käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20. sajandi teiseks pooleks mitte "säravalt lõpule viidud", vaid "läbipõlenult läbikkunud", sest "teaduslikud" teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi. Millel eetiline mõttekäik põhineb? Inimese telos Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust selliseks, milliseks ta püüdleb. Moraaliteooria aluseks mõte, et inimesel on telos funktsioon, ülesanne, kohustus. MacIntyre telos'est "Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste."
o mingis ümbruses 0 Uᵧ(x ), st ∃M>0:｜f(x)｜≤M (x……... 0 29. Tõestada, et kahe samas piirprotsessis lõpmata suure suuruse korrutis on l˜opmata suur suurus selles piirprotsessis. telos 30. Sõnastada ekvivalentne suurus. Lõpmata väikeseid (suuri) suurusi α(x) ja β(x) nimetatakse piirprotsessis x⇢x ekvivalentseteks lõpmata 0 väikesteks (suurteks), kui lim( x läheneb x ) alfa x/beetax=1. Seda fakti tähistatakse 0
väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem toovat kasu. Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud. On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga.
Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.Nt:asustus, julgeolek, kultuuripoliitika Regionaalpoliitika-soodustab riigi piirkondade toimetulekut ja nende erinevuste vähendamist.Nt: koolituspoliitika, ettevõtluspoliitika 2)Põllumajanduspoliitika 1)Agraarstruktuuripoliitika 2)tulupoliitika, (PILT TELOS)alaliigid,taimekasvatus ,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.COPA-EL põllumajandusorg. Komitee, mis ühendab 29 põllumajandustootjate organisatsiooni 15 liikmesmaast ehk 14milj talunikku. COGECA- euroopa põllumajandusühistute keskkomitee, mis liidab 30000 põllumajandusühistut 12 miljoni liikmega. Esineb 50% Eli põllumajandustootmisest ning 60%põllumajandsseaduste töötlemisest ja kaubandusest. Maamajanduspoliitika - Maamajanduspoliitikat
filosoofe on võimalik paigutada 3 kategooriasse : (ühiskonna) heaolu, (üksikisiku) vabadused, väärtused *kvootide üle otsustamine Kaasus Aristoteles oleks kaasuse puhul nõus õpilase 83%iga vastu võtma ehk võtta vastu kes on tõesti parim Aristoteles õigus on teleoloogiline (mõttekohane, eesmärk), kõigepealt tuvastada eesmärk, leida mis on auväärne, võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt Telos - mõte Mis on ülikooli ülesanne? Kas eesmärk on võimaldada targematel õppida, tagada sotsiaalne võrdsus lõppastmes, tegeleda teadustööga või midagi muud ntks arendada ühiskonda? Sisse saab see, sõltuvalt mis on ülikooli eesmärk Kaasus kuidas panna kaasust filosoofi elementi 3 Bob töötas väikelinna poes, temaga samas vahetuses töötas Mary, kes on töötanud alla aasta
Vooruslikkus tähendab enda-defineerimist kindlat tüüpi isikuna ja sellest karakterist läbi terve elu kinnipidamist. Selline enda-defineerimine toimub loomulikul viisil kui inimene sotsialiseerumise käigus harjub kinnipidama ühiskonnas kehtivatest tavadest, kommetest, konventsioonidest, väärtushinnangutest. Seda muidugi eeldusel, et ühiskonnas kehtivad just vooruslikud tavad ja kombed. Perekond kasvab välja inimese kui elusolendi loomulik-looduslikest vajadustest ja tema telos on järglaste saamine. Juba perekonnas ilmnevad aga ka põhilised inimestevahelised suhted, mis inimlikku läbikäimist struktureerivad. Nendeks on allumis- ja valitsemissuhted. Perekonnas teostuvad need mehe võimus naise üle, vanemate, aga eelkõige isa, võimus laste üle ja peremehe võimus orjade üle. Neid vahekordi käsitleb Aristoteles loomulike, justkui asjade endi loomusega antud vahekordadena.
