otsuste langetamise protsess Poliitika ja avalik haldus: Lahutamine Ametnikud peavad olema poliitiliselt neutraalsed, et nad saaksid teha otsuseid ainult avalikust huvist lähtuvalt, mitte vastavalt kitsaid huvisid esindavatele poliitikutele. Poliitika ja avalik haldus on erineva ajalise eesmärgistusega. Poliitikud on keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, et tagada edu järgmistel valimistel; avalik haldus on pikemaajaliste eesmärkidega, kuna tavaliselt halduspoliitika programmide elluviimine üle ühe legislatuutiperioodi. Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste personaliotsuste korral ei oleks see aga võimalik. Ametnike informatsioonimonopol kogu ühiskonda mõjutavates küsimustes seab ilma piisava sõltumatu kontrollita ohtu võimude lahususe toimimise praktikas. Kokkupuude
seda täitmiseks,hallatavad asutused ja kohahaldusorganistatsioonid viivad seda ellu. Klassikaline hierarhia on kujunenud tasakaaluhierarhiaks, kus igal asutusel on omad rollid, mis teiste rolle tasakaalustavad. VALITSEMISTEHNIKAD Poliitikakujunduse tasandid: Politicsi dominandiga tasandid: Valitseva arvamuse kujundus-teemaseade Poliitiline konkurents võimu pärast Policy dominandiga tasandid Avalik poliitika tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses Halduspoliitika tehniliselt võttes: RIIGI MÕJUTUSVAHENDID: 3põhilist: Ettekirjutised[reklaam-ei müü tubakat/e], rahaline mõjutamine[pant/e], teabe jagamine[reklaamid mis teavitavad/e] ja arvamuse mõjutamine. Taotluseks, kas:võimustada v tegevusest eemale peletada(effectors), informeerida, teavet hallata.(detectors) VALITSUSPARADIGMADE VAHETUMINE: Heaoluriigi paradigma-tugev, tsentraalne riik, mis suudab ulatuslikult reguuleerida kui ka tagada oma kodanike heaolu. 1950-1970.a
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond.
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine
Rahanduspoliitika Tallinna Saksa Gümnaasium 10C klass Lilian Andrea Gaili Rahanduspoliitikat peetakse majanduse mõjutamise üheks olulisemaks instrumendiks. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus -rahandusministeerium. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid )
seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse esindamatus 7. Diskretsiooniõigus viitab Ametnike õigusele otsustada seaduses ettenähtud piirides vastavalt konkreetse juhtumi eripärale. 8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi ka halduspoliitika kujunemist. 9
Rahandusministeeriumi põhimääruse § 1 kohaselt on valitsusasutus, mis esindab riiki ja täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades. Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju
Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf 1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?) *Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu. On 2 peamist iseloomustavat suunda: Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast; Poliitika kujundamine huvide sobitamine, tasakaalustamine. Seega huvid , institutsioonide ja neid kujundavad normid. *Avalik poliitika -avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna
o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes
• Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus tähendab, et kedagi pole võimalik kauba tarbimisest välistada. Ehk tekib olukord, kus kaupa saab tarbida ka see, kes selle eest ei maksa. Nt.tänavavalgustus, riigikaitse jne. Konkurentsitus tähendab, et ei muutu kasulikkus, kui kaupa tarbib rohkem kui üks inimene
Klastripõhise tegevuse X algatamine Võrdsuse edendamine X Ümberjaotamine Vara ümberjaotamine Kui tugevat riiki selline funktsioonide summa eeldab? Peaks eeldama küllalkti tugevat, riigil peaks olema tugev võim ja vähe sekkuma teistesse asjadesse 7. Vali välja mõni reaalne rakenduspoliitiline otsus ja analüüsi seda alltoodud raamistikus: Poliitika Halduspoliitika Haldus Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 4 Tegevuse sisu Otsustamine Põhiosalejad 8. Mida võiksid erinevad rahvusvaheliste suhete koolkonnad öelda (a) Vene-Gruusia sõja ja Abhaasia kriisi nin g(b) Kosovo kriisi kohta? Koolkond Sõnum Kontseptuaalne realism Idealism Uusrealism Uusliberalism Konstruktivism Üleilmastumise teooriad 9
levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse halduspoliitika haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandusja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioonija kodakondsuspoliitika)
madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
- nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad) · Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt. · Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne. · Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika.
