Sisuliselt tähendab see töökava koostamist, mis sisaldab järgmisi seisukohti: 1) tööteema pealkirja sõnastus; 2) aktuaalsuse sõnastus; 3) uudsuse sõnastus; 4) töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus; 5) ülesannete loetelu; 6) probleemi sõnastus. Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad. Töökava on sisukorra koostamise aluseks. Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida. 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod.
00 Tabel 2. Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Polaarplanimeetriga: Algnäit.=4647 ja lõppnäit.=5110 ja nende vahe on 463, Jaotuse arvutamine alg.=5073, lõpp.=5234 ja jaotis tuleb 161 ja p=2,48447. Pindala arvutus leiad kahe mõõtmise keskimise ja S=463*2.48447=1149.07 Digitaalneplanimeeter: 1) Algnäite ja lõppnäite vahe on 461 ja 460. Jaotis 162. p=400/162=2.46914. Pindala on S=460.5*2.46914=1137,04 Pindalade määramine, laboratoorne töö nr. 8 Koostas 09 12 2010 Juhenda s
justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. (2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest. 3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu Süüteod omandi vastu 1. jaotis Asja ebaseaduslik omastamine § 199. Vargus (1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas; 2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine; 3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese;
ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel. Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees. Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. C 83/392 ET Euroopa Liidu Teataja 30.3.2010 I JAOTIS VÄÄRIKUS Artikkel 1 Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. Artikkel 3
Traadi pikenemine tõmbel d1= 0,60 mm d2= 0,61 mm d3= 0,60 mm ´ d=0,60 mm l=120,5 ± 0,05 cm T= 0,01 mm Katse nr Lisakoormised Koormisele Koormisest Pikenemine lähemal olev kaugemal olev ∆l=∆lalum- ∆lülem indikaatorkell indikaatorkell jaotis Mass Raskus Näit ∆lalum Näit ∆lülem kg N jaotisi jaotisi jaotisi jaotisi 1. 0 0 0 0 0 0 0 2. 1 9,81 26,9 0,27 6,2 0,06 0,21 3. 2 19,62 53,5 0,54 12,7 0,13 0,41 4. 3 29,43 79,1 0,79 18,3 0,18 0,61 5
Avastati, et eelnev ühisturg ei toiminud. (olid tekkinud erinevad takistused) · Ühisturgu hakati nimetama siseturuks. Lepingu olulisemad sätted: · Siseturu sisseviimine 1992 aastaks · Komisjoni Valge Raamat `Completing the Internal Market'; aprill 1985 sisaldas 300 abinõu siseturu efektiivsemaks muutmisel Siseturu 4 alustala · 4 vabadust (kaupade vaba liikumine - I jaotis, art. 23 ja 24; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine - III jaotis, art. 39-60) · Seaduste ühtlustamine (VI jaotis, art. 94-97)- siseturu reguleerimine · Konkurentsieeskirjad (VI jaotis, art. 81-89) · Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine Lepingu olulisemad sätted: · Uued koostöövaldkonnad:
See on väga tõenäoliselt Heroldi enda töö: originaalsetel germaani seadustel pole nummerdatud artikleid. Kuigi seesugune numeratsioon pole algupärane, teeb see seaduse käsitsemise palju lihtsamaks ning seega kõik teadlased kasutavad Heroldi jaotust. Mitmel juhul on Herold on lohakas artiklite järjestusega: üks osa seadusest on isegi sattunud tema lõpptöös täiesti valesse seadusesse Lex Thuringorum'i. Mõned artiklite numbrid on välja jäetud ning ``Additio Sapientumis`` esineb Jaotis III kaks korda. Eckhardt & Eckhardt (1982) on välja toonud enda arvatud õige artiklite järjekorra ning lisanud Lex Thuringorum'i sattunud osa ``Additio Sapientum-isse``, haavamise kohta käivate trahvide järel, sest sinna sobib see kõige paremini. 8 2. Allika sisu Lex Frisionum on kriminaalseaduse raamat. Siin on välja toodud milliseid karistusi tuleb
väärtused. Automaatselt genereeritav täisarv, samm=1 kliendi_id T Täisarv Jah loomise_aeg D d_loomise Vt. jaotis 3.2.2 Jah aeg Klassifikaatorite väärtused tarnimise_aeg D d_tarnimis Vt. jaotis 3.2.2 e aeg Klassifikaatorite väärtused arhiveerimise_aeg D d_arhiveer Vt. jaotis 3.2.2
käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest • Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Raske tervisekahjustus ja tuvastamine • Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra määruse alusel, on tervisekahjustus §1 punkt 2 kohaselt organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende
Vabasta horisontaalringi kinnituse kruvi. Panna silindrilise vesiloodi telg paralleelseks kaht aluse tõstekruvi ühendava joonega ja nendest kahest kruvist võrdselt ja vastassuundades pöörata viia vesiloodi mull keskele. Seejärel pöörame alidaadi 90° ja aluse kolmandat tõstekruvi pöörates viia mull jälle keskele. Nüüd pööratakse alidaadi 180° mulli lubatud kõrvalekalle on kuni 1 vesiloodi jaotis. 2. Ümarvesiloodi kontrollimine. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne tahhümeetri põhiteljega. Aluse tõstekruvidest viia ümarvesiloodi mull keskele. Peale seda keerata tahhümeetrit lähteasendi suhtes 180 kraadi. Lubatud mull kõrvalekalle on 0,5 jaotist. 3. Optilise loodi kontrollimine. Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema tahhümeetri põhiteljega. Kinnitada tahhümeeter statiivile ja horisonteerida silindrilise vesiloodi järgi
ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted . student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks. (parted) print free Loome uue jaotise käsuga mkpart (make partition). Jaotise algus ja lõpp on megabaitides.
