Lepitusmenetlus Venemaa näitel Lepitusmenetlus on üks alternatiivsetest vaidluse lahendamise viisidest. Venemaal lepitusseadus on jõustunud 01. jaanuaril 2011.a.1 Seni Venemaal lepitusseadust ei ole olnud ja eralepitajate tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
Diplomaatiline staatus, diplomaat, diplomaatiline esindus, alaline esindus, suursaatkond, isiku puutumatus, konsulaarõigussuhted, konsulaarasutused, konsulaarfunktsioonid. 13. Tülide rahumeelne lahendamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi tüli küsimuste ja nende lahendamise meetodite kohta. Õppesisu Kohtumenetluse olemus ja selle liigid, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised, head teened ja vahendus, lepitusmenetlus, vahekohtulik menetlus, rahvusvahelised kohtud. 6.2 Praktilised tööd ja IKT rakendamine Õppetegevust kavandades ja korraldades: 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema
peretoetus, sotsiaaltoetused puuetele 2. Millised on · Koostöö tegemine inimestele, ohvriabi, riiklik hüvitis sotsiaalhol. liigid? inimesega, tema soovide kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus, Sotsiaalhoolekande liigid: a) arvestamine represseeritud inimeste toetused, sotsiaalkindlustus · Inimese kaasamine töötuttoetused, töötutele ja b)sotsiaalhoolekanne tema elu puudutavates tööandjale suunatud toetuse, küsimustes 3. Millised on
Tänu sellele on lähenemine vaidluste lahendamisele oma olemuselt erinev läänelikust õigussüsteemist. Kui common law ja kontinentaalsüsteemis on arusaam, et vaidluste lahendamine peab olema kooskõlas paika pandud reegelitega, mis on õigussüsteemi lahutamatu osa ja annab seeläbi subjektidele rollid vaidluste lahendamisel, siis aasia õigussüsteemis pööratakse tähelepanu tavaõigusele ja ajalooliselt välja kujunendud vaidluste lahendamise liikidele millest populaarseim on lepitusmenetlus. Ajalooliselt on lepitus aasia õigustraditsioonis toimunud poolte suhtlemise abil või lepitaja kaasamisel. Lepitajaks ei pea olema õigusteadmisi omav isik vaid esmatähtsaks on isiku staatus kogukonnas ja oskus vastavalt staatusele käituda. Esmane valik lepitajaks on perepea, erandiks on olukord kus perepea on tüli pooleks siis sai lepitaja rolli kogukonna vanim liige või kõrgelt austatud isik.
Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus, töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest
tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410. defective product puudusega toode 411. Law of Civil Procedure tsiviilkohtumenetlus 412. procedural relationship menetluslik suhe 413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416. arbitral tribunal vahekohus 417. Court of Justice of the EU Euroopa Liidu kohus 418. European Court of Human Rights Euroopa Inimõiguste kohus 419. misdemeanor procedure väärteomenetlus 420. Code of Civil Procedure tsiviilkohtumenetluse seadustik 421. adjudication of civil matter tsiviilasja lahendamine 422. proceeding of action hagimenetlus 423
vaja, prokuratuur võib taotleda menetluse lõpetamist või politsei lõpetab uurimise, sest kahtlusalust ei ole võimalik leida; KrMS § 203 (karistuse ebaotstarbekus) – vajab kannatanu nõusolekut. 2. astme kuritegu. Prokuratuuri ettepanekul kohtumäärusega või kui ilma vangistuse alammäärata, siis prokuratuur ise. Kui isik jätab kontrollnõuded täitmata, ÜKT tegemata, rahasumma maksmata jne, siis ei ole võimalik. - Lepitusmenetlus – teise astme kuriteo puhul, avalikku menetlushuvi ei ole, kannatanu on nõus. Erandid: inimkaubandus, ebaseaduslikud katsed, vägistamine ja seksuaalne väärkohtlemine, laip, alla 14-aastane kannatanu, riik kannatanuna. Eelduseks edukas lepitusmenetlus ja kannatanu nõusolek. Saab alustada prokuratuuri taotluse ja kohtu määrusega, vangistuse alammäärata koosseisudes prokuratuuri määrusega. Toimub eraldi lepitaja juures lepitusseaduse kohaselt
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
X. Töövaidlus Üldreeglid Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS). Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõue (eelnõu, TVSe) http://eelnoud.valitsus.ee/main#ubqFAr0a Haldusmenetlus vs tsiviilkohtmenetlus Eelnõuga tehakse võrdlemisi olulised muudatused, nt: Töövaidluskomisjoni (TVK) menetlusnormid täienevad, aluseks TsMS. Kohaldamisala Asja läbivaatamise tähtaeg Lepitusmenetlus Kirjalik menetlus TVK juhataja ametikoht tähtajaliseks Tõendi regulatsiooni lisamine Otsuse kättetoimetamine Nõude rahaline piirmäär TVK al 1996 muutus Individuaalne töövaidlus on (ITVS § 2, vt võrdlusena eelnõu § 2): Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Samuti vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude ule.
kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Mittejurisdiktsoonilised viisid: Lepitamine: Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele. Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik
alusel. Ja siis on veel 5-6 paikkondlikku lepitajat. Kui tüli esitatakse riiklikule lepitajale, siis ta võtab selle, kas ise menetlusse või annab üle paikkondlikule lepitajale, kui leiab, et see on otstarbekas ja ei ole niivõrd üleriikliku tähtsusega. Kui peale korduvaid lepitusettepanekuid ikka ei nõustuta, siis tuleb otsustada, kas jätkata lepitamist või see lõpetada. Koostatakse eriarvamuste protokoll ning lepitusmenetlus lõpetatakse. Siis võivad pooled korraldada, kas streigi või töösulu, oleneb siis kes pooltest tegutseb, et saada järeleandmisi. Streik või söösulg on ebaseaduslik, kui on eelnevaid toiminguid eiratud; on korraldatud kohtu tegevuse mõjutamiseks; rikutud on ettenähtud korda võii nõutakse asju, mida pole lepingus kirjas vms. XIII. Järelvalve tööseaduste täitmise üle 61. Tööinspektsiooni pädevus, tööandja vastutus
muretsemisega. Vahenduse puhul III pool aktiivne. Vaatab osapoolte ettepanekuid ja teeb enda omad lahkhelide kõrvald-ks. Suunat otseselt tüli lahenduse leidmisele. Uurimine: lahkarvamus mingi fakti olemasolus või tegevuse ja tj-e põhjuslikus seoses. Eesmärgiks kindlaks teha vaidluse all olevad faktid ilma omapoolsete ettepanekute esitamisteta. Tulemiks tuvastatud faktidega lahendusettepanekuta raport. Lepitusmenetlus: komisjon, mis uurib vaidluse all olevaid fakte. Menetlustulemusena raport konkreetse ettepanekuga tüli lahendamiseks. Pooled ei pea järgima ettepanekut. Jur e õiguslikud meetodid: Vahekohtulik menetlus e arbitraaž: ad hoc luuakse vastavalt vajadusele. Liigitatakse sellisteks, mis: luuakse juba tekk tüli lahendamiseks osapoolte vahelise kokkuleppe alusel; on loodud alalise instituts-na tulevikus tekkivate vaidluste lahendamiseks. Pädevus
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
rahuldamise o 3. VN-de ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist - kui TVK juhataja ei võta VN-na esitatud avaldust VN-na menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, v.a. juhul, kui VN esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes VN-na - (TvLS § 32) 10.7 Lepitusmenetlus - Menetlusele kohaldub lepitusseadus - Võib poole vaidluse pealt esitama või ka enne TVK pooldada - 2 a on lepitusmeneltus seaduses olnud, eelmine aasta 1 lahend I TVK-sse pöördumine lepitamiseks - Lepitusavalduse sisu kattub TVK-le esitatava avalduse sisuga - avaldusele lisatakse poolte kokkulepe asja lahendamiseks lepitusmenetluses - lepituskokkulepe sõlmitakse 10 tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, ka tsiviilvastustuses (varaline vastutus) kehtib süütuse presumptsiooni printsiip. Tsiviilasju lahendavad põhimõtteliselt kõigi astmete kohtud, kui seadus või poolte kokkulepe ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline). Majanduskohtuid, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi, võidakse tähistada seejuures rahvusvaheliselt üldtunnustatud terminiga arbitraa? (arbitraazikohus). Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud: üldalused; kohtutegevuse korraldamine; protsessiosalised; tõendid ja tõendamine; menetlus esimese astme kohtus (hagimenetlus,
E vanemad on esitanud politseile avalduse nende tütrele valu tekitanud L-i kriminaalvastutusele võtmiseks. Samuti selgitas politseitöötaja L-ile, et kuna teda kahtlustatakse üsna tõsise kuriteo toimepanemises, peab L ka järgmiste kutsete saamisel ilmuma korralikult politseiasutusse, sest vastasel korral võidakse L võtta vahi alla. Olete advokaat, kelle poole L pöördus pärast politseis käimist. Millist nõu annate L-ile? Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu § 2031 ning lepitusmenetlus § 2032. Vahistamise alused sätestab § 130 lg 2, mille kohaselt vahistatakse süüdistatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt panna toime kuritegusid. Süüdistatava iseseisvaks vahistamise aluseks ei ole teo raskus. Seega ei saa politsei ainuüksi kuriteo raskusele tuginedes süüdistatavat vahistada. Samuti ei nähtu kaasuse asjaoludest, et L oleks isik, kes soovib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Samas on õige politsei teada, et L peab
kohahalduse organiteks (sealjuures kahekordse alluvuse süsteemis), oli neile antud ka teatud õigusemõistmise funktsioon - administratiivkomisjonid täitevkomiteede juures, kes lahendasid haldusõigusrikkumisi). Klassikalises kohaliku omavalitsuse süsteemis ei ole kunagi õigusemõistmise funktsiooni, kuid kõne alla võib tulla: 1) kohtueelne haldusmenetlus, 99 2) kohtueelne lepitusmenetlus. Bürgermeister on reeglina kohaliku suurima erakonna liider. Kohaliku valitsuse moodustamisel võidakse nagu keskvalitsuse puhulgi lähtuda kas: 1) poliitilisest alusest 2) professionaalide ehk asjatundjate alusest.Nii nagu keskvalitsuse moodustamisel, viitab ka kohalikul tasandil asjatundjate valitsuse moodustamine asjaolule, et kohalike erakondlike jõudude vahel valitseb mingi patiseis. Kohalikul tasandil võib olla volikogul (esinduskogul) ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
