TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..............................................................................................
· Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted;
andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.
korraldatav järelevalve. Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus. Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes 54. Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus? ,,asjassepuutuvad" õigustloovad aktid Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega 22. Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid? haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi
seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Vahekohtumenetlus: o Vahekohtu menetluse võimalused o Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus o Vahekohus vs kohus Töövaidluskomisjon: o Töövaidlused o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga:
Riigi funktsioonid halduse alal on üha laienenud, räägitakse ka haldusriigist. Infoühiskond Suurte teabehulkade (sh isikuandmete) töötlemine. Haldusõiguse eriosa on üha täielikumalt välja arenenud ja üha keerukam, lisandunud on uusi haldusõiguse valdkondi (nt keskkonnaõigus, andmekaitseõigus). Samas on püütud üha läbimõeldumalt kujundada ka haldusõiguse üldosa norme, paljudes riikides on haldusõiguse üldosa kodifitseeritud. Haldusõiguse areng Eesti Vabariigis Eraldi halduskohtumenetlus 1919 1935Administratiivmenetluse seadus, mis sisaldas mitmeid kaasaegsele haldusmenetlusele omaseid põhimõtteid (kohustus võtta taotlus menetlusse sõltumata selles esinevatest puudustest, ametniku taandamiskohustus erapoolikuse korral jne). Haldusõigusteadlastest silmapaistvaim oli Tartu Ülikooli haldusõiguse professor Artur-Tõeleid Kliimann Haldusõigus taasiseseivunud Eestis: Enne haldusreformi 1991 - 2002
kohtueelne menetlus, nt vangistusseaduses). Samas võib vaidemenetlus olla ka täiesti välistatud, s.t isik peab kohe kohtusse minema. Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus
Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust. KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED 1. Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama 2. Igaühel on õigus omada kaitsjat 3. Keegi ei pea tunnistama oma lähedase vastu 4. Keegi ei pea oma süütust tõestama 5
· Planeeringud · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnalubade menetlus erinevates seadustes on erinev regulatsioon Olulised Riigikohtu kaasused OÜ Rasmussoni kaasus (18. veebruar 2002. 3-3-1-8-02) Avalikustamine on kogu planeerimismenetlust läbiv nõue. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse eeskiri (7. mai 2003 3-3-1-31-03) aktiivse informeerimise kohustus. Haldusõigus Juurdepääs õigusemõistmisele Eestis on kolm asjakohast menetlust: 1. Halduskohtumenetlus 2. Õiguskantsleri poolt teotatava järelevalve menetlus 3. Vaidlustamise menetlus haldusorganis
1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2. kohtud (kui vastav norm on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv); 3. kohalik omavalitsus (kui ta leiab, et Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega). Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium.
83. initially established esmakordselt sisseseatud 84. to supervise teostada järelvalvet 85. law-abiding seaduskuulekus 86. state officials riigiametnikud 87. parliamentary ombudsman parlamentaarne "õigusvahemees" 88. right to impose specific administrative penalties on... õigus kehtestada spetsiaalseid halduskaristusi 89. employees of state agencies riigiasutuste personal 90. the conducted proceedings juhitud menetlused 91. the administrative court proceedings halduskohtumenetlus 92. an infringement of law seadusrikkumine 93. right to make proposals and give recommendations, fulfilment of which is not compulsory õigus teha ettepanekuid ja anda soovitusi mittekohustuslikuks täitmiseks ??? 94. to improve the situation olukorra parandamiseks 95. the function of reconciliation or negotiation leptamise ja läbirääkimiste funktsioon 96. questions arising between... küsimused, mis tekivad ... vahel 97. taken as an example võetud näidiseks 98
isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus). Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai
- eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga
ainult sellest, et üks pool on seda soovib. Poolte võrdsuse printsiip Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võimalikult võrdseid õigusi. Sellisel juhul on eksimuse tõenäosused võrdsed ning poolte võrdsus aitab vältida vigade tegemist. (nt kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör
28 ÕIGUSHARU Kõige laiem õigusharude liigitus, nagu eespool nimetatud, tähendab õigusharude klassifitseerimist era- ja avalikuks õiguseks. Seejuures hõlmab eraõigus (nimetatud ka tsiviilõiguseks) asjaõigust, tsiviilõiguse üldosa, maaõigust, võlaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust, tsiviilkohtumenetlust (sh. täitevmenetlust) ning tööõigust. Avalik õigus see tähendab nii riigi-, finants-, haldus-, halduskohtumenetlus-, kriminaal, kriminaalmenetlusõigust kui ka rahvusvahelist õigust. Suurim põhimõtteline erinevus era-ja avaliku õiguse vahel seisneb selles, et ühes on poolteks 2 tsiviilobjekti; teises peab vähemalt üks subjektidest olema avalik-õiguslik institutsioon (Näiteks riik, kohalik omavalitsus vms.) Võib märkida, et eraõiguslikes suhetes on Pooled võrdsemad, kui avalik-õiguslikes suhetes, kus valdavalt on õigustatud Pooleks võimu valdaja
Menetluse liigid üldistatult: kohtumenetlused tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, muud ametlikud menetlused arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad
asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse.