2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid linke (Links) ja päiseid/jaluseid (Header & Footer). 5 3. Page Layout Selle menüü käsud on seotud lehe kujundamise erinevate võimalustega. Olulisim nendest on kindlasti jaotis Page Setup, milles on valikud lehe suuruse, lehe suuna, veeriste jms määramiseks. Täpsemalt vt ,,Lehekülje seaded 6 4. TEKSTI SISESTAMINE Teksti sisestamisel arvutisse peaks kinni pidama teatud reeglitest, et vältida muidu tekkida võivaid segadusi ja raskusi. Lehe vaate seadmiseks sobivale kujule valige vahekaart View.
Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on nooniuse 0-kriips ületanud. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile. Mõõtmistulemus mõõtarv L (vt Skeem) on seega: L=M+N*T. Mõõtmise hõlbustamiseks võib kirjutada väärtused N*T nooniuse vastavate kriipsude juurde. Sageli kasutatakse nn. Venitatud skaalaga nooniust, mille jaotis on põhiskaala jaotisest pikem, aga lühem kui 2 (või 3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on vahemaa, mille võrra noonius nihkub esimese kriipsude kokkulangemiseni. Nihik: Pikkuste mõõtmiseks kasutatav nihik koosneb mõõteharudega joonlauast ja
Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse ,,+"-ga, külmakraade ,,-"-ga.
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus • Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) • Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) • majanduspoliitika (art. 98-104) • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) • institutsioonilised sätted (art. 112-115) • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) • Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) 3 • Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124) · Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145) · Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) · EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
Joonis 1 - Pingete erinevuse ja mõõtemääramatuse piiride graafik. 4. Hinnang pingeallika täpsusele. Mõõtetulemustest näeme et erinevus pingeallikalt valitud pinge ja selle mõõdetud väärtuse vahel tuleb sisse alles ligikaudu 3 või 4 kohta peale koma. See tähendab et mõõdetud väärtus erineb valitud pingest alates tuhandikest voltidest ehk millivoltidest. See on üsna hea tulemus, sest pingeallika pingereguleerimisnupu skaala jaotis on 1/10 volti. 5. Uurida signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: Tabel 2 Alalispinge mõõtmised fg (kHz) Ug (V) U (+/-V) 1 7,774 0,0076644 2 7,7738 0,0076643 3 7,7694 0,0076616 4 7,7638 0,0076583 5 7,76 0,0076560 6 7,7558 0,0076535 7 7,7552 0,0076531
omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendaja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Lisaks ütleb asjaõigusseaduse § 95, et asja tuleb omandada heauskselt. Hõivamise kohta kehtb asjaõiguseaduse 2. jaotis, mis sätestab, et vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehtu siis, kui see pole veel kellegi omandis. Näiteks on peremehetu metsloom, kes liigub vabas looduses. Asja ei saa omandada, kui see on seadusega keelatud või rikutakse kellegi õigusi see asi hõivata. Leiu omandamist sätestab käesoleva seaduse § 100. Kui ühe aasta jooksul alates leiust ei selgu asja algne omanik, omandab asja leidja selle
kohaldatakse kõigi avamerel olevate laevade ja kõigi avamerega seotud veekogude suhtes, millega merelaevad saavad sõita. Reegel 2 hõlmab kapteni, omaniku ja meeskonna vastutust reeglite kinni pidama. Reegel 3 sisaldab mõisteid. B osa – Juhtimis- ja sõidureeglid B osa on jagatud kolmeks osaks: • I jagu - laevade käitumine mis tahes nähtavuse tingimustes (reeglid 4– 10). Reegli 4 kohaselt kehtib jaotis mis tahes nähtavuse tingimustes; • II jagu - Laevade käitumine üksteise silmis (reeglid 11–18). Reegli 11 kohaselt kehtib jaotis teineteise vaateväljas olevate laevade suhtes; • III jagu - piiratud nähtavusega laevade käitumine (reegel 19). C osa – Tuled ja Märgid • Reeglis 20 on öeldud, et valguste suhtes kehtivad reeglid kehtivad päikeseloojangust päikesetõusuni. • Reeglis 21 antakse määratlused.
