toimingute tegemisel. Muuhulgas käsitletakse küsimusi pankrotimenetluse algata- misel, nõuete loovutamisel, kahju hüvitamisel, üürilepingutega seonduvat jms tsiviil- õigusvaidlustega kohtutes seonduvat. Samas ei sisalda raamat süvaarutlusi õigus- teoreetikast, kuid kindlasti leiab kasulikku informatsiooni teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks. 3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades Tsiviilasjad on tsiviil- ja tööõigussuhetest ehk eraõigussuhetest tulenevad kohtuasjad, kohtuvaidlused, osundab autor. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks- määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1)
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus.
· korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut. Kov: · korraldada sots. abi, teenuseid · korraldada elamu-, kommunaalmajandust · tagada heakorda, keskkonna planeerimist · organiseerida ühistransporti · koolide, lasteaedada, muuseumide, rahvaraamatute ülalpidamist. 5. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi 3 astet. I. Haldus ja maakohtud - tsiviilasjad, kriminaalasjad (probleemi korral sinna) II. Ringonnakohus - vaatab läbi appelatsiooni (kohtu lahend) III. Riigikohus - kassatsioon (kohtuotsuse läbivaatamine dokumentide ja materjalide põhjal).
* Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ; MTÜ Viraaž ; Sinilill; SA Kammersaal; Käbi 4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus?? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta
õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma
Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ?
3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine Peale kohut 1. Korduva süüdimõistmise välistamine 2. Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus 3. Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel saada vajalikke teenuseid ja toetusi, võib pöörduda lasteombudsmani poole.
3 rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel." 4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta: Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas: joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10
haldusõigusrikkumisi. II aste (Ringkonnakohus- Tallinn, Tartu, siia saab edasi kaevata I astme kohtu otsuse apellatsiooni korras. Esimese astme kohtuotsus kas tühistatakse, jäetakse samaks või muudetakse. III HALDUSKOHTUD- (Asub Tartus, siia saab kaevata Teise astme kohtu otsust kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik! Väärtegu- seaduse rikkumine, millega ei kaasne suuri kehalisi vigastusi, ega materiaalseid kahjusiD. Tsiviilasjad- abielu lahutus, laste jagamine, päranduste jagamine Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi. Poolsaar on täielikult naistevaba.. Kreekas on tänapäeval naistel Athose poolsaarele minek, seadusega karistatav. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne)
on keelatud teenida kasumit. Õiguskaitse ja kohtupidamise põhimõtted? omakohus asendus õiguskohtu ning korrakohase õigusmõistmisega, mis lähtub otsuse tegemisel ainult seadusest. Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Tsiviilasjad? kõik inimestevahelised vaidlus küsimused (lepingud, töö) Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa
Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi
Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu. Miks on kohut vaja :
hõivama ametikohti ja ajama riigiasju. tuleb hoolt kanda, et argus ei paneks ennatlikult meelt heitma ning et ahnus ei sisendaks ülemäära eneseusaldust. Sõjalisi teeneid peetakse enamasti tsiviilasjust ülemaiks, kuid seda arvamust tuleb õgvendada. Sageli on ju sõdida tahetud kuulsuseiha ajel, ning see peab enmasti paika suure ja suutliku vaimuga meeste puhul, eriti veel siis, kui nad on sõjanduses võimekad ning täis soovi sõda pidada.- paljud tsiviilasjad ületavad tähtsuse ja kuulsuse poolest sõjalisi tuleks taotleda pigem vaidlusküsimuse lahendust kui südidust võitluses, kuid seejuures peab põhjuseks olema kasu, mitte hirm sõja ees. Aga sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähakse rahu saavutamises. Kui aeg ja hädavajadus nõuavad, siis tuleb võidelda käsitsi, eelistades surma orjusele ja häbile.
