Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
Kordamine Sotsialismeer Moskva all kontrolli all olevad riigid, euroopatsehhoslovakkia, SDV, Ungari;Aasia Hiina, Mangoolia, P Vietnam, LVietnam. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid mis jäid Nõukogude liidule kuulekaks, hakkas Moskva nimetama Sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Dissidentlus 60. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Majandus Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Jätkus plaanimajandus, käsumajandus, Jätkus vana majandussüsteem. Vangide Jätkus vana majandussüsteem. puudus eraomand, Väga suur vangide osatähtsus vähenes. Kosus ...
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...
Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul. Vastutus lõpeb alles, siis kui on registrist kustutatud. ÜL 137. Joonatan saab osanikuks siis, kui on tehtud uus avaldus, et teha kanne Äriregistrisse. $ 83 lõige 4. $ 102 lõige 1. Vastutab küll. ÜL 138. $ 9 lõige 2. E i või, $ 86 lõige 3. Vara kuulub täisühingule ÜL...
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juri...
Volikiri Testament Pangadokumendid Isiku pöördumine avaliku võimu poole Selgitustaotlus Märgukiri Teabenõue Taotlus Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega: 1. peatükk Töö põhiosas käsitletakse teemat või püütakse anda vastus püstitatud probleemile. Parema ülevaate saamiseks võib peatükke jagada lõikudeks. 1.1 Esimese peatüki sisse kuuluvad alajaotised, mida saab tähistada näiteks antud viisil. 1.2 2. peatükk Kokkuvõte Kokkuvõte on iseseisev peatükk, mis on lühike kokkuvõte kogu tööst ja selle tulemustest. 2 Näiteks peatükid või paragrahvid. 3 Näiteks alapeatükid, punktid või lõiked.
Materiaalselt on põhiseadus õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav
Mausoleum- võimas suuremõõteline haudeehitis Metalne- metallitaoline Mikrofon- side- ja helitehnika kasutatav elektronkestikaseade, mis muundab heli võnkumise elektrivõnkumiseks Modernne- nüüdisaegne Monotoonne-ühetooniline Oranz- punakas kollane värv Orienteeruma- asukohta, ilmakaari kindlaks määrama Okupeerima- teise riigi ala hõivama v sõjalises valduses hoidma Panderoll- ristpaelsaadetis Pankrot-lootusetu maksejõuetus Paragrahv- Seaduse paragrahvid Paralleelne- sama- üheaegsus Personal- töötajad Pokaal- jooginõu Propaganda- poolehoidjaid taotlev selgitustöö Prozektor- helgiheitja Psühholoogia- hingeelu, hingelaad, psüühika Psüühika- hingeelu, hingelaad
Sama võib öelda paragrahvi 25 alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alused kohta. Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamise ja alaealiste komisjoni otsuse jõustumine on mõlemad ühe lausega ära toodud. Lõppsättede sisaldab rakendussätteid ja seaduse jõustumise paragrahvi. Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt on seadus kirjutatud lihtsas ja tavainimesele mõistetavas keeles ja lausekastutuses, kuid osad paragrahvid on siiski rasked lugeda ja mõista. Paraku on juriidiline keel ja lauseehitus tavainimese jaoks mõistust sõlme ajav, eriti siis, kui üks seadus sisaldab viiteid teisele seadusele või paragrahvile, mida tuleb hakata omakorda välja otsima, kuna lihtinimene ei tunne ju seadusi peast, veel vähem oskab ta seadusepunkte kergusega tõlgendada ja maakeelde ümber panna.
Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest. Referaat koosneb neljast osast. Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust. Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad, tasud jne. Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid, mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu. Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. 2 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhteid seoses asjadega. Asjaõiguse tunnused: Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida.
John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kellet...
õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus. 2 Antud referaadi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja selle õigusest laiemalt ning praktikast konkreetse Riigikohtu lahendi näol. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1 Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;
13–19, 22–28, § 29 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 30–32, § 33 lõikes 1, §-s 34, välja arvatud 6 muutmisvormeli näide, § 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega. (Normitehnika...) Töö lisas tuuakse ära kõik olulised vormistamise paragrahvid, mille nõudeid tuleb arvestada KOV määruseeelnõu koostamisel, vastavalt ülaltoodud paragrahvide nimekirjale. (Lisa 2) 2.1 Õigusloome normitehnika olemus. Normitehnika kõige üldisem definitsioon võiks olla järgmine: normitehnika on õigustloovate aktide eelnõude ettevalmistamisel kasutatavate, teoreetiliselt põhjendatud võtete ja meetodite kogum. Sellest definitsioonist tuleneb, et normitehnika esemeks on õigusloome ehk õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamine
on soodustada KOV üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastamist. Üks tähtsamaid punkte on §5, millega määratakse riigieelarvest eraldatavad toetused. - Valla- ja linnaeelarve seadus Sätestab valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tungimused ja piirangud. Peamised kohalikku omavalitsust puudutavad punktid on §2, mis määratleb valla- ja linnaeelarve sisu ning paragrahvid 5 ja 5, mis määratlevad eelarve kulud ja tulud. - Kohalike maksude seadus Sätestab kohalikud maksud, nende kehtestamise korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid
Uue paragrahvi lisamisel märgitakse mit- menda paragrahviga seadust täiendatakse, esitatakse uue paragrahvi tekst ja märgitakse millist teksti osa täiendatakse. Kui uus paragrahv paigutatakse teiste paragrahvide vahele, siis antakse lisatavale eelmise järjekorra number, millele lisatakse araabia nr ülemise indeksina. Ei tohi kasutada juba kehtetuks tunnistatud paragrahvi numbrit 4. Õigustloova akti koostisosad. Õigustloova akti sõnastusliku struktuuri põhiosad: paragrahvid (artiklid, punktid), lõiked, punktid, peatükid, alaosad, osad, märkused, pealkiri, preambel, lisad. Õigustloova akti välised atribuudid. Õigustloovate aktide ühendamise viise: inkorporeerimine (s.h konsolideerimine), kodifitseerimine. Põhiosad: **Paragrahvid: sisaldab õigusnorme või õigusnormi osa, võib jaguneda lõigeteks ja punktideks. Esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes selle täpsustused või erandid ehk eriregulatsioonid
Samas kui kannataja leiab, et temale määratud karistus ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele, on tal võimalus kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtus vaidlustada. Eesti Vabariigi põhiseaduse XIII. peatükk ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Juristid ning kõigi astmete kohtud tegelevad õigusega, mida sätestavad kehtivad seadused, paragrahvid, lõigud. Kogu demokraatliku maailma jurisprudents lähtub oma otsustes ning lahendites õigusest, mille on seadusandja vastavate aktidega kehtestanud või heaks kiitnud (Enn Soosaar Postimees 06.03.2009). Kuid õiguse formaaljuriidiline rakendamine võib vahel anda ebameeldivaid tulemusi (siin võib meenutada mitmed kohtujuhtumid nii Eestis kui ka kogu Euroopas). Kohus mõistab õigust kooskõlas seadustega, ehk teeb oma otsuseid lähtudes seadusandluse põhimõtetest
lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4. Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et:
Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P
3 mis on kõige üksikasjalikumat ning lahtikirjutatumat diskrimineerimise vastast õiguslikku regulatsiooni sisaldav siseriikliku õiguse allikas Eesti Vabariigis. Ka karistusseadustik5 sisaldab diskrimineerimise keeluga seonduvaid sätteid, nähes teatud rikkumiste puhuks ette kriminaalvastutuse. Seadustiku olulisemad asjakohased paragrahvid on vaenu õhutamise keeld, võrdõiguslikkuse rikkumise keeld ja diskrimineerimise keeld pärilikkusriskide alusel. 2) Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Eestis Võrdse kohtlemise põhimõte on üks õigluse alustaladest Euroopa demokraatlike riikide õigusruumis, mis on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üksnes põhiseadusliku printsiibina on aga oht, et õigus võrdsele kohtlemisele kui üks põhilisi inimõigusi jääb vaid deklaratiivseks sõnakõlksuks
täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks andmeid ja dokumente. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ning keeruline dispositsioon. 6. Keeleliselt kõige arusaadavam õigustloov akt. Minu jaoks oli keeleliselt kõige arusaadavam Postiseadus. Antud õigustloov akt sisaldas väga vähe autorile veel tundmatuid sõnu. Samuti ei esinenud liigselt viiteid teistele paragrahvidele, mis muutis teksti väga meeldivaks lugeda. Kõik paragrahvid olid lahti seletatud loogiliselt ning arusaadavas eesti keeles. Teiste õigustloovate aktidega võrreldes olid Postiseaduses esinenud laused väga lihtsad. Ei olnud kasutatud keerukaid lausekombinatsioone ning kui ka esinesid, olid need väga selged. Teisi akte lugedes tekkis kohati tunne, et poole lause peal kaob mõte ära, sest laused olid väga keerulise ülesehitusega ning oli viiteid kohtulahenditele ning sama akti teise
Kuna mõisnikud osalesid ise ka seaduse välja töötamisel, pidid nad erilist tähelepanu pöörama ka sellele, et nende teod seadusega vastuollu ei läheks. Näitena tooksin mõisnike kodukariõiguse, mida lähemalt selgitan kolmandas peatükis. 1.5. Argumentatsioon ja selle laad 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus on dokument, mis määrab talupoegade seisusliku olukorra ning muudab kohtu- ja politseikorraldust. Seaduses sätestatud paragrahvid on väga pikad ja võrdlemisi selgitavad, põhjusel, et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. Samas on need seatud ka nii, et mõisaomanikul oleks tõlgendamise ruumi. Näitena tooksin § 4: „Eestima tallopojal on õigus, 5 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 61. 6 A. Karindi. Elust mõisnike ajal: 1503 – 1919. Luunja: Vaba Press 1999, lk 32. 77 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112.
