Rikkad ja vägevad võivad endale palju lubada, kuid Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada ja kõrgelt kukkudes saab kõva hoobi. Loomulikud väärtused -- esmajoones tarkus ja hea tervis -- on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. Kui püüda vanasõnade mailmavaatelised peatunnused üldistavateks märksõnadeks kokku võtta, siis oleksid need märksõnad: pessimism, egotsentrism ja enesekaitse, konservatism ja mõõdukus. 13
o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood:
imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“ 6) Mõtlemise algus eh sisemine kujutamine (18-24kuud) – olukordade läbi mõtlemine enne tegusemist, puuduva objekti imiteerimine 1) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Sõnad → rääkimine Egotsentrism 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus
keskkonnast, vaid need tulenevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid väga on isiklikud. mõiste eelne periood (2 4 eluaastat) intuitiivne periood (4 7 eluaastat) kujutlusvõime ja sõnad keskendumine ehk kalduvus mõelda objekti ja sündmuse ühest, lapsele silmapaistvast omadusest, ignoreerides teisi omadusi egotsentrism ehk enesekesksus (laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist; laps ei suuda kohandada oma kõnet teise inimese vajadustega) täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine laps ei erista elutuid ja elusaid asju ja peab kõike elusaks laps peab unenägusid reaalsuseks Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a)
kuhugi gruppi. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Pime ustavus põhimõtetele. 6. Intiimsus või isolatsioon Varane täiskasvanuiga Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed,
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
5. Jean Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja staadiumisse. Sensomotoorses staadiumis, mis kestab sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6
*Hull O-muutujad S O R kogemustest; asjad on tehtud maailmas- artifitsalism - mittereversiivsus- ei suudeta mõttes ajas tagasi minna ETOLOOGIA(loom+inimene) - egotsentrism omavaatenurgast, teised mõtlevad ja Uurida teaduslikult kaasasündinud käitumist: suhted, toitumine, tunnevad nagu mina *animism-kivi kukub-saab haiget - animism- elututele asjadele elusasjade omadused paaritumine, käitumine loomariigis - naiivne realism- võimetus eristada välismaailma oma I
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid 1 Arengupsühholoogia lisa asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele
alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv. Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne
elutähtsad, missugune rühm sõltub ühiskonna arengutasemest 1) Bioloogilised a) liigi säilitamine: soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine b) isiksuse/indiviidi säilitamine: söömine, ainevahetus, hingamine, orienteerumisvajadus, kaitstuse e. turvavajadus c) On sünnipärased , elujooksul arenevad edasi. 2) Sotsiaalsed: ühiskonna arengust tingitud vajadused aimsed, materiaalsed, suhtlemisvajadus, puhkus 37) Milles väljendub väikelapse mõtlemise egotsentrism Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 38) Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, Kurbus, Hirm, viha, vastikus Üllatus- kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemata aega. Ta avaldub näoväljendustes kulmnud tõusevad üles, silmad lähevad pärani.
eluaasta lõpuni. Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2) Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. Järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist
Objektide püsivusest arusaamine põhineb sellel, et need on olemas sõltumata selles, kas neid saab näha, kuulda, katsuda või mitte. Objektide püsivusest arusaamine on Piageti arvates üks olulisemaid imiku saavutusi. (7) 5.1.2. Tegevuseelne staadium( 2-7 a) Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks. See on eelkõige keele areng. Esemeid ja sündmusi antakse edasi sõnade abil. Iseloomulik egotsentrism. See tähendab et maailma nähakse ainult enda vaatenurgast. Klassifitseeritakse objekte, kuid tehakse seda juhuslike tunnuste abil. (6) On kognitiivse arengu teine staadium. Jälgides laste mängimist, Piaget märkas, et teise eluaasta lõpupoole ilmneb kvalitatiivselt uus 11 psühholoogline võime. Operatsiooni-eelne mõte on igasugune vaimne tegevus esemete
funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne loogika Potentsiaal küpseks moraalseks arutlusoskuseks vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset.
Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates füsioloogilistest vajadustest oleksid täidetud.
skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused. Iseloomulikeks joonteks on egotsentrism, mõtete jäikus ja poolloogiline järeldamine. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi, ei osata moodustada tervikut. (Butterworth, Harris, 1994, 39) 2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget' operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5
- mõtlemise ja keele omandamine - imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu 2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel) - lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise - mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks - tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse LAPSEEEA EGOTSENTRISM - kolme mäe katse (Piaget & Inhelder, 1956) – kas laps suudab erinevaid probleeme lahendada lähtuvalt vaid oma vaatenurgast või ka üldistada - Genf, La Saleve (mägede siluett näha, tegi sellest mudeli ja lasi lahendada lastel ülesandeid – milline võiks olla vaade mäel teatud punktist vaid maketti vaadates) - paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt NELI STAADIUMI KOLME MÄE KATSES I alla 4 aasta – ei saa küsimusest aru
a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 3. Konkreetsete operatsioonide 7.-12.a Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast
Selgeks tuleks teha konseptuaalsed ja empiirilised seosed antisotsiaalsete isiksusehäirete, psühholoogia ja enesetapu suhetes, et anda kohtuarstidele võimalus enesetapule kalduva käitumisega hakkama saada ja seda ennetada. Antisotsiaalset isiksusehäiret defineeritakse suures osas vastutustundetu ja seadusevastase käitumise mõistes, psühhopaatiat kirjeldatakse mõjutava ja interpersonaalse isiksuse kalduvuse mõistes (süütundetus, kalkus, egotsentrism, hirmutundetus, võimetus luua emotsionaalseid sidemeid). Empiiriliselt kattuvad need kaks vaid vähesel määral. Kõige rohkem kasutusel olev psühhopaatia mõõde on Psühhopaatia Kontrollnimekiri, mis täidetakse mitmetasandilise intervjuu ja informatsiooni ülevaatamise kaudu. Tegu on kahetasandilise struktuuriga. Üks dimensioon (faktor I) hõlmab interpersonaalse ja mõjutatavuse defitsiidi (süütunde puudumine, isekus) ja teine
Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat kiindumust isasse. Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus vanemat teineteist ei armasta, on aga liiga mõistlikud, et tülitseda või rahulolematust välja näidata. Armastus on võimalik vaid siis, kui kaks inimest oma olemusest lähtuvalt teineteisega suhtlevad, kui kumbki iseennast kogeneb. 7 - Ükskõiksus ja egotsentrism - põhimõtted, millele toetuvad meie ilmalikud pingutused (viimast nimetatakse sageli «individuaalseks» või «omaalgatuseks»). 8 Armastuse praktika - Armastada - individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. Nõudmised praktilise oskuse omandamiseks: 1) Distsipliin. 2) Keskendumisvõime. 3) Ülim huvitatus.
Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Jäljendamist peetakse oluliseks lapse suhtlemisoskuste kujunemisel. Kui laps ei jäljenda, saab täiskasvanu teda selleks suunata. Lapse arenguks on väga oluline suhtlemine teiste lastega. 2. ea lõpuks tekib arusaam esemete jäävusest - kui ese peidetakse lapse nähes ära, hakkab ta seda otsima. Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine). Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju. Egotsentrism - laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata. Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4
vananemisel põhilised iseloomujooned teravnevad. Aktiivsed, liikuvad ning ettevõtlikud inimesed võivad oma initsiatiivikuse ja suhtlemisvajadusega kaaslastele koguni koormavaks muutuda. Kinnised ja vähese kontaktivõimega isikud muutuvad vananemisel veelgi endassesulgunumaks, sageli umbusklikuks. Vanaduses võivad ilmekamalt avalduda sellisedki iseloomujooned, mida inimene varem teadlikult suutis maskeerida, näiteks ahnus, ihnus egotsentrism jne. Vananemisega seotud vaimse tegevusvõime muutused on üldiselt vähesed ja need ei mõjuta tavaliselt igapäevase eluga toimetulekut. Kergete kognitiivsete häirete all (MCI) mõeldakse olukorda , kus mäluhäire või mõni muu vaimse võime nõrgenemine on märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F
Ei saada aru et teistel võib ka omi mõtteid ja vaateid olla. Iseloomulik fantaasia, kujundlikus, loominuglisus, oluline mõista, et lapsel puudub oskus vahet teha fantaasial ja päris elul. Selles astmes ei suudeta kohaneda teiste vaadetega, tõenäoliselt ei suuda ka ette kujutada, et teistel on teised mõtted. See on seotud egotsentrismiga (katse mäe vaatamisega videost) egotsentrismi aitab ületada suhtlemine eakaaslastega. Lapsevanematega ja vanematega see ei ületu. Egotsentrism ei ole ainult lapse mõtlemise juurde käiv. Kui inimene Teeb neid nn arengulisi hüppeid siis ka selle hüppe ajal on inimene egotsentraalne. Mittereversiivsus- lasped ei suuda liikuda mõttes edasi-tagasi. Intuitiivne mõtlemine- vahetu arusaam ja asjade mõistmine. . Intuitiivne mõtlemine. 3. Konkreetsete operatsioonid periood- Lapsed on võimelised liitma/lahutama/korrutama jagama. Loogiline mõtlemine! Oskavad sündmuseid ja objekte klassifitseerida ja mõista seoseid
vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale omadusele, oluline, kuidas asjad näivad ◦ ei taju koguse muutust ▪ nt algul kaks sama suurust vedelikku täit klaasi, siis laps teab, et mõlemas sama palju, kui nüüd näidata lapsele, et sama vedelik valatakse kõrgemasse klaasi, siis laps arvab, et kõrgemas klaasis on rohkem vedelikku ◦ egotsentrism – kõike nähakse enda positsioonilt, ei saa aru, et enda ja kellegi teise kogemused pole samad ▪ nt kolme mäe katse – mägedega makett, laps istub ühes kohas, nukk istub teises kohas ja palutakse lapsel pilt valida, kuidas nukk näeb maketti, kuni 6-a valisid alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige pildi
• Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. • Raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja • Planeerimise, ette mõtlemise võime. probleemide lahendamisega, hüpoteeside • Tullakse toime oletuslike ehk hüpoteetiliste püstitamise ja kontrollimisega. lahenduskäikudega, kasutades analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. * Egotsentrism – ei suudeta end kohandada teiste vaadetega ja ette kujutada, et teistel võiksid olla • Teadlase mõtlemine, metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida. oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2
kogemustega. · Tuntuim Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes väitis, et kasvava lapse mõtlemisprotsessis arenevad vanusega kujunevad taju, tõlgendamine ja tähendus · Ei saa kasutad biheivioristlikku õpimeetotit, kui lapse mõtlemine pole arenenud teatud raskustasemeni Piaget'i 4 staadiumi I 0-2a refleksid ja järk-järgult eesmärgipärasemad tegevused II 2-7a sümboolne tegevus (nt nukud esindavad inimesi), egotsentrism (nt teleri ees istumine tajumata, et varjatakse teiste vaadet) ja on suuteline pöörama tähelepanu ainult ühele probleemi aspektile III 7-11a mõtlemine muutub rohkem korrastatumaks, sümboolsemaks ning konkreetsete kogemustega seotuks. Samuti arenevad loogilised operatsioonid (rühmitamine) IV al 12a loogiline ja süstemaatiline mõttetegevus ning võime püstitada hüpoteese, mis ei põhine konkreetsel kogemusel.
paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine,
mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid on väga isiklikud. · Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism (neist mõistetest ja vastavast mõtlemise iseärasustest vt täpsemalt allpool). 3)Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele praegusele; laps ei suuda
(1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud "säilitamise" katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -"Keel ja mõtlemine" 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid "saavad kokku" ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG) Tänapäeval vastanduvad nativistid ja " emergentsionistid". Kriitiline periood
saada tuge sotsiaalsete ja identiteediga seotud probleemidele. Õdede- vendade vaheline suhe õpetab: rivaliteeti kaitsemist hoolivust konfliktilahendamist lähedussuhet Teismelise ja vanema vaheline konfliktide tajumine: vanemad ei taju konflikti nii teravana kui teismelised vanemad on kõiges süüdi teismeliste arust vanem püüab suunata, kuid laps tunneb, et teda piiratakse Teismeea egotsentrism seisneb muretsemises "kujuteldava publiku" hinnangute pärast ja uskumises "isiklikku legendi". Varasema küpsuse saavutamise mõjud ei ole poistel ja tüdrukutel sarnased. Sõprussuhte kujunemise etapid: Usaldussideme tekkimine Üksteise tundmaõppimine toetus abivajavatas olukorras huvide ja tegevuste teadustamine ootatud stabiilsus
protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps ei suuda jälgida protsessi, ei oska seletada järgnevusi ega
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Jäävuse mõistmine · Jäävuse mõiste arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. · Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga · Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism · Egotsentrism maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. · Egotsentriline on ka laste keel olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism · Animism elu omistamine elututele objektidele. · Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. · Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
jutustust või isegi romaani. 5 - 9 aastastele meeldib see väga. Kuna jutustuse (eriti muinasjuttude) puhul on tegemist tervikliku üksteisega seotud sündmuste jadaga, mida laps peab jälgima ning mõtestama, siis soodustab see kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Lapse mõtlemine erineb mitmeti täiskasvanu omast. Nii iseloomustab 3 kuni 7 - 8 aastase lapse mõtlemist eelkõige kaks eritunnust: 1. Egotsentrism, mis ilmneb lapse mõtlemise seotuses tema endaga (momendil). 2. Sünkretism (jagamatus) avaldub maailma teatavas terviklikus vastuvõtus. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule.
