Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Oska olla enda psühholoog" Anti Kidron Elen Kahro 10D Tallinn, 2008 Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma ,,Mondo" juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst", ,,Suhtlemine" , ,,Ärijuhtimise psühholoogia", ,,Stressi teejuht" Sissejuhatuses: · Õppim...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
Ühiskonnas või koosluses valitsevad seadused ei taga alati näiteks võrdsust või üksikisiku austamist muutuvatest suhetes. 18 Kasutatud kirjandus Kidron, A. Isiksus. Isiksuse käsitlusi läänes ja idas. 2005. Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus 80-89 lk. Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria 90-107 lk. Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus 108-120 lk. Kurt Lewini väljateooria 133-141 lk. H.J.Eysenk`i isiksuse tüpoloogia 147-152 lk. Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria 156-165 lk. C. Gilligan õisi materjal
märkmete tegemine aitab uut teemat paremini mõista. Seega on mõistlik vähegi sisukamat loengut, tundi, koosolekut mingil määral konspekteerida ja seejuures ka kuulata, sest poole kõrvaga kuulmisest ning üles täheldamisest pole suurt midagi kasu. Seda nimetakase valikuliseks kuulamiseks.Et uue informatisooni talletamisele mõeldud loenguaega mõistlikult ära kasutada, tuleks võimalikud tähelepanu, motivatsiooni või laiskusega seotud probleemid ära tunda ning lahendada. (Kidron 2008, 83) Loengu konspekteerimisel kehtib kindel reegel: mida rohkem kirjutad, seda vähem mõtled(Lindberg). Mis käest läbi käinud, see jääb ka paremini meelde. Konspekteerimise hõlbustamiseks kasutatakse mitmesuguseid kasulikke nippe: - Allakriipsutamine - Kahtlase või arusaamatu koha ülestähendamine küsi- või hüüumärkide abil äratab tähelepanu - Teksti oleks mõistlik liigendada, mitte äärest ääreni täis kirjutada
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas
millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus.
väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/pkt31.html 7. ,,Isiksus" A. Kidron Tallinn 2005 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism
on ülesanded ja vastutus nende täitmise eest, kui kodus on puhtud ja kord, mõjutab see positiivsete karakterjoonte kujunemist, kasvatab tööarmastust, ausust, heatahtlikkust, otsekohesust ja ka teisi kõlbelisi iseloomujuuni (Kivistik 1999). Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju veel ka paljud teised tegurid: temperamenditüüp, tervislik seisund põetud haigused, hooliv või kalk kohtlemine lapseeas (Kidron 2001), stabiilne elukeskkond (Goebrl & Glockler 1998), sünnipärased võimed, kasvamine külluses või vaesuses, õdede vendade olemasolu, vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju, kultuurikeskkonna normid ja väärtused, kasvatussüsteem koolis, suhted koolikaaslastega, staatus kooliklassis, huvide ja harrastuste väljakujunemine, massimeedia mõjutused (Kidron 2001) (siinkohal on eriti oluline just see, et millist meediat tarbitakse ning mis
vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib kasutada mõistet "suhtlus". Vahetu suhtlus on mõistagi seotud sotsiaalse tajuga: ühest küljest mõjutab teiste isikute samastamine näiteks mingi valdkonna asjatundja või tühikargajana tema sõnumi vastuvõttu, teiselt poolt kujuneb meie suhtumine teisse isikusse selle alusel, kui sisukat teavet ta meile edastab ja kui köitvalt ta seda teeb (Kidron 2004: 15). Suhtlemisoskus on erinevate oskuste ja vilmuste toimel kujunevaid isiksuse võime realiseerida ja reguleerida oma suhteid ümbritsevas keskkonnas. Suhtlemisoskus koosneb neljast komponendist: suhtlemistehnika valdamine, rollide paindlik valdamine, oma isiksuse hea tundmine ning erinevate olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind
(Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus: Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id)
töötada uusi viise nende muutustega ühinemiseks, siis jõuame ummikusse." · ,,Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga." · ,,Ma oletan, et pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi maalimisel, sümfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, teadusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel või isiksuse arendamisel nagu psühhoteraapia korral." (Anti Kidron, ,,Leidlik meel", Tallinn 2000) Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf · Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality · Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers. · Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory · Rogers, Carl (1951). Client-centered therapy: Its current practice, implications and theory
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. (Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 41) 3 TÖÖSTRESS 7 Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Hirmutav on see, et inimesed kannatavad tööstressi all kogu Euroopas üha sagedamini, nentis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindaja Matt Muijen. Kui Euroopas on tööstressis veidi vähem kui kolmandik töötajatest, siis Eesti tööealistest on stressis koguni 38 protsenti.
analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu või selgelt eristatva lõigu elust, siis kvalitatiivset uurimust huvitab märksa enam elu ise, mis numbrite ja terminite keeles üleantuna minetab midagi olulist oma konkreetsusest ja rikkusest. (Kidron 2008: 35) 2 KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit. Kvalitatiivsete uuringute täpne defineerimine on keerukas ning kirjanduses võib kohata mitmesuguseid määratlusi. Mina valisin Denzin´i ja Lincoln´i definitsiooni, milles rõhutavad järgmisi momente: · Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika.
ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu. KOKKUVÕTE Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kidron. A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn ,, Valgus " 2. Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn 3. Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia. Kolmas trükk. 4. Isiksuseomaduste liigitamine : [WWW] URL http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2273 5. [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Iseloom
4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE Eesmärk määrab arengu. Selleks tuleks ennast ise häälestada. Eesmärkide seadmise mootoriks on motivatsioon ja tahe. Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus
Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
2. SUHTLEMINE JA SUHTED Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlust saab mõõta selle alusel kui ladusalt, millises mahus ja millise kasuteguriga vastatikuse mõistmise tähenduses inimesed on suutelised andma ja saama infot. Suhtlemisest tekib inimestel suhtumine üksteisesse ja see oleneb sellest kui sisukat teavet edastatakse ja kui köitvalt seda tehakse(Kidron 2004, 15). Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ning orienteeruda vastatikusest ja valikutest. Teiseks on nõue piirata agressiivsust mis võib osapoolsete vahelise kõne lõpetada(Kidron 2004, 12). On nö kirjutamata reeglid mis sillutavad teed inimeste sallivale üksteisemõistmisele. Heaks näiteks selle puhul on Jaapani kultuur, kus elu keskseks väärtuseks peetakse harmoonia (wa) säilimist
1. MOTIVATSOONIST ÜLDISELT 1.1. Motiivid ja vajadused Motiiv on I.Iljini (2000) definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkes mängivad kaasa inimese vajadused ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Tugeva ja kindla motiiviga käitumine on sihipärasem, energilisem, otsusekindlam ja korrastatum kui ebaselge, hajusa ja nõrga motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele
mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab. Lisaks hobile, on meeldiv viis stressist vabaneda kui minna loodusesse. Vahel püüan stressi maandada ka teleri ees, kuid see võib hoopis stressi juurde tekitada, sest teler on nagu narkootikum. Kasutatud materjal: 1. Elenurm, H. Kasmel, A. Kidron, A. Rüütel, E. Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. http://209.85.135.104/search? q=cache:FgSKufZpSrsJ:www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf+stress&hl= et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a
Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. (Kidron 2001:92) Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. MÄLU OSA ÕPPIMISEL Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on
Sellisel juhul on partneril valikuvõimalus, kas ta suunab selle inimese alistuva rolli ja võtab kogu vastutuse ja kontrolli enda kätte või aitab kõhklevat inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Tallinn: Varrak. Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus.
oli tugev, vapper, sarnane tiigrile; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane, väheliikuv. (Luzin) Selle idee sarnaseks on Hippokratese pakutu, kes arvas, et inimese olemus on määratud nelja mahlaga, mis määrab ära inimese eelistused keskkondade suhtes. Viissada aastat hiljem arendas G.Gallen välja nelja temperanmenditüübi teooria , milles jaotati inimesed neja rühma vahel: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik. (Kidron, Kolga, 2000). Hulk sajandeid püsis see teooria ja on tuntud tänapäevalgi. 1921. aastal andis sveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog Carl Gustav Jung väja raamatu ,,Psychologische Typen". See oli üks esimesi teooriad, kus isiksusetüüpe kategoriseeriti. Selle teosega näitas Jung, et igal inimesel on olemas erilised ja hästi äratuntavad iseloomujooned. Alguses oli vastuvõtt jahe, möödus paarkümmend aastat enne
· Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti (Diener, 1997) 1. Positiivsete emotsioonide sage ning intensiivne kogemine 2. Negatiivsete emotsioonide madal tase 3. Üldine rahulolu eluga: abieluga, tööga jt. Suurem tõenäosus õnne tunda on · ekstravertidel · abielus olevatel inimestel · jõukate riikide kodanikel · oma tööd innuga tegijatel (Kidron, 2007) Eestlaste õnneindeks (Mental well-being, 2006) · Eestlaste õnneindeks madal · 95 uuritud riigi hulgas 71 74. kohal. · Eesti lapsed Euroopas pea kõige õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne.