10. Kinnisasja müük täitemenetluses Kohtu poolt hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel toimub kinnisasja müük sund- enampakkumisel, mida viib läbi kohtutäitur. Arvestades kinnisvaraturu suurt aktiiv- sust, on sagenenud ka sellega seotud kohtuvaidlused ja nõuded. Täpsemalt reguleerib nõude rahuldamisel kinnisasja müüki täitemenetluse seadustik. 11. Hagi tagamise avaldus Hagi tagamise avaldus tuleb vormistada vastavalt menetlusdokumentide vormi nõue- tele (TsMS paragrahvid 334-340). Hagi tagamise avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid (TsMS paragrahv 381 lg 1): 1) hagi ese ja hind; 2) hagi tagamise aluseks olevad asjaolud; 3) soovitav hagi tagamise abinõu; 4) avalduse vastaspoole (kostja) andmed; 7 Lk 33 13 kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga, nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel.
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid:
ja mustlased on alamad rassid) Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas? Hitleri võimuletuleku järel esialgu säilis vormiliselt demokraatia, diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Alustati arveteõiendamist kommunistidega. Ööl vastu 28. veebruari 1933 süttis Berliinis Riigipäevahoone. Natsid süüdistasid kommuniste selle süütamises. See oli ettekäändeks, et tühistada Weimari põhiseaduse sõna-, trüki- ja koosolekutevabaduse paragrahvid. Peale järgmisi valimisi samal kevadel kommunistlik partei üldse keelati. Seega said natsid Riigipäevas enamuse. Valitsus sai erakorralised volitused. Varsti keelati kõigi teiste parteide tegevus. Ühesõnaga Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse
Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist. Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal. Töö ja puhke aeg TPS – töö- ja puhkeaja seadus See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele. Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes. Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis
tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis; - on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks: 2 · Kirjutage professionaalselt, kuid vältige akadeemilisust. · Paragrahvid peavad olema lühikesed ja üksteisest eraldatud. · Varustage äriplaan tiitellehega ja köitke korralikult. · Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev. · Äriplaan ei ole muutumatu dokument. Kui midagi ärikeskkonnas muutub, millega ei osatud arvestada, tuleb muuta ka äriplaani. · Vältige tsitaate ja anekdoote. · Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud. · Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid
Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused" Toon sellest peatükkist mõned väljendid ja paragrahvid, mis hästi iseloomustavad loomuõiguse: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,
Detailne info oli dokumentide vastuvõtmise, registreerimise ja väljasaatmise korra kohta. Eraldi oli välja toodud paberkandjal ja digitaaldokumendi vastuvõtmine, samuti suulise teabe dokumenteerimine. Dokumendi registrisse kandmise kohta oli täpne toimingute protseduur alates infolauas dokumendi dokumendiregistrisse kandmisest kuni dokumendi registreerituks lugemisest. Ka dokumentide väljasaatmise kohta oli eraldi paragrahvid nii paberkandjal kui digitaaldokumentide kohta ning teave ka selle kohta, kuidas selle korraldamine toimub. Dokumentide täitmise ja lahendamise eest vastutamise kord oli välja toodud (ka tähtajad), kontroll dokumendi tähtaegse täitmise üle. Samuti see, millal loetakse asi lahendatuks. Viies peatükk oli pühendatud teabe avalikustamisele, juurdepääsupiirangutele. Eraldi oli välja toodud teabenõude menetlemise etapid, teabe avalikustamine veebilehel
