Riiki peetakse ebaefektiivseks, kui teised riigid pakuvad väiksemate valitsuskulutuste hinnaga suuremat teenuste mahtu (WEO, 1998). Nagu kinnitavad mitmed uurimused, kulutavad OECD riigid vähem kui siirderiigid, kuid nende tulemused mitmete indikaatorite lõikes (vastsündinute suremus, eeldatav eluiga, töö- ja pensioniealiste suhe jne.) on paremad (Fakin, 1997). Valitsuse majanduspoliitilist tegevust on analüüsitud mitmete erinevate indikaatorite abil. Nii näiteks on Kaufmann, Kraay ja Zoido-Lobaton välja töötanud kuus erinevat indikaatorit. Nimetatud autorite uurimus näitas positiivset seost indikaatorite väärtuse ja per capita tulu vahel. (Kaufmann, 1999). B. Wederi institutsionaalse kvaliteedi indeks võtab aluseks eelpoolnimetatud autorite kuuest indikaatorist viis, mis arvestavad demokraatiat, valitsussektori efektiivsust, regulatsioone, seadusi ja korruptsiooni (vt. joon. 1)1.
Vokabelliste Vokabeln Im Kontext Übersetzung Hallo! Guten Tag! Tere! Tervist! Grü dich!(kõnekeel) sich vorstellen Ich möchte Ihnen Frau Tamm tutvustama kedagi vostellen. der Vorname Mein Vorname ist Paul. eesnimi der Nachname/Familienname Mein Familienname ist Hendrikson. perenimi Ich heie..... Minu nimi on Mein Name ist..... das Alter Ich bin 22 Jahre alt. vanus kommen aus Ich komme aus Tartu. (kust) pärit olema die Nationalität Ich bin estnischer Nationalität. Olen rahvuselt eestlane. der Este/die Estin Herr Lepp ist Este. Eestl...
Hamburg Hamburg ist die zweitgrößte Stadt in Deutschland mit einer Bevölkerung von etwa 1,8 Millionen Menschen. Es ist im hohen Norden zwischen Nord-und Ostsee und zwischen Kontinentaleuropa und Skandinavien. Seine Lage an der Elbe, wo die Alster und Bille Flüsse treffen und zwischen der Stadt zwei Seen, die Binnenalster und der Außenalster, hat sich die Landschaft mit Kanälen gefüllt hat und über 2300 Brücken, mehr als entweder Amsterdam oder Venedig, die ihm seinen Spitznamen Venedig des Nordens. Wie die beiden anderen Städten hat Hamburg seinen Reichtum und seine historische Bedeutung von seiner Lage am Hafen erworben und ist damit eines der wichtigsten Liefer-Städte in Europa. Auch heute noch ist Hamburg der wichtigste Hafen in Deutschland und einer der bedeutendsten in Europa. Nicht weit von der Grenze zu Dänemark oder in der Nähe Hannover, Bremen und Lübeck, Hamburg kann leicht mit dem Flugzeug üb...
kirjutatakse perepoliitikast üldisemalt, millised on perepoliitika eesmärgid ja meetmed. Teises osas keskendutakse erakondade valimislubadustele ning kas käesoleval ajal on valitsuse valitud perepoliitika tõhus, eesmärgipärane ning jätkusuutlik. 5 1. PEREPOLIITIKA OLEMUS 1.1. Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine, majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. (Eesti Inimarengu... 2001) Eesti Vabariigi perepoliitika eemärkidega tutvumiseks on vajalik tutvuda dokumendiga ,,Rahvastikupoliitika alused 2009-2013". Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele
, : . « ». 9. . // / 2007 / 9 .108 122. 10. .. . .: , 1999. 232 . 11. .. : . . . .: . . , 1999. - 394 . 12. . : . / . .: -, 2008. 192 . 13. .. «». . ., , 2006. 144 . 14. , .., , .., , .. (2002). : . . . .: . 15. Almann, S. & Kuusman, M. Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium, 1999. 16. Kirsten A. Hansen, Roxane K. Kaufmann, Kate Burke Walsh Hea Alguse lasteaeda programm. Avatud Ühiskonna Instituut, 2003. l. 224. 17. Niiberg, T., Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: Atlex. 18. Tiko, A. & Almann, S. Arenguvestlused lasteaias. Kirjastus Ilo, 2006. l. 135 19. Veisson, M.& Suur, S. Koostöö lapsevanematega//Haridus/2005/12. l. 16-17. . 1. . ( ) ( ) 2. . 1. ! 120 , , . , , . . .