(1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu. Kognitivism: keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus, mõtlemisel oluline roll Jean Piaget (alates 1920test) –lapse egotsentrism, arengu perioodid jmtuntud “säilitamise” katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG) Tänapäeval vastanduvad nativistid ja “ emergentsionistid”. Kriitiline periood
Geenide ja keskkonna koostoime. Alkoholism, depressioon; skisofreenia: levimus, haiguskoormus (DALY – disability- adjusted life years), olemus, tüübid, peamised sümptomid, pärilikkus, võimalikud mehhanismid. XIV LOENG Kuidas me teistest olenditest, sh inimestest, kõnekeelt kasutamata aru saame? Mis on empaatia, kaastunne ja vaimuteooria (Theory of Mind e ToM)? Kuivõrd kattuvad/erinevad vaimuteooria ja empaatia? Kuidas egotsentrism eelnevaga seotud on? Kuivõrd prosotsiaalne käitumine empaatia ja vaimuteooriaga seotud on, kuivõrd üks või teine prosotsiaalset käitumist ennustab? Miks ja mille puhul kaastunde (compassion) treening võiks kasuks tulla? Millised on olulisemad sotsiaalse töötluse eest vastutavad ajupiirkonnad ? (Mõnda võiks teada) Kuivõrd "selgeltnägemine" antud teema alla käib? (Artiklist selget vastust ei saa, kuid kasutage loogilist mõtlemist
võrgustikku. See tegevus käib kindlate reeglite alusel, mõistuslikult, ning see, kes aru saab, ja see, millest aru saadakse, on selgesti eristatavad. Enamik sellest, mida meile õpetatakse koolis, eeldab nimelt arusaamist, ja pidevalt uutest asjadest aru saades omandame me ühtlasi kogu aeg uusi reegleid, kuidas üha uuematest asjadest aru saada. 67. Piaget kolme mäe katse mõte. lapse mõtlemist iseloomustab egotsentrism (3 mäe katse, ta arvab et teised näevad sedasama, mida tema näeb (hoolimata vaatevälja jäävatest taksitustest). Tõestas seda, et laps arvab, et teised näevad sedasama, mida temagi. 68. Otsustamise olemus. Inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist. 69. Luchinsi katse mõte. Abraham Luchins uuris teaduslikult Einstellungi nähtust. Nähtuse iva on lühidalt selles, et
Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks. Näivalt lihtsameelne esitus võõritab tõhusalt kõigile tuttavat sündmustikku, nii et
19-aastaselt algab identiteedikriis (saan oma identiteeti korrigeerida, ümber teha, kui vaja (kooli vahetada vms). 16- aastastel on oluline romantiline armastus, suhted on olulised/tähtsad, ,,kõik või mitte midagi" (kui armastab, siis on kogu aeg päike, kui ei, siis on kõik must). Hakkab tekkima enda ülelaiendamine (ta pani need riided selga selge, ma meeldin talle, ta tegi mulle ukse lahti selge, ma meeldib talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga.
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Kehaline puue, soovimatu laps. b) kasvatus ja keskkond. See et laps hakkaks usaldama ümbritsevat maailma peab see olema usaldusväärne- peab rahuldama vajadusi. Kui hakkab, siis tekib julgus riskida. Füüsiline kontakt tingib parema arengu. Kas hakkab maailma usaldama või ei. Kui last jäetakse üksi pikaks ajaks. Ärritusi liiga palju. Ema ükskõikne, noor ebaküps, läheb kohe tööle. Jääb välja arendamata inimese kindlus iseendas. Seotuse puudumine. Haarab kinni iseendast. Ntks egotsentrism. Kogu elukeskkond mõjub skisoidsust tekitavalt. Ärritusi palju. Ema ei jäta oma last rahule. Lastelt nõutakse palju, ära arvama vanemate meeleolusid. Laps pannakse varakult täiskasvanuelu elama. Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust
Kehaline puue, soovimatu laps. b) kasvatus ja keskkond. See et laps hakkaks usaldama ümbritsevat maailma peab see olema usaldusväärne- peab rahuldama vajadusi. Kui hakkab, siis tekib julgus riskida. Füüsiline kontakt tingib parema arengu. Kas hakkab maailma usaldama või ei. Kui last jäetakse üksi pikaks ajaks. Ärritusi liiga palju. Ema ükskõikne, noor ebaküps, läheb kohe tööle. Jääb välja arendamata inimese kindlus iseendas. Seotuse puudumine. Haarab kinni iseendast. Ntks egotsentrism. Kogu elukeskkond mõjub skisoidsust tekitavalt. Ärritusi palju. Ema ei jäta oma last rahule. Lastelt nõutakse palju, ära arvama vanemate meeleolusid. Laps pannakse varakult täiskasvanuelu elama. Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust
Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane, kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad Atributsioonitendentsid: egotsentrism, ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused... Egotsentrism kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes atributeerida on asetada põhjus iseendasse (kui eksami sain A) või teistesse (eksami sain F) Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Fundamentaalne atributsiooniviga inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
