otsuste langetamise protsess Poliitika ja avalik haldus: Lahutamine Ametnikud peavad olema poliitiliselt neutraalsed, et nad saaksid teha otsuseid ainult avalikust huvist lähtuvalt, mitte vastavalt kitsaid huvisid esindavatele poliitikutele. Poliitika ja avalik haldus on erineva ajalise eesmärgistusega. Poliitikud on keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, et tagada edu järgmistel valimistel; avalik haldus on pikemaajaliste eesmärkidega, kuna tavaliselt halduspoliitika programmide elluviimine üle ühe legislatuutiperioodi. Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste personaliotsuste korral ei oleks see aga võimalik. Ametnike informatsioonimonopol kogu ühiskonda mõjutavates küsimustes seab ilma piisava sõltumatu kontrollita ohtu võimude lahususe toimimise praktikas. Kokkupuude
Valitsemine Governance- mitmetasandiline, destsentraliseeritud-toimub valitsemine mitmes kohas, mitte ühes kohas. Reguleerib end ise.Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale. Rõhk protsessil, pidevalt toimub poliitikate ümberkujundamine. Goverment-tsentraliseeritud-ühte kohta koondatud. hierarhiline, valitsusasutused tipus, palju strandardiseeritum, riik otsustab mida vaja on. Kodanikel üks juurdepääs poliitikale. Rõhk poliitika sisendil ja väljundil. Valitsemise eesmärgid: 1. Pakkuda kokkulepitud mehhanism prioriteetide määratlemiseks ja võistlevate prioriteetide vahel valiku tegemiseks. 2. Koorideerimine. Koordineerida ja selgitada igapäevavalitsemises hea halduse tagamiseks poliitikaid, mis seoses demokraatliku poliitilise konkurentsiga on ebaühtlased. 3. Rakendada poliitikaid, sisuliselt majandust ja ühiskonda juhtida. [sotsiaalpartnereid üha rohkem, seega jääb keskne suunav roll avaliku võimu in...
Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine
Rahanduspoliitika Tallinna Saksa Gümnaasium 10C klass Lilian Andrea Gaili Rahanduspoliitikat peetakse majanduse mõjutamise üheks olulisemaks instrumendiks. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus -rahandusministeerium. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid )
seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse esindamatus 7. Diskretsiooniõigus viitab Ametnike õigusele otsustada seaduses ettenähtud piirides vastavalt konkreetse juhtumi eripärale. 8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi ka halduspoliitika kujunemist. 9
Rahandusministeeriumi põhimääruse § 1 kohaselt on valitsusasutus, mis esindab riiki ja täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades. Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju
Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf 1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?) *Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu. On 2 peamist iseloomustavat suunda: Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast; Poliitika kujundamine huvide sobitamine, tasakaalustamine. Seega huvid , institutsioonide ja neid kujundavad normid. *Avalik poliitika -avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna
o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes
• Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus tähendab, et kedagi pole võimalik kauba tarbimisest välistada. Ehk tekib olukord, kus kaupa saab tarbida ka see, kes selle eest ei maksa. Nt.tänavavalgustus, riigikaitse jne. Konkurentsitus tähendab, et ei muutu kasulikkus, kui kaupa tarbib rohkem kui üks inimene
Klastripõhise tegevuse X algatamine Võrdsuse edendamine X Ümberjaotamine Vara ümberjaotamine Kui tugevat riiki selline funktsioonide summa eeldab? Peaks eeldama küllalkti tugevat, riigil peaks olema tugev võim ja vähe sekkuma teistesse asjadesse 7. Vali välja mõni reaalne rakenduspoliitiline otsus ja analüüsi seda alltoodud raamistikus: Poliitika Halduspoliitika Haldus Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 4 Tegevuse sisu Otsustamine Põhiosalejad 8. Mida võiksid erinevad rahvusvaheliste suhete koolkonnad öelda (a) Vene-Gruusia sõja ja Abhaasia kriisi nin g(b) Kosovo kriisi kohta? Koolkond Sõnum Kontseptuaalne realism Idealism Uusrealism Uusliberalism Konstruktivism Üleilmastumise teooriad 9
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
- nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad) · Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt. · Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne. · Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika.