Fachhochschule für Oekonomie & Management. Campus der Jacobs University Bremen. · Die Jacobs University Bremen (bis 2007: International University Bremen) ist eine private Hochschule, gegründet 1999 nach US-amerikanischem Vorbild. Sie befindet sich auf einem Gelände einer ehemaligen Ausbildungskaserne der Bundeswehr in Vegesack, Ortsteil Grohn. Die Lehrsprache ist Englisch. Im November 2006 gab der in der Schweiz lebende Bremer Kaufmann Klaus J. Jacobs bekannt, dass seine Stiftung der Universität insgesamt bis zu 200 Millionen Euro zuwenden wird; ein europaweit bisher einmaliger Geldbetrag. Infolgedessen trägt die Hochschule seit Frühjahr 2007 den Namen Jacobs University Bremen. Foto: Hochschule für Künste, Bremen Kultur und Sehenswürdigkeiten Theater [Bearbeiten] Bremen besitzt eine vielfältige Theaterszene. Neben den fünf städtischen Theatern das
13 KOKKUVÕTE Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada laste arenguga, rühma iseloomuga ja õppimise individualiseerimisega. Iga rühm on ainulaadne ja moodustab koos õpetajaga väikese oma kultuuriga ühiskonna. Lastele tuleb anda arenguks võimalikult palju vahendeid, mida Hea Alguse programm täielikult toetab. 14 KASUTATUD KIRJANDUS Hansen, K., Kaufmann, R., Walsh, K. (2003). Hea Alguse lasteaedade programm. Tartumaa 15
Wrighti kõige suurem häärber Wingspread-Johnson House. Majal olid suured rõdud ja terrassid, mis sidusid hoone ümbritseva pargimaastikuga. Kompleksi südameks on tellisevoodriga korsten koos vaatluskohaga, mille külge on ühendatud neli avatud kaminat. 6.2. Fallingwater Fallingwaterit peetakse üheks 20. sajandi kõige olulisemaks eramuks. See kerkis aastatel 1936-1937 jõukale kaubamajaomanikule Edgar Kaufmannile nädalalõpuresidentsiks. Kuulsaks on saanud projekti sünnilugu. Kaufmann tutvus Wrightiga Taliesinis, kui ta oma seal õppivat poega külastas. Varsti esitas ta ka tellimuse. Kui Kaufmann Wrightile mõni nädal hiljem helistas, ütles Wright, et 21 projekt on valmis, kuigi ta polnud sellega isegi alustanud. Seejärel hakkas Kaufmann Taliesini sõitma ja selle ajaga ku ta sinna jõudis suutis Wright paari tunniga projekti valmis teha. Algselt pidi
Laste ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). 2 Perepoliitika eesmärgid Perepoliitika eesmärgid võivad olla sõnastatud erinevalt. Sageli on ka samade sõnade varju peidetud erinevaid mõtteid. Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine, majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. Kernthaler jt (1999) jagavad Euroopa riigid neljaks: Skandinaavia maad, kus perepoliitika on tihedalt läbi põimunud sotsiaalpoliitikaga ning tugevalt kõigi poolte võrdsust taotlev; saksakeelsed riigid, kus pere kui institutsioon on suure tähtsusega;
vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine ja tükeldamine, Kineetilised objektid, Maastikuskulptuurid Constantin Brâncuși (1876-1957) s. Rumeenias Üks mõjukamaid 20.saj. skulptoreid ja modernismi pioneere Nimetatud ka
vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine ja tükeldamine, Kineetilised objektid, Maastikuskulptuurid Constantin Brâncuși (1876-1957) s. Rumeenias Üks mõjukamaid 20.saj. skulptoreid ja modernismi pioneere Nimetatud ka
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
rekonstrueerimisi, nt Parthenoni templi puhul, kus üritatakse sajandite jooksul tekkinud kahjusid vähendada.. 33. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34
Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Vastus: Kultuurisümbolid: objektiivne ja subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine. Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid). Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 13 19. saj
3) sisemise rahu ja tasakaalu tarve. 27 2. Turvalisus kui väärtus - ohtude puudumist või kümme (Niemelä & Kraav, 1995): vaadelda · Tervislik seisund - iseenda ja oma lähedaste tervisega väärtusena. Seda rõhutab Kaufmann juba 1970. a, kinnituse seon sellele duv, surmahirm, vaimse tervise probleemid, võib leida mitmetes tuntud väärtuste käsitlusis: rahu, õnn, teovõimelisuse tasakaal, erinevad aspektid; kooskõla, harmoonia kui turvalisuse aspektid on inimese väärtuste hierarhias kõrgetel kohtadel (Rokeach, 1973; Schwartz, 1992).
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise (hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati).
Involvement of calpains in post- Dutt, P., C. N. Spriggs, P. L. Davies, Z. Jia, and J. S. mortem tenderisation: A review of recent research. Elce. 2002. Origins of the difference in Ca2+ require- Proceedings of New Zealand Society of Animal ment for activation of μ-and m-calpain. Biochemical Production 60:99–102. Journal 367:263–269. Geesink, G. H., R. G. Taylor, A. E. D. Bekhit, and R. Earnshaw, W. C., L. M. Martins, and S. H. Kaufmann. Bickerstaffe. 2001. Evidence against the non-enzy- 1999. Mammalian caspases: Structure, activation, matic calcium theory of tenderization. Meat Science substrates, and functions during apoptosis. Annual 59:417–422. Review of Biochemistry 68:383–424. Geesink, G. H., R. G. Taylor, and M. Koohmaraie. 2005. Etherington, D. J. 1984. The contribution of proteolytic Calpain 3/p94 is not involved in postmortem proteoly-