Zooloogia Piibe Kadak 11A 11.09.2011 Zooloogia on teadus, mis uurib loomi nende kehaehitust, eluviisi, toitumist, paljunemist, liikumisviise ja käitumist. Zooloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Suurimad neist on: Entomoloogia- zooloogia haru, mis uurib putukaid. Ihtüoloogia - zooloogia haru, mis uurib kalu. Täpsemalt hõlmab see luukalu, kõhrkalu ja ebaselget kalalaadsete rühma lõuatuid. Ornitoloogia- zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jne. Ornitoloogiaga tehti algust juba Vana-Kreekas (umbes 400 aastat eKr), omaette teadusharuks kujunes see 17. sajandil.
· Enamik Euroopa maagileiukohtadest on tänaseks ammendatud või on seal kaevandamine suurte tootmiskulude pärast lõppenud. · Metalle sulatatakse kivisöeküttega kõrgahjudes. · Värvilise metallurgia ettevõtted rajatakse hüdro- või tuumaelektrijaamade lähedusse. Mida toodab Eesti ja mida Euroopa masinatööstus? · Eestis valmistatakse masinaid, milleks kulub vähe metalli, kuna siin rauamaaki ei kaevandata. · Sellisteks masintööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. · On tekkinud uued masintööstused. · Välismaal toodetud osadest pannakse kokku elektroonikaseadmeid ja eksporditakse neid. · Tähtsam neist on Elqoteqi kontserni kuulunud tehas Tallinnas. Kõrgtehnoloogiline tootmine ja ühiskond · Tugineb füüsika, keemia ja bioloogiale. · Seda iseloomustab teadusmahukus ja tööoperatsioonid. · Hõlmab arvutite tootmist, mikroelektroonikat,
vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole. Väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Sissehingatav õhk : hapnik 20,8 %
õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole
Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine
Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed.
See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune südames. Hariliku siili rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Siilid toodavad palju soojust ja hoiavad kehatemperatuuri püsivana. Hingamiselundid Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende kopsude sisepind on väga suur. Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks ,mis lõppevad kopsusombukestega.Seal rikastub veri hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed pidi sisse ja välja. Elupaik Siil armastab vaheldusrikkaid elukohti. Näiteks : metsaservi, lehtmetsi ja segametsi,puisniite,parke, aedu ja kalmistuid. Siil aga väldib pakse okasmetsi. Toitumine Siil peab jahti öösiti. Ta hangib vihmausse, putukaid, tigusid ning väikesi selgroogseid. Siilidele ei tohiks anda piima kuna
Tund 1. Geograafia ehk maateadus. D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt.
· Samblikud on organismid, keda võiks paigutada nii taime- kui seeneriiki. Enamus teadlasi on aga arvamusel, et samblikud kuuluvad seeneriiki. · Samblikud on organismid, kel ei ole eristunud erinevaid organeid ning kogu sambliku keha nimetatakse talluseks. 2 · Talluse järgi jaotatakse samblikud põõsas- leht- ja kooriksamblikeks. Põõsassamblikute tallus on Lehtsamblikute tallus on lehtjas. jagunenud mitmeteks harudeks. 3 · Sambliku tallus koosneb kahte liiki rakkudest: seene- ja taimerakkudest. · Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad seenerakud, moodustades ülemise ja alumise koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 5 · Vetikarakud ning seenerakud samblikus elavad
1. Millist füüsika haru nimetatakse mehaanikaks? – Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. 2. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? – Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. 3. Millisteks harudeks jaguneb mehaanika ja millega need harud tegelevad? – Kolm haru. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu, st et keha on tasakaalus. 4. Mis on liikumine? – Liikumine on keha asukoha muutmine. 5. Milles seisneb liikumise suhtelisus, too näiteid? – Liikumine toimub alati millegi suhtes. Asukoha muutumine võtab aega. 6
Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid.
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab j...
(Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku-rangluu liigese kohal paremaks ühiseks unearteriks ja paremaks rangluualuseks arteriks. 8. Ühine unearter: ladinakeelne nimetus, asetus, millisteks harudeks jaguneb? Lad.keeles (a. carotis cummunis) on paariline, kulgeb kaelal ülespoole kõrvuti söögi- ja hingetoruga ning kilpkõhre (щитовидный хрящ) ülemise serva kõrgusel, jaguneb välimiseks ja sisemiseks unearteriks. Vasak ühine unearter, olles aordikaare haruks, parempoolsest veidi pikem, sest parempoolne väljub brahhiotsefaaltüvest. 9. Välimine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad. Välimine unearter lad.k
HINGAMISELUNDKOND Hingamisteed ninaõõs neel neel nina kõri kõri suu kopsud hingetoru hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops ...