Kommentaarid Tabelis 5.1. hiljem. Parempoolne tulp tabelis 5.1 summeerib artikli makro- ja mesostruktuurid. Strache tekst kuulub ajalehe artikli zanri ja kommentaaride alazanri või jaotusse. Arvamusele orienteeritud artikkel retoorilise eesmärgiga veenda lugejat. Artikli makrostruktuur jaotub 5 paragrahvi samal ajal kui teemat käsitlev ja funktsionaalne makrostruktuur koosneb 3 osast sissejuhatus, näited, kokkuvõte. Tabel 5.1 Vasakpoolsed paragrahvid. Strache tekst (kommentaarid vasakult) Paragr 1 kogu tõlget ei ole.Tekst. Need seal üleval teevad, mida tahavad niikuinii. Poliitikud, kes lasevad end valida iga mõne aasta tagant, ei lase hiljem kodanikel sekkuda. Fakt on see, et need seal üleval teevad, mida tahavad. Ja pole ime, et poliitiline soovimatus suureneb. .....Demokraatia kaotab oma kodanikke. Jääb vaid frustratsioon. (Section 1(parempoolne kommentaar)- Sissejuhatav osa poliitilisse probleemi-
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
vaid ajutise pankrotihalduri. 2. ERAISIKUTE PANKROTIMENETLUSTE STATISTIKA Alustades uurimistööd põrkus autor mitmetele raskustele. Esimene portaal Eestis, mis võimaldab otsida avalike kohtulahendeid on Kohtulahendite Register. Antud register on saanud küllalt suurt kriitikat Riigikantselei poolt tellitud AS PricewaterhouseCoopers Advisorsilt ,,Maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuringus" 2013 aastal. Samasugune kriitika puudulikud andmed, vigaselt esitatud andmed, lahendite paragrahvid ei kattu jne, on saanud ka Ametlikud Teadaanded.(Maksejõuetuse...2013:14) Töö autori otsing Kohtulahendite registrist 15.04.2014 a annab tulemuseks 14 tulemust, millest kohtuotsuseid on viis. Sisuga tutvudes selgub, et ükski otsustest sisuliselt ei käi eraisiku pankroti kohta. (Kohtulahendite...) Timo Reinthal (2011) Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik kirjutab Kohtute aastaraamatus 2011 järgmist: "KIS, KIS 2, DHS, DVK, ÕIS, ET, AET, MIS, RKIS, RIS,KRMR, KARREG, MFA
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise
5. Kas Eesti on Punase Risti liige? (1 p) Jah. 6. Too kaks näidet Eesti osalemise kohta Punase Risti korraldatud aktsioonides. (2 p) 2007.a. koostöös EV Välisministeeriumiga saadeti Afganistani Helmandi provintsi Bosti haigla lasteosakonnale hapnikuseadmeid. 1999. aastal saatis EPR ravimiabi Pihkva oblasti laste- ja tervishoiuasutustesse koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga. Ül 20. Kaasaja maailm ja religioon 2. Millised Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvid käsitlevad religiooniga seotud küsimusi? Nimetage kaks. (2 p) § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.
Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti põhiseaduse tekst peab olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga põhiseaduse toimimist lugeda koos ELi aluslepingute, liitumislepingu, ESMi asutamislepingu ja viimase juurde käiva riigikohtu otsusega. Mitmed Eesti põhiseaduse paragrahvid on muutunud sisuliselt kehtetuks. Näiteks Eesti õhiseaduse paragrahv 111: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal”. Eesti raha kui suveräänsuse ühte tunnust pole enam olemas, rääkimata raha emiteerimise ainuõigusest. Riigikogu on kaotanud suurema osa oma õigusloome suveräänsusest. ELi institutsioonides Brüsselis, Strasbourg’is või Luxembourg’is vastu võetud liidu õigusaktide osatähtsus ulatub juba üle 85 protsendi Eestis rakendatavate õigusaktidest.