2 Eksamiks kordamine: Üldiselt: Mis on keskkond? Keskkondi on erinevaid nt. Looduskeskkond > Looduskaitse Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv, nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused) KKP > seondub mõlemaga Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks? Kuidas muuta rahvusvahelised kokkulepped kohustuslikuks? Kes peaks neid kontrollima? Kuidas me teame, et meede on hea, kui me ei suuda põhjuslikke seoseid tuvastada? Keskkonnapoliitika omapära: Erasektor tekitab probleeme, kuid ei soovi /suuda neid lahendada, nt. Välismõjud.
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile...
(11) Valitsemine ja policy 2 Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit. Klassikaline avaliku võimu teooria: · riigil on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle · demokraatlikult valitsakse rahvaesindus · Üldhuvi kaalub üle erahuvi(ultima ratio) · valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuliselt 1 Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika on konkreetsete valikute lahendamine. 1 Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt. 2 Esita poolt- ja vastuväited valitsemise avalikkusele ning valitsuse hindamise alused. 3 Esita poolt- ja vastuväited heaolu avalikule tagamisele ning võrdsuse erinevad liigid.
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon Majanduse reguleerimise funktsioon Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada seisukohale hoopis olulisem tähendus
konkurentsipõhimõttest. 166. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Vabatatliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime - Suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega 167. Tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab - Riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine 168. Halduspoliitika funtsiooniks on: - Valitakse välja konkreetsed lahendused 169. Halduslikku eluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi: - POSTCORB 170. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse - Erinevate avaliku, era-ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 171. Poliitika ülekandumine
põhimõttest. 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori eest? -Vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime ja suutlikkus tegeleda efektiivselt nö erijuhtumitega. 12. Nö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudelit, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine. 13. Millised loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? -Valitakse välja konkreetsed lahendused. 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile järjest kasvab
Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio). Valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuotsuse alusel. Sellega saabki poliitika (eesmärgid) ellu viidud. 100. Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika asub ,,poliitika" ja ,,administreerimise" vahel, omades mõlemale omaseid tunnuseid. 101. Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt. Poliitika kujundamise astmed: 1. Algatamine 2. Sõnastamine 3. Elluviimine 4. Hindamine 102
väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu, eesmärgiks on teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. **Erasektor - Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing, eesmärk kasumi teenimine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? **Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse
kaupade töötlemiseks ja varude hoidmiseks 6) Tolliterminal veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks. 7) Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks. 8) Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel. 9) Toll on riiklik järelvalve organ, riigi majandusliku halduspoliitika elluviimiseks. 10) Riskimaandus kauba kindlustamine 11) Veondus 12) Infoedastus, infosüsteemid 13) Finantsvoogude juhtimine Mikro- ja makrosüsteemid logistikas Makro: Riigid, EU, NATO, OPEC Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha.
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
Mis on poliitilise valiku protsess halduspoliitikas? Toome näiteks mõningad sotsiaalsed valikud, mis on tehtud viimase saja aasta jooksul? Haridus. Ühiskonna heategevusest lähtuv kooliõpetus, mida said kasutada suhteliselt vähesed lapsed ainult mõne aasta jooksul, on tänaseks muutunud kõigi perekondade laste õiguseks koolis käia kuni täiskasvanuks saamiseni. Tervishoid. Kunagi oli vähe tegemist riiklike huvidega. Tänapäeval on peaaegu kõigis maades tõusnud halduspoliitika tasemele. Valitsused tegelevad tervishoiu üldise finantseerimisega. Linnade kujundus ja eluase. See on alati olnud mõjutatud turujõudude poolt. Varem vaadati kui majandusliku tegevuse tulemust, nüüd planeeritakse ja sekkutakse valitsuse tasandil. 28 Keskkond. On jõutud arusaamisele, et keskkond ei ole mitte ainult loodus, vaid ta on
ebatraditsioonilisemad viisid ühi-se eesmärgi edendamiseks (Norris 2002: 189-190) Surverühm ja otsustajad ® Parlamendieelne järk: kampaaniad, konsultatsioonid, kliendisuhted ® Parlamendijärk: lobby, liidud, käsi peseb kätt, kandidaatide toetamine. Lobbystrateegiad: massirünnak, katkematu nire, saatkond ® Parlamendijärgne järk: avalikkuse advokaat või venitaja. Protsessimine, bürokraatlikud pöördumised, halduspoliitika lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik?