Uno Traat Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele. Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, sest olmetingimused ja ka suhtumine neisse on halb. Seal ei tahetagi hinnata inimlikust, või hoopis ei tunta. Näiteks internaatkool nr.2 on asutatud aastast 1961. Nõukogude ajal oli neil suvelaager.
10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14. eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotis (Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum) 15. aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine. Eoon jagatakse aegkondadeks. 16. ajastu- geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Aegkond jagatakse ajastuteks. II Evolutsiooni vormid: 1. füüsikaline evolutsioon 2. keemiline evolutsioon 3. bioloogiline evolutsioon 4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2
3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise ja freesimistööde vahel? Treimisel pöörleb
4. Malisia- 269 069 inimest Suuremad riigid, kust toimud sisseränne Hiinasse: 1. Lõuna-Korea- 96 753 inimest 2. Filipiinid- 52 846 inimest 3. Brasiilia- 49 320 inimest 4. Tai- 45 118 inimest Aastal 1990 oli rohkem lapsi, nüüdseks on need lapsed suureks saanud ja hetkel on seega kõige rohkem keskealisi inimesi. Kuna keskmine eluiga on suhteliselt väike, siis on ka vanemate inimeste osakaal suhteliselt väike, kui seda oli aastal 1990. Käesoleva aasta rahvastiku jaotis: 0-14 aastased- 232 059 775 15-64 aastased- 991 175 096 65+ aastased- 126 350 967 Kristen Kotkas 11.RE Hiina on pigem vananev rahvas, sest varasemaga võrreldes on sündide arv vähenenud ja kuigi keskmine eluiga on väike, siis keskealisi on suhteliselt palju. Ülalpeetavate määr Hiinas on 36,16. Vanadussõltuvuse määr Hiinas on 12,75. Hiinas on probleeme tuberkuloosiga mida seal on 0,1% elanikkonnast.
3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab trumlil 0,5mm, üks jaotis on 0,01 mm) 5. Tolerantsid ja istud, hälbed. Hälve- kõrvalekalle nimiläbimõõdust. Tolerants- ülemise ja alumise hälbe vahe (+-) ist- detailide omavahelise ühendamise viis. 6. Täpsusklassid ISO 286 järgi. Klasse 20, IT01-IT18 (IT01 IT0 IT1 IT2 IT3...) masinaehituses IT05-12 5.Variant 1. Lõikenurga vähendamise + ja - + lõikab hästi - kulub kiiremini 2. Põhimõtteline erinevus treimise
· õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba (art.19 end. 8b) süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames. · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) 16. EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) poliitikavaldkonnad · majanduspoliitika (art. 98-104) 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes · institutsioonilised sätted (art. 112-115) 17. Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood
nende pealkirjade kohal? Saate ahendada ja laiendada kõike, mis pealkirja alla kuulub, see on nagu liigendus. Aga see pealkiri ei tööta. Nüüd parandagem see viga. Proovige järele. Rakendage laad Pealkiri 1. 1 Viige oma kursor ülalkuvatavale pealkirjale (,,Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd"), kuid ärge valige midagi. 2. Otsige menüüst Avaleht üles jaotis Laadid ja valige Pealkiri 1 (kiirklahv CTRL + ALT + 1). Tehtud! Nüüd see mitte ainult ei näe välja nagu pealkiri, vaid ka toimib pealkirjana. Totaalne muutumine dokumendi eri Laadikomplektid ja kujundused võimaldavad täielikult muuta dokumendi ilmet vaid ühe hetkega. Need funktsioonid töötavad kõige paremini siis, kui dokument on vormindatud laadide abil, seetõttu on hea, et rakendasime pealkirjalaadi ka eelmisele pealkirjale. Proovige järele
Selgitustaotlus Märgukiri Teabenõue Taotlus Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev
ajapikendust ajateenistusest, on seda siiski vähe ja igal inimsel tuleb siiski natukene ise internetis otsida. Infot erinevate võimaluste kohta on võimalik leida nii Eesti kaitseväe koduleheküljelt, kui ka Eesti riigi ametlikult leheküljelt. Konkreetseid õigusakte nende võimaluste kohta on võimalik leida Riigi Teatajast, kui avada Kaitseväeteenistuse seadus. Väljavõte Kaitseväeteenistuse seadusest 2. jaotis AJAPIKENDUS JA AJATEENISTUSSE KUTSUMISEST VABASTAMINE § 52. Ajapikendus Ajapikendus on kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel. § 53. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu (1) Ajateenistusse kutsumisel võib Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-aastaseks saamiseni.
Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3] a – proovikeha pikkus [mm] b – proovikeha laius [mm] h – proovikeha kõrgus [mm]
Va b 497 2) c 900 VBA x1 Err:502 4 3) tö x2 Err:502 #VALUE! D Err:502 Algus Lõpp Jaotis Samm -5 5 20 0,5 X Y -5 8,25 -4,5 #VALUE! -4 #VALUE! -3,5 #VALUE! -3 #VALUE! y=ax2+bx+c -2,5 #VALUE! -2 #VALUE! -5 -4 -3 -1,5 #VALUE! -1 #VALUE! -0,5 #VALUE! 0 #VALUE! 0,5 #VALUE! 1 #VALUE!
maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik. (4) Maastiku välisilme abil saadav emotsionaalne kujutlus ümbritsevast keskkonnast. Seda käsitlust kasutatakse kunstis ja arhitektuuris. (5) Biotiipide maastikumuster. (6) Inimese eluruum. Konkreetne piirkond looduslike ja antropogeensete tegurite koosmõjul. Maa pindmisel kihil looduse ja inimühiskonna vastastikusel toimel tekkinud ruumilisi süsteeme uurib geograafia. Algselt kuulub inimene biosfääri
eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause lõputu kordus katkestusega eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmerealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, If tingimus Then kui tingimus laused_1 siis laused_1 [ Else [ muidu laused_2 ] laused_2 ]
järelkontrolliga kordus For-laused For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause lõputu kordus katkestusega eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmereealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, ... If D < 0 Then If tingimus Then kui tingimus siis väär x1 = "" : x2 = ""
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega seotud kulud. Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahale on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete rahuldamise järgud. Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui: Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma
(3) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument. (4) Nõuetekohane saatedokument tuleb järelevalvet teostavale ametnikule esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu. 6. jagu Alkohoolse joogi jaemüük 1. jaotis Alkohoolse joogi jaemüük registreeringu alusel § 30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel: 1) äriregistrisse kantud ettevõtja; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud
järelkontrolliga kordus For-laused For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause lõputu kordus katkestusega eelkontrolliga kordus järelkontrolliga kordus For-laused For ... Next - lause For Each ... Next - lause Valikud_1 Valikud_2 algoritmid jaotis valikud If-laused Mitmerealine If-lause. Põhivariandid: valik kahest ja valik ühest ,,, ,,, ... If D < 0 Then If tingimus Then kui tingimus väär x1 = "" : x2 = ""
10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: m = 1000,
tehnoloogilist ja tööstuslikku alust koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga. Farmaatsiasektor on raskes olukorras, sest investeeringud farmaatsiaalasesse teadus- ja arendustegevusse on suundunud Ameerika Ühendriikidesse ja järjest enam ka Kaug-Idasse. Euroopal on raskusi väljakutsele vastamisega, sest puudub tõhus ja ühtne farmaatsiatoodete turg. Tööstuspoliitikat reguleeriv seadusandlus Tööstuspoliitika valdkonda reguleerib EÜ asutamislepingu IX jaotis, mis on suunatud liikmesriikide ettevõtete globaalse konkurentsivõime suurendamisele ning sätestab, millise suunitlusega tegevusi liikmesriigid ja komisjon selleks rakendavad. Euroopa liidu poolt kasutusele võetud meetmed tööstuspoliitika soodustamiseks: 1. arendada ettevõtete kohanemisvõimet strukturaalsete muutustega kohanemiseks 2. luua soodne keskkond ettevõtete arenguks, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 3. edendada ettevõtete koostööd
rohkem detaile on kujutatud plaanil. Arvmõõtkava suhte mõlemad pooled on üheühikulised. Arvmõõtkava järgi saab arvutada joonte pikkusi nii plaanil kui maastikul, teades eelnevalt nende väärtust kas plaanil või maastikul. 2. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Mida täpsem on kaart, seda põhjalikumalt tuleb konstrueerida ka joonmõõtkava. Seejuures jäetakse üks ühikuline lõik nullist vasakule ja jaotatakse omakorda nt kümme korda detailsemalt. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Sirkliga
Txtpindala.text = 3 * Sin(2 * x), Dialoogibokside käsutamine Dialoogibokse võib käsutada teadete väljastamiseks ning üksikväärtuste lugemiseks ja väljastamiseks. Siin vaadeldakse nende käsutamise lihtsamaid võimalusi. VBA siseprotseduur MsgBox võimaldab väljastada teateid ja üksikuid väärtusi. Tema lihtsaim variant on järgmine: MsgBox stringavaldis Lause täitmisel peatatakse programmi täitmine ja kuvatakse teateboks stringavaldise väärtusega ja nupuga OK (vt jaotis 1). Kui kosutaja klõpsab nuppu OK või vajutab klahvile Enter, eemaldatakse boks ja programmi töö jätkub. Üksikute väärtuste lugemiseks võib käsutada VBA sisefunktsiooni InputBox, mille põhivariant on järgmine: muutuja = lnputBox(teaote [,päis, pakkumine]) Funktsioonil on üks kohustuslik argument - teade, mis võib üldjuhul olla stringavaldis. Lause täitmisel peatatakse programmi töö ning ilmub sisendboks, milles on kuvatud argumendi teade väärtus
2.1), mille väljundvoolu saab muuta. Väljundvoolul saab nuppudega reguleerida nii voolu pinget kui voolutugevust. Toiteploki muudetav pingevahemik on (0…30) V ning voolutugevuse vahemik (0…3) A. Nii pinge kui voolu tugevus on vaadeldav LCD ekraanidel toiteploki esipaneelil. 30 5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad Sisendpinge: 220 V/(50 ± 2) Hz Maksimaalne väljundpinge: 30 V (alalisvool) Maksimaalne väljundvool: 3 A Väikseim pinge jaotis: 0,1 V Väikseim voolutugevuse jaotis: 0,01 A Töötemperatuur: 0…40 ºC Sele 5.3. Toiteplokk. 5.3. Rakised Optiliste sensorite kinnitamiseks veearvesti kuluratta kohale tuleb kasutada rakiseid. Kuigi katse käigus kasutatavad rakised olid improviseeritud saadaolevatest kruustangidest, varrastest ning mutritest-poltidest, tuleb hiljem hankida või valmistada andurite tööasendisse seadmise lihtsustamiseks töötavad rakised. 31 Sele 5
Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Rööpjoonte märkimine Rööpjoonte märkimiseks tuleb mõõtejoonlaud asetada tooriku märgitavale pinnale nii, et mõõdetud pikkuse jaotis langeks kokku tooriku otsaserva või joonega, mis on võetud märke lähteks (joon. 3). Seejärel tõmmatakse märkenõelaga joonlaua nulljaotise kohale kriips. Need märgid kantakse toorikule kahelt poolt ja ühendatakse siis sirgjoonega. Kui rööpjooni on võimalik tõmmata nurgikuga (joon. 4), siis tehakse ainult üks kriips, mis tunduvalt kiirendab märkimist. Joon. 3 Joon. 4 Ristjoonte märkimine
killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Killustiku puhul anuma suuruse valik sõltub tera ülemisest mõõtmest. Antud töös killustiku
Joone tähistamine üle takistuste toimub lihtsamatel juhtudel lindi ja ekliga, raskematel juhtudel teodoliidi ja kaugusmõõturiga (või mõõdulindiga). Eklimeeter koosneb visiirtorust 2 horisontaalse dioptriga (silmadiopter toru eesmises seinas ja esemediopter toru tagumises seinas). Toru on kinnitatud ümmarguse karbi külge. Karbis asub horisontaalteljel pööratav rõngas kraadijaotustega 0 20 kummaski suunas. Rõnga alumise osa külge on kinnitatud raskus, mille mõjul rõnga 0- jaotis, olenemata visiirtoru kaldest, on alati horisontaalasendis. Silmadioptri külge on kinnitatud luup. Eklimeeter(liht, optiline) on geodeesiainstrument kaldenurkade mõõtmiseks ~0,2o täpsusega või kalde mõõtmiseks 1% täpsusega. Kasutatakse kalde määramiseks topograafias. Prisma reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