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
Diplomitöö. Juhendaja dots. H. Pisuke, Tartu Ülikool, 1991, lk. 3. 8 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009) 6 viisil ebaseadusliku kasutamise eest. Olulised muudatused viidi kriminaalkoodeksisse sisse 1999 aastal, mil kaotasid kehtivuse varasemad paragrahvid. Kriminaalkoodeksile lisati uus, 15. peatükk, mis sätestas kuriteod intellektuaalse omandi vastu.9 Seega võib öelda, et esmapilgul uudse instituudina tundunud autoriõigus on olnud Eesti Vabariigi praegusel territooriumil õiguslikult reguleeritud juba rohkem kui 177 aastat.10 Autoriõiguse nurgakiviks Eesti Vabariigis on Põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule11 ja riigi kohustuse tagada autori õigustele kaitse.
1) valdkonna esmasel reguleerimisel; 2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini lõikes 1 esitatud nõuetele. 3) Võõrsõnu on lubatud kasutada juhul, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud. 4) Uute terminite ja mõistete kasutamisel tuleb eelnõus anda nende seletus. Õigusakt koosneb preambulast ja paragrahvidest. Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. Peatüki võib jaotada jagudeks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. Paragrahv tähistatakse paragrahvimärgiga ja araabia numbriga ja paragrahvinumbri järele pannakse punkt
hädakaitsele. Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädakaitset ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased. Erinevus nende vahel on see, et hädakaitse korral võib kahjustada vaid õigusvastaselt ründaja õigushüve. Hädaseisundi korral võib aga kahjustada ka nende isikute õigushüvesid, kes pole ründega üldse seotud. Hädaseisundiga oleks tegemist näiteks juhul, kui kellegi majja visatakse läbi lahtise akna granaat. Enne kui see jõuab plahvatada, viskab majaomanik selle naabri aeda. Kahjustada 11
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONI SEISUKOHT4 Riigikogu põhiseaduskomisjon on antud kohtuasja uurides võtnud seisukoha, et käsitletud karistusseadustiku paragrahvid ei ole vastuolus põhiseadusega. Komisjon leidis, et karistusseadustiku säte on siiski legitiimne, sest ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamine tagab ühiskonna parema turvalisuse. Teatud juhtudel (uute kuritegude sooritamise oht) on komisjoni seisukohalt karistusjärgne kinnipidamine sobiv abinõu. Näiteks olukorras, kus teised vahendid pole võimelised andma kindlat soovitud tulemust, seda eriti pedofiilide puhul
ELi kodakondsuse tekitamine. 5. Mis olid Amsterdami (1997) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Tulemus oli tagasihoidlik, tähtsaim saavutus: võeti kasutusele tihedama koostöö mõiste. Amsterdami lepingu esimene osa hõlmas Rooma lepingu ja Europarlamendi valimise seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Keelatud on vale levitamine ja laimamine. Au ja väärikuse kaitse on tihedalt seotud sõnavabaduse ning selle piirangutega. Igal inimesel on õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda kohtusse. Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad 5 võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275. 2.4 Usuvabadus Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis. Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine
Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädakaitset ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased. Erinevus nende vahel on see, et hädakaitse korral võib kahjustada vaid õigusvastaselt ründaja õigushüve. Hädaseisundi korral võib aga kahjustada ka nende isikute õigushüvesid, kes pole ründega üldse seotud. Hädaseisundiga oleks tegemist näiteks juhul, kui kellegi majja visatakse läbi lahtise akna granaat. Enne kui see jõuab plahvatada, viskab majaomanik selle naabri aeda. Kahjustada saavad naabri aias olevad puud ja põõsad
Egalitaarsus/ elitaarsus Tendents on egalitaarne koolisüsteem – õppimise võimaluste võrdsus; kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Eesti on eliraarne, sest Eestis on eliitkoolid ja tavakoolid Hariduspoliitiline debatt Kas Eestisse egalitaarne või elitaarne kool? Kas väikesed koolid kinn? Põhikool ja gümnaasium lahku? Milline hindamissüsteem? Kas üldhariduskool tasuliseks? KODUTÖÖ – RÕK analüüs. Prindi RÕK välja. Vajalikud paragrahvid – 2, 3, 4, 9, 11. Minu ülesanne – valin 5 teemat/pädevust – mida ma saaksin mingi teema juures käsitleda, kuidas oleks mingi jutu või teemaga võimalik siduda (rühmatöö, debatt, harjutus). Iga teema kohta – umbes pool lehekülge. Tähtaeg – viimane nädal. Kooli eesmärgid: sorteerimine ja selekteerimine sotsialiseerimine haritud elanikkonna produtseerimine ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