2 Eksamiks kordamine: Üldiselt: Mis on keskkond? Keskkondi on erinevaid nt. Looduskeskkond > Looduskaitse Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv, nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused) KKP > seondub mõlemaga Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks? Kuidas muuta rahvusvahelised kokkulepped kohustuslikuks? Kes peaks neid kontrollima? Kuidas me teame, et meede on hea, kui me ei suuda põhjuslikke seoseid tuvastada? Keskkonnapoliitika omapära: Erasektor tekitab probleeme, kuid ei soovi /suuda neid lahendada, nt. Välismõjud.
kalduvus kiruda asju, mis takistavad nende segamatut äriajamist. Linnakodanikule ei meeldi, kui tema eramaja vaate rikub ära kolmekordne korrusmaja. Paraku on ärimeeste huvi ehitadagi kolmekorruseliste asemel koguni kümnekorruselisi maju. Seevastu avalik sektor püüabki tegutseda selle nimel, et suureneks linnakodanike üldine heaolu, mitte ei mõtle, kas ta ühe või teise otsusega kasu teenib. ( Jänes 2005 ) Avaliku sektori eesmärgiks on niisiis teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. Erinevalt erasektorist pole avalike organisatsioonide juhtidel reeglina õigust oma asutuse eesmärke ja funktsioone iseseisvalt muuta. Samas on neil tihti suur võim sõnastada üldsõnaline eesmärk ümber konkreetseks tegevusplaaniks. Ühiskonna teenimine on küllaltki ebaselge ja reaalsuses raskesti mõistetav eesmärk, mistõttu erinevad asutused ja erinevad töötajad ning juhid võivad seda tõlgendada ääretult erinevalt. Eesmärkide
(11) Valitsemine ja policy 2 Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit. Klassikaline avaliku võimu teooria: · riigil on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle · demokraatlikult valitsakse rahvaesindus · Üldhuvi kaalub üle erahuvi(ultima ratio) · valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuliselt 1 Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika on konkreetsete valikute lahendamine. 1 Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt. 2 Esita poolt- ja vastuväited valitsemise avalikkusele ning valitsuse hindamise alused. 3 Esita poolt- ja vastuväited heaolu avalikule tagamisele ning võrdsuse erinevad liigid.
alkoholismi. Arvan, et teema on väga tõsine ja tahan järgmisel aastal sama teemaga edasi minna, et uurida, milliseid alternatiive noored ise alkoholitarbimisele pakuksid ja milliseid õpetussõnu oma eakaaslastele jagaksid. 18 Kasutatud kirjandus 1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat, Tallinn 2005 2.Eesti Sotsiaalpoliitika kohanemisvõime ühiskondlike muutustega. (A. Kirsi eksamitöö aines võrdlev halduspoliitika), Kuressaare 2004 3. Jagodinski, V. Õpilasele nikotiini ja alkoholi kahjulikkusest, Tallinn 1987 4. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool,1999. 5. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Õpetajaraamat 4.-6. Klassile. Tartu, 2001. 6. Uimastipreventsiooni kursus õpetajatele (jaotusmaterjal). Tartu, 2000. 7.(http://www.zone.ee/killer666/) 8.http://www.oesel.ee/isamaaliit/ 9.(http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=898778) 10. http://www.tai.ee/?id=2464
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks.
maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon Majanduse reguleerimise funktsioon Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada seisukohale hoopis olulisem tähendus
konkurentsipõhimõttest. 166. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Vabatatliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime - Suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega 167. Tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab - Riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine 168. Halduspoliitika funtsiooniks on: - Valitakse välja konkreetsed lahendused 169. Halduslikku eluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi: - POSTCORB 170. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse - Erinevate avaliku, era-ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 171. Poliitika ülekandumine
põhimõttest. 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori eest? -Vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime ja suutlikkus tegeleda efektiivselt nö erijuhtumitega. 12. Nö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudelit, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine. 13. Millised loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? -Valitakse välja konkreetsed lahendused. 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile järjest kasvab
Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio). Valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuotsuse alusel. Sellega saabki poliitika (eesmärgid) ellu viidud. 100. Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika asub ,,poliitika" ja ,,administreerimise" vahel, omades mõlemale omaseid tunnuseid. 101. Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt. Poliitika kujundamise astmed: 1. Algatamine 2. Sõnastamine 3. Elluviimine 4. Hindamine 102
väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu, eesmärgiks on teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. **Erasektor - Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing, eesmärk kasumi teenimine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? **Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse
kaupade töötlemiseks ja varude hoidmiseks 6) Tolliterminal veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks. 7) Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks. 8) Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel. 9) Toll on riiklik järelvalve organ, riigi majandusliku halduspoliitika elluviimiseks. 10) Riskimaandus kauba kindlustamine 11) Veondus 12) Infoedastus, infosüsteemid 13) Finantsvoogude juhtimine Mikro- ja makrosüsteemid logistikas Makro: Riigid, EU, NATO, OPEC Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha.
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2. Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa 4. Ta võib reguleerida tarbijatetootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne) n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena
Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas? Toome näiteks mõningad sotsiaalsed valikud, mis on tehtud viimase saja aasta jooksul? Haridus. Ühiskonna heategevusest lähtuv kooliõpetus, mida said kasutada suhteliselt vähesed lapsed ainult mõne aasta jooksul, on tänaseks muutunud kõigi perekondade laste õiguseks koolis käia kuni täiskasvanuks saamiseni. Tervishoid. Kunagi oli vähe tegemist riiklike huvidega. Tänapäeval on peaaegu kõigis maades tõusnud halduspoliitika tasemele. Valitsused tegelevad tervishoiu üldise finantseerimisega. Linnade kujundus ja eluase. See on alati olnud mõjutatud turujõudude poolt. Varem vaadati kui majandusliku tegevuse tulemust, nüüd planeeritakse ja sekkutakse valitsuse tasandil. 28 Keskkond. On jõutud arusaamisele, et keskkond ei ole mitte ainult loodus, vaid ta on
ebatraditsioonilisemad viisid ühi-se eesmärgi edendamiseks (Norris 2002: 189-190) Surverühm ja otsustajad ® Parlamendieelne järk: kampaaniad, konsultatsioonid, kliendisuhted ® Parlamendijärk: lobby, liidud, käsi peseb kätt, kandidaatide toetamine. Lobbystrateegiad: massirünnak, katkematu nire, saatkond ® Parlamendijärgne järk: avalikkuse advokaat või venitaja. Protsessimine, bürokraatlikud pöördumised, halduspoliitika lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik?
