initsiatiivi õigus; 2) valitsuse nimetamine seaduses ettenähtud korras. Konstitutsioonilise monarhia põhiidee seisnes sel perioodil tõsiasjas, et valitsus ei olnud parlamendiga otseselt seotud. Seadusandlik võim ei mõjutanud üldjuhul veel valitsuse moodustamist, kuid oli seaduste vastuvõtmise abil võimeline mõjutama selle tegevust. Rääkides võimude lahususest, täpsemalt öeldes selle realiseerumisest 19.sajandil, tuleb silmas pidada tõsiasja, et vahetegu täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel o uus. Oli see mittetraditsiooniline ja seetõttu tõusetusid probleemid mõjupiiride määratlemisel küllalt teravalt. Vahetegu täidesaatva ja kohtuvõimu vahel eksisteeris juba varasemal ajal ning nendevahelised mängureeglid olid mõneti määratletud traditsioonidega. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine.
Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Ka Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Sellise definitsiooni probleemiks on see, et ta ei sobi kõikidesse kultuuridesse ja ühiskondadesse, näiteks säärastesse, kus puudub vahetegu era- ja avaliku sektori vahel. Samuti ei pruugi see, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse. Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. http://www
põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõigustee rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Absoluutseid õiguseeid piirata ei saa: õigus elule, ei tohi piinata, ei tohi pidada orjuses. Mitmeid õigusi tohib aga seaduse alusel piirata, kui tegu on teiste isikute kaitse või õigusemõistmisega/avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmisega. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused- Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused- laienevad riigi kodanikule Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
nimetatud lähistiimul vaatlus lausete tähenduse määrata või sellega üldse kuidagi tähenduslikult seotud olla. Davidson on aastaid vaielnud Quine'iga selle üle, kas pidada andmeteks lähistiimulit ehk meelesignaali või kaugstiimulit ehk välismaailma objekti ennast. Quine empiristina ei ole nõustunud väliste objektidega kui tõendusmaterjaliga, Davidson seevastu rõhutab, et peale arusaamatuse seose ärrituse ning vaatluslause tähenduse vahel kätkeb see vahetegu endas ka "empirismi kolmandat dogmat, nimelt eristust sissetuleva "toore" sisu ning seda tõlgendava mõisteskeemi vahel. Pealegi jätab selline empirism ikkagi võimaluse skeptitsismiks. Kaugstiimuli käsitaja meie tõendusmaterjalina ehk teisisónu, epistemoloogiline eksternalism aga lubab tema meelest neid probleeme vältida. Paraku ei ole Davidsoni meelest quine'ilik närvilõpmete empirism ning eksternalism ühitatavad." Lause empiiriline sisu
vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru) H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria (Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne) IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus) süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv) 11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator
II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused
Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev
Kõik ülejäänud on õiguslikud tülid. Õigusliku tüli osapooled taotlevad kehtivate õnormide tõlgendamist või rakendamist. Pol tülid on lahkarvamused, kus osapooled taotlevad kehtiva õiguse muutmist. Tülide lahend meetodid Pol ja jur meetodid: läbirääkimised, head teened, vahendus, uurimine, lepitus, menetlus rv-s kohtus või vahekohtus. Tuleb arvest tülide iseloomu; oleneb riigi tahtest. Vahetegu meetoditel: Lahendused, milleni jõutakse poliitiliste meetodite kasut teel, ei ole pooltele õiguslikult siduvad. Jur meetodite tj-l võetakse vastu otsused, mis on tüli osapooltele õiguslikult siduvaks ja kohustuslikult täitmiseks. Pol meetoditega saab lahend eriti hästi pol sisuga küs-e. Jur meetoditega lahend puhtalt õiguslikke küs-e. Pol e diplom meetodid 5: Läbirääkimised: levinuim