III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest). Mõlema selgituse juures peab olema nimetatud, millise kohtuastme otsuse edasikaebusega millisesse kohtusse on tegemist. 2. Rühmita kohtuasjad kriminaal- ja tsiviilasjadeks, märgi vastav number tabeli õigesse lahtrisse. 3 p Kriminaalasjad Tsiviilasjad 1, 2, 4 3, 5, 6 2. Eesti kodakondsus 3 p 1. Too teksti põhjal kaks näidet, millistel juhtudel on Eestis võimalik saada kodakondsus eriliste teenete eest. 2 p Saavutused spordis, kultuuris, teaduses, majanduses jne. 2. Nimeta Eesti riigi võimuorgan, mis teeb otsuse kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest. 1p Eesti Vabariigi Valitsus VI Riik ja majandus 10 p 1. Raha ja pangandus 2 p 1
pärimiskorras1)alaealised 2) töövõimetudEelpärand kingitus, arvestatakse kõige lähemaid(alanejaid) sugulasi, tuleb fikseerida ning hiljem pärandvarast välja arvestada, võib tühistada(sel juhul tavaline kingitus ega puutu pärandvarasse)Pärimisleping 3. alus pärimise protsessis, kahepoolne ainult notariaalselt tõestatud vormis,Ühepoolselt muuta ega tühistada ei saa. I astme kohtud Maakohus, linnakohus(tsiviilasjad, võlad, kriminaalasjad, väärteoasjad, , halduskohus(arutatakse haldusasju e. ametiasutuste ja ametniku kohta käivad kaebused II astme kohtud - ringkonnakohtud, mis vaatavad apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid(Tallinna, Tartu ja Viru Ringkonnakohus) III astme kohtud - kõrgeim kohus, kus edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust(Riigikohus) Kohtu esimees kohtu juht, 5a. tsüklite kaupa ametis, 2x järjest ei saa
tahteavalduse saaja.Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Tsiviilõigussuhted baseeruvad lepingul, seega peaks põhiliseks vahendiks olema kokkulepe. Enne kohtusse pöördumist saab esitada kirjaliku kohtuvälise nõude täita kohustus. Eelkõige tuleks kokkuleppeid eelistada kohtumenetlustele. KOHTUSÜSTEEM 1. Maakohtud (4) – tsiviilasjad, Halduskohus (2) – avalik õigus, kuriteo- ja väärteoasjad. riigipoolne – eeskirjad, normid – nende täitmised jne 2. Ringkonnakohus 3.Riigikohus – Tehakse lõplik otsus Maakohtud on esimese astme kohtud ning ned nimetatakse ka kui üldkohtud. Maakohtus on ametis kokku 145 kohtunikku. Maakohtus asuvad ka
Prokurör – süüdistaja Hagi – kohtule esitatud avaldus ehk kaebus Hageja – kaebuse esitaja Kostja – isik, kelle vastu on esitatud kaebus ehk hagi Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load
Kui seadus on vastuolus Põhiseadusega, siis President ei kuuluta välja, saadetakse tagasi. AT - ametlikud teadaanded eRIK, Estlex õigusinfosüsteem Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv!
Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal tuleks hüvitada asja väärtust või mitte? Mis peab olema kostja konkreetses asjas, et > süüdi. Süüdi asja hävitamises. Omavolilus toob kaasa ... Kui pahauskne. Järeldus: Pahauskne peab hüvitama, h.u. ei pea. Riigikohtu otsus 3-2-1-136-05 (! KT's) ,,Tühise müügilepingu järgi asja valdajal on õigus keelduda asja väljaandmisest kuni asjale tehtud kulutuste hüvitamiseni, kui kulutused tehti heauskselt (VÕS §110). Al. rik. sätted". Tsiviilasjad Alusetu rikastumine kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine VÕS § 1033 lg-s 2 sätestatud nõue asja valdaja kulutuste hüvitamise kohta ei lõpe sellega, kui isik, kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja omandajale. Kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kehtivaid
suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Õigus- riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mis tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, õiguseks muutunud tava. Moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.