d. võimaldab kiireid muutusi 12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b. erasektori ja kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel c. riigi ja erasektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel d. riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaarne valitsemi 13. Milliseid loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühen a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a
3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte)
http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (7.11.2010). Välja otsitud andmebaasist "http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist %C3%B6%C3%B6_spetsiifika_ajaloos" 55 LISA 5 Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor Uurimistööde rohke juurutamine aineõppesse toob paratamatult kaasa õpetaja koormuse suurenemise. Seepärast tuleb mõelda, kuidas saab töömahtu kontrolli all hoida ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma
poolt. Töögruppe on umbes 300 ja töö tehakse seal. Euroopa Kohus sageli euroopastumise mootor. Efektiivne oma otsustele teiste kinnituse saamisel. Otsused on sageli ka alternatiiviks teisesele seadusandlusele. Audiitorite Kohus võib oma kriitiliste raportitega mõjutada EK, kuna EP võib EK-le teha sanktsioone. Lisaks ka Keskpank, Ombudsman. 20. Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis Leno Halduspoliitika loengute põhjal: EL küsimuste siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister, kes kannab ka poliitilist vastutust protsessi tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest. EL asjade koordineerimine on stabiilne püsinud juba üle 10 aasta. Tegu on peamiselt ,,kahepealise süsteemiga"- 1) ELS (Riigikantselei EL Sekretariaat) ja 2) Välisministeerium. Riigikantselei tegeles algupäraselt nö kodutööde ettevalmistamisega ja välisministeerium välissuhetega
tegevust reguleerivad küll õigusnormid, kuid valdav enamik neist ei erine teiste organisatsioonide õigusnormidest. Seetõttu ei ole omaette õigusharuna ka näiteks sõjakriminaalõigust. § 5. Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse (õigustloovate aktide) korrastamine süsteemsel alusel, nende viimine teatud süsteemi. __________________________________________________________________________ ¹ Samas: riigi halduspoliitika konkreetsete valdkondade funktsioone võib olla sama palju kui õigusharusid või isegi rohkem. 79 Tuntakse kahte põhilist süstematiseerimise viisi: 1) inkorporeerimine - õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan
Üldine tendents on peaministri positsiooni tugevnemisele, seda isegi üksnes poliitilise praktika läbi. 62 Ministritehierarhias järgmine tasand on ministrid, kellest moodustubki valitsus (valitsus; ministrite kabinet; ministrite nõukogu). Reeglina kuulub valitsuse (ministrite kabineti) koosseisu Lääne_Euroopa riikides tavaliselt 20-30 liiget. Paljudel juhtudel otsustavad valitsemise (halduspoliitika teostamise) mitte kõik ministrid alati koos, vaid põhiotsustused tehakse hoopis kitsamas ringis. Näiteks Suurbritannias oli sõjaajal täidesaatev riigivõim koondunud tegelikult mõnest juhtiva valdkonna ministrist koosneva nn sõjakabineti kätte. Ka rahuajal võib tegelik täitevvõim koonduda kitsama ringi ministrite kätte - poliitilise mitmeparteilise valitsuse puhul moodustavad valitsusse kuuluvate parteide liidrid nn tegeliku jõukeskuse oma tuumikrühmana
terviku identiteedi, ühtekuuluvuse ja kaitsega. Nt foreign affairs, julgeolek ja kaitse, ühtse valuuta juhtimine, kodanike õigused. EL-il on mõned federalitslikud omadused: -Võim on jaotatud tsentraalselt (komisjon, EP, EN jne) ning regionaalselt (liikmesriigid) -Jaotuse loomus on täpsustatud konstitutsioonilistes dokumentides, kus supreme judicial authority-ks on Euroopa Kohus, vaidluste puhul. -Mõlemal tasandil on tähtis võim ja vastutus halduspoliitika üle, tsentraalne tasand keskendudes rohkem kuid mitte ainult majandusele. Samal ajal jääb EL osades aspektides puudulikuks federalismiga võrreldes: -Kuigi et võim jaguneb tsentraalselt ja regionaalselt, siis osad vastutused mis asuvad tsentris on tugevalt sõltuvad regionaalselt nõusolekust, et neid jõustada. -Poliitika balanss on ikka kaldus liikmesriikide poolele. Kõikides valdkondades peale majanduspoliitika on liikmesriigid ikka enam vähem kontrollival tasemel.
annaabi.ee 