Direktiivide vahetu toime sisaldab endas eritingimust, et direktiivi täitmise tähtaeg peab olema saabunud. Oluline on vahet teha “vertikaalse” ja “horisontaalse” vahetu toime vahel. Vertikaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm loob õigusi ja kohustusi üksikisikute ja riigi 8 vahel. Horisontaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm reguleerib suhteid üksikisikute vahel vastavalt Euroopa Ühenduse Lepingu artiklitele 85 ja 86. Selline vahetegu omab erilist tähtsust direktiivide puhul, mis omavad ainult vertikaalset vahetut toimet. Viimane tuleneb kaasusest Marshall v. Southampton and S.W. Hampshire AHA (kaasus 152/84 [1986] ECR 723), kus kohus otsustas, et siseriikliku kohtu menetluses saab pool toetuda vahetu toimega direktiivile asjas liikmesriigi vastu, kes pole direktiivi täitnud, kuid ei saa toetuda direktiivile asjas teise individuaalse poole vastu. Mõningatel juhtudel võib üksikisik toetuda
Omanikuks olek on kohustus. Maatüki puhul vajatakse igamiseks kaks aastat, muude asjade jaoks üks aasta. ! Teiseks asjade liigituseks, mis ka praegu rakendatav: 1) käibelised (res in commercio) 2) käibevälised ehk käibetud (res extra commercium) ((Vanemaid maju ostes- piirilepingute kontrollimine!! tuleb kutsuda teine omanik ja koos piirid üle vaadata. advokaadina peab piirimärgid üle vaatama.)) Sellise liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte, st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, kas asjad on käibelised, tuleb vaadelda, missugused asjad on käibetud. Viimased liigitatakse kolme rühma: 1) res communes omnium- esemed, mis loodus määranud kõigile. (õhk, voolav vesi, meri, mere kaldad) 2) res publicae - esemed, mida võiks omandada, kuid nad on üldise kasu
Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi-aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris. 2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise
isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule.
Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne., lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal
taastamine) sisustada järgmiselt: 1)Enamikul juhtudel kaitseb seadus kahju hüvitamise kohustuse kaudu isiku vara selle väärtuse osas (eelkõige tagatakse isiku vara väärtuse säilimine). 2)Teatud juhtudel on varalise kahju hüvitamise eesmärgiks kaitsta isiku vara koosseisu sõltumata selle väärtusest. Vara kaitsmine selle koosseisus tuleb kõne alla praktiliselt üksnes asjade kahjustamise korral. Vahetegu nimetatud kahju hüvitamise eesmärkide vahel muutubki relevantseks asja kahjustamise korral Asja kahjustamine (VÕS § 132) Seadus eristab hüvisenõudeid asja kahjustamise (VÕS § 132 lg 3) ja hävimise (VÕS § 132 lg 1) korral. Asi on hävinud juhul, kui selle taastamine ei ole enam võimalik. Sellega on võrdsustatud asja kaotsiminek. Asja hävimise või kaotsimineku korral võrdub vastav kahju kulutustega, mis on vajalikud uue samaväärse asja omandamiseks.
teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule.
peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel 10 heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 56. enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus VI RIIGIKOGU 57. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on
CCC eesmärgiks oligi kogu karistussüsteemi ühtlustamine ja standardiseerimine. Kuigi eelnimetatud idee oli üllas, toimus kohtuprotsess ikkagi ,,varjatult". Avalik oli ainult karistuse kohaldamise osa. Kogu protsessi keskmes oli kohtunike poolt hoolikalt kirjalikult täidetav toimik. Kuigi protsessi osaliseks oli ka süüdistaja toimus kohtulik uurimine just kohtuniku eestvedamisel. Seega ei olnud ka selget protsessi osaliste ülesannete vahetegu süüdistamise ja süüdi mõistmise vahel. 1.6 Argumentatsioon, selle laad Nagu ka eespool mainitud oli CCC üks esimesi kriminaalseadustikke, mis oli niivõrd ülevaatlikult ja põhjalikult koostatud, et mõjutas ajalooliselt paljude Euroopa riikide kriminaalseadustike ülesehitust. Kriminaalseadustik on oma olemuselt ja sisult kehtivate moraalinormide kirjalik kajastus. Loomulikult toimus see kajastamine seaduse koostaja käe