4. Pragmaatilised argumendid • Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 3 1. Teoloogiline argument • ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse / eesmärgipärasuse argument Otstarbekohasuse/eesmärgipärasuse argument • ing. k. argument from design, argument to design • õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos – 'siht', 'eesmärk' Teoloogilise argumendi üldine sõnastus Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud) (“disaininud”). William Paley (1743-1805) – inglise teoloog, moraalifilosoof • Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see kõik on kavandatud/kujundatud Jumala poolt. Kõik
Miks peaks ühe loomulik-loodusliku nähtuse olemasolu õigustama? Küll aga on vaja avada polise parima elukorralduse nö mehhanism. Teiseks. Nagu nägime, võisid Platoni ideaalriigis võimekad naised loomulikul viisil saada filosoof-valitsejateks. See tollase orjandusliku demokraatia praktikas täiesti võimatu olukord leidis Aristotelesel hoopis teistsuguse lahenduse. Naine kui ,,viimistlemata mees" allub mehele perekonnas, mille telos on järglaste saamine, ja on poliitikast väljaspool. Inimesed on loomult, kaasasündinud võimete järgi, ebavõrdsed. Polis aga on võrdväärsete võrdõiguslik ühendus. Naised, lapsed, orjad ja välismaalased ei kuulu poliitilisse ellu. (Aristotelese tollasest faktilisest olukorrast lähtunud ja filosoofilise õpetuse tasemele tõstetud käsitus naisest omas hiljem olulist mõju ristiusu dogmades ja kombestikus.)
Ausus vs kasulikkus. Õnn Õnne mõiste *emotsionaalne seisund *seos naudinguga? *õnnelik elu-mida sellega mõeldakse? *kas võimalik objektiivselt määratleda? *"õnnelik ühiskond" Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid Õnne (eudaimonia) olemus antiigis -keskne küsimus:"kuidas ma peaksin elama" -see küsimus puudutab eesmärke (telos) -õnn kui lõpp-eesmärk -erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tava-arusaam *Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu
uurimisel-suhete ,,ideed".Nii tõestas Platon,et võrdsuse määratlus või hinnang eeldab ,,võrdsuse omaette" olemasolu,s.t. võrdsuse ,,idee" olemasolu,mis pole tunnetatav meeltega,vaid mõistusega. Idee mõistesse koondub Platonil see,mis teeb ,,ideest": 1)asjade olemise,omaduste ja suhete põhjuse(aitia) või allika; 2)näidise(paradeigma),mida demiurg asjade maailma loomisel silmas peab; 3)eesmärgi(telos),mille kui kõrgema hüve poole kõik eksisteeriv püüdleb. Nimetatud tähenduses pole Platoni ideede mite olemine ise,vaid olemisele vastav olemise mõiste,kavatsus,juhtprintssip,mõte jms. Platonil endal seisid esiplaanil sõna ,,idee"(eespool antud mõttes) ontoloogiline ja teleoloogiline tähendus.Ent kuna Platoni veendumuse järgi-olemise liikide erinevusele rangelt vastab olemisele suunatud tunnetuse liikide erinevus,siis vastab tunnetuslikus plaanis ,,ideele",s.t
Elus ongi nii, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Nauding kuulub samuti hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on vaja ka väliseid hüvesid- sõpru, raha ja riigivõimu tuge. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist, looduslikku paratamatust ( ananke) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus( physis), mille toimimises on olemas eesmärk ( telos). Õnn paistab olevat ülimalt jumalik, mis on saavutatud loomutäiuse, teatud treenimise või õppimisega. Kõike ei saa jätta juhuse hooleks, eesmärke on võimalik saavutada ka õppimise läbi. Kuigi võib tunduda tihtipeale, et õnne tuleb juurde sinna, kus seda juba on ning ei tule sinna, kus on sellest puudus. Arvan, et mitte midagi tehes ja eesmärke seadmata ei pruugi tulla ka juhust. Ühe mõjukama ja juhtivama ala alla kuulub poliitika, mis määrab ära millised teadused
Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile suunatud“) hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele - tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea, vahendeid arvestamata. Ärieetikas tähendab see tegu, mis toob suurima kasu ja vähima kahju kõigile neile, keda olukord puudutab – kliendid, töötajad, teised osapooled/huvilised, ühiskond ja keskkond. Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt
Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel.
tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on siiski vaja ka väliseid hüvesid nö. varustust. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele- sõprade, raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada
allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne. Iga asi on mateeria (hyle) ja vormi (morphe) teineteisest lahutamatu ühtsus. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Igasuguse liikumise tähtsaim algpõhjus on EESMÄRK (telos). Ka jumal on maailma suhtes eesmärk. Ta on üksnes eeskuju, jumal-filosoof, kes mõtleb iseenese mõtlemist. Aristotelese õpetus ei ole religioosne. Aristotelese ÕPETUS NELJAST PÕHJUSEST Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS?-küsimusest: MILLEST?, MIS?, KUST? ja MILLE JAOKS? 1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on? 3. Kust saab muutumine või muutumatus alguse? 4. Mille jaoks asjad tekivad ja olemas on?
5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 6. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s. Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 7
endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Terviklik kvaliteedijuhtimine (ingl. k. T.Q.M) lähenemine ärijuhtimisele, mis seob strateegilise planeerimise ning rõhuasetuse väärtustel kui organisatsiooni eesmärkide hädavajalikud koostisosad ja seega ettevõtte edu olemuslikud eeldused. Tulemusanalüüs majandusanalüüsi vorm, mille eesmärgiks on hinnata rakendatud poliitikate ja kavandatud tegevuste mõju. See võib hõlmata kulude - tulude hindamist
PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s. Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9
hajunud ja hävitatud. Alles seejärel, kui leitakse uuesti üles mõte, et "inimesel on olemus, mis määrab ära tema tõelise eesmärgi", õpitakse mõistma moraali teooriat ja selle tarvitamist. Aristotelliku moraalianalüüsi 3 osa: 1. Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta on (milline on tavaliselt tegutsev inimene). 2. Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta võiks olla, kui teostuks tema olemuslik loomus. Inimesel on oma eesmärk, telos. Kuidas inimene toimib, kui ta teostab oma telost ehk milline on telose leidnud inimmeel. 3. Eetika teadusena näitab, kuidas jõutakse esimesest teise. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama. Eesmärgi tähtsus eetikas Kui hüljatakse mõte, et inimesel on eesmärk või eriline missioon, jätab moraalifilosoofia kõrvale olulise osa oma uurimisainest, s.t teise kolmest põhiosast ja ei ole
3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud
eesmärk teenib norm, milline on normi mõte. Ratio legis est anima legis – seaduse mõte on seaduse hing. Kriteeriumid: faktilised asjaolud, mida tõlgendaja muuta ei saa; õiguslikud printsiibid, mis asuvad väljaspool tõlgendamist. Savigny on öelnud, et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 25. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad
Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti kui olemasolevast, seda argumenti ei peeta tõsiseltvõetavaks) Pragmaatilised argumendid – Pascali kihlvedu: Jumalasse tasub igal juhul uskuda, kui on olemas, saan päästetud, kui pole, ei kaota ma midagi. Teleoloogiline argument telos – siht, eesmärk. See on kavandatust eeldav või järeldav argument, otstarbekohasuse või eesmärgipärasuse argument. Üldine sõnastus: Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud). Selle argumendi üks teoreetikuid oli William Paley: looduses on nii peened konstruktsioonid,
võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud.
edendab selle eesmärgi saavutamist. Vooruseetika: · Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk e mõte. · Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt osalt hajunud ja hävitatud. · Alles seejärel kui leitakse uuesti üles mõte, et "inimesele on olemus, mis määrab ära tema tõelise eesmärgi", õpitakse mõistma moraali teooritat ja selle tarvitamist. Telos funktsioon, ülesanne, kohustus, eesmärk Gauthier: "Moraal on sääraste printsiipide süsteem, et igaühele on kasulik, kui igaüks seda printsiipide süsteemi tunnistab ja selle alusel toimib, kuid ometi nõuab selle süsteemi järgi toimimine seda, et mõned inimesed sooritaksid mittekasutoovaid tegusid." Eetika rakendamine igapäevaelus: · Eetika on valdkond, mille keskmes on inimene ja tema valikud kaalutakse argumente, miks tuleks käituda ühtmoodi ja mitte teisiti
siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Teleoloogilised teooriad: Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. ____ Meedia regulatsioon: seadused ja normid Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika);
Tõlgendaja peab küsima, millist eesmärk teenib norm, milline on normi mõte. Ratio legis est anima legis – seaduse mõte on seaduse hing. Kriteeriumid: faktilised asjaolud, mida tõlgendaja muuta ei saa; õiguslikud printsiibid, mis asuvad väljaspool tõlgendamist. Savigny on öelnud, et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 4.3.5. LM-ist: Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse
avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet).