teinud. Tihti on nii, et inimesed segavad teiste jutule vahele või hakkavad oma probleeme lahkama ja nii ongi teise inimese jutt katkestatud, aga kuulamist on võimalik arendada ja seda peaksid tegema paljud inimesed. Õppides tõeliselt kuulama, end avama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse parandamiseks. Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anti Kidron. 2004. Suhtlemine. Mondo. s.l. 2. Mark Goulston. 2011. Lihtsalt kuula. Äripäev. s.l. 3. WWW[URL] www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamistkked.html
ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse
Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide: „Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101). Kahe autori puhul näidata mõlema autori nimed, näiteks (Kask, Tamm, 2000, lk 46). Kui kirjanduse loetelus on ühelt autorilt mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne. Näide: Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (Kidron, 1999a), rõhutab naeru tervistavat osa (Kidron, 1999c). Internetiallikate puhul viidatakse autori nimele, nime puudumisel dokumendi pealkirjale või kodulehe omanikule. Allika internetiaadress lisatakse allika andmetele kasutatud kirjanduse loetelus. 13 3 TÖÖ KEEL JA STIIL Õpilastööde keeleks on reeglina eesti keel
Suhtlemine ja ka kuulamine on omaette kunstid. Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid. 10 Kasutatud allikad Sotsiaalpsühholoogia alused (2002) Hayes, N Suhtlemispsühholoogia Kidron, A Kehakeel Pease, A 11
minus ka õppijana negatiivseid omadusi laiskus, motivatsioonipuudus, oskamatus, kuid mida aeg edasi, seda vähem leidub minus neid antagonistlike tegureid. Õppijana olen alati innustunud Clay P. Bedfordi sõnadest : ,,Sa võid anda õpilasele õppetunni päevaks, kuid kui sa õpetad ta õppima uudishimust, siis ta jätkab õppimist terve ülejäänud elu." Allikaloend Fleming, N. & Baume, D. (2006) Learning Styles Again : VARKing up the right tree!. Educational Developments, 7.4: 4-7. Kidron, A. (2008). Kogemus kompetentsuseks!. Haridus, 7-8: 13-15. Kikas, E. (2004). Õppimine ja õpetamine. Haridus, 3: 10-13. Löfstrom, E. (2008). Mõtestatud õppimine ja õpetajakoolitus. Haridus, 7-8: 25-27. Pashler, H., McDaniel, M., Rohrer, D., Bjork, R. (2009) Learning Styles : concepts and evidence. Psychological Science in The Public Interest, 9(3): 105-119 Teiverlaur, M. (2009). Ma suudan olukorda kontrollida. Haridus, 3-4: 25-26. 3
tugevalt, kaob inimeste vaheline usaldus Arendada suhtlemisoskust Infot edastades peab olema kindel Lugeda inimese tundmise alast sõnum, mis peab jõudma kindla kirjandust mõttega sõnumi saajana VIIDATUD ALLIKAD Niinberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Kirjastus Pegasus. Kidron, A. ( 2004). Suhtlemine. Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Mondo.
· ülesannete andmine ja võtmine · uute lahenduste pakkumine · info otsimine · kriitilisus B) Inimestele ja suhetele orienteeritud käitumine (leadership): · osavõtlikkus · julgustamine · vastuolude silumine · tulemustele kannustamine · naljatamine · nõustamise demonstratsioon · kompromissivalmidus (Kidron, 2000, 7) Lühike soovitus juhtidele, kes soovivad tõsiseid konflikte ennetada ja konfliktide tekkimisest isegi kasu saada, on arendada enda liidrivõimeid. Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, mida on vaja teadlikult arendada. Esiteks peab igal liidril olema oma juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei
sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes. Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud alateadvuse ülepaisutamist ja tema õpetuse mütoloogilist sisu, kuid siiski on tema mõju psühholoogiat puudutavatele arusaamadele olnud väga suur. Kasutatud materjalid: a) Anti Kidron. Isiksus. Mondo. 2005. Lk.14-18, 26-29. b) ENE 3. Valgus. 1988. 67 lk. c) http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhoanal%C3%BC %C3%BCs
Kasutatud kirjanduse loetelus toodud nimetused peavad olema kõik tekstis viidatud ja vastupidi: kõik tekstis viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik materjalid kantakse loetelusse tähestikulises järjekorras. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi
(3.) 7 Kokkuvõte Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taastada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmeb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Mälul on palju erinevaid liike ja tüüpe. Mälu on võimalik treenida ja meeldejätmist parandada. Kasutatud kirjandus 1. Kidron, A 2001 Psühholoogia pühisuunad Mando Tallinn 2. Saaremaa ühisgümnaasium [WWW] http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html 3. Hein, K 2001 Bioloogia gümnaasiumile III osa Eesti Loodusfoto Tartu 9
Isiksus Erich Frommi Radikaalhumanistlik psühhoanalüüs Airin N X klass Tartu Raatuse Gümnaasium Erich Fromm (23. märts 1900 18 märts 1980) Erich Fromm sündis oma vanemate ainsa lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni ülikoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, t...