sõltumatu kohus ja põhiõigused on tagatud. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegli kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni. Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht. Valitsus nimetab ametisse president. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte
See on objektiivne funktsioon, mis on juhiseks riigi tegevuses. 18.3 Põhiõiguste kandjad Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud, teatud tingimustel ka juriidilised isikud. Lähtuvalt õiguste kandjast saab eristada inimõigusi, mis on igaühel, kodanikuõigusi, mis on ainult riigi kodakondsetel, ja rahvusõigusi, mis on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Teine oluline vahetegu põhiõiguste kandjate puhul on füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamine. Eriprobleemid kerkivad esile surnute ja veel sündimata laste puhul, ning vist küll kõigi riikide riigiõiguses eksisteerib põhiõiguste ja riigiorganite pädevuste piiritlemise probleem. Nii võib president ametiisikuna tugineda ainult viimastele, eraisikuna aga ainult esimestele. 18.4 Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik
ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest Anglo-Ameerika õigussüsteem - Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus
olukorra taastamine) sisustada järgmiselt: 1)Enamikul juhtudel kaitseb seadus kahju hüvitamise kohustuse kaudu isiku vara selle väärtuse osas (eelkõige tagatakse isiku vara väärtuse säilimine). 2)Teatud juhtudel on varalise kahju hüvitamise eesmärgiks kaitsta isiku vara koosseisu sõltumata selle väärtusest. Vara kaitsmine selle koosseisus tuleb kõne alla praktiliselt üksnes asjade kahjustamise korral. Vahetegu nimetatud kahju hüvitamise eesmärkide vahel muutubki relevantseks asja kahjustamise korral 26. Lepinguliste kohustuste lõppemine Lepingu lõpetab selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda
Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest.
Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest.
See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel. 2 4. Parmenidese filosoofia oleva ainulisusest ja tunnetuse kolmest teest, Zenoni apooriad kui selle teooria illustratsioonid. Parmenides (u. 540-470): Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed: et on (tõe tee), on ja ei ole (doxa), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: ,,arche, ainuline alus on olev" järelduse, et ,,olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv, tekkimatu, hävimatu" (kõik tuntud atribuudid oleva algele, aga rakendatuna nüüd oleva tervikule). Õpilane Zenon, kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn. Kuulus kangelane Achilleus hakkab
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum. Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud Loomuõigus sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta. Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada
; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust
1.2. Vabadused Põhiseaduse tekst mainib vabadust, mitte aga põhivabadust. Siiski tuleb lähtuda sellest, et põhiseadusandja pidas silmas just põhivabadusi, asetades vabadused sel viisil ühele pulgale põhiõigustega. Et vabadus on üks õigusteaduse ja filosoofia olulisemaid kategooriaid, ei ole vabaduse mõiste teoorias veel lõplikult selgeks vaieldud. Siiski on võimalik teha kaks vabaduse mõiste jaoks fundamentaalse tähtsusega ahetegu. Nendeks on vahetegu negatiivse ja positiivse vabaduse vahel ning vahetegu õigusliku ja faktilise vabaduse vahel. 1.2.1. Negatiivne ja positiivne vabadus Negatiivne vabadus on vabadus midagi teha või tegemata jätta, näiteks uskuda või mitte uskuda, elukutset valida või mitte valida, osaleda või mitte osaleda valimistel. Seejuures ei ole vabaduse mõiste mingil viisil seotud väärtushinnanguga, kas valitu on õige või vale. Positiivse vabaduse puhul puudub vabaduse kandjal otsustamisvõimalus midagi teha
õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada)
