Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18. Pactum de contrahendo. – eelleping; leping lepingu sõlmimise kohta. 20. Detsembiirid (10 meest) valiti välja, kes 12 tahvli seadused kirja panid. tekst 21 lk31 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens. – kohtunik on rääkiv seadus 3
kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised
7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23
In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundida vastutahtmist avaldust esitama Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes Iustitio neminen neganda Mitte kellegile ei tohi keelata õiguskaitset Ne bis in idem Kahekordse karistamise keeld Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita
· Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. · Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. · Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. · Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel
PS 2.26.8 APULEIUS Eum, qui in adulterio deprehensam uxorem non statim dimiserit, reum ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens maritum poena statua, qui de adulterio uxoris praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris suae suae quid ceperit, item in eum, qui in fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter adulterio deprehensam retinuerit. punitur.
Enamasti toimus see kohtuväliselt ja esines harva, samuti räägib ka Gaius üksikutest ning väga kitsalt piiritletud kas avalik-õigusliku või sakraalõigusliku osaga nõuetest.29 Seda vormi rakendati vaid teatvate nõudmiste puhul, näiteks ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel, sõdurite palganõudmiste puhul jne.30 Gaiuse Institutsioonid 4.26-29: 4.26. Per pignoris capionem lege agebatur de quibusdam rebus moribus, de quibusdam rebus lege. 4.27. Introducta est moribus rei militaris. nam [et] propter stipendium licebat militi ab eo, qui aes tribuebat, nisi daret, pignus capere; dicebatur autem ea pecunia, quae stipendii nomine dabatur, aes militare. item propter eam pecuniam licebat pignus capere, ex qua equus emendus erat; quae pecunia dicebatur aes equestre. item propter 27 H
proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide
Nii teoloog kui filosoof. Filosoofia alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia
17. Cum laude- kiitusega 18. Lex spectat naturae ordinem-Seadus arvestab looduse korda. 19. Inter partes-poolte vahel 20. Panem et circenses. (Iuv.)- leiba ja tsirkust 21. Corpus delicti.-kuritöö koosseis Locus delicti.- kuritöö koht 22. Ex unitate vires- Ühtsuses peitub jõud 23. Pro tempore-esialgu, käesolevaks ajaks, ajutiselt 24. Intra vires- volituste piires Ultra vires-üle võimupiiride 25. Comitas (gentium)- rahvusvaheline viisakus 26. Lege artis-kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Captatio benevolentiae- heatahtlikuse saavutamine 27. Ius soli-maa õigus(kodakondsus sündimiskoha(sündimisriigi) järgi) ius sanguinis-vere õigus(kodakondsus vanemate järgi) 28. Custodia legis- seaduse järelvalve 29. Doctor honoris causa- audoktor 30. Vox populi vox Dei- rahva hääl on Jumala hääl 31. Pater patriae.-isamaa isa Patrum more-esivanemate tavaõiguse järgi, (ius non scrpptum) mittekirjapandud õigus, tavaõigus 32
– Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
Crimina extra ordinem erakorralisele menetlusele kuuluvad; In corpore täies koosseisus, kõik koos; Ex tempore ettevalmistamatult, otsekohe; Ius est ars boni et aequi õigus on teadus heast ja õiglasest; Corpus delicti kuritöö koosseis; Locus delicti kuritöö toimepanemise koht; Intra vires volituse/võimu piires; Ultra vires üle võimupiiride; Ius soli maa õigus; Ius sanguinis vereõigus 5. Casus foederis lepinguline juhtum; Ex lege seadusest tulenevalt; Ex contractu lepingust tulenevalt; Per capita pea e. elaniku kohta; Per annum aasta kohta; Per diem päeva kohta 6. kohtuniku amet officium iudicis; juristi arvamus sententsia iurisconsulti; pärija hagi actio heredis 7. ex delicto õigusrikkumisest (tulenevalt) ainsuse (singularis) ablatiiv; sine causa ilma põhjuseta ainsuse ablatiiv; obligatio ex contractu - lepingujärgne kohustus ainsuse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Zanetta Medvedeva ÜLDINE HEMATOLOOGILINE ANALÜÜS Referaat kliinilise keemia aines Juhendaja: M. Moks Tallinn 2012 Käesoleva töö autor, valis refereerimiseks artikli, mis kannab nimetust: ,,Üldine hematoloogoline analüüs". Artikkel ilmus ajakirja ,,Labor" lisaväljaandes, 2005. aastal ning selle autoriks on HTI Laboriteenuste AS-i laboriarst Piret Kedars. Käesolevas artiklis antakse ülevaade hematoloogilisest analüüsist. Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmane hematoloogiline analüüs hõlmab endas rakkude loendamist, hemaglobiinisisalduse mõõtmist ja vereäige mikroskoopilist hindamist. Tänapäeval on kasutusel järgnevad mõisted: · vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatori...
PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus.
Narva Vanalinna Riigikool ,,Hullud otsivad sind" vol.5 Kontserdiarvustus Jevgenia Grigorjeva 12.klass 2015 Narva ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2013 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2013 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võ...
Kontserdi arvustus ,,Hullud otsivad sind" vol.5 ,,Hullud otsivad sind"on underground kontsertseeria, mille avapauk oli 9.veebruaril 2008 Kultuurikatlas ja millel esitatud muusika varieerub hardcore'ist diskoni. Valdavalt on Hullud küll punk üritus. ,,Hullud otsivad sind" vol.5 toimus 13. jaanuaril 2008 Kinomajas, juhuslikult samal ajal kui veidi kuulsaim rokküritus Green Christmas. Nimetusväärsed esinejad olid J.M.K.E, the Flowers of Romance(endine Vennaskond), Psychoterror ja Kurjam. Õhtu esimeseks suureks esinejaks oli Psychoterror. Nüüdseks juba n.ö. lege-punk (legendaarne punk) staatuse saanud bändi koosseisuks on Freddy - laul, Liba - trummid, Mozg - kitarr, Uims bass. Solist Freddy on kuulus oma värvika lavamaneeri poolest, mille suhtes võiks teda Iggy Popiga võrrelda, ja see ei olnud ka käesoleval kontserdil puudu. Esitus oli neil hea. Heli oli paigas, laulud olid mõnusad ja bänd suutis publiku üles kütta. Lõpetuseks mäng...
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure ...
Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul.
23.10.2013 1. Contractus est quasi actus contra actum Leping on just nagu akt akti vastu 2. Manus manum lavat Käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus asjadel on mõõt; igal asjal on piir 4. Lapsus linguae - keelevääratus 5. Casus belli sõja ajend 6. Ad litem kohtuvaidluste juurde. Ad rem asjade juurde 7. Casus foederis lepinguline juhtum 8. Ex lege seadusest tulenevalt Ex contractu lepingust tulenevalt 9. Per capita pea ehk elaniku kohta. Per annum aasta kohta. Per diem päeva kohta; päeva jooksul. 10. Ab s tavakohaselt. 11. In crsum juhuks, puhuks. In r (mingis) küsimuses või suhtes. 12. In sp lootuses, ootuses; tulevikus. 13. Is foederum et tracttuum liitude ja (rahvusvaheliste) lepingute õigus 14. Locus regit ctum koht juhib tehingut, tehingu tegemisel kehtib selle maa seadus, kus tehing tehti. 15
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab
Imperativus: I pv-st sg 2 võida; pl 2 võitke Participium praes. act; I pv-st: -ns (nom), -ntis (gen) vincens, entis võitev; võites Parti. Perf. pass.; III pv-st: -us, a, um; victus, a, um võidetud Gerundivum (-tav); I pv-st: -ndus (m), -nda (f), -ndum (n): vincendus, vincenda, vincendum võidetav Fero, tuli, latum, verre - kandma, tooma, viima Lege verre seadust looma, andma Gerundivum: ferendus, a, um; lex, legis f. lex ferenda. De lege ferenda Parti. perf. pass. III pv-st: latus, a, um: lex lata välja antud seadus abl: de lege lata välja antud seadus. Gerundium teonimi (mille tegemise?); I pv-st: -ndi: vincenti võitmise Ius possidendi valdamise õigus (õigus vallata)
See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte. 3. Millisel juhul tuleb uurimistöö läbiviimiseks saada eetikakomitee nõusolek? Kui uurimistöös kasutatakse vahetult konkreetseid füüsilisi isikuid subjektidena ning kui uurimus näeb ette uurimises osalevate füüsiliste isikute mõjutamist. 4. Mis asi on nn "de lege ferenda"? Millisel juhul peab see töös sisalduma ja kuidas tuleb see vormistada? See on õigusakti eelnõu kavand, mis pannakse tabelina töö lõppu, kuis see on liialt mahukas ja koormaks põhiteksti. Vajalik siis kui autor peab vajalikuks õigusaktide muutmist või täiendamist. 5. Millised on teksti küljendamisele esitatavad üldnõuded? Töö vormistamise oluline osa on küljendamine- teksti kujundamine ja paigutamine lehele.
