Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
"pärast mind tulgu või veeuputus" Revolutsiooni põhjused : · Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile
Majanduskriis süvenes üha enam. Riigisisesed ühiskondlikud,poliitilised,rahanduslikud ja majanduslikud pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani. 1789. aasta 5.mail kogunesid Versaillesse generaalstaadid,kus kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Kahjuks puudus kokku tulnud saadikute vahel üksmeel, mistõttu lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaillest ja kuulutasid end 17.juunil 1789. aastal kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks. Rahvuskogu oli kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse
Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme. c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused, talurahvale rohkem õigusi, kõik sakslased seaduse ees võrdsed jne. Kuna põhiseadus mille Rahvuskogu koostas, ei kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali. 7. Kolonialism ja imperialism. a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19
Prantsuse revolutsioon - kronoloogia 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21
generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21
Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart)
rahvastel tärkama rahvuslik eneseteadvus. Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814. aastas asustati Venemaal Odesa linnas revolutsiooniline salaselts ,,Philike Hetaireia", juhiks sai 1820. aastal Vene armee kreeklasest kindral Aleksander Ypsilanti(pildil) Isesisvumine 1821.aasta märtsis algas Kreeka ülestõus, millele andis tõuke Venemaa kreekalastest vabadusvõitlejad, kes teel Kreekasse purustati Türgi poolt. 1822. a kutsuti kokku Rahvuskogu, kes kuuluts Kreeka iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse.A.Maurokordatos sai presidendiks. 1822.aastal oli tõeline vapustus Chiose veresaun, türgi võimud korraldasid Chiose saarel massilise hukkamise. Türklase julmus kutsus esile protestijaid, nende hulgas filhelleenide liikumise, millega liitusid tuntud kirjanikud ja luuletajad. Moodustati vabatahtlike salku võitluseks türklaste vastu. Ülestõusu nõrgendasid sisemised tülid. Tekkisid kaks erakonda: Lääne-ja Venemaa-
3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim
iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7Nq7M:&tbnh=13 7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&tx=125&ty=110&ei=TMb0TNb qPNGhOtqxqM4I&oei=P8b0TIuNC4LrOf6V7d8G&esq=3&page=1&ndsp=20&ved=1t:429,r:0,s:0 Revolutsiooni algus Vastuolud generaalstaatides. Kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustadis rahvuskogu kogu rahva esindusorganiks Rahvuskoguga ühines osa aadlike. Rahvuskogu kuulutas end Asustavaks Koguks Rahutused pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juulil 1789. aastal vallutati Bastille kindlus Pariisis Prantsusmaa ümberkujundamine 1789. aasta augustis kaotati seisulikud eesõigused. Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789
Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad. Teises osakonnas korraldati suhteid Idamaade, Lõuna-Euroopa ja Skandinaavia maadega. Peale Bastille vallutamist hakkas Rahvuskogu ja hiljem Asutav Kogu sekkuma Louis XVI välispoliitikasse. Esimene, suurem kokkupõrge kuningakoja ja Rahvuskogu vahel tekkis mais 1790, kui oli puhkemas sõda Inglismaa ja Hispaania vahel Põhja-Ameerika idakalda pärast. 1761 aastal sõlmitud Perekondliku lepingu põhjal nõudis Hispaania Louis XVI sõjalist abi. Välisministeerium otsustas saata laevastiku Hispaaniale appi. Dünastilise välispoliitikaga ei nõustunud kodanlikud ringkonnad ja valgustusaja
surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss
tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi
Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2. seisust, keda oli kokku 500000. Arenev kodanlus tahtis saada poliitilist võimu. Majandus oli sital järjel, riik oli räigelt võlgu. Saamatud reformikatsed (J.Turgot, J Necker). Kronoloogia: 5 mai 1789 generaalstaadid tulid kokku. 17 juuni 89, 3. seisus eraldus (rahvuskogu). 9 juuli 89 rahvuskogu asutav kogu. 13 juuli 89 Pariisis rahutused, omakaitse raffuskaart. 14 juuli 1789 rünnati Bastille kindlust, vallutati ja lammutati, revo ametlik algus! August 1789 Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kaotati seisused, võrdsustati maksud ja õigused asuda riigi ametisse. August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati.
