Süütegu võib olla ka jätkuv süütegu pekstakse, teeb pausi ja siis peksab edasi väikeste ajavahemikuga. Vältav süütegu - normi pidev ehk kestev rikkumine. Suhte süütegu eeldatakse kannatanu ja süüdlase vahel teatud suhteid. Näiteks perekonnaliikmete, tuttavate vahel. Spetsiifilise süüteo kirjeldusega süüteod valeraha tegemine, dokumendi võltsimine, narkootikumide valmistamine (nõuavad teatud materjale). Deliktid 1) Teo ja tagajärje deliktid 2) Tegevus/tegevusetus deliktid 3) Kahjustus/Ohu deliktid Retsidiiv faktiline retsidiiv (paneb toime 2 kuritegu, pole varem süüdi mõistetud) ja juriidiline retsidiiv ( isik on juba süüdi mõistetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo) Hädakaitse igaühe õigus ennast kaitsta, kui ta on võimeline seda tegema ning õigus ka teisi kaitsta kui nad vajavad kaitset. See ei teki loomaründest selle taga peab olema inimene
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi.
Süüteo koosseisu tüübid Karistatava teo kirjeldus. Süüteo koosseisu abil kasutab seadusandja mitmesuguseid viise millest tulenevalt on välja kujunenud teatud kindlad süüteo tüübid.Tüübi tuvastamine on vajalik normi õigeks kohaldamiseks,samuti sellest tulenevate mitmete karistusõiguslike normide kohaldamise. On olemas formaalsed ja materjaalsed süüteo koosseisu tüübid e. teodeliktid ja tagajärje deliktid. Teodelikti süüteo koosseis kirjeldab ainult tegu,tagajärje saabumine ei ole süüteo koosseisus ette nähtud ning selle puudumine ei saa välistada süüteo koosseisu.Karistatav ebaõigus avaldub juba teos endas. Tagajärje delikti süüteo koosseisu kuulub tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel,kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised)
auto ilma lubadeta siis on teie kohustsu tagada et se auto ei tekitaks kelegi surma, koeraomanikud on kohustatud valvama et tema koer ei pureks kedagi surnuks või vigaseks). 3- nõutava teo tegemata jätmine 4- abiandmise võimalikkus- võimalus tegu teha 5- hypoteetiline põhjuslikkus SK: Tahtlus kõigi OK tunnuste suhtes. Kõige tavalisem ettevaatamatusest pandud kuritegu on surmaga vms lõppenud liiklusõnnetused. Ettevaatamatuse deliktid: kõige keerulisem ja ebaselgem. Tegevusetuse delikt: OK: 1- hoolsuskohutuse rikkumine 2-tuleb konstrueerida õige käitumine- kuidas ta oleks pidanud sellisel juhul käituma 3- tagajärje omistamine- hypoteetiline põhjuslikkus hoolsukohutuse täitmise ja õige käitumise vahel. SK: Tuleb ära määrata kas tegemist teadliku võiteadmata rikkumisega- kas kergemeelsus või hooletus NÕUANDED: Üks kuriteo koosseis korraga.
auto ilma lubadeta siis on teie kohustsu tagada et se auto ei tekitaks kelegi surma, koeraomanikud on kohustatud valvama et tema koer ei pureks kedagi surnuks või vigaseks). 3- nõutava teo tegemata jätmine 4- abiandmise võimalikkus- võimalus tegu teha 5- hypoteetiline põhjuslikkus SK: Tahtlus kõigi OK tunnuste suhtes. Kõige tavalisem ettevaatamatusest pandud kuritegu on surmaga vms lõppenud liiklusõnnetused. Ettevaatamatuse deliktid: kõige keerulisem ja ebaselgem. Tegevusetuse delikt: OK: 1- hoolsuskohutuse rikkumine 2-tuleb konstrueerida õige käitumine- kuidas ta oleks pidanud sellisel juhul käituma 3- tagajärje omistamine- hypoteetiline põhjuslikkus hoolsukohutuse täitmise ja õige käitumise vahel. SK: Tuleb ära määrata kas tegemist teadliku võiteadmata rikkumisega- kas kergemeelsus või hooletus NÕUANDED: Üks kuriteo koosseis korraga.
Erideliktikoosseis hõlmab ka põhidelikti tunnused. Karistus ka tuleneb erideliktisättest. Kui on koosseisus endas juba näidatud kergendavat või raskendavat asjaolud, siis teised selle kohta sätet ei kohaldata. Delikti liigid: 1. Teodelikt ehk formaalne koosseis: ei eelda mingit tagajärgi. Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid. 1. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis: 2. Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud. Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2
Ta saab väga palju õiguse realiseerimisele ja tulemuslikkusele kaasa aidata. Normi looja peab väga hästi tundma seda tegelikkust, milles ta tahaks teatud kvaliteediga korda näha. Ta peab väga hästi teadma õiguse võimalusi korra loomisel, sellesama normi võimalusi. Kuna õigus on ühele osale tegelikkusest antud semantiline, keeleline vorm, siis peab seadusandja väga hästi teadma keelt. ÕIGUSRIKKUMISED EHK DELIKTID 26.11.2013 Õigusrikkumine on lubamatu käitumine, nii ei ole ühiskonnas kokku lepitud. Lubamatu käitumine on seotud õiguslikult relevantse tegevusega. Deliktiks võib nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks loetud tegu, mis põhjustab tagajärjena ebaõiglust ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Õigusnormidega vastuollu minek. Nende põhjuste uurimisega tegeleb kriminoloogia
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus. Karistusõiguslikud deliktid Tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod. Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest.