Lahendatud asjad liigiti Harju Pärnu Tartu Viru kokk MK MK MK MK u Hagimenetlus pankrotiasjad 207 38 21 20 286 Hagita menetlus pankrotiasjad 711 160 161 102 1134 Hagita menetlus võlgade ümberkujundamise 9 9 7 7 32 menetlus Lahendatud tsiviilasjad kokku 927 207 189 129 145 2 Teiste, eelnevate aastate statistika kohtute aastaraamatutes ei ole esitatud. 2009. aastal esitati kohtutele kokku 1826 pankrotiavaldust, sh 264 füüsilise isiku pankrotiavaldust. Välja kuulutati 546 juriidilise isiku pankrot. Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talitus vastas autori järelpärimisele , et
Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine
Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat kaitsealuse kaitsja. Prokurör süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium uurimismaterjalide kogumine
Tehing peab kandma kinnistusraamatusse. Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja. Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke.
Peale eelmenetlust saavad pooled omi seisukohti avaldada kohtuistungil. Hagimenetluse igas faasis on pooltel õigus kasutada dispositsiooniõigusest tulenevaid volitusi ( hagi õigeksvõtt, omaksvõtt, hagist loobumine, komromiss). Hagimenetlust võib läbi viia lihtsustatud korras TsMS 43 peatükk. TsMS § 403 ja 404 näeb ette hagiasja kirjaliku menetlemise võimaluse. HAGITA MENETLUS Hagita menetluse puhul kehtib numerus claususe põhimõte- kõik tsiviilasjad, mis ei ole seadusega ostseselt hagita menetlusse määratud, menetletakse hagimenetluses.Hagita menetluses rakendab kohus ise uurimispõhimõtet ning kogub tõendeid ise. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist Saksamaa nn tsiviilhoiatusmenetluse eestindusega, mille puhul kohtuistungit ei peeta ning kohtulahend tehakse võlgnikupoolsete vastuväidete puudumisel tagaselja nõude pinnalt. -12-
25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem Iseloomulikuks jooneks range vahetegemine üldjurisdiktsiooniga kohtute ja halduskohtute vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus – töölepingud · Politseikohus – väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber
Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal. See asendas Eestimaal Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda. Apellatsiooni instantsiks oli kolme-liikmelised rahukohtu kogud või rahukogud. Kokku 5- Tallinn-Haapsalu; Tartu-Võru; Rakvere-Paide; Viljandi-Pärnu; Saaremaa. Kassatsiooni instants- Vene keisririigi valitsev senat, suuremad kuriteod ja tsiviilasjad. Esimeseks astmeks ringkonnakohus- kubermangu keskuses Tallinnas ja Riias. Teine aste- Peterburi kohtupalat. Kolmas aste- senat. Ka talupoegade jaoks oli oma kohtusüsteem. Kolmeastmeline- vallakohus (mitme valla jaoks üks; teine aste- ülemtalurahva kohtud; kolmas aste- rahukogu. Eestiaegne õigus. Eesti konstitutsiooniline areng. 1917- Vene ajutise valitsuse dekreet- Eestimaa kubermangu administratiivvalitsemisest ja omavalitsuse korraldamisest.
Näiteks Maksukohus ( Tax Court), Nõudekohus (Claims Court). 25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem Iseloomulikuks jooneks range vahetegemine üldjurisdiktsiooniga kohtute ja halduskohtute vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus töölepingud · Politseikohus väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber
Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630. Tartu Õuekohus, lossikohus (igas läänis), korrakohus e. Sillakohus. Konsistooriumile allusid vaimulike ja abieluga seonduvad küsimused
ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat. Kohtuvõim 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega. o III aste Riigikohus (kõige kõrgem aste) o II aste Ringkonnakohtud o I aste Maa või halduskohtud/ üld- ja erikohtud Maakohus kriminaal-, tsiviilasjad või väärtegu Halduskohus avaliku teenistusega seotud vaidlused (mängus on riik) Kohtuasutused on maakohus ja halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Riik Maakond (Maavanem - Vabariigi Valitsuse poolt nimetatakse ametisse) kohalik omavalitsus 1. linn ja 2. vald Kuriteod: 1) Rasked 2) Kerged Tsiviilasjad: Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms. Pärimisteemad Asjaõigus isikute suhted asjadega, omandid.
Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi. Selle põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki kohtuasju. Enamiku kohtuasjadest moodustavad eraõiguslikud tsiviilasjad, kuid lahendada tuleb ka kriminaalasju. Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas. Haldusõigus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protestid ja kaebused, näiteks kui ametnik ei ole ettenähtud aja möödudes vastanud kodaniku kirjale. Halduskohtus vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni otsuste vastu suunatud protestid ja kaebused. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud
12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. 31. maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele
Presidendi volituste lõppemine: Ametist tagasiastumisega Süüdimõistev kohtuotsus Surma korral Uue vabariigi presidendi ametisseastumisega Presidendid: Konstantin Päts: 1938 1940, Lennart Meri: 1992-2001 Arnold Rüütel: 2001-2006 Toomas-Henrik Ilves: 2006- praegu Õigus kehtivate normide kogum. Kohtuvõimu teostab õigsriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtud tegelevad õigusemõistmisega. Eraõigus Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad Avalik õigus avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on riik. Tänapäeva maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. Kodune ülesanne: 1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib? Rahvakohtunik 25 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste väärtustega, laitmatu
Süütuse presumptsioon- süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja põhjuste kohta. Õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks. Õigust kaitsta end ise või kaitsja abi kasutades. Õigus küsitleda tunnistajaid. Õigus kasutada tõlgi abi. Enamus printsiipe on seotud õiguse mõistmise ja kohtuga. Kohtud- eesmärk kaitsta inimeste õigusi, ka avaliku võimu eest (1- süüteod, 2- tsiviilasjad, 3- haldusasjad) ja kaitsta õigusriiki. Üldaktid- määratlemata hulgale inimestele. Üksikaktid- määratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba). PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Riigivõim peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja
IV Kohtu- ja politseikorraldus 18 saj: vanade traditsioonide jätkumine( va 1783-96 ja muutused 19 saj) · Aadlile kuulus kohtuvõim kõikide seisuste üle A. Alama astme kohtuteks Eestimaal meeskohtud ja LM-l maakohtud(suuremates linnades magistraadid) · Esimees ja kaks liiget valiti kohaliku (maakonna) aadli hulgast · Pädevusse kuulusid kõik talurahva ja maal elavate mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad ja aadli väiksed tsiviilasjad B. Kõrgema astme kohus oli Eestimaal ülemmaakohus(=maanõunike kolleegium kuberneri juhtimisel) ja LM-l õuekohus(president, asepresident ja 11 aadlikust liiget, kellest 2 valiti maanõunike hulgast). · Nende alla käisid aadli kõik kriminaalasjad ja suuremad tsiviilasjad ja maaelanikele II astme kohus C. Kõrgema astme kohtud allusid Peterburi LM ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C
valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt.
151) kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale; 152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. (2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. § 476. Hagita menetluse algatamine (1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. (2) Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. § 477. Hagita asja läbivaatamine
Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik ehk korrakohane protsess, mille järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust , arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat infot ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkusõiguskohtu põhimõte, mille kohaselt peab juhinduma vaid seadusest. Kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. Tsiviilasjad on kohtuasjad, kus mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ja kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. ( nt : abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine , üürilepingu lõpetamine) Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas
Valmistab ette dokumendi paberid valitsuse istungiteks. Seaduste elluviimiseks valitsus kehtestab määruseid ja otsuseid, mis peavad olema vastavuses seadusega. KOHTUVÕIM Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim. Peab olema väga hästi eristatav teistest eemaldatud, ei tohi olla ühendusi. Õigusriigis toimub kohtumõistmine ainult riiklikes kohtuorganites. Igasugune omakohus on kriminaal korras karistatav. 1. Maakohtud(harju, viru, tartu, pärnu) Eraõiguslikud-tsiviilasjad.(võlad, vara jagamine) ja kriminaal õiguslikud vaidlused(kuriteod) Halduskohtud. Tartus ja Tallinnas. Arutavad haldusõiguslikke vaidlusi kodanike kaebused riigi ja kohalike omavalitsuste organite aadressil. Õigust mõistab üks kohtunik. Edasi võib kaevata apellatsiooni korras teise astme kohtusse. 2. Ringkonnakohus (harju tartu viru). Esitatakse apellatsiooni korras
Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa. 2) kiirmenetlus saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll. 3) üldmenetlus vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul). TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5
2) kohtulik menetlus Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja politsei inspektor. Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti. Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h. 1) kui püüab põgeneda 2) pole tuvastatud isik 3) on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid 4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised:
valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse.
lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus, poolte kokkuleppel võib tsiviilasja anda lahendada vahekohtule. Kõrgema astme kohus ei vaata tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadus ei näe ette teisiti. Põhimõtteliselt kuuluvad kõik tsiviilasjad kohtu pädevusse. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Või lahendada asja kohtuväliselt töövaidluskomisjon, üürikomisjon, vahekohus; abielulahutamine perekonnaseisuametis abikaasade ühise avalduse alusel, vaidluse korral kohtus. Kohtualluvus on kohtuvõimkonda kuuluvate tsiviilasjade läbivaatamise jaotamine
piiratud või üldse keeratud. Kohtulik jurisdiktsioon Rahvusvaheline õigus käsitleb kõige rohkem kohtuliku jurisdiktsiooni teostamist. Üldiselt ei nõuta siseriiklikelt kohtutelt mingi juhtumi arutamist, v.a rahvusvahelise lepingu alusel. Kohtuliku jurisdiktsiooni teostamise põhimõtted: -‐ tsiviilasjad – rahvusvaheline õigus ei sa erilisi piiranguid siseriiklike kohtute tsiviijurisdiktsioonile, v.a immuniteedid -‐ kriminaalasjad – rahvusvaheline õigus piirab siseriiklike kohtute kriminaaljurisdiktsiooni ja näeb ette kindlad juhud, millal seda võib teostada Kriminaaljurisdiktsiooni printsiibid
Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt
oleks neile kuuluv. ning häirimatus tuleb rakendada heldust, mis sõpradele kasu tuues kedagi ei tuleb tähele panna, mitte kui auline on tegu, vaid ka seda, kas kahjustaks. seda teostada suudab. ilmneb kaht liiki heldust: heategev olla ning heategu hüvitada. paljud tsiviilasjad ületavad sõjalisi asju tähtsuse poolest mittehüvitada ei ole tublile mehele kohane. auline saab teoks läbi hingelise, mitte kehalise jõu->põhineb heategu hüvitades või heategu tehes tuleb aidata esmalt seda, vaimu hooldamisel ja mõtisklemisel kes vajab rohkem. need, kes seisavad riigi eesotsas peavad kinni pidama kahest
esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse.
Osaletakse kohtuotsuste täideviimisel,, kuid täidetakse ka politseilisi funktsioone. Adrakohtunikud pidid tagama selle, et eestimaa teed oleksid läbitavad, sillad üle jõgede oleks korras. Igas kreisis 4 adramaakohust. 5)Mõisakohtud. Mõisate üle tp üle kohust mõista. Riigi funkt kantakse üle mõisatele. Mõisa enda aadlik on kohtu eesotsas, appi on ta võtnud tp( enamasti 6 tp), kes on mõisnikul kaasistujad( hirsnikud), arutluse all peaasjalikult tsiviilasjad. Vaidlused tp endi vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all. 3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini. I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse kaasatud
annaabi.ee 