kognitiivse psühholoogia vallas. Paljud need väited tundsin ma elust enesest ära (nagu näiteks Leon Festingeri teooria), kuid poleks osanud arvatagi, et need kuuluvad kognitiivse psühholoogia valdkonda. Kasutatud allikad: Uljas, J., Rumberg, T. (2002). "Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik". Koolibri, Tallinn. Konstabel, K. (2002). "Psühholoogia gümnaasiumile". Toim. J. Allik, M. Rauk. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kidron, A. (2001). "Psühholoogia põhisuunad". Kirjastus: Mondo.
medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Neile, kellele tundub vastuvõetamatuna psühholoogi või tuttava poole pöördumine, võib soovitada järgmisi raamatuid: Aleksander Pulver "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991); Anti Kidron "Oska olla enda psühholoog" ("Valgus", 1997). Algatuseks võiks soovitada enesehinnangu tõstmiseks väikest mõtlemisviisi muutmist. Nagu eelpool osutatud sai, kujundab inimene oma enesehinnangut võrdluste põhjal. Järgnevalt tasub endalt küsida, kes on need inimesed, kellega ma end võrdlen? Kui peaks selguma, et minu võrdlusetalonideks on näiteks kursusekaaslasest geenius, maailmas tunnustatud professor või
territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme! Viited: http://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html http://www.olekaasas.ee/upload/Editor/Pilguheit%20andragoogikasse.pdf http://www.atlex.ee/pdf/enesekehtestamin.pdf Konspekteeritavad raamatud: ,,Avalik esinemine" Malcolm Kushner ,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda" Milo O.Frank ,,Suhtlemispsühholoogia" Anti Kidron Tagasiside Mulle meeldis neid raamatuid uurida kuna psühholoogia ja inimeste vahelised suhted on mulle alati huvitavad ja põnevad tundunud. See on nagu pilguheit varalaekasse. Meis on niipalju kasutamata ressursse. Oleme kõik nagu lihvimata pärlid. Kuidas kuulata inimest see teema on neis raamatuis küll suhteliselt napilt esindatud ent ühte-teist siiski leiab. Otsisin ka netist viiteid ja vanasõna läks täide: Kes otsib, see leiab. Minujaoks oli aga
meetodeid, mille abil seda teha. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. 9.Kasutatud materjal 1."Igapäeva oskused" -Robert Bolton Ph.D 2."Kuidas olla asjalik"-Anti Kidron 3."Tark lapsevanem" Thomas Gordon 4.Inerneti materjal 5.Oma arvamus
keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale. Ei tohiks samal
koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime. (Pehk, A. 1999) 1.2
hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kasutatud kirjandus: Adler, R.B.; Towne, N. (1990) Looking out, looking in: interpersonal communication; Fort Worth: Harcourt Brace Jovanovich Alas, R. (1999) Organisatsiooni- , juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused; Eesti Haldusjuhtimise instituut, Tallinn Bachmann, T.; Huik, J. (1989) Imetabane taju; Valgus, Tallinn Kidron, A. (1986) Suhtlemispsühholoogia; Valgus, Tallinn
Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal just tänu talle omasele heale õpi- ja kohanemis võimele. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nip.ee/page/7 2. http://evelintamm.blogspot.com/2011/08/mis-on-oppimine.html 3. http://katzuke.blogspot.com/2009/03/mis-on-oppimine_05.html 4. http://oppioskused.edicypages.com/milline-oppija-sa-oled 5. http://teadus.err.ee/opitrepp?cat=13&id=2 6. Kidron, A. (2008). Kuidas ärksalt õppida. Tallinn: Ilo. 9
Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
hirmu. Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
annaabi.ee 
