mingi imeliku juhuse läbi sinna äkki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas või veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud- ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid
*kuspoolt, *tagapoole, *väljaspoole. Komplekssete adverbide hulgas on: PAARISMÄÄRSÕNAD KORDUSMÄÄRSÕNAD ühendavad sama skaala antonüüme: minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem (sageli deskriptiivne): tipa-tapa, risti-rästi, tipp-topp, sinka-sonka Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad: Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa tund-tunnilt, leht-lehelt Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid:
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset.
retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte. noesis — (kr mõtlemine) teadvuse suhtes immanentne intentsionaalne akt (eseme antuse viis teadvuses). Koos noeetiliste komponentide poolt “elavdatud” meelelise materjaliga (hüleetiline),
poole eest. Toimetaja on Lea Noorma, tehniline toimetaja Tea Vassiljeva ning kaane on kujundanud Kalev Tomingas. Sõnastik on mõeldud abistamaks eelkõige üliõpilasi, kes õpivad majandusteadust või turundust ja peavad tihti võõrkeelset kirjandust lugema. Samas saavad sellest sõnaraamatust abi ülejäänud inimesed ka, kes teevad ärialast tööd ning peavad tihti suhtlema ingliskeelse või prantsuskeelse maailmaga. Käesolev sõnastik on deskriptiivne ehk kirjeldav, sest tegu on tõlkesõnastikuga ning termineid ei hinnata, vaid antakse ilma valikuta. Sõnastikus antakse võõrkeelsele terminile eestikeelne seletus. Näites toodud n tähendab näiteks nimisõna. Kõik lühendid on toodud eraldi lühendite peatüki all sõnastiku alguses
kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses
veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Aristoteles ja poeetika Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on
või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada
süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt
käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi
süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt
¨ Isiklikku jutustamissituatsiooni ¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda.
süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses
Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000
ARUTLUSVEAD - Arutlusvead on näivalt korrektsed arutluskäigud - Arutlusvead üldiselt induiktiivsed - enamus tugineb varjatud eeldusele, mis on väär - väära eelduse tuvastamiseks on mõttekas muuta argument kehtivaks “ON’ist” “PEAB” tuletamine Preskriptiivne väide: väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma Deskriptiivne väide: väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga: deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine - AD HOMINEM alaliik: Loomulikult feministid väidavad, et peaksime kehtestama sookvoodid. Sookvoot võimaldab kergemine parlamenti pääseda (feministid saaks kasu) _ me ei peaks kehtestama sookvoote (kui kellegile kasulik väite, siis väide väär)
tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema
Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse- eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem. 5.6 Eetika jaotised *Deskriptiivne eetika eetilise käitumise kirjeldamine. * Normatiivne eetika eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja hoiakute kujundamine. 6. Ärieetika Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesmärgil algatatud tegevus mõjutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt.
Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne Keeleteaduse harud Võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keelte sugulussidemeid
(Vainik 2002a : 538) Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara ekspressiivseteks ning deskriptiivseteks väljenditeks. Ekspressiivseid väljendeid kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks või samal ajal mingi juhtumiga, mis kutsub esile hüüatuse (nt issake!, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsed väljendid jagunevad otsesteks ja piltlikeks. Piltlikud väljendid jagunevad metafoorseteks (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse
· Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt?
seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele keeleteadusele, samuti teoreetilisele keeleteadusele; kirjeldab keele fonoloogiat, sõnade morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel =
.. – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I
Ülejäänud sagedustabelite korral (MxN) sobib Crameri V kordaja: INDEKSID Indeksid (index) on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2. Analüütiline suund – indeksite põhiülesandeks selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujundemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole.
mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda. Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne)
B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat?
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused:
Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne. · Normatiivne · Analüütiline e kriitiline e metaeetiline Deskriptiivsed laused Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, esitab fakti. Ei anna hinnangut. Deskriptiivsed laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu
õigus normid õigus tegelikkus MINEVIK OLEVIK TULEVIK Õigusajalooteaduse erinevatel etappidel on rõhuasetused ühele või teisele tasandile olnud erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu). Teoreetiline Empiiriline Deskriptiivne Deskriptiivne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse tuvastamine kirjeldamine minevikus minevikus ÕIGUS- (arengutüübid, -seaduspärad) AJALUGU Kausaalne Kausaalne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse seletamine minevikus
- määratlused ehk definitsioonid - entsüklopeediline kirjeldus - kontekstpiiritlus - tsitaatnäited (nt vastava koolkonna esindajalt) - käsitlusviited (kust saab täpsemaid viiteid?) - seled - terminiloomeandmed TERMIN POLE SAMA MIS MÕISTE SELETUS. Oskussõnastike normatiivsus: 1) normatiivne ehk preskriptiivne - sisu kohustuslik õpikutes - standardid - eesti praktikas peamine on soovitatavate terminite esiletõstmine 2) kirjeldav ehk deskriptiivne - tüüpiliselt tõlkesõnastik - termineid ei hinnata, vaid antakse valikuta - nn vihjesõnastikud Oskussõnastike otstarve: · passiivne (= arusaamiseks) VS aktiivne (= kasutamiseks) · sagedussõnastik kui tihti mingi sõna esineb? · pöördsõnastik · tesaurus leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides · lühendisõnastik · võõrsõnastik · koolkonnasõnastik Nõuded oskussõnastikele:
Lingvistide, eriti aga filosoofide jaoks on küsimus pikka ja põhjalikku arutlemist väärt. Enam-vähem ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan, kui see üldse võimalik on, piirduda keeleteadusega, tegelikult veelgi kitsamalt, sõnaraamatuga. On teada, et deskriptiivne lingvistika "vihkas" tähenduse kriteeriumi, sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini
kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks. · Väärtused määravad inimeste eluviisi nende abil valib inimene oma elu eesmärgid. · Kultuuri ühised väärtused kehastuvad ühiskonna tavades, traditsioonides, seadustes ja moraalinormides. · Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. · Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus · Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav. Hindavaid lauseid iseloomustab uskumine kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine väljendab usku, et miski on nii. Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega kui mingi
Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele. Esitab 9 käändsõnatüüpi, kuigi väidab ühe deklinatsiooni olemasolu. Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja
Ja mina-jutustamissituatsiooni Gérard Genette Discours du récit (1972) ja Nouveau discours du récit (1983) Vaatepunkt Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus; Subjektiivsus vs objektiivsus; valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Genette, Gérard: Narrative Discourse. Oxford 1980.
Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast
loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas)
nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid. Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed. 19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid! Deskriptiivne- kirjeldab tükki universumist, ei vaja kõneleja poolt hindamist. On kas tõene või väär.(Eutanaasia on Hollandis lubatud.) Väärtustav- ei kirjelda, vaid kõneleja annab oma hinnangu. Nõuab hinnangu andmist kõneleja poolt, kes seda väljendab. (Eutanaasia on moraalselt vale). 20. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS
kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused jäljendades Immanentne poeetika Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt Aristoteles vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise
Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine · Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine
3) Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) - Mihkel Veske; 2) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine - Ferdinand Johann Wiedemann; 3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén
ruuthälvetest üldkeskmise müügikoguse suhtes. S12 = (10,5 - 11,1) + (10,8 - 11,1) + (12,0 - 11,1) 2 2 2 = 12,6 Indeksid on üldistavad näitarvud, mille abil iseloomustatakse tunnuste väärtuse muutumist ajas. Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse muutumist ajas. Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole.
(tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused,
Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus) · Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas
Hindamise aluseks võetav teos valitakse sageli anonüümse kultuurieliidi hinnangu järgi, kes kujundavad välja kaanonit. 3. Väärtusmagnetism on fenomen, mille järgi on suurel kunstil suurem kriitikute tähelepanu kui teostel, millele on ajaloo jooksul vähem väärtust omistatud. 4. Väärtusmaksimalism on teooria, mille järgi tõlgendatakse kunsti nii, et see lubab langetada teose kohta võimalikult kõrge hinnangu. Eristatakse deskriptiivset ja normatiivset väärtusmaksimalismi. Deskriptiivne väärtusmaksimalism seisneb tõlgendustegevuses, mille järgi eelistatakse tõlgendust, mis annab teosele võimalikult suure väärtuse. Normatiivne väärtusmaksimalism on tees selle kohta, kuidas kunsti peaks hindama. Eelistada tuleb tõlgendust, mis näitab teost kõige paremas valguses. Kahe võrdselt hea tõlgenduse puhul tuleb paremaks pidada seda, mis annab teosele kõrgema hinnangu. Väärtusmaksimalismi teooriat on kritiseeritud antiesteetilise kunsti
Statistikas kujutab indeks endast kahe arvu suhet, mis on leitud spetsiaalse metoodika järgi ja mis iseloomustab nähtuse dünaamikat. Võib piiritleda indeksite kaht põhilist rakendusala: · makroökonoomiliste probleemide lahendamisel (nt THI, tootjahinnaindeks, elukallidusindeks); · mikroökonoomiliste (ettevõtte- ja organisatsioonisiseste) probleemide lahendamisel (nt rahandussuhtarvud). Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta
stimuleeritud motivatsiooni käituda kooskõlas õigusnormidega. Välise seose all tuleb mõista formaalset aspekti: kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis ning avalikustatud, üldkättesaadavad, see läbi ka üldtuntud. formaalne määratletus aspektist iseloomustab õigusnormi: loogiline struktuur- hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. kui, siis, vastupidisel juhul. eriline normikeel. õigusnormi keel võib olla deskriptiivne ja preskriptiivne, Deskriptiivne keel tähendab kirjeldavat kõneviisi, preskriptiivne aga määravat kõneviisi. täitmine garanteeritud riigi sunni jõuga. 22. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adresaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ettte, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist
35-354.2) Hinduism: ,,Ei tohiks teiste suhtes käituda viisil, mis iseendale oleks ebameeldiv" (Mahabharata XIII.114.8) Colin Turnbull (1924-1994) ikkidest (The Mountain People) Kultuuriantropoloogia üldisi seaduspärasusi otsiv teadus. Antropoloogia: 1)füüsiline antropoloogia, 2)arheoloogia, 3)kultuuriantropoloogia, 4)etnolingvistika (ameeriklased lisavad tavaliselt) Arheoloogia: 1)ajalooline arheoloogia, 2) päästearheoloogia, Etnolingvistika: 1) ajalooline lingvistika, 2) deskriptiivne lingvistika, 3) sotsiolingvistika Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid. Vana klassikaline määratlus: kultuuriantropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis
annaabi.ee 