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised
Praxise toimetised nr. 21/2005 [http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/toimetised_21_2005.pdf] 24.04.2012 5 Gaynor, Martin; Haas-Wilson, Deborah. Change, consolidation, and competition in health care markets. - National Bureau of Economic Research, 1998, Working Paper No. 6701, 49 p. Habicht, Triin; Habicht, Jarno. Erinevad tasustamise süsteemid tervishoius. Lege Artis, 2002, nr. 9, lk. 10 14 Haiglavõrgu arengukava 2003 [https://www.riigiteataja.ee/akt/830528] 24.04.2012 Metsa, Andrus; Meiesaar, Kersti. Turg tervishoius. - Eesti Arst, 2001, nr. 1, lk. 47 - 50.Metsa, Meiesaar : 2001 6
Suur töö on tehtud, aga vajab veel tähelepanu. Kiitsin patsiendi/kliendi hea koostöö eest. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Herdman, T.H. (2012). NANDA Internationali Õendusdiagnoosid: definitsioonid ja klassifikatsioon 2012-2014. Tartu: Kirjandus ELMATAR. Jalak, R. (2006). Tervise treening. Tartu: Medisport. Ilves, H. (2016). Fitnesspalli kasutamisjuhend. Tallinn: ITK Sooba, E. (2008). Tervislik Liikumine. Tallinn: Lege Artis. Hea une kümme käsku. Tallinn: Eesti Unemeditsiini Selts. http://unemeditsiin.ee/?q=node/84 (22.05.2016) 8 Lisa 1 Fitnesspalli kasutamisjuhend 1. Palli valimine – peale istudes peaks põlve- ja puusaliigesest olema 90-kraadine nurk (reied on paralleelselt põrandaga). Võib järgida ka üldisemaid mõõte:
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile?
-apteegikülastajate pretensioonide esmane lahendamine -käsimüügiravimite ja teiste apteegikaupade väljapanek ja esitlemine apteegikülastajaile -käsimüügiravimite ja teiste apteegikaupade väljastamine (müük) -vitriinidesse kauba paigutamine ja vitriinide kujundamine -muud retseptiravimite ja käsimüügiravimite väljastamise ja arvestusega seotud tööd. 4.KOHUSTUSED Retseptaar-käsimüüja peab: -säilitama, eksponeerima ja väljastama ravimeid ning teisi apteegikaupu lege artis, järgides vajalikke juhendmaterjale ja eeskirju ning kasutades täiel määral õppetööl ja pärast seda praktikas omandatud teadmisi ja kogemusi -kontrollima arsti poolt väljakirjutatud retsepti õiget vormistamist, ingredientide omavahelist sobivust ja annuse vastavust haige vanusele. Puudulikult vormistatudretseptide alusel ravimeid mitte väljastama. -valesti, puudulikult või arusaamatult täidetud retsepti puhul kontakteeruma arstiga probleemi lahendamiseks
Vabariigi perioodil aga said rikkad tihti tõlgendada seadusi enda kasuks. Lihtrahvas korraldas 493 eKr ,,ülestõusu." Selle tulemusena tagati plebeidele oma asjades üsna suur autonoomia ning neid esindasid rahvatribuunid, kellel oli konsulite otsuste suhtes vetoõigus (ius intercedendi). (Siimets-Gross, 2012). 462. aastal eKr nõudis plebeide tribüün Terentius Harsa õiguse kirjapanemist. Pärast kaheksat aastat olid patriitsid nõus õigust kirja panema. 4 Lege autem introducta est pignoris capio, veluti lege XII tabularum adversus eum, qui hostiam emisset nec pretium redderet; item adversus eum, qui mercedem non redderet pro eo iumento, quod quis ideo locasset, ut inde pecuniam acceptam in dapem, id est in sacrificium, impenderet [Gaius IV 28] 9 Legendi järgi ,,saatis senat Kreekasse" kolm inimest, kes pidid õppima seadusandliku võimu ,,Soloni" käest õigusteadust. Saadud teadmiste põhjal loodi