– Harvard International Law Journal 1996 (37), lk 391. 47 Chisholm v. Georgia, 2 Dall. (2 U.S.) 419 (1793). 48 McCulloch v. Maryland, 4 Wheat. (17 U.S.) 316 (1819). 49 Seegi argument mõjus uudsena ning kutsus esile terava kriitika, vt J. Taylor. Construction Construed, and Constitutions Vindicated. Richmond 1820, lk 120. 50 Kohtuasi BVerfG 12.10.1993, p 108. Vt ka J. H. H. Weiler. The State „über alles“. Demos, Telos and the German Maastricht Decision. – Jean Monnet Working Papers 1995/6. 51 Suveräänsuse vabatahtlikku piirangut võib käsitada suveräänsuse väljendusena, kuna niisugustest piirangutest on võimalik suverään- susele enesele tuginedes vabaneda. Euroopa Kohtu väidet, et liikmesriigid piirasid oma suveräänsust „jäädavalt“, on väga raske – kui mitte
Pragmaatilised argumendid- Pascali kihlvedu (Jumalasse tasub uskuda igal juhul: kui Jumal on olemas, siis saan usu läbi päästetud, kui Jumalat ei ole, siis ei kaota ma temasse uskudes midagi.) 94. Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; otstarbekohasuse /eesmärgipärasuse argument ing. k. argument from design, argument to design õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos 'siht', 'eesmärk Teleoloogilise argumendi üldine sõnastus Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud) ("disaininud"). William Paley Inglise teoloog ja moraalifilosoofWilliam Paley (1743-1805) Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see
Õigusteadusel on tegelikus tõlgendamistegevuses ennekõike nõuandev väärtus. Õigusteaduse roll selles, et see toob põhjenduste abil arutelusse usutavust ja välistab (osalt) võimaluse, et tõlgendusettepanek on vaid tõlgendaja subjektiivne arusaam. Teleoloogiline argument (jur).Seadusesätetel, samuti kui haldusotsustel on alati vahendi väärtus. Need on meetmed, instrumendid mingite muude asjaolude teokstegemiseks. Selles mõttes on õigus alati eesmärki otsiv, teleoloogiline (telos- 13 14 eesmärk). Tõlgendamises tuleb see esile siis, kui rõhutatakse õigusteaduse praktilisust ja pööratakse tähelepanu erilistele reaalsetele argumentidele. Otsustamine võib olla tagajärje hindamisel põhinev e. parimast võimalikust tagajärjest on saanud eesmärk. Reaalsetel argumentidel on tähtis roll õiguslikus mõtlemises. Viitamine tagajärgedele on sageli "viimane" põhjendus
Küberneetima Kõikide kultuuride aluseks on binaarsete opositsioonide süsteemid. Mis see on? Struktuaalne antropoloogia Kodanlik ühiskond on hull, skisofreenia on normaalne reaktsioon sellele. ? Teadus revimite toimest tervele või haigele organismile. Farmakoloogia Riietuses? Algselt oli see kasutuses maavälisest tsivilisatsioonidest pajatavates filmides. Eseme laiemale levikule pani aluse Mary Quandt. Miniseelik Küsimused (MILLELE MARLEEN VASTAS, SEST ASSU PASSIS TELOS, NEED EI PRUUGI ÕIGED OLLA ;)) 1. Millal hakkasid Araabia maad iseseisvuma? Peale Türgi suurriigi lagunemist. 2. Miks kasvas II maailmasõja järgsel ajal Araabiamaade tähtsus? Seal oli palju naftat. 3. Mis riik omab viiendiku maailma naftavarudest? Saudi-Araabia 4. Mis riigile kuulus enne iseseisvumist Liibüa? Prantsusmaa 5. Milliseid ehitisi peetakse Kuveidi sümboleiks? 1979.a ehitatud veetornid. 6. Mis riigiga pidas Alžeeria iseseisvussõda? Prantsusmaaga 7
Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne)
Ühiskondlik leping loob riigi. Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"]. Kuuletumiskohustus kadus, kui riik oma põhiülesandega rahu hoidmisega hakkama ei saanud. Inimese kuuletumiskohustus sõltus riigi kaitsekohustusest. Riik peab olema ilmalik, sest usu kammitsais alamad elavad teadmatuses, mitte mõistuse järgi.
ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ka matemaatikas seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette,
Ajalooline e. kontekstuaalne – Cambridge’i kkond, Quentin Skinner jt. õnnelikud. Antiik: Õnn- peame olema kindlad hüvede olemuses > tõelised?>ainult meist Eudaimonia olemus – kuidas ma peaksin elama? endast sõltuvad. -eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased
vaid me saame neid vastavalt loomusele omandada ning kombeharjumuse abil lõpuni arendada. Intellekti voorused (dianoeetilised voorused) näitavad mõistusetäiust. Mõistusetäius tekib ja suureneb enamasti õpetamise tulemusena, seetõttu vajab ta kogemust ja aega. Kombetäius kujuneb aga välja kombeharjumuste alusel. Aristotelese teooria keskne mõte on, et inimesel on olemuslik loomus ja tema eksistentsil on olemuslik eesmärk või mõte (telos). Inimese ülesanne, tema elu mõte on nii mõistuse kui moraalsete vooruste harjutamisega teostada iseend, aktualiseerida oma potentsiaalid. Lausest see kell näitab täpset aega saab loogiliselt tuletada lause see on hea kell. Kui ükskõik millist subjekti käsitleda funktsionaalselt näiteks mille jaoks kellad on? mille jaoks inimene on?, - selgub selle olemuslik telos. Mis on inimesele omane eesmärk või telos? Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle
ühiskondlikuteoorialepingule. Loomupärane seisund on ohjeldamatu vabadusekord, mis pole hea üldiselt. Vabad indiviidid lelpivad kokku vabaduse piiramises. Ehk siin ollakse nõus oma vabaduse piiramisega. Kuues väide. Vajalik on rahusvaheline õigus. Riik allutatud kellegi teise survele ja vabdusets ilma jäämine? Õigusriikliklust laiendada teistele riiklidele. 1795- igavene rahu. Rahvusvahelisuse organ. Riikide vahelise tüli lahendamine, ilma et tuleks sõda. Maailmaajaloo telos on rahvusvaheline õigus/rahvastevaheline õigus. Seal inimesed ei saa kokku leppida ja loodus on siin, et need konfliktid sunnivad nõustuma looma asutusi. Kaheksas väide. Ideel puudubvaste kogemuses. Empiirika looduse kavatsuses? – Teoreetiline kinnitus. On ka praktiline funktsioon, sest oleme huvitatud oma võimete tõestusets ja õigusriigi teostamisest. Filosoofi funktsioon on anda inimsoole inspireeriv siht – käsitleme „just nagu“ liiguks see õigusriigi poole
Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: 1) lihtsa ehk analüütilise 2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel. Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) süstemaatiline; 2) ajalooline. P.2.2. Teleoloogiline tõlgendamine Õigustloovates aktides sisalduvad poliitilised otsustused (vt õiguse allikas materiaalses mõttes!). Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja nn printsiipides (vrdl nt PS preambula ja §-d 1, 3 jt : riiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas; riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel). Siduvateks printsiipideks on Eesti põhiseaduses: 1) demokraatia printsiip; 2) vabariikluse printsiip; 3) unitaarriikluse printsiip;
kellegi nägemuse järgi. · Õnnelike indiviidide ühiskond on korraldatud ülemaailmseid küsitlusi, andmekogumisi, uuritakse, milline ühiskond on õnnelikum. Sotsioloogid leidsid, et eestlased on üks maailma õnnetumaid rahvaid. Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad:
annaabi.ee 
