektid- nimetatakse nähtus, millele on õigussuhte subjektide õigused ja kohustused suunatud.
Õigussuhte objektideks on eelkõige:
Asjad
Mittevaralised hüved (nt autoriõiguse tasu)
Subjektide tegu (tegevus vs tegevusetus )
Tegevuse tulemus/tagajärg
Juriidilised faktid: on asjaolud , mille puhul õigusakt kulub rakendamisele.
Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis. Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise teatavate faktiliste asjaolude esinemisega. Need juriidilised faktid on kirjas õigusnormi hüpoteesis.
Juriidilisi fakte liigitatakse:
-Tekkimise iseloomust sõltuvalt
Juriidilised sündmused (omakorda jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks) – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jt siviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud , kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses
Juriidilised teod (aktiivsed(tegevus)/passiivsed(tegevusetus)) väliselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga
-Õigusliku tagajärje poolest: õigusi ja kohustusi tekitavad; õigusi ja kohustusi muutvad; õigusi ja kohustusi lõpetavad
-Faktide kogumi järgi lihtfaktid (üks) Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje – liitfaktid(mitu ...ja...) Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis tahes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge.
Juriidilised teod
-Õiguspärased
Juriidilised toimingud
Haldusaktid-rakendusakt, üksikakt §51
Juriidilised tehingud
Ühepoolsed- nt testament (pärandab nt mitmele , aga tehing on ühepoolne
Kahe- või mitmepoolsed- kõik võimalikud lepingud ostmisest müümisest jms
-Õigusvastased (teo ja tagajärje vahel peab olema seos, et teo eest karistada saada tagajärg peab olema tõestatav)
Kriminaalõigusrikkumised- kuriteod,
Haldusõigusrikkumised- väärteod
Distsiplinaarõigusrikkumised- avalik teenistus
Era- ehk tsiviilõigusrikkumised- tekkivad ühel poole nõudõigused ( garantii korras parandus, vahetus jms)
Õiguse realiseerimine
-Õigusnormide ülesanne on reguleerida ühiskondlikke suhteid.
-Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses.
-Õiguse realiseerimise viisideks on:
Õigusnormide nõuetest kinnipidamine ehk õiguse järgimine(subjekt käitub ennast kookõlas normidega)
Õigusnormide kasutamine
Õigusnormide rakendamine
Õiguse rakendamise etapid
-Asja tehisolude väljaselgitamise e. faktiliste asjaolude analüüs
-Õigusnormi valik ja analüüs
-Kompetentse organi poolt otsuse tegemine
-Tehtud otsuse täitmise tagamine
Õiguse rakendamise tingimused:
-Rakendamise seaduslikkus – lähtutakse kehtivast õigusest (kirja pandud, avaldatud, olevase kõrgema õigusega kooskõlas, vastu võetud läbi normi protseduure)
-Rakendamise põhjendatus – kaalutletus ja välja selgitatus
-Rakendamise otstarbekus
-Rakendamise õiglus – nii riigi kui ka ühiskonna õiglustunde seisukohalt ( jaotav ja võrdsustav õigus)