(1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R. jt (2000) Reumatoloogia. AS Medicina Tallinn. (lk. 219-225) o Herold, G. jt (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif. Tartu (lk. 603-606) o R. Kallikorm, T. Vestman. (2007) Reumatoloogia konspekt 2007. Tartu Ülikooli Sisekliinik, Tartu. (lk. 109-114) o Isomäki, H. jt (2004) Reuma-aabits. OÜ Lege Artis. (lk. 24-25) o Palo, J. (2005) Tervise käsiraamat. AS Medicina, Tallinn. (lk. 255) o www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=650 05.02.2008 8
ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4. Süsteemivälised põhimõtted Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul Õigusnormide kehtivuseks vajalik: 1) Vormiline kehtivus õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus 2) Kehtivus kui efektiivsus normi ka sisuliselt kasutatakse ja rakendatakse 3) Õigusnormi tunnustamine lisaks rakendamisele aktsepteeritakse jatunnustatakse normi ka üldsuse poolt Õiguspõhimõtete puhul vormilise kehtivusetähtsus väiksem, oluline on kasutamine
Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti.
nuku.ee Ülesandeid lavastuse „Timm Thaleri ehk Müüdud naer” teemade käsitlemiseks koolitundides: 1. Jaga teistega kogemust – mis pani sind naerma? See 4. Jaotage klass gruppideks ning jaotage gruppidele võib olla teksti, meenutuse, foto, video vm kujul. Näi- arutlusteemad. Pärast arutelu tehke kokkuvõte ja esit- teks jagage klassis videoklippe, mis tegid teile tõeliselt lege seda teistele. rõõmu, ja kirjeldage, miks te nõnda tundsite. · Milleks Tarukil naeru vaja on? Mida Timmi naer tema jaoks tähendab? 2. Timmi helge, Taruki tume maailm. · Mille üle ollakse õnnelik? Kas õnnetundeks peab alati põhjus olema
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid........................................................................................ 6 2.1 Taimetoitluse miinused....................................................................
80% arendab südame tervist. Liikumise ajal ning selle järel võid tunda kerget väsimust, see tähendab, et koormus on mõju avaldanud. Kui oled liikumisest väga väsinud või sul hakkab halb, siis oled sellel korral üle treeninud. (Sooba 2008: 6). Terves kehas terve vaim! KASUTATUD KIRJANDUS Durstine, J.L. (2009). Kuidas tulla toime kolesterooliga? Tallinn: Odamees. Sooba, E. (2008) Tervislik liikumine. Tallinn: Lege Artis. 17 Tervise Arengu Instituut. Toitumisprogramm. Tallinn. http://tap.nutridata.ee/51 (24.02.2016) Rudi, H., (2014). Uued toitumissoovitused: rohkem pähkleid ja vähem pekki. Tallinn http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/3877-uued-toitumissoovitused-rohkem-pahkleid-ja-vahem- pekki (20.03.2016) Kompus, K., (2015) Hetk enda jaoks. Tallinn
Kõiki lepingute kohta käivaid eeskirju kohaldatakse vastavalt ka asjaõiguskokkuleppele, näit. lepingu koosnemine ettepanekust ja vastuvõtmisest, teovõimelisuse nõue ja selle puudumise tagajärjed. Kui aga avaldus on tehtud vormis, mis teeb kokkuleppe siduvaks, siis on ka avaldusega seotusel mõte ja seda tuleb reeglina jaatada. Ägedalt vaieldakse selle üle, kas võib sõlmida asjaõiguskokkulepet kolmandate isikute kasuks. Õigusemõistmine on seda võimalust de lege lata eitanud, osas kirjanduses seda põhimõtteliselt jaatatakse. Vahepealne arvamus, mida peaks eelistama, lubab asjaõiguskokkulepet kui lepingut kolmandate isikute kasuks juhul, kui see puudutab õigust, mille alusel saadakse sooritusi kinnisasjast. 4.2. Asjaõiguskokkulepe kui täitmistehing Kokkuleppe esemeks on asjaõiguslik õigusmuudatus ise, vastandina üksnes kohustusele asjaõiguslikku õigustoimet endaga kaasa tuua. Näiteks on omandi ülekandmise
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus
Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19. Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst 20. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega
6.3. Regionaalne käsitlus ……………………………............................ 50 6.4. Reaalne vabadusekaotus – tingimisi – rahatrahv ……………………… 51 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 54 De lege ferenda ……………………………………………………………… 57 Summary ……………………………………………………………………… 58 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ................................................ 60
Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli võrdsustavad õigustloova akti üldaktiga, mille vastandavad omakorda üksikaktile. Vt R. Maruste, E.-J. Truuväli. Teooria ja praktika probleem seonduvalt põhiseadusliku järelevalvega. Juridica, 1995, nr 7, lk 306. Veelgi kitsamalt käsitati õigustloovat akti Põhiseaduse Assambleel, kus see samastati seadusandluse aktiga. Vt L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 765. 72 M. Ernits. Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. Juridica, 2001, nr 8, lk 575 viide 18. 73 A.-T. Kliimann. Õiguskord. Tartu, 1939, lk 121. 74 Mõisteid õigustloov akt ja õigusakt peavad sünonüümideks nii Ilmar Rebane kui ka Heinrich Schneider. Vt I. Rebane. Õigustloo- vatest aktidest Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi. Juridica, 1993, nr 1, lk 12; H. Schneider (viide 3), lk 21. Taasloodud Eesti Vabariigi
kohaldame täielikku vangistust, kuna see on inimesele kasulik. Ei saa põhjendada, et inimesele kahju tekitamine on vajalik. Tagasilöögid eripreventsioonile tulid 70.ndatel, nüüdseks on maha rahunenud. Nüüd arvestatakse mingil määral ka isikut ja milline karistus peaks olema, et see avaldaks talle võimalikult vähe negatiivset mõju. Karistusõiguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See põhimõte on omandanud garantiifunktsiooni tähenduse, demokraatliku karistusõiguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse. Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur
vid=5&sid=c57eb5a3-32e8-49ee-939c- 8318e17d3e65%40sessionmgr4003&hid=4104 (02.04.2016). Palmer, C. (2013). Dyslipidemia in Adults: How Recent Research and Recommendations Affect Nurse Practitioner Practice. The Journal for Nurse Practitioners. 9, 10, 669-678. Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, S.S. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. Sooba, E. (2008). Tervislik Liikumine. Tallinn: Lege Artis. 12 Lisa 1 MI KÜSIMUSED ,,Mis teile kõige enam muret valmistab?" ,,Mis paneks teid suitsetamisest loobuma?" ,,Miks te tahate suitsetamisest loobud? " (soov) ,,Kuidas te seda teeksite, juhul kui otsustate seda teha?" (võime) ,,Mis on teie meelest kolm kõige olulisemat põhjust suitsetamise maha jätmiseks?" (põhjused)
eri-ja üldpreventsiooni prognoos ning positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon. Järgnevalt sõnastab töö autor seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigusakti õigusliku ideoloogia, kasutades eelpool mainitud allikaid. KarS'i eesmärk on kombineeritud kõnealuse seaduse üldosas olevates karistuse kohaldamise ja selle eesmärgipärasuse aluspõhimõtetes, millest esmalt toob autor välja süüteo formaalse määrtatluse, kus toetutakse põhimõttele nullum crimen, nulla poena sine lege, mis kajastub KarS'i § 2 lõikes 1. § 2 lõige 2 annab isiku karistamise aluse, milles lähtuatakse süüteo kolmeastmelisest mõistest. Eelnõust välja toodut on protokollis kommenteeritud järgmiselt, et isikule saab mõista süüdimõistva otsuse alles siis, kui tema tegu vastab kuriteokoosseisule on õigusvastane ning süüline, siis järgneb süüalusele karistus. Asjaoludest võib järeldada, et KarS'i peamine eesmärk on reageerida ning karistada käesolevas seaduses sätestatud
Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu. Põhjus on lihtne: söömine on eluks vajalik. Toitumis- harjumused mõjutavad inimese heaolu söömine võib tagada tervise, aga võib ka soodustada haigestumist. Suurimad tervise- ohud, mis on tasakaalustatud toitumisega ennetatavad või vähe-
EKÕ esemelisest kaitsealast: „Otsus“ PS (ka § 24 lg 5) mõttes tähendab ka kohtumäärust, kuid nende puhul üldtunnustatult märksa piiratumad kaebevõimalused. Ka kõik kohtuotsused ei ole EKÕ kontekstis „võrdsed“: - EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata - Mõnevõrra hiljem umbes nii, et kui jub on loodud ka kassatsioonimenetlus, siis ei tohiks ka sellesse lubamisel ebavõrdselt kohelda: 3-1-1-55-07 Kas ka konstitutsiooni kohtusse? Üldiselt de lege lata suure konst. Kaebe puudumine, Brusilovi kaasus 3-1-3-10-02. Kevadkuu paradoks 3-4-1-56-13. „Õigusk aevata seadusega sätestatud korras“ ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus maailmas: - Saksamaal: kergemates asjades saad ka apelleerida, raskemates mitte. - Miks meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas? Valikuliselt mõned olulisemad RK lahendid PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 5 km-tes
M., Bucher, L. (2014). Medical-Surgical Nursing: Assessment and Management of Clinical Problems (9th ed.). St. Louis, Missouri: Elsevier. Palmer, S. (2012). Eat to Lower Blood Pressure. Environmental Nutrition. 35(12): 1-6. Rodriguez, D. (2011). Fast Headache Relief. Everyday Health. https://www.everydayhealth.com/headache-migraine/fast-headache-relief.aspx (12.03.2018). Tervise Arengu Instituut. (2007). Kõrge vererõhk. Kuidas kaitsta südant? Tallinn: Lege Artis. 20 Tervise Arengu Instituut. (2015). Tubakainfo. http://www.tubakainfo.ee/ (11.03.2018). Wayne, G. (2015). Acute Pain. Nurselabs. https://nurseslabs.com/acute-pain/ (12.03.2018). 21
Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel". Tartu, 2002. Ettevaatlik tuleks olla Elmar Ilusa asjade liigituste kohta käiva osaga. Gaius, Institutsioonide teine raamat: Diuini iuris sunt ueluti res sacrae et religiosae. (3) Sacrae sunt, quae diis superis consecratae sunt; religiosae, quae diis Manibus relictae sunt. (4) Sed sacrum quidem hoc solum existimatur, quod ex auctoritate populi Romani consecratum est, ueluti lege de ea re lata aut senatus consulto facto. (5) Religiosum uero nostra uoluntate facimus mortuum inferentes in locum nostrum, si modo eius mortui funus ad nos pertineat. (6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur
KASUTATUD KIRJANDUS Ayliffe, G. A. J. jt. (2000). Control of Hospital Infection. Garner, J. S., Jarvis, W. R., Emori, T. G., Horan, T. C., Hughes, J. M. (1996). CDC definitions for nosocomial infections. In: Olmsted, R. N. ( Ed.) (1996). APIC Infection Control and Applied Epidemiology: Principles and Practice. (A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki. Loogna, G. (toim.) (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. Maimets, M. (eritoim.) (2000). Infektsioonhaigused. Tallinn: AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (toim.) (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Parm, Ü. (1995). Hospitaalinfektsioon. Tallinn: HK Trükikoda. Sarv, I. (2002)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