mida võiks nimetada õigusteaduse seadusteks. Siin pole loomulikult tegemist seadustega objektiivse õiguse tähenduses. Tegemist on õiguse mõistmise jaoks kehtivate printsiipide, reeglite ja protseduuridega, mille teadmine ning kasutamine aitab mõtestada õiguslikku tegelikkust ja ka kehtivat põhiseadust. Seega on võimalik identifitseerida juriidilist arusaamist mittejuriidilisest, võimalik on vahetegu largissimo sensu ja sensu stricto vahel, millest viimane püüab seletada õigust, toetudes õpetusele õigusest ja õiguspraktikale. Tähtis on siin see, et juristid püüavad tõlgendada, mitte lihtsalt kritiseerida. Õigus ise on see, mis pakub enda tõlgendamiseks pidepunkte. Eesti riik on orienteeritud õigusriiklusele ja sellepärast peab siin olema tagatud kõigile pääs nende endi juriidilist staatust kirjeldava teabe kui kõige selle
01.16 kinnisvara. Universaalaktiga on tegemist siis, kui adressaatide ring võib ajas muutuda. Ei anna praktikas efekti, mida aktiteooria saavutada soovib. Formaalne kriteerium (triviaalne ehk tavaline)- (nutella printsiip: nutella on ainult selles purgis, mille purgi sildi peal on nutella) aktidele on peale kirjutatud PS, määrus, otsus ja kui pole, siis pole ka tegu PS-e, määruse ega otsusega. III Aktide liigid Probleemiks üld- ja üksikakti vahetegu, mille Riigikohus on lahendanud läbi materiaalsete kriteeriumite. See tekitab õiguskindlusetust. Oluline kontrollida aktide sisulist õiguspärasust. Seadus- formaalses tähenduses on riigikogu poolt PS-s seadusandluseks ette nähtud korras vastu võetud ja vastavas vormis kehtestatud õigusakt. Materiaalses tähenduses on universaalne õigusakt. Seadlus- PS §109, 110. Määrus- materiaalne mõiste: piiritlemata arvu juhtumiteks; formaalne mõiste: akt, millele on
haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Halduskohtus võib olla võimalik vaidlustada ka lepingu muutmist, samuti lepingupoole õiguste ja kohustuste üleandmist. Sageli väljendub lepingu sõlmise menetluse kaheastmelisus ka asutuse asjaajamises: nt linnavalitsus annab esmalt korralduse lepingu sõlmimiseks, seejärel allkirjastatakse korraldusele tuginedes lepinguürik. Õiguslik vahetegu avalik- ja tsiviilõigusliku tahteavalduse vahel jääb aga kehtima isegi siis, kui vormiliselt mitut erinevat dokumenti ei koostata, nt kui mitteeluruumi rendileandmiseks mingit eelnevat korraldust ei anta. Üks dokument võib sellistel puhkudel endast korraga kujutada nii haldusakti kui ka tsiviilõiguslikku tahteavaldust (hübriidakt).27 Kui varem oli praktika ebakindel, siis alates 1. jaanuarist 2012 on hübriidakt vaidlustatav halduskohtus (HKMS § 5 lg 2, § 37 lg 4)28.
3). H. Schneider, I. Rebane, H. Siigur jt tegid oma 1992. aastal ilmunud artiklis (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe juures asuva riigi- ja rahvusvahelise õiguse ekspertkomisjoni arvamus. Eesti Jurist, 1992, nr 34, lk 202) ilmselt 1938. aastal jõustunud põhiseaduse eeskujul ettepaneku asendada kantselei ametkonnaga, sest õiguskantsler juhtivat ametkonda, kantseleid aga kantselei ülem või juha- taja. Ilmselt sel mõjutusel kohtab ka ÕKS-s vahetegu õiguskantsleri ametkonna ja kantselei vahel (5. ptk, §-d 36 ja 42). Siin on lähtutud tänase põhiseaduse mõistekasutusest. Kui põhiseadus mainib õiguskantsleri kantseleid, siis on selle all silmas peetud õiguskantsleri poolt juhitavat asutust, mitte selle üht struktuuriüksust. Õiguskantsleri kantselei põhiseaduse tähenduses on kantselei laiemas tähenduses. Kant- selei ÕKS § 42 tähenduses on kantselei kitsamas tähenduses. 63
Tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Teatud mõttes on common law algselt olnud tervenisti avalik õigus – tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku võimu nimel) ennsitada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. Tegeleti üksikjuhtudega, ei loodud alust terviklikule õigussüsteemile. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo- ameerika süsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinnetaalses süsteemis. Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel.
mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi,
Ettevõtja B (au teostamisest rääkida ei saa) omab õigust tugineda §-le 1045 lg 1 p 6. 59. Mis on au teotamine, selle viisid ja vormid ning missuguseid asjaolusid tuleb au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada VÕS § 1046 järgi? Au teotamine on võimalik kahel viisil: 1) fakti väitega 2) väärtushinnang Fakti väite puhul on võimalik tõendada selle tõelevastavust, väärtushinnangu puhul selle tõendamine võimalik ei ole. Vahetegu on oluline seetõttu, et sõltuvalt sellest, millega on au teotatud, sõltuvad õiguskaitsevahendid. Väärtushinnangute puhul ei saa nõuda selle ümberlükkamist ega parandamist. Au teotamine on võimalik erinevates vormides: - suuliselt - kirjalikult - karikatuurina Teise isiku maine kahjustamine ei ole iseenesest keelatud. § 1045 lg 1 p 4 on üksnes lähtekohaks õigusvastasuse tuvastamisel
Subjektiivne õigus on sealjuures kellegi kohustus midagi teha või tegemata jätta. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Võrdluseks, et objektiivne õigus koosneb avaliku võimu kohustustest, mille täitmisele ei ole kellelgi Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" subjektiivset õigust. Vahetegu subjektiivse ja objektiivse õiguse vahel on selles, et objektiivse õiguse puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist. Näiteks on sellised normid seotud haldusorgani enesekorraldusõigusega, kus asutusele on seatud sisemine tähtaeg tulla kokku teatud ajal. PS § 66 sätestab Riigikogu kohustuse pidada uue koosseisu esimene istung kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest alates. Näited subjektiivsest
· maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900).
külge pannakse. Formaalselt piir jookseb süüdimõista kohtuotsuse jõustumisest. Millal märk külge tuleb? Märgistamine võib toimuda palju varem kui kohtuotsuse jõustumine. Näiteks poes turvavärvavate töölehakkamine. 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse (kurjategijad ja mittekurjategijad) on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega Tees on tähtis. Tegemist on kokkuleppeline ja hinnanguline piir. Samasugune piir nagu kuriteo ja mittekuriteo vahe. Vahetegu ei ole võimalik absoluutselt teha. Selle omaksvõtmine võib olla häiritud ka sellest, et otsime, mis eristab kurjategijaid ja mittekurjategijaid. Aga probleem on, et kõik vaheteod on keskmiste osas. Kõigi vahetegude puhul leiame kurjategijaid, kes konkreetse tunnuse poolest on rohkem sarnased normikuulekatega ja vastupidi. Väga head sisulist kurjategijate ja mittekurjategijate vahel ei saa. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012
Riik on loodud kogukondade poolt. Eestis on 2 liiki KOV:linnad ja vallad. Omavalitsuse süteem on ühetasandiline st puudub teine omavalitsuslik tasand. ÜL: Täidava dnii omi kui ka kohalikke ja riiklikke ülesandeid. Tüüpilised kohaliku elu küsimused:kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, teede ja tänavate orrashoid, ühistransport, kohalikud planeeringud ja hoolekanne. Vahetegu riikliku ja kohaliku elu küsmuse vahel on olulise seetõttu et KOV ja riigi suhted on tulenevalt nende ül iseloomust erinevad. Nõudeks on KOV iseseisvus kohalike küsimuste lahendamisel. Esiteks, seab omavalituse aktide piirid nende poolt antavate määruste adressaatide ring, mi son piiratud vastava omavalitsusüksuse elanikega. Teiseks, vastavalt PS ei tohi määrused minna vastuolllu seadusega
traditsiooni). Järgnevalt õiguse enda süsteemist. Romaani-germaani õigusperekonnas eristatakse kahte suurt põhivaldkonda: · avalik õigus · era õigus Mõlemad valdkonnad on mahukad ning jagunevad omakorda alamvaldkondadeks. Era ja avaliku õiguse eristamine viiakse tagasi sageli juba rooma õigusesse kus räägiti isiku huvist ja riigi huvist, kuid tegelikult ei ole kuni 19. saj. Alguseni era ning avaliku õiguse eristamine aktuaalne. Vahetegu ei olnud aktuaalne ka sotsialistlikus õiguses, sest see sarnanes oma olemuselt absolutistlikule õigusele ning oli oma olemuselt avalik õigus milles eksisteerisid ainult mõned üksikud eraõiguslikud killud. Kaasajal on selge, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve ning mitmed eraõigusnormid võivad lähtuda avaliku õiguse huvidest. Põhiliseks teooriaks on subjektiteooria kus toimub diferentseerimine teineteisega suhtlevate subjektidega, kui subjektid on
Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem):
casus; ingl case ). Common law tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on common law algselt olnudtervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul , m i l s e d a r i ku t i . S a m a s e i s e a d n u d k i ko h t u n i ku d e e s m ä rg i k s l u u a a l u s t t e r v i k l i ku l e õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- jaavaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalsesõigussüsteemis.Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis.Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe . Varasematest kohtulahenditest võib välja lugeda vastava õigusnormi,
keelatakse juhatusel pankrotiavalduse esitamine) d) otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (RKTKo 08.04.2008.a. otsus nr 3-2-1-22-08, p. 11-13). Kui tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse, siis ei saa tühisusele tugineda, kui möödunud on 2 aastat. Kui otsuse alusel kannet pole tehtud, ei ole otsuse tühisusele tuginemine ajaliselt piiratud. · Juriidilise isiku eristamine isikute ühisusest Ajalooliselt range vahetegu: a) universitas ja b) societas. Eestis eristub isikute ühisus juriidilisest isikust seoses isiku staatuse ja sellega kaasneva täieliku teovõime puudumisega. Isikute ühisuse peamiseks väljendusvormiks on seltsing (VÕS § 580-618) Isikute ühisusele ei ole omane korporatiivne struktuur ehk võõrorgani põhimõte, vaid eneseorgani põhimõte, st liikmelisuse tuginemine liikmete isiklikule osalusele juhtimises.
seaduses) Keskne seadus riigikorraldusõiguses on Vabariigi Valitsuse seadus! Algselt pani alguse EV riigikorraldusõigusele. VVS kasutab mõisteid: - Valitsusasutused (ministeeriumid, riigikantseleid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid) - Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad asutused, mis ei täida täitesaatvat võimu (pole peaülesanne)) nt teatrid, muuseumid jne Tänapäeval vahetegu muutunud ja finantseerimise järgi ei saa tihti täbnapäeva riigis asutusi niimoodi eristada! Aktiteooria: Millised on õigusaktid ja kuidas neid piiritleda? Seadus: - Formaalses tähenduses parlamendi poolt vastuvõetud akt, millele on ,,seadus" peale kirjutatud - Materiaalses tähenduses iga universaalne ja abstraktne õigusakt, mis on vastuvõetud kas formaalselt seaduse või formaalselt määruse vormis (ehk seadus on iga seadus ja määrus) Määrus:
Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi-aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris. 2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise
b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad; - asjad, mis kasutamisel lakkavad olemast (kütus, toiduained), (otstarbekohasel kasutamisel) - õiguslikult äratarvitatavateks loetakse vallasasju, mille otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises (nt raha). b) mitteäratarvitatavad. Kõige olulisem vahetegu on vajalik, sest näiteks kasutuslepingud ei saa olla äratarvitatavad. Järelikult peab otstarbekohase kasutamise tagajärjel võimalik ka tagastada. 4.2.2.2. Asja osad Asja olulise osa definitsioon Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53 lg 1). Regulatsiooni tähendus Olulised osad ei saa olla eraldi õiguste esemeks (TsÜS § 53 lg 2), nad jagavad asja saatust.
(ld casus; ingl case). Common law tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on common law algselt olnud tervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku võimu nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. Samas ei seadnudki kohtunikud eesmärgiks luua alust terviklikule õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalses õigussüsteemis. 33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi (case) lahendamisega, arvestades varasemate sarnaste juhtude pretsedente ning üldisi õiguse printsiipe
annaabi.ee 