*vägivalla teke Pos: *Revulutsioon oli murdunud vana feodaalsüsteemi ,kaotanud aadlikke ja vaimulike eesõigused,kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. 20.Mille poolest erinesid revolutsioonisõjad vallutussõdadest? Vallutussõdade eesmärk oli vallutada, kuid revulutsiooni sõdade põhimõte oli see et revulutsiooni mahasurumine ja monarhia taastamine. 21.Milline oli sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus ja miks? 22.Seleta mõisted: Generaalstaadid,- seisuste esinduskogu Rahvuskogu,- kolmanda seisuse esindajad generaalstaatides Asutav Kogu,-rahvuskogu kellega on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke Bastill- kindlus Pariisis mida peeti monarhia sümboliks ja mille valluatamisega sai alguse revolutsioon * võimude lahusus- *rahvapäästekomitee- gilotiin- on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega direktoorium,- valitsus Rojalistid- kes lootsid teiste Euroopa riik ide abil Prantsusmaa monarhia taastada 24
Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati
riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril
riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril
rahutusi, mille käigus rahvas rüüstas toidupoode. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848.aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Mais 1848 valiti Preisi Asutav Kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Nii muutus Preisi konstitutsiooniliseks monarhiaks. Frankfurdi parlament Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist valiti 1848.aasta mai algul ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu avati pidulikult 18.mail 1848 Maini-äärses Frankfurdis Püha Pauli kirikus ning seda hakati nimetama Frankfurdi parlamendiks. Rahvuskogu koosnes 585 saadikust. Rahvuskogu esimeheks valiti Hessen-Darmstadti märtsiminister Heinrich von Gagern. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse väljatöötamine. Riigi ülesehitamist alustati sellega, et valiti riigihoidja ajutise täitevvõimu pea.
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd - 01. jaan.1338.a. jõustub uus põhiseadus: ¤ riigipea president, valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks ¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt.
Ing 11. Eesti maakonnad 1939. 1 Harju maakond 2 Järva maakond 3 Lääne maakond 4 Petseri maakond 5 Pärnu maakond 6 Saare maakond 7 Tartu maakond 8 Valga maakond 9 Viljandi maakond 10 Viru maakond 11 Võru maakond 12. Vali Eesti sis pol arengus 1920-1939 kolm olulist sündmust. Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934 III) Rahvuskogu võttis vastu III PS - 1938 13. Miks nim perioodi 1934 1939 Vaikivaks ajastuks? Nim selle perioodile kolm iseloomulikku joont. 1) riigikogu saadeti laiali 2) ainu partei - Isamaliit 3) ajakirjandus allutati järelvalvele 14. Miks oli Asutava Kogu poolt 1919.a vastuvõetud maaseadus sinu arvates EV arengule eriti täntis? Põhjenda. 15. Nim 2 Euroopa riiki, millest 20'datel kujunesid välja Eesti peamised kaubanduslikud partnerid. inglismaa, sm 16
1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09
vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12. Juulil vallandas kuningas rahanduse peakontrolöri Neekeri 13. Juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad 14. Juuli 1789 Bastille' kindlusvangla vallutamine GENERAALSTAADID seisuste kogu · Viimati oli kokku kutsutud 1614 · Eesmärk oli lahendada majanduslik kriis
14. peatükk Prantsuse revulatsioon 17891799 18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI ,, pärast mind tulgu või veeuputus" REVULATSIOONI PÕHJUSED 1.ÜHISKONDLIK maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad. 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid. 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis. 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele. 1.seisus : 1% vaimulikud 2.seisus : 2% aadlikud 3.seisus : 97% lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadlis...
suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust! Versailles linn Prantsusmaal, kus asub Versailles' loss, mis oli 16821789 Prantsusmaa kuningaloss. Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada Robespierre Prantsuse revolutsiooni üks tuntumaid juhte Bastille 1418 sajandil kindlustusehitis Pariisis Prantsuse park pargikujunduse stiil, mis vastandub inglise vabale pargikujundus stiilile Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Asutav Kogu Rahvuskogu kuulutas end selleks; pidid koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale
Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks. Montenegro osales alates augustist 1914.aastal Serbia poolel Esimeses maailmasõjas. Jaanuaris 1916.aastal okupeerisid ta Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikolat vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918.aastal kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926.aastani. Taasiseseisvumine
a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja Parteid: Prantsusmaa suuremad parteid on alljärgnevad Kommunistlik Partei (Parti Communiste) Rohelised (Les Verts) Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) Radikaalsotsialistid (Parti Radical Socialiste) Liberaalsed Demokraadid (Démocratie Libérale) Ühendus Demokraatia Kaitseks (Union pour la Démocratie Fran?aise) Ühendus Vabariigi Kaitseks (Rassemblement pour la République)
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um
toas. Nöör ümber randme seotud, saab kuningas teda iga hetk äratada. · Kuninglik perekond põgeneb risti läbi Pariisi. · Kuningas lubab Fersenil perekonda saata vaid Bondyni. · Chalons'i linnas hakatajse rääkima, et kuningas ja kuninganna sõitsid sellest linnast läbi. · Postijaamaülem Drouet peatab kuninga ja kuninganna. Öö Varennes'is · Rahvas nõuab taaskord kuninga tagasipöörsnumist Pariisi. · Rahvuskogu teeb oma dekreediga kuningale teatavaks, et ta pole enam vaba, vaid peab alluma Rahvuskogu tahtele. · Kuninganna viskab julgelt dekreedi maha sõnades: ``Ma ei taha, et see paber määriks mu lapsi.'' · Marie-Antoinette peab esmakordselt oma elus abi paluma. · Karavan kuningliku perekonnaga liigub tagasi Pariisi ning Bouille tõmbab oma väed tagasi. Tagasisõit · Charlon'is, kus on puhkepeatus, seisab kivist võidukaar, mis kunagi
riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate
alla 2.Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel kukutades Saksa riikide valitsejad ja luua vabariik Revolutsioon · Probleemiks oli võitlus Saksamaa liberaliseerimise ja demokratiseerimise eest · Revolutsiooni tagapõhjaks oli ka Euroopat tabanud majanduskriis ja ikaldus · 1848. aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis andis tõuke revolutsiooni puhkemisele Saksamaal Frankfurdi parlament · 1848 . Aasta mai algul valiti ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu · Pidi lahendama revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist · Valimised olid demokraatlikud ja Rahvuskogu pidas end rahva esindajaks · Rahvskogu avati pidulikult 18. mail 1848 Frankfurdis Püha Pauli kirikus · Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine Keisririigi konstitutsioon · 1849. aasta lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega · Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi
1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi
diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel. Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanikele uusi õigusi. Üks suurimaid muutusi mis sellega kaasnes, oli kindlasti see, et valima lubati kõik mehed alates 21. eluaastast ja muidugi oli suur muutus ka see, et ka naistele anti valimis õigus, seega ei olnud paljude riikide inimesed sellega nõus, et kehtestataks diktatuurid.
Prantsuse revolutsiooni olemus Enne Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal Louis XVI. Ta üritas õiglaselt valitseda, kaotas piinamise ja vähendas õukonna kulutusi, aga tema abikaasale Marie Antoinette`le, kes oli pärit Austriast, meeldis teha suuri kulutusi. Selleks, et kuninganna saaks seda endale lubada, tõsteti pidevalt makse. Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei...
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks
1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789
Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid sooritada riigipööret. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal.
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.
Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse
Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda. Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid alandatakse moraalselt ja nüüdsest oli kindel, et mingit kuningavõimu enam polnud. Pere sunniti Temple'isse vangi, kus neid valvati hoolikalt. Louis XVI ja Marie Antoinette said väga lähedasteks. Lõpuks toimus kohtuotsus ja kuningas tapeti. Plaanitakse mitu korda põgenemist, kuid need katsed nurjuvad. Marie mõistetakse hukka ja viiakse vangikongi. Toimub kohtuprotsess. 16. oktoobril giljotineeritakse Marie Antoinette. Miks revolutsioon algas? 1
President on riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Prantsusmaal Soo Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Zirondiinid Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib. Rojalist kuningavõimu pooldaja. Giljotiin masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks. Asutav kogu III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke. Direktoorium Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus. Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet. Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17
Seega tuli kokku 300 vaimulike ja aadlike saadikut ning 600 saadikut kolmandast seisusest. Generaalstaatides ilmnesid saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Kui oli uba kuu aega möödunud viljatutes vaidlustes, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles’st ja nendest sai Rahvuskogu. See oli kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa vaimulike ja aadlike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks. 4) Millise sündmusega ja millal lõppes Prantsuse revolutsioon? [lk 116] 9.–10. november – toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. 5) Nimeta vähemalt kaks Prantsuse revolutsiooni tähtsamat tulemust. [lk 112—113] Kaotati absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Talupoegadest said maaomanikud ja tekkis rahvustunne. Valgustusideedega hakati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