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
4. vastupidiine õigusnormiga prognoositud käitumisele 5. kahjuliku tagajärje saabumine, tagajärg võib olla materiaalne või mittemateriaalne e formaalne. Kahju saaja võib olla juriidiline isik või füüsiline isik 6. põhjuslik e kausaalne seos selle teo ja tema tagajärje vahel 7. seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. 53. Ühiskonna ohtlikkuse astme alusel liigitatakse õiguserikkumised: kuriteod e deliktid, see on õigusrikkumised, kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse üleastumised, see on õigusvastased teod, millega õigussuhte subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod. Neid liigitatakse: tsiviilüleastumised e tsiviilõiguserikkumised haldusüleastumised e administratiivõiguserikkumised
kui pole õigussubjektsust, siis pole ka tegemist õigusrikkumisega; 1.2.2 õigusrikkumine peab olema toime pandud tegevuse või tegevusetuse vormis 1.2.3 tegu peab olema reaalne sündmus; 1.2.4.käitumise akt on vastupidine õigusnormis sätestatuga; 1.2.5 kahjuliku tagajärje saabumine (materiaalne, formaalne) 1.2.6 põhjuslik ehk kausaalne seos selle teo ja tagajärje vahel; 1.2.7 seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine; Õigusrikkumise liigid: a) kuriteod ehk deliktid kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse. b) üleastumised - millega on rikutud õigusnormi ettekirjutisi ja mis ei ole kuriteod: tsiviilüleastumised, haldusüleastumiseeed, 34 distsiplinaarüleastumised 2. Juriidiline vastutus, juriidilise vastutuse mõiste. 2.1 Juriidiline vastutus on õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu
3-2-1-161-12, kus kohus leidis, et KÜ-l ei lasu üldiselt käibekohustust eemaldada maja katuselt lund ja jääd. KÜ ei ole kinnistu omanik, korteriomanikud vastutavad, isegi, kui nad jäävad passiivseks. 3-2-1-48-15. 37. Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus? Kohtupraktikast tulenevalt peab tõendama kostja, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. § 1050 lg 1 järgi peab kahjutekitaja tõendama ka süü puudumist. 38. Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid? Nende puhul mõistetakse kolme juhtumit: 1) tegemist on soovimatu rasedusega, siis on kannatanu sooviks mitte last saada, aga tervishoiu teenuse osutaja vea tõttu saab ikkagi lapse. Selliste kaasuste puhul nõuavad lapse vanemad tervishoiuteenuse osutajalt kahju, mis seisneb kõigis ülalpidamise kuludes kuni lapse 18-aastaseks saamiseni; 2) puudega lapse sünnijuhtumid, kus tervishoiuteenuse osutaja vea tõttu ei avastata lapse puuet, vanematel oleks olnud
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Õigusrikkumise tunnused: 1) subjektil peab olema nii õigus-kui teovõime; 2) rikkumine peab olema sooritatud tegevuse või tegevusetuse vormis; 3) tegu peab olema reaalne sündmus; 4) käitumise kakt on vastupidine õigusnormis sätestatule; 5) kahjuliku tagajärje saabumine, kas materiaalne või ka mittemateriaalne; 6) põhjuslik ehk kasuaalne seos selle teo ja tagajärje vahel; 7) seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. Õiguserikkumise liigid: 1) kuriteod ehk deliktid - õigussuhte subjektid on jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse; 2) üleastumised - subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod. Liigid: - tsiviilõigusrikkumised, - haldusüleastumised, - distsiplinaarõiguserikkumised. Juriidiline vastutus On vastutus õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise
Kui ühistu asub tegutsema, palkab kellegi lund rookima, siis tegutsemisega on võtnud ÜKK hoolitseda ka III isikute eest. Kannatanu oleks pidanud nõudma solidaarselt kõikide korteriomanike käest, need oleks saanud rakendada § 1058/9. 37. Kellel lasub üldise käibekohustuse rikkumise tõendamise koormus? 73-13 järgi lasub tõendamise koormus kahju põhjustajal, et tema ÜKK-st ei rikkunud. 38. Mida tähendavad nn sünnieelsed deliktid? A ja B otsustavad, et lapsi ei soovi. A läheb arstile ja palub, et teeks nii, et lapsi ei saaks. Juhtub nii, et A ja B saavad ikka lapse e soovimatu raseduse juhtum. Kas kostja peaks hüvitama A-le ja B-le väikse C- ga tekitatud kahju? C-d vaja ülal pidada, lisaks mittevaraline kahju sünnitamise ebamugavuste tõttu. Saksa kohtupraktika näeb ette C ülalpidamiskulude väljamõistmise. EE-s pole. Tasaarvestuse pm, kas
seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi.
poliitiline või majandus-organisatsioon) või füüsiline isik, sh ka õiguserikkuja ise (nt tuleohutuse eeskirjade eiramine tõi kaasa eiraja enda vara hävimise); 6) põhjuslik ehk kausaalne seos selle teo ja tema tagajärje vahel; 7) seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. P.3. Õiguserikkumise liigid Ühiskonnaohtlikkuse astme alusel liigitatakse õiguserikkumised: 1) kuriteod ehk deliktid, s.o õiguserikkumised, kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse, kuriteo legaaldefinitsioon vt KrK § 7 lg 1: kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus; 2) üleastumised, s.o õigusvastased teod (tegevus või tegevusetus), millega õigussuhte subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod. Üleastumised liigitatakse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
