Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine
Looming kui paratamatus Inimesed on indiviidid. Samamoodi on kunsti ja inimese vaheline suhe individuaalne. Loomine võib kohati olla väga isiklik protsess, sellepärast saab rääkida vaid üldiselt inimkonnast ja üldistest näidetest ning põhjustest. Usun, et inimesel on puhas loomise vajadus juba inimkonna algusest saati. Aga miks tekib inimesel see vajadus? „Kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse, võttes vajaliku nii oma õnnestu kui kannatusist.“ ütleb kirjanik Artur Alliksaar. Loogiline on, et ümbritsev keskkond mõjutab inimest paratamatult. Kunstnik, soovides luua midagi oma, peab kasutama ennast ümbritsevat teadlikult rohkem. Kirjanik, kes istub laua taha, et välja mõelda suuri mõtteid või lugu, võib küll pakkuda lugejale head meelelahutust, kuid kui see lugu ei põhine mitte millelgi ega tule tema enda seest, ei jäta ta mingit jälge lugejasse ega ühiskonda. Heaks näiteks võib tuua poo...
Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile. Sinnamaani, kui asi piirdub vaid naljaga mõlema suhtes, on kõik korras
USK – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS? Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib. Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste. Puudub igasugune tõestus, et see eksisteerib väljaspool inimese enda mõistust. Läbi aegade on vaieldud usu, selle tekke ja valikuvõimaluse üle. Võttes arvesse teaduse arengut ning pidevalt uuenevaid tõekspidamisi, tekib teaduse ja usu vahel palju vastuolusid, kuigi teadlased ja usklikud otseselt omavahelises konfliktis ei ole. Sajandite vältel on inimesed otsinud õnne valemit ja veelgi suuremat rahulolu. Sestap võiks arvata, et usk tekkis inimeste soovist millelegi toetuda ja kusagilt abi saada. Tuginedes usklike inimeste väidetele, on usk midagi, mis annab neile elu mõtte. Teisalt võiks väita, et usu puhul on tegu ennast teostava ennustusega. Kui inimesed palju paluvad ja loodavad, et nad saavad enda nö jumalal...
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. N...
Maha surumisele järgnenud repressioonid olid inimesed ära hirmutanud. Peale Berliini müüri langemist toimus Prahas üliõpilaste meeleavaldus, mis politsei poolt laiali aeti. Inimestes oli tekkinud lootus ja kogunema hakkasid üha suuremad rahvamassid. Haveli juhtimisel moodustati opositsiooniline kodanike foorum. Havel ja Praha kevade läbiviija Dubcek korraldasid 24. novembril 1989 kõnekoosoleku. Sotsialismi leeri lagunemine oli nii juhus kui ka paratamatus. 1980 aastate teiseks pooleks oli Nõukogude Liit välja kurnatud ja madalseisus. Majanduslikult rasked tingimused nõudsid muutusi, mida Gorbatsov pakkus. Perestroikaga kaasnenud meedia kontrolli kadumine tõi inimeste ette sotsialismi valukohad, mis nõrgestas selle positsiooni. Nende tingimuste valguses tõusis inimeste vabadusiha ja julgus süsteemile vastu hakata ja see lõpuks kukutada.
Esimene maailmasõda - juhus või paratamatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskriigid - Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Kas Esimene maailmasõda oli juhus või paratamatus ? 19. sajandi teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile - suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Kui vanurite osakaal ühiskonnas tõuseb ka rahva keskmine vanus ja see toob kaasa ühiskonna vananemise. Kuna praegune meditsiin on nii kõrgelt arenenud toob see paratamatult endaga kaasa ka ühiskonna vananemise. Praegune heaoluühiskond tagab enda toetustega seda, et elu hammasrataste vahel jäänud inimesed, näitkes vanurid, invaliidid ja kroonilised haiged saavad edasi elada. Selline surmasuus olevate inimeste toetamine toob samuti kaasa ühiskonna vananemise. Ühiskonna vananemine on paratamatus, kuna heaoluühiskond loob vanuritele piisavald elukõlbulike võimalusi. Noorte osakaal langeb hariduse tähtsuse tõttu.