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepi...
ohtlik SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Jaapan, Prantsusmaa Tallinn, Tartu Torutransport EELISED: odav toimub pidevalt ei ole vaja pakkida Keskkonnasäästlik ehitamine odav kaubakogused suured Torutranspordi PUUDUSED: ainult teatud kaupadele (vedelikud, gaas jm.) teede ehitamine kallis SUUREMAD KESKUSED: Venemaa, USA, Kanada Tallinn, Tartu Kokkuvõte 1. Selgita, kuidas kliima mõjutab Eesti veondust. 2. Mis harudeks jaguneb veondus? 3. Missugune veondusliik on kõige tähtsam? Miks? 4. Võrdle raudtee- ja autoveondust. 5. Nimeta eri veoliikide eelised ja puudused. 6. Miks on vaja kaubavahetust? Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org http://www.google.ee http://maps.google.com
uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri.
Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Selle limaskesteal on ripsmed, mis lükkavad tolmu ja mikroobe väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi. Hingetoru hargneb kaheks bronhiks. Nad suunduvad vasakusse ja paremasse kopsu ning hargnevad seal. Bronhid jagunevad omakorda harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on väga väikesed õhuga täidetud mullitaolised moodustised. Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse
Selgrootute hingamine Koostas Leelo Lusik Are PK 2013 Miks peab hingama? Organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus Kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil ja vabanemine süsihappegaasist, kui jääkainest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hingamise etapid Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük Tägajärjed: Katolik kirik jagunes erinevateks harudeks ning hariduse levik Miks kutsutakse varauusaega ,, vanaks korraks"? V: Kõik keskaja tunnused püsisid Miks kutsutakse 17. saj väikseks jääajaks? V: Kuna kliima jahenses ning talved pikad. Probleemid jääajaga: Näljahädad ja katk Miks 18. saj oli näljahädasid vähem V: Avastati kartul ja kliima soojenses Kuidas võideti katk? V: Iinimesed hakkasid pesema. Miks abielluti Lääne-Euroopas 17. saj keskmiselt 25. aastaselt? V: Kuna mehed pidid olema suutelised perete üleval hoida.
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk
ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959 · Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962 · Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991 Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid.
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes...
............................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehhaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused
* hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks * hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult * parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks * kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks * kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega 6) KOPSUALVEOOLID * Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid * Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel 7) RAKUHINGAMINE * Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega * Gaasivahetus kudede ja vere vahel * Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ja selle käigus vabaneb energia 8) SISSE JA VÄLJA HINGAMINE * Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku
subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Eraõiguse harudeks on – võlaõigus, väärtpaberiõigus, perekonnaõigus, asjaõigus ja teised. Avalikku ja eraõigust eristavad huviteooria (lähtub avalikust
Tööpuuduse määr näitab töötute osatähtsust majanduslikult aktiivses rahvastikus. Kui tööhõive määr kasvab ja töötuse määr kahaneb viitab see majanduse edenemisele kui aga tööhõive määr väheneb ja töötuse määr suureneb siis näitab see majandusolude halvenemist Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi Ettevõtted liigitatakse materjalimahukaiks, energiamahukaiks ja tööjõumahukaiks aga ka tarbijale keskendunud harudeks Miks on tekkinud geograafiline tööjaotus? Kuidas seondub see spetsialiseerumisega Geograafiline tööjaotus on tekkinud sest igal pool maakeral ei ole ühesugused tingimused. Näiteks igal pool ei leidu vajalikke maavarasid ega saa kasutada kõiki põlluvilju. See seostub spetsialiseerumisega sest kui ühes kohas on näiteks palju rauamaaki aga teises kohas seda napib siis on mõistlikum toota rohkem ja ülejääk teistele maha müüa
näiteks, miks on sinu arvates on vaja isa, mida peetakse silmas, kui räägitakse kasvatuse kriisist jne. Kolmandas peatükis käsitletakse kasvatusteaduse ülesandeid ja uurimisobjekte. Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse
Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti iseseisvumist hoiti ikkagi kirikutest eemale tänu juba tekkida jõudnud ohtraile eelarvamustele. Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud
näitab vastava ühenduskoha järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2. Piduriharud · Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad teised piduriharud töövõime. · Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Piduriskeemid Piduriskeem koosneb viiest erinevast harust: 1. Üldtoiteharu 2. Esipiduriharu 3. Tagapiduriharu 4. Seisupiduriharu 5
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. Ühe haru katkemisel lakkab vool ainult selles, teistes harudes töötavad elektritarvitid sõltumatult edasi. Elektriallika pinge mõjub kõikidele harudele võrdselt. U = U1 = U2 = ... = Un Kuna vooluringi hargnemispunkti ei saa elektrilaengud koguneda, siis on sellesse punkti saabuvate laengute kogus võrdne sellest mööda harusid väljuvate laengute summaga. I = I1 +I2 + ... In ehk üksikute harude voolutugevuste summa võrdub rööpühenduse koguvooluga.
Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab inimene maksimaliseerima oma ,,MINA" ning kõik teod tuleb teha enesehüvides. Samuti, et inimesed küll on võimelised heategudeks, kuid ainult sellisel juhul, kui see on ka neile endile kasulik nt tekitab meid endis hea tunde
Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid, modelleerimine arvuti abil) Kliiniline farmakoloogia uurib ravimite toimet Farmakoloogide ülesanneteks on Välja töötada ja testida uusi ravimeid Selgitada...
Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid.
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik
Loomakasvatus- piimakari, seakasvatus ja kanaliha- munatoodang. Eestis on olnud vahepeal ka kolhoosid ja sovhoosid. Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstuse toodangust. Lihatööstus ja kalatööstus ning kondiitritööstus on samuti tähtsad. Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke. Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55) 1)Miks on Eestis head eeldused arendada metsatööstust? -Sest Eesti pindalast u. 46% on kaetud metsaga. Meil on metsa väga palju ning seda kasvab koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud. 2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit. Hinnale tuleb juurde töötasu.
palju hapnikku. Lisaks kopsudele on neil õhukotid, mis on värske õhu panipaigaks ning varustavad lindu lendamise ajal kogu aeg varske õhuga. Lisaks muudavad õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta
liikumine. Korraldati hoogtöönädalaid. Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümruse välisilme tõstmine ja arendamine, avallikku paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine ning istutamine, kirikute ümbruse ning mälestuparkide kaunistamine jne. Tööstuse areng Tööstuse arenguraskused: vene turg ja invensteeringud kaovad. Jätkuvalt populaarne tekstiilitööstus ja masintööstus. Uuteks harudeks on põlevkivi ja turbatööstus, energeetika ning keemiatööstus. Põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated põlevkivist on pärit aastast 1777. Esimene kaevandus avati Pavanduses 1918.aastal. Põlevkivi kasutati tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik tarbija 1920.ndatel aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene põlevkivi tehas rajati 1924.aastal Kohtla-Järvele. Peamine kasutaja oli
järjekorranumbrit 21 ja 22. Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2. Kaido Voitra Tartu khk Piduriharud · Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad teised piduriharud töövõime. · Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Kaido Voitra Tartu khk Piduriskeemid
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks.
....................7 1. EGIPTUSE ASEND JA LOODUS Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus. See on Egiptuse ainuke jõgi ja on maailma pikim. Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida ja lääne poole viljatud kõrbed. Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni Vahemereni. Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses. Seda põhjustab lume sulamine lõunapoolsetest mägedest, kus jõgi alguse saab. Tulvavesi ujutab üle suure osa Niiluse kitsast orust. Kui vesi langeb, on terve org kaetud rammusa mudaga. Pehmet
Metsamajandus ja metsatööstus 1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsah...
Nimetage teistest riikidest Eestisse toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja
Nimetage teistest riikidest Eestisse toodavaid tooteid, mis on seotud põllumajandusega. http://www.worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt
6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast,kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st. *31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses,põllumaad on siiski vaid 10%. *Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust,kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust. *Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest,ületoitunud inimesi on pool miljonit. Mis harudeks jaguneb põllumajandus? Taimekasvatus: *Teraviljad:nisu,riis,mais,oder hirss,rukis jt. *Mugulviljad:kartul,bataat,maniokk,jamss jt. *Õlikultuurid:sojauba,päevalill,puuvill. *raps,õlipalm,maapähkel jt. *Suhkrukultuurid:suhkruroog,suhkrupeet. *Mõnukultuurid:kohv,tee,koka,kakao jt. *Söödakultuurid:juurviljad,põldhein. *Kiukultuurid:puuvill,lina,kanep,jt. *Köögiviljad:tomat,kurk,kapsas,salat jt. *Puuviljad:marjad,apelsin,õun,viinaamari jt. Loomakasvatus:
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