seda. Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 33. Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus. siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus,
Nii võib riik seadustes sätestatud tingimustele seatud isikutele teadutud kohustused nt maksud, kuid ka keelata teatava tegevuse. Isik on avaliku võimu kandja, mille puhul õigustatud subjektiks on isik ja kohustatud objektiks on avaliku võimu kandja. Riigil on õiguslik võim nõuda avaliku võimu kandjalt oma huvide järgimisel kindlat käitumist. Eelmise alla lähevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Halduskohtumenetlus on ülesse ehitatud subjektiivsete õiguste kaitsele. Vajalik on eristada subjektiivset (sisaldab õigusnormis sätestatud võimalust nõuda teiselt õigussubjektilt objektiivsel õigusel rajanevat kohustuste täitmist ning tekib subjektiivne õigus tekib objektiivse õiguse alusel) ja objektiivset õigust (õigusnormide üldmõiste). Subjektiivse avaliku õigusega tagatakse objektiiv-õiguslikult kodanike huvide kaitse.
Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole
pädevusse ( nt kohtueelset uurimist teostavad õiguspädevad juurdlus- ja uurimisorganid, kohtulikku uurimist ning õigusemõistmist üksnes kohus). Õiguserikkumise koosseisu tuvastamisele asumine ja tuvastamine selleks seaduse alusel mittepädeva organi või isiku poolt on ise õiguserikkumine. Samuti peab tuvastamine kui menetlus (seega õiquspärane tegevus) toimuma menetlusnormidega sätestatud (reguleeritud) menetluskorras - (kriminaalkohtumenetlus; tsiviilkohtumenetlus; halduskohtumenetlus), vastupidisel juhul on samuti tegemist õiguserikkumisega. Teo vastavuse tuvastamist konkreetses õigusnormis (seaduses) ettenähtud õigusvastase teo paragrahvile, lõikele ja punktile (sättele), milles nimetatud teo tunnused on ette nähtud (sätestatud), nimetatakse õiguserikkumise kvalifitseerimiseks. Õiguserikkumise kvalifitseerimise aspektist ongi just eriti oluline süülisuse individuaalse ja objektiivse tegeliku astme määratlemine
mõisted menetluse lõpetamine, läbi vaatamata jätmine, käiguta jätmine, menetlusse võtmine. Neljapäeval tegeleme konkreetselt kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisega. Kohtuasju on palju ja soovitav on hakata nendega tegelema võimalikult varakult. Tskohtumenetlus lahendab eraõiguse vaidlusi. Menetluse algatamiseks peab olema mingi nõue. Halduskohtumenetlus on uuriv menetlus. Tsmenetlus peab lahendama vaidlusi. TsMS par 4 lg 4 aktiivsus peab olema suunatud, et asi oleks lahendatud kokkuleppel. Tsiaviilasjas on 2 olulist mõistet tsiviil alus ja tsiviil ese. Alused faktilised asjaolud (mis juhtus, nt kahju tekitamine, õigusrikkumine) Ese õiguskaitsevahend, mida tahetakse, et kohus rakendaks. Krmenetluses tsiviilhagi esitamises tuleb pigem vaadata KrMS, ka VÕS. KrMS ei ütle, et õiguse rikkumisel on õigus hüvitisele vm
annaabi.ee 