d. võimaldab kiireid muutusi 12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b. erasektori ja kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel c. riigi ja erasektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel d. riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudel, milles on esiplaanil subsidiaarne valitsemi 13. Milliseid loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühen a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (7.11.2010). Välja otsitud andmebaasist "http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist %C3%B6%C3%B6_spetsiifika_ajaloos" 55 LISA 5 Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor Uurimistööde rohke juurutamine aineõppesse toob paratamatult kaasa õpetaja koormuse suurenemise. Seepärast tuleb mõelda, kuidas saab töömahtu kontrolli all hoida ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma
poolt. Töögruppe on umbes 300 ja töö tehakse seal. Euroopa Kohus sageli euroopastumise mootor. Efektiivne oma otsustele teiste kinnituse saamisel. Otsused on sageli ka alternatiiviks teisesele seadusandlusele. Audiitorite Kohus võib oma kriitiliste raportitega mõjutada EK, kuna EP võib EK-le teha sanktsioone. Lisaks ka Keskpank, Ombudsman. 20. Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis Leno Halduspoliitika loengute põhjal: EL küsimuste siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister, kes kannab ka poliitilist vastutust protsessi tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest. EL asjade koordineerimine on stabiilne püsinud juba üle 10 aasta. Tegu on peamiselt ,,kahepealise süsteemiga"- 1) ELS (Riigikantselei EL Sekretariaat) ja 2) Välisministeerium. Riigikantselei tegeles algupäraselt nö kodutööde ettevalmistamisega ja välisministeerium välissuhetega
tegevust reguleerivad küll õigusnormid, kuid valdav enamik neist ei erine teiste organisatsioonide õigusnormidest. Seetõttu ei ole omaette õigusharuna ka näiteks sõjakriminaalõigust. § 5. Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse (õigustloovate aktide) korrastamine süsteemsel alusel, nende viimine teatud süsteemi. __________________________________________________________________________ ¹ Samas: riigi halduspoliitika konkreetsete valdkondade funktsioone võib olla sama palju kui õigusharusid või isegi rohkem. 79 Tuntakse kahte põhilist süstematiseerimise viisi: 1) inkorporeerimine - õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan
"Eesti Jurist", nr.5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. “Juridica” nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. “Juridica” nr 8, 1996 13. Friedman, Milton. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14. Ginter, J. Erikohtute võimalik koht Eesti Vabariigi õigussüsteemis. "Juridica" nr.1, 1995 15. Heidenheimer, A.J., Heclo, H., Adams, C.T. Võrdlev halduspoliitika. EHI. Tallinn, 1996 16. Hovi, K. Teiste riikide suhtumine Eestisse ajaloo valguses. "Akadeemia". Nr. 5, 1994 17. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. "Akadeemia".Nr.11, 1994 18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr.2, 1994 19. Judt, T. Minevik on teine maa: Poliitilised müüdid sõjajärgses Euroopas. "Akadeemia". Nr. 8-9, 1994 110 20. Keizerov; N. Võim ja autoriteet.Kodanlike teooriate kriitika
terviku identiteedi, ühtekuuluvuse ja kaitsega. Nt foreign affairs, julgeolek ja kaitse, ühtse valuuta juhtimine, kodanike õigused. EL-il on mõned federalitslikud omadused: -Võim on jaotatud tsentraalselt (komisjon, EP, EN jne) ning regionaalselt (liikmesriigid) -Jaotuse loomus on täpsustatud konstitutsioonilistes dokumentides, kus supreme judicial authority-ks on Euroopa Kohus, vaidluste puhul. -Mõlemal tasandil on tähtis võim ja vastutus halduspoliitika üle, tsentraalne tasand keskendudes rohkem kuid mitte ainult majandusele. Samal ajal jääb EL osades aspektides puudulikuks federalismiga võrreldes: -Kuigi et võim jaguneb tsentraalselt ja regionaalselt, siis osad vastutused mis asuvad tsentris on tugevalt sõltuvad regionaalselt nõusolekust, et neid jõustada. -Poliitika balanss on ikka kaldus liikmesriikide poolele. Kõikides valdkondades peale majanduspoliitika on liikmesriigid ikka enam vähem kontrollival tasemel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