Õiguse (normi, sätte) tõlgendamine
-Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).
-Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi võtteid ja viise kui abivahendit, et eesmärki saavutada.
-Tõlgendamise esemeks on õigusakti tekst – ei tohi tähelepanuta jätta ühtegi õigusnormi osa ega ka omaltpoolt midagi juurde lisada.
Tõlgendamine on vajalik selleks, et jõuda ühtlasele arvamusele, kuna iga üks saab erinevalt aru.
Tõlgendamise liigid
Eristatakse ametlikku ja mitteametlikku tõlgendamist.
- Ametliku juurde kuluvad:
Audentne- see kes normi loob, see ka paneb normi selgituse kirja, kuidas seda normi tuleb tõlgendada ja sellest aru saada
Normatiivne - aktis on umbmääraselt aga alaaktis kindlalt seletatud
Kausaalne- kohtulik tõlgendamine ehk kohtunik ütleb mis on konkreetne vastus selle normi sisuks .
Ametlik tõlgendus vormistatakse tõlgendamisaktina, mis ei loo uut positiivset õigust, kuid seal väljendatud seisukohad on siduvad õigusnormi rakendajale – st peab ta peab sellest lähtuma omapoolse tõlgendamise käigus.
Ametliku tõlgendamise alaliikideks on: audentne, normatiivne ja kausaalne tõlgendamine.
-Mitteametlik tõlgendamine – ei ole kellelegi õiguslikult siduv (advokaadi seisukoht, ametniku arvamus, poliitiku kommentaar)ehk isiklik arusaam asjadest.
Tõlgendamise võtted
-Grammatiline tõlgendamine ( leksikaalne , süntaktiline ) – teksti tõlgendamine grammatika reeglite järgi. Leksikaalne ehk sõnade tähenduse järgi, süntaktiline arvestab lause ehitust (sõnade järjekord , sõnade tähendus [koos tööl – koostöö])
-Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine – selgitatakse välja tõlgendatava normi koht õigusnormide süsteemis.
-Ajalooline tõlgendamine – selgitatakse välja, mis olid seadusandja eesmärgid ja kavatsused normi kehtestamise ajal.
-Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine – annab vastuse küsimusele, millist eesmärki tahetakse õigusnormi kehtestamisega saavutada, lähtudes kehtivast õigusest ja kaasaegsest väärtussüsteemist – valdavalt on need õiguse objektiivsed eesmärgid (vaidluste õiglane lahendamine, turvalise elukeskkonna loomine jne).
Kollisioon ehk vastuolud
-Normi kollisioon ehk vastuolud õiguses tähendavad olukorda, kus üht ja sama õigussuhet reguleerivad kaks õigusnormi, mis samas välistavad üksteist (reguleerivad vastandlikult).
Kollisiooni ületamise võimalused:
- üldakt on üle üksikaktist ehk otsida vastus üldaktis
- eriseadus on üle üldseadusest ehk kui eriseadus näeb ette erikorda, siis kehtib esimene.
- hilisem seadus on üle varasemast ehk arvestada sellega mis hiljemalt vastu võetud, kuid erand tagasiulatavus (kehtiv sellest hetkest millal see oli vastu võetud)
- kohaldada adressaadile soodsamat.
Ületamine käib astmeliselt alates üldaktist jne.