Muudatuste juhtimine organisatsioonis kui arengu paratamatus Essee organisatsioonikäitumises Personalijuhtimine, Indrek Semm Juhendaja: Tartu, 2010 Inimesed on juba alates tsivilisatsiooni algusest juurelnud selle üle, kuidas muudatusi edukalt juhtida. Kui sajandeid tagasi sooviti teada, kuidas edukalt juhtida hõimu või riiki,
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest
Kuid hoolimata sellest, et meil on olemas väike kogemus õpetada teisest rahvusest lapsi, on siiski olukord, kus ühiskond ja haridus üha enam mitme-kultuuristub, uudne ja hariduse andjad peavad end pidevalt täiendama, et õpetada lapsi tundma erinevaid kultuure, suhtlema kultuuritundlikult, ennetama ja lahendama kultuurierinevustest tulenevaid konflikte (Trasberg, 2002 lk 13). Tänasel Eesti õpetajal on võimalus ja samas ka paratamatus õpetada multikultuurses klassis. Võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis Kui õpetajal avaneb võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis, siis toob see kasu nii õpetajale endale kui ka tervele klassile. Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga. Õpetaja peab endale selgeks tegema võõra kultuuri kasvatustraditsioonid, kombed jne
Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike
Inimesed ei olnud harjunud, et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist. Eriti löödud olid peale I ms sakslased, kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud, lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast
Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu oleme me endale ise määranud
Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I
Keele mitmetimõistetavus- kas pahatahtlik mainpulatsioon või paratamatus? Iga inimene sünnib siia maailma ilma ühegi sõnata. Kasvades ja arenedes õpib uus keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunu...
Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus? Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse vabadusvõitluse kaotus oli ajalooline paratamatus või juhus. Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel.
kinnisvara hindade vahe tõttu, tulla ots otsaga kokku. Ma mainisin, et õnneks on vaja tarkust, see tarkus peaks väljenduma oma sisimate soovide täpsemal kindlakstegemisel. Praeguses Eestis ei taga armastus kutse vastu alati kindlat katust pea kohale. Levib depression inimeste seas, tööle minnes ollakse kurvad ning üks ainukesi rõõmuhetki päevas on tööpäeva lõpp. Kui paljud inimesed sooviksidki teha oma elus midagi muud, tuleb nende ette tihti karm paratamatus. Tulevikule tuleb mõelda ning üks suurimaid küsimusi on ka elukoht. Jälgides praegusi kinnisvara ülesupitatud hindasid on kahjuks tihti väga raske teha oma tuleviku karjääri suhtes õiget valikut, sest soov luua kodu oma perele on ju esmane. Selle jaoks, et noored saaksid teha seda, mida nad armastavad, peab minu meelest riik tulema appi. Tahame ju kõik, et säiliks Eesti rahvas, et meil oleksid tugevad pered. Õnne otsime siin elus kõik.
Keele mitmetimõistetavus – kas pahatahtlik manipulatsioon või paratamatus? Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus,
Arutlus Sotsiaalne tõrjutus kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas? Kairi Pulst, PS Sotsiaalne tõrjutus tähendab indiviidi tõrjutust või äralõigatust ühiskonnast. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid ja need ei pruugi olla tekkinud ainult indiviidi enda süü tõttu. Põhimõtteliselt kaotab ühiskond oma kontakti inimesega ja kui nende arv suureneb, tekib mingi inimrühm, kes on ühiskonna jaoks justkui kadunud
Korruptsioon kas väljajuuritav pahe või paratamatus? Ühiskonnaõpetuse arutlus Mis on korruptsioon oma mõjuvõimu/ametiseisundi kuritarvitamine mingite teenete või materiaalse kasu saamiseks. Mis põhjustab korruptsiooni saamahimu, ahnus. Korruptsiooni puhul on alati vähemalt 2 osapoolt üks, kes on positsioonil, millega kaasneb otsustusõigus ning teine, kellel on vahendeid ja soovi selle isiku mõjutamiseks.
Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd mitmekesine, et võikski jääda neid üles lugema. Jätan selle siiski tegemata, kuna nagu juba eelpool mainitud, on maailmavaated varieeruvad ning musta rääkimine valgeks äärmiselt raske, kuna vana karu tantsima ei õpi. Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine meie aja trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges
Demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas-kas paratamatus ? Esimese maailmasõja tulemustega jäid rahule vaid vähesed riigid. See tõi kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ? Peale Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu. Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12
paratamatult. pealegi, mida tähendab üldse ise endaks jäämine, inimene muutub paratamatult läbi kogu oma elu ja lõpuks kui ta vaatab vastu oma surmale ja vaatab tagasi oma elatud elule, siis tunnistab ta endale, et ta pole enam ammugi mitte see inimene kes ta oli nooruses või keskeas, sest meie ümbrus ja ühiskond, sõbrad, vanemad, elukaaslased, õpetajad, nad kõik muudavad meid, seega ei saa rääkida reaalselt oskusest ise endaks jäämisel, sest reaalselt pole see võimalik. paratamatus on, et pead paljusid oma tegusid ja külgi varjama kuigi need teod ja küljed on osa tegelikust minast, kuid jällegi tekib siin probleem, et kellegile need teod või küljed, või iseloomu jooned ei meeldi ja jällegi, et mitte kellegile pahameelt tekitada, tuleb ennast esitleda kellegi teisena kes sa tegelikult pole, paratamatult tuleb salatseda, varjata, peita oma tundeid ja palju muud sinna juurde. kahjuks on paratamatus, et kui sa püüad jääda ise endaks siis jääb sinu elu väga
palkadeks. Nad peavad kasutama erinevaid teenuseid, nagu näiteks prügi vedamine, auto kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus. Vabadus on tunnetatud paratamatus, kuna täielikku vabadust polegi filosoofilises mõttes olemas. Inimene, kes arvab, et ta on vaba, ei tea mida vabadus õieti tähendab. Mina arvan, et looduslike piirajaid on võimatu vältida ning, et inimene on piisavalt vaba kui teda ei piira ühiskondlikud piirajad.
erinevaks eelmistest ja tulevatest põlvedest, kes sõja jubedusi ei tunne. Seda sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei surnud, suri ikkagi hingeliselt, mis on veel valusam surm. Mina arvan, et see väide on 100% õige sest see lihtsalt oli nii ja see jutt just sellest rääkis, kui sa rindel ei sure, oled sa inimesena kadunud. Laste ja noorte osalemine sõdades on täpselt sama, mis minu arvamus sõjast, et see on väga taunitav ja julm, aga paratamatus inimese loomuse juures. inimene on nagu loom aga lolli loomuse ja mõistusega.
Mis sünnitab vägivalda? Vägivallal on väga suur koht tänapäeva elus, sest seda näeme me iga päev, see on kahjuks paratamatus. Mis on vägivald ja miks see üldse olemas on? Sellele on väga palju põhjuseid. Kõige suuremaks probleemide tekitajaks on raha puudus. Just sellepärast kuuleme me iga päev, kuidas murtakse sisse elamutesse, poodidesse, pankadesse ning toimuvad väga suured tänavavargused. Kui me sellistest inimestest kuuleme, siis mõtleme kohe neist halvasti ja nimetame neid eluheidikuteks. Kuid selle probleemi on tekitanud riik ise
vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud NSV sõjaväike Soomet murda. 1944. aastal sõlmiti viimaks Soome ja NSV Liidu vahel rahu, kus Soome saavutas iseseisvuse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Teine maailmasõda ei toonud rahu ning sõda oli paratamatu. Tekkisid mitmesugused pingekolded, näiteks põhiliselt USA ja NSV liidu vahel. Eestlastele lõppes sõda alles siis, kui NSV liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus. Teise maailmasõja tekke paratamatus tulenebki Esimesest maailmasõjast jäänud lahendamata tülid ja probleemid.
Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärtesse hakkas kogunema hoopis rohkem prahti, sest inimesed teadsid - nagunii korjatakse ära. Lelle lähedal teeäärses puhkekohas olid varem kaks
elupaigad muutunud ja seal on raske/võimatu normaalselt elada. 22.Kas epideemiad (nt AIDS/HIV, Ebola) on keskkonna- või sotsiaalprobleemid? Põhjendage oma vastust. Sotsiaalprobeemid, see on tekinud uimastite leviku ja inimeste valede eluviiside tõttu. 23.Defineerige oma sõnadega, mis on sõda. Kas sõda on inimkonna paratamatus? Põhjendage oma vastust. Riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. Paratamatus on see selle tõttu, et inimesed soovivad omada aina suuremat võimu ning sõdade abil püütakse see võim saavutada. 24.Kas tsiviilelanike vaatenurgast on olemas õiglast sõda? Põhjendage oma vastust. Mina arvan küll, sest kui võideldakse oma vabaduse nimel, siis on see kogu rahva heaolu nimel.
aasta suvel ning trend on järgnevate aastate jooksul üha kiirenenud. Sündimuslanguse taastearenguline mõju väljendub väikesearvulise laste põlvkonna poolt tekitatud demograafilise laine pidevas edasinihkumises. Otseselt mõjutab nimetatud laine Eesti rahvastiku taastearengut järgneva 7080 aasta vältel, tekitades esimese tõsisema probleemistiku XXI sajandi teise kümnendi algul. Demograafiline laine on sõltumata edasisest sündimustrendist juba asetleidnud paratamatus. Viimane on omaette küsimus, mille tulevikusuuna näitab peajoones ära täna ühte last omavate noorepoolsete perekondade käitumine: nad on loobunud teisest lapsest (ja muidugi kolmandast) oma elu kahekümnendates aastates, kuid saavad selle tasa teha elu kolmekümnendates. Loo 2008 4 Loo Keskkool Rahvastiku vananemine
Muu hulgas kinitab seda see, et selle aja kestel on kuritegevuse hulk tõusnud päris kõrgele. Ehki valitseb siiani arusaam, et kuritegevuse vastu on kõige parem võidelda karistades, mõtlen ma aina rohkem, et tegelikult tuleks kuriteole jälile saada juba enne kui see toime pannakse. See ei kujuta endast küll mingit lõplikku pääseteed, ent võib ometi osutuda tõhusaks vahendiks hoida kuritegevus kontrolli all. Kuritegevus ei ole ainult paratamatus, vaid sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. Ajakirjanduses on neist sagedamini kajastatud narkomaaniat, töötust, majanduslikku halba olukorda ja noorte probleeme vaba aja sisustamisel ja sellega toime tulemisel. Ennetamise kavandamisel peaks tuginema rohkem kuritegevuse põhjustele niipalju kui neid teada on. Nii tehtaks kindlamad eeldused osa kuritegevusest juba alguses vältida või vähemalt natukenegi ohjeldada
Jääb kehtima: p on analüütiline p on aprioorne Ei kehti: p on aprioorne p on analüütiline (sest p võib olla sünteetiline) Seeläbi katkes ka seos analüütilise ja paratamatu vahel Ei kehti: p on paratamatu p on analüütiline (sest p võib olla sünteetiline) Jääb kehtima: p on analüütiline p on paratamatu Saul Kripke Saul Kripke on arendanud osutuseteooriat, mille tulemusel lahkneb aprioorsus ja paratamatus. On võimalikud aposterioorselt paratamatud ja aprioorselt kontingentsed tõed. Vaatleme seost: p on paratamatu p on aprioorne Ei kehti: p on paratamatu p on aprioorne Leidub paratamatuid tõdesid, mis on aposterioorsed. Saul Kripke Näiteks teaduslikud identsusväited on paratamatud,
• Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas • Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena • Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast • Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada. • EV põhiseadus ptk. 2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse • Põhiõigused: • On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt seadusega ära võtta ei ole võimalik • Õigus elule • Õigus kodakondsusele • Õigus südametunnistuse vabadusele • Õigus haridusele • Õigus perekonnale ja eraelule Vabadused ja kohustused • Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega
laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles.
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline. Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada
poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda
Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed vä...
Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud. Tekkis osaline sõnavabadus, poliitiline elu liberaliseerus. Seda kasutasid eriti hästi ära Balti riigid, kes hakkasid iseseisvust taastama. Perestