Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunistlik_riik http://www.expressen
Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele
Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku. Kommunistid vidavad, et srane elukorraldus, kus vhesed inimesed omavad kike, on ebaaus. Aga need riigid, mis proovisid 20. sajandil olla kommunistlikud, ei korraldanud oma elu kaugeltki ausalt. Kommunism Venemaal Kommunistide juht Vladimir Lenin tuli Venemaal vimule 1917. aastal, aga ta suri varsti prast seda. Riik hakkas kike juhtima. Inimesed pidid ksku titma ja kvasti ttama. Venelased loobusid kommunismist 1991. aastal
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangila...
vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse p...
Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile 4) sotsiaaldemokraadis ei poolda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arves- tati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi
Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine, juhikultus, agressiivsus) 4. Diktatuuride tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43, vihik)- muutused
"Miks väärib kommunism hukkamõistu" Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisa...
ja kodanikuühiskonnale. Populaarne Saksamaal pärast II maailmasõda sotsiaalne turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor. Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM. Majanduse riigistamine ja rikkuse võrdsem jaotamine inimeste vahel. Moodne vasak-ja parempoolsus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus teineteisele lähenenud. Rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee heaoluriik nõuab inimeselt endalt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada avaliku sektori koostöös era-ja kolmanda sektoriga
Seetõttu peeti võimalikuks, et Venemaal võib sotsialistlikule korrale üle minna ka ilma arenenud tööstuse ja arvuka tööliskonnata. XX sajandi algul tekkis narodnikluse ja marksismi baasil bolsevism (leninism), mis pidas olulisimaks proletariaadi diktatuuri kehtestamist. Leninismi järgi on proletariaat ainult siis võimeline võimu haarama, kui teda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Bolsevike lõppeesmärgina kuulutati välja kommunism. KOMMUNISM Kommunismi mõistel on kaks tähendust. Ühelt poolt tähistab kommunism Karl Marxi ideoloogiat (marksism), teiselt poolt aga teatud riigi valitsemis printsiipe. Siinkohal vaatlen esimest tähendust. Marksismi põhiseisukohad on järgmised: · Ajaloo peamine liikumapanev jõud on klassivõitlus. · Vastuolu ideoloogia ja sotsiaalse reaalsuse vahel viib lõpuks revolutsioonini, kuid ükski ühiskondlik formatsioon ei hukku enne, kui on välja arenenud
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15
Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism Juhikultus Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Võimul ainult üks Kommunistlik pareti Fasistlik e valitsev Natsiosotsialistlik partei ja üks pareti partei ideoloogia Piiratakse Kontroll inimeste Kõik inimesed Kontroll inimeste demokraatliku mõtteavalduste ja pidid teenima riiki mõtteavalduste ja
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga ri...
RIIKIDE TÖÖLEHED-HIINA Asukoht Ida- ja Sise-Aasia Ametlik nimetus Hiina Rahvavabariik Pealinn Peking Pindala 9572900km Rahvaarv 1 298 848 000 Riigikeel hiina Peamine religioon budism, taoism Rahaühik jüaan Peamised ekspordiartiklid tekstiilitooted, jalatsid, mänguasjad, kütus SKP inimese kohta(dollarit) 780 Interneti domeen .cn Ajatsoon(GMT) GMT+0800 Autode sõidusuund parempoolne Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia...
KOMMUNISTLIK VENEMAA Nõukogude võimu kujunemine algas pärast enamlaste võimuletulekut venemaal. Moodustati tähtsamad võimuorganid. tegelikuks võimukeskseks kujunes siiski kommunistlik partei. Asutav kogu saadeti laiali. Ka kõik teised poliitilised erakonnad saadeti laiali ja kehtestati üheparteisüsteem. Venemaa ametlikuks nimeks sai VENEMAA NÕUKOGUDE SOSIALISTLIK FÖDERATIIVNE VABARIIK. Moodustati nõukogude sotsialistlike vabariikide liit (NSVL) mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja kogu taga- Kaukaasiat. Venemaa teised poliitilised jõud ei olnud aga rahul kommunistide võimule tulekuga ja tehtud ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga...
Jossif Stalin Koostas: Daire Toova TKoG 2008 Jossif Vissarionovits Stalin(Dzugasvili) Sündis Gori linnas, Gruusias Sündinud ametlikult 1879. aastal 21 detsember(vana kalendri järgi 9. detsembril) Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Ko...
Mille poolest erines elu kommunistlikus maailmas ja heaolumaailmas? Kommunistliku maailma ja heaolumaailma elu oli väga erinev. Ühes oli tähtsam inimeste heaolu, teises aga arendati rasketööstust. Kommunistlikus maailmas valitses range plaanimajandus, ning peamiselt arendati rasketööstust. Elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi teisejärguliseks. Minu meelest oli kommunistlikus maailmas kõige tähtsamaks see, et näidata teistele riikidele, kui tugevad nad ise on. Kommunistlik maailm üritas teisi minu arvates nagu hirmutada võimuga. Need maad lubasid inimestele väga head elu ja et kõik inimesed oleksid võrdsed, aga tegelikult polnud kõik nii nagu paistis. Kommunistlik partei kontrollis ühiskonnaelu nomenklatuuri abil. Valitsuse valimisel ei toimunud valimisi. Sotsialistlike riikide poliitiline ja majandussüsteem ei olnud sugugi ühtne, kuna nad pidid alluma Moskvale. Heaolumaailmas o...
Keskkooli lõpukõne a. 1980. Lugupeetud õpetajad, õpilased ja külalised! On kätte jõudnud aeg, mil meie - tänavune abituurium, lõpetame keskkooli. Lubage klassikollektiivi nimel tänada Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid ja meie valitsust aga samuti direktsiooni ja õpetajaid ning meie vanemaid, kes on meile võimaldanud hea hariduse. Lubame kasutada oma teadmisi ja oskusi NLKP XXVII kongressi otsuste elluviimiseks ja kommunismi ehitamiseks meie suurel kodumaal. Seltsimees Leonid Ilits Breznev ütles oma kõnes, et meie kodumaa helge tulevik on noorte kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg...
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi, nad tahtsid näidata, et nad on head inimesed ja neid tasub usaldada, Nad andsid vaestele inimestele maad ja nad saidki poolehoidu. 1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venel...
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk...
Gorbatšov alustas sotsialistliku ühiskonna täiustamist perestroikaga, viimaks läbi muutusi mis pidavat parandama majanduslikku ja poliitilist olukorda NSV Liidus. Teine uuendus mis kaasnes Gorbatšoviga oli glasnost ehk avalikustamine, mis pidi rahvale näitama, et uued juhid on valmis tõtt rääkima ja kõnelema, need olid küll mingis mõttes positiivsed, kuid ei mõjunud hästi NSV Liidule. Minu arvates, see et kommunism kokkuvarises oli üksnes hea asi, sest kommunismi maades kehtiva korra ajal ei oleks mitte kunagi välja kujunenud heaoluühiskonda. Rahvast peteti ja näljutati, ega lastud neil elada eluväärset elu. Kommunismi kokkuvarisemist ei oleks olnud võimalik ka ära hoida, sest kõik eelnenud sündmused olid liiga mõjukad ja tagasiminek ei oleks olnud enam võimalik. Kommunismi kokkuvarisemisega algas Euroopas, uus ja uuenduslik ajajärk, kus
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salaso...
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Seetõttu asus ta tegema maailma vallutamise plaanidega, eesotsas Hitleriga. Kõigepealt tühistas ta Versailles' lepingu ning hakkas tugevdama oma sõjaväge. Samuti astus ta ka välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa tahtis luua Suur-Saksamaa ning teiste riikide vastupanuta okupeeris Saksamaa. Pärast seda hakkas tegema koostööd Venemaaga. Nõukogude Liidu soovis, et üle maailma oleks populaarseim ideoloogia kommunism ning tahtis saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Seega Lenin algatas industrialiseerimise, et viia Venemaa oleks pädev vallutama eelenvalt mainitud riigid. Kuigi Saksamaa ja Venemaa ideoloogiad olid erinevad, soojenesid nende suhted, kuna mõlemil oli plaan oma aladelt suuremaks saada. 23.augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on v...
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas.Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kad...
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmam...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused, piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi, riigi huvid olid
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
M. Thatcher - Suurbritannia peaminister, kes rajas majanduspoliitika suunaga kava, mis tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu. Harry Truman - USA president, kes esitas seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu kommunismi eest. 3.Selgita: Marshalli plaan - USA välisministri George Marshalli USA abiga sõjajärgse Euroopa taastamise kava Raudne eesriie - Idariike ja lääneriike eraldav müür, mis ehitati, et kommunism ei pääseks lääneriikidesse. Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Võidurelvastumine - Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. Massihävitusrelvad - Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustaks hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Nt tuumapomm. Heaoluühiskond -Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja masanduslik
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika ela...