Enesekontrolliks 1
1 Võrdle tava-kõlblus-õigus. Kuidas tekivad, millega tagatud. Too näited
-Kõlblus-moraal, normid, mis tulenevad meist, mis peame eetiliseks.
-Tava-kombed, mis on omane ühele v teisele asutusele, aga see ei muuda seadust ja ei ole kirja pandud.
-Õigus- seadus, see mis sätestatud põhiseadusega.
2 Õigluse idee üheks osaks on õiglus. Mis on õiglus?
Õigluse mõte, et iga üks saab oma osa
3 Õigluse idee üheks osaks on õigluse kindlus. Mida see tähendab
Õiglusekindlus tuleneb kehtivast seadusest, kui seadus muutub, siis inimese olukorda halvemaks teha ei saa, aga leebemalt küll
4 Mis sõnad sobiksid numbrite asemele? Selgita lühidalt nende sõnade sisu.
-õigusele on omane: normatiivsus, ühiskondlikkus, ajaloolisus, kokkuleppelisus, Neutraalsus (+ eetiline neutraalsus)
5 Millised on õigluse ülesanded: et oleks kord ja läbi selle korda saada rahu, määrata mis on õige
6 mida tähendab materiaalne õigus? Mis eristab formaalset õigusest. Selgita näite põhjal
Materiaalne õigus- sisuline , mis lubab, paneb kohustuse
Formaalne õigus- kuidas peab menetlema, käituma
7 Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse- avalik v eraõigus? Materiaalne v formaalne? Sise –v välissõigus?
Avalik- sest pöörduda kohtu poole e. Riigi poole
Materiaalne- sest on õigus tegevusele, mitte kuidas vormistada
Välisõigus- sest oma organisatsiooni välja poole
Enesekontrolliks 2
1. Kas ja kui jah, siis kuidas on omavahel seotud tava-kõlblus-õigus? Nad on omavahel setud. Kõlblusest tuleneb tava ja tavast õigused. Kõik 3 on sotsiaalsed normid. Kõikidel on oma osa ja üldosa.
2. Mis tähendavad “võrdsustav õigus” ja “ jaotav õigus”. Võrdsustav-kus kõik on võrdne Jaotav-konkreetsest juhtumist
3. Defineeri “loomuõigus” ja “positiivne õigus”. Loomuõigus-mis loomulik ja looduse poolt antud =inimõigus Positiivne õigus-kirjeldav...
4.Kuidas on omavahel seotud objektiivne ja subjektiivne õigus. Omavahel seotud, objektiivne on õigusnorm ja subjektiivne kuidas me selle normi järgi käitume. Objektiivne on kirja pandud ja sellest tuleneb subjektiivne.
5. TLS § 4 lg2 “tööleping sõlmitkase kirjalikult”- milline on õigusnormi loogiline struktuur-kirjuta struktuur (H-D) sisu. Millise hüpoteesiga tegu määratluse järgi? Tingimuste iseloomu järgi? Millise dispositsiooniga tegu- käitumise võimaluste järgi? Käitumise määratletuse järgi? Käitumise õigusliku iseloomu järgi?
H-eeldustingimus, mis peavad olema ja saavutada tagajärg D- tagajärg. H-sõlmitakse D-kirjalik
Hüpotees-imperatiivne, lihtne,
Dispositsioon- määratletud, lihtne.
Arvestuseks iseseisvalt:
Perekonnad: teada 3
!1.Romaani-germaani. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandril alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra.
Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagamine kaheks põhi valdkonnaks:

• avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
  
• eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide vahel. Kasutatakse autonoomset reguleerimismeetodit.
  
• на первом месте находятся не обязанности, а права человека и гражданина
  

!2.Anglo-ameerika - ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on, et kõige tähtsam on kohtulahend.
-tavad mängivad olulisemat rolli; tegemist pretsedendil baseeruva õigusega, mis oma sisult on tavad eespool esitatud mõttes.
-Нет деления права на отрасли, поскольку суды могут разбирать разные категории дел: публично- и частноправовые - гражданские, торговые, уголовные, а также по причине отсутствия кодексов европейского типа. Однажды вынесенное решение является нормой для всех последующих рассмотрений аналогичных дел. Однако степень обязательности прецедента зависит от места в судебной иерархии суда, рассматривающего данное дело, и суда, чье решение может стать при этом прецедентом, т.е. к указанному общему правилу требуется на практике поправка.
-системa прецедентного права, где нормы права разрабатываются судьями в процессе рассмотрения конкретных случаев.
Английская правовая система включает «общее право», «статутное право» (законодательство) и «право справедливости»; характерно наличие статутного права (statute law), источником которого являются парламентские акты, и общего права (common law), отсутствие деления права на публичное и частное, преимущественно казуистический (а не абстрактный) характер норм, большое значение судебного прецедента и правовой доктрины среди источников права.
Nt 3. Islam - Islami õigusperekond, toetuvad olulised religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglite hulgas.
Эта семья права имеет религиозное содержание. Основным источником права является Коран.
Она задана религиозными источниками, в которых содержатся конкретные правоположения. Абстрактность не является отличительной чертой исламского права.
В мусульманском праве нет четкости и строгости формулировок, даже если эти правила применяются. Например, непонятно, когда мужчина имеет преимущество перед женщиной: при входе в автобус, при покупке товаров? Для европейцев это кажется невероятным.
В религиозных источниках нет структурированности и системности. Выделяют уголовное, гражданское, судебное право, а также властное право — государственное и административное. Но и в светской системе права отсутствует понятие о частном и публичном праве.
Nt 3.Sotsialistlik - Lähiminevikus küllalt suur sotsialistlik õigusperekond, mis paljude põhimõtete poolest sarnanes romaani-germaani perekonnaga, on praeguseks esindatud vaid mõne üksiku süsteemiga.
( Kuuba , Põhja-Korea, Hiina)
-характерным признаком является существенный элемент социалистической идеологии. Образцом для образования правовых систем этой семьи послужила советская система права.
-право декларировало и формально закрепляло власть народа, социальное равенство и справедливость. -в государствах  утверждается монополизм одной партии,
- не воспринимаeт идеи естественных прав человека; к классу богатых, например, оно допускало применение самых жестких и несправедливых мер.
-Все право целиком является публичным; даже многие институты гражданского права,
Õigusteooriad:
1. Käsuteooria
Benthan- õigus on märkide kogum, mis väljendub suverääni (isik, kellele harjumuslikult allub kogu poliitiline ühendus) tahet ning reguleerib suverääni võimule alluvate inimeste käitumist teatud olukordades . Tema järgi iga inimlik tegu on kas seadusega kästud või kellatud või mitte kästud või mitte keelatud. Käsk on üks võimalikest õigusnormide sätestamise vormidest . Seadusega kästud või keelatud tegu kujutab endast juriidilist kohustust ning on seega kogu õigussüsteemi võtmeks. Vastavalt käsuprintsiibile tuleb otsustada, millised teod peaks muutuma kohustuseks (ehk millal teod tagaksid maksimaalse hulga inimeste maksimaalse õnne ) ning millist stiimulit kasutada (karistused, autasud). Õiguse samastamine baseerub suverääni ettekirjutustel, aga mitte käskudel, ning õiguse realiseerimine peaks motiveerima nõutud viisil käituma.
Austin- suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooniga ehk õigus on suverääne käske alluvate käitumise kohta, mille mittetäitmine toob kaasa sanktsiooni. Õiguse peamine olemus sundida ja käskida.
Käsk kui ratsionaalse olevuse sooviavaldust selle kohta, et keegi teine midagi teeks või tegemata jätaks ning mille mittetäitmisel ähvardatakse mingi negatiivse tagajärjega. Käsk koosneb 3-st elemendist: soov (teatud käitumise kohta), sooviavaldus (soovi väljendamine sõnade või teiste märkide abil) ja sanktsioon (mittetäitmisele järgnev negatiivne tagajärg). Seadused ongi suverääni üldkäsud.
Суд не просто декларирует, но и приказывает участникам спора действовать определённым образом (и в этом смысле решение приобретает черты индивидуального регулятора). Суд не ограничивается декларацией, он ещё и приказывает действовать в соответствии с его решением.
2.Normativismi õiguse teooria- Kelsen . Aluseks on alusnorm, ehk printsiibinorm. Kõik jagatud kahte valdkonda - heaolu ja kohustus. Samal õigusakte ja normatiivse püramiid , mis põhineb hierarhias madalamal tasandil
Основные идеи теории:

• представление о праве как о системе (пирамиде) норм, где на самом верху находится «основная (суверенная) норма», принятая законодателем, и где каждая низшая норма черпает свою законность в норме более значительной юридической силы;
  
• что юридическая наука должна изучать право в «чистом виде», вне связи с политическими, социально- экономическими (и другими сущими) оценками;
  
• в основании пирамиды норм находятся индивидуальные акты — решения судов, договоры, предписания администрации, которые тоже включаются в понятие права и которые тоже должны соответствовать основной (прежде всего конституционной) норме.
  

3. Lepingulise õigluse teooria ( kokkuleppelisuse) Rawls . -lepingulisuse teooria järgi põhinevad ausates tingimustes valitud õiglusprintsiibid inimeseks olemisel, mitte aga kuulumisel teatud kommuuni .
-Samamoodi on ajalooliste omandiõiguste puhul eelkõige oluline omandi algne õiglane päritolu, mitte aga omaniku enda päritolu.
-Õigussüsteemi põhifunktsiooniks on riigis teatud hüvede jagamine, siis õiglus peab andma vastuse selle kohta, kuidas millisest printsiibist lähtudes neid hüvesid jagada.
-olulised on eelkõige vabadus ja võrdsus
-keskmes on hüpoteetiline ühiskondlik leping (või ehk lihtsalt mõistlik valik), mis paneb paika mõõdupuud, millega hinnata tegeliku ühiskonnakorralduse õiglust.
Суть теории: государство- это объединение людей на основе общественного договора с целью достижения общих благ. Носит демократический характер; Опровергает существование религиозного начала в сущности государства; человек не подчиняется ни кому и никого не подчиняет себе; Договор – это воля людей, значит он может быть расторгнут;
4.Kaasaaegne õigusanalüütika- Hart
Правовая теория Харта развита в русле аналитической юриспруденции, которая восходит к Бентаму и Остину.
-по мнению Харта, право представляет собой приказ суверена или его подчиненного, которому он дает распоряжение от своего имени. приказ, отданный подчиненным, будет являться правом только в том случае, если он, в свою очередь, отдан во исполнение другого приказа самого суверена. Подчиненный должен обладать некоторыми полномочиями, делегированными сувереном, для вынесения предписаний от своего имени. По мнению Харта основные функции права как средства социального контроля проявляются не в судебных тяжбах или уголовном преследовании, которые представляют собой существенные, но все же вспомогательные средства исправления ошибок функционирования системы. Они проявляются в различных способах, которыми право используется для того, чтобы контролировать, управлять и планировать жизнь за дверями суда.
-Право от морали отличается принудительной санкцией . Эти санкции нужны как гарантия того, чтобы интересы тех, кто будет добровольно соблюдать право, не были бы принесены в жертву тем, кто не будет соблюдать нормы без принуждения. Без системы принудительных санкций нормопослушание было бы связано с риском быть обманутым. Перед лицом такой опасности разум требует , чтобы добровольная совместная деятельность людей осуществлялась в рамках принудительного порядка
5.Kolmas tee ( Dworkin ) ehk alternatiivsed lähenemised õigusele:
Dworkin käsitles õigussüsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid
Дворкин строит свою теорию как критику теории Харта, возрождая на новом уровне многие идеи средневековых английских юристов, весьма близкие по своей сути к естественно-правовым воззрениям.
Право состоит не только из норм, но содержит принципы.
Дворкин большое внимание уделял таким категориям, как право, свобода, равенство, правилам и принципам в праве.
Для Дворкина права всегда были важнее правил. Безусловно, правила выражают права, но права существуют еще до того момента, как они выражены в форме правил. Если субъективное право вступает в конфликт с соображениями политикой, то право должно иметь приоритет.
С точки зрения Дворкина, задача суда заключается в поддержании как индивидуальных, так и коллективных моральных ценностей. И даже изменяя существующие правила, судья применяет, а не творит право.
Arvestus: kirjalik 45 min, 9 küsimust

Mõistete defineerimine - lühidalt, oma sõnadega v läbi näite (selle sees on perekonnad ja teooriad) loomuõigus, rahvusvaheline, eraõigus jne.

Logiliise struktuuri kirjutamine H-D-S lause lahastamine (2 küsimust log struktuur, 2 küsimust õigusnormist) T- eeldus ehk hüpotees, R- tagajärg ehk kohustus, tulemus (kirjuta sisu välja ja määra)