TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõigu...
andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.
korraldatav järelevalve. Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus. Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes 54. Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus? ,,asjassepuutuvad" õigustloovad aktid Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega 22. Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid? haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi
seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga:
Riigi funktsioonid halduse alal on üha laienenud, räägitakse ka haldusriigist. Infoühiskond Suurte teabehulkade (sh isikuandmete) töötlemine. Haldusõiguse eriosa on üha täielikumalt välja arenenud ja üha keerukam, lisandunud on uusi haldusõiguse valdkondi (nt keskkonnaõigus, andmekaitseõigus). Samas on püütud üha läbimõeldumalt kujundada ka haldusõiguse üldosa norme, paljudes riikides on haldusõiguse üldosa kodifitseeritud. Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne). Haldusõigusteadlastest silmapaistvaim oli Tartu Ülikooli haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann Haldusõigus taasiseseivunud Eestis: Enne haldusreformi 1991 - 2002
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
· Planeeringud · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnalubade menetlus erinevates seadustes on erinev regulatsioon Olulised Riigikohtu kaasused OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. 3-3-1-8-02) Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust läbiv nõue. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse eeskiri (7. mai 2003 3-3-1-31-03) aktiivse informeerimise kohustus. Haldusõigus Juurdepääs õigusemõistmisele Eestis on kolm asjakohast menetlust: 1. Halduskohtumenetlus 2. Õiguskantsleri poolt teotatava järelevalve menetlus 3. Vaidlustamise menetlus haldusorganis
1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium.
83. initially established esmakordselt sisseseatud 84. to supervise teostada järelvalvet 85. law-abiding seaduskuulekus 86. state officials riigiametnikud 87. parliamentary ombudsman parlamentaarne "õigusvahemees" 88. right to impose specific administrative penalties on... õigus kehtestada spetsiaalseid halduskaristusi 89. employees of state agencies riigiasutuste personal 90. the conducted proceedings juhitud menetlused 91. the administrative court proceedings halduskohtumenetlus 92. an infringement of law seadusrikkumine 93. right to make proposals and give recommendations, fulfilment of which is not compulsory õigus teha ettepanekuid ja anda soovitusi mittekohustuslikuks täitmiseks ??? 94. to improve the situation olukorra parandamiseks 95. the function of reconciliation or negotiation leptamise ja läbirääkimiste funktsioon 96. questions arising between... küsimused, mis tekivad ... vahel 97. taken as an example võetud näidiseks 98
isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus). Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai
- eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustl...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
Menetluse liigid üldistatult: kohtumenetlused tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad
asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse.
seda. Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 33. Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus. siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus,
Nii võib riik seadustes sätestatud tingimustele seatud isikutele teadutud kohustused nt maksud, kuid ka keelata teatava tegevuse. Isik on avaliku võimu kandja, mille puhul õigustatud subjektiks on isik ja kohustatud objektiks on avaliku võimu kandja. Riigil on õiguslik võim nõuda avaliku võimu kandjalt oma huvide järgimisel kindlat käitumist. Eelmise alla lähevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Halduskohtumenetlus on ülesse ehitatud subjektiivsete õiguste kaitsele. Vajalik on eristada subjektiivset (sisaldab õigusnormis sätestatud võimalust nõuda teiselt õigussubjektilt objektiivsel õigusel rajanevat kohustuste täitmist ning tekib subjektiivne õigus tekib objektiivse õiguse alusel) ja objektiivset õigust (õigusnormide üldmõiste). Subjektiivse avaliku õigusega tagatakse objektiiv-õiguslikult kodanike huvide kaitse.
Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