Joseph Vissarionovich Stalin Noorpõlv (Stalin 16-aastaselt; Stalin 20ndate keskel) Ioseb Besarionis dze Jughashvili sündis Gori, Gruusias 21. Detsembril 1879. Aastal. Ta oli oma ema neljas laps, kes sündis vähem kui nelja aasta jooksul. Esimesed kolm surid ja Josephil oli halb tervis, mis pani ta ema kartma, et ta võiks surra ootamatult. Kuigi Stalini elus ei läinud suhteliselt hästi, ei ole tema ema üldse selles süüdi, sest tema ema hoolitses tema eest väga. Stalini isa oli kingsepp ja ta ema oli juhupesija. Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged. Ta jäi ellu, aga tema nägu jäi armiliseks terveks ta eluks ja teised lapsed mõnitasid teda...
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata. Samuti olen kindel, et Nõukogude Liidu kohalolek Kuubal ei olnud ilmaasjata, kuna ameeriklased olid püüdnud kukutada kommunistliku valitsust Kuubal juba aastaid. Seega oli tegu pigem ettevaatusabinõuga. Paljud jagavad arvamust, et lääs võitis, kuid seda võiks pidada valeks. Vaatmata sellele, et Nõukogude Liit lõpuks lagunes, püsivad demokraatia ja kommunism maailmas tänini. Sellega võib tõestada, et mitte kumbki ei võitnud ega kaotanud sõda.
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle esimeheks sai Adolf Hitler. Rünnakrühmad kandsid pruuni särki. Natsionaalsotsialismi hakati seostama pruuni värviga ja nimetati pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada juute ja kommuniste, sest nad pidasid neid oma vaenlasteks. Hitlerit toetasid töösturid, sõjaväelased ja keskklassi esindajad. Natsid koguvad poolehoidu
Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale · Muutus jõudude vahekord maailmas o Üliriigiks muutus USA, kes asus demokr...
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...
Antisemitism on vanas testamendis esineva müütilise noa poja Semi järgi. Peetakse juudi rahva esivanemateks. Tänapäeval tähendab antisemitism juutide vastu. Naiste võtlus valimisõiguse eest Sufrazetid- naisõiguslased Esimesena said naisõiguse Soome naised 1905.a SOTSIALISTLIKE ÕPETUSTE LEVIK JA TÖÖLISLIIKUMINE Sajandi vahetusel hakati streikima ehk katkestati töö, koondumine ametiühingutesse, huvi ärkamine kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vastu. Kommunism- olemuselt on kommunism inimsõbralik ideoloogia, mis aga pärsib individuaalset arengut. Võrdsustav jagamine. Ühiskonna liikmete huvide konflikti tõttu pole olnud võimalik kommunismi inimlikult teostada. Alus pandi kommunistliku ühiskonna mudelile 19.saj esimesel poolel. Sotsiaaldemokraatia- ühiskonnamudel, mis tõstab esile võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele, rõhutab riigi vastutust ühiskonna sotsiaalse arengu eest ning propageerib sotsiaalset võrdsust (et kõigil oleks hea elu).
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa
tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest.Taheti jätkate teed,mis oleks enam kooskõlas Euroopa poliitiliste traditsioonidega .Eurokommunism osutus ootamatult lahvatanud ja samas kustunud sähvatuseks. Kommunism osutus lootusetuks ettevõtmiseks : Läänepoliitiline kultuur astus vastu selle ideoloogia tahumatusele. Kolmas Maailm Samal moel, nagu holokaus väljendas natsionaalsotsialismi täiuslikemat olemust, tegi seda ka punaste khmeeride valitsemine Kambodzas, esindades kommunismi puhtaimat kehastust.Selle juhid ei peatunud millegi ees, et oma eesmärki saavutada,mille all mõeldi maailma esimese tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna loomist: sel eesmärgil olid nad valmis hävitama nii paljusid
1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine. Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral). 1952 - Euroopa Söe- ja Terasühendus (majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon). Hiinas juurutati kommunism. Raudne eesriie. 3. Külmasõja konfliktid: - Uued piirid (inimesed pidid ümber asuma) - Raudne eesriie (NSVL eraldas rigid muust maailmast) - Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi)
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
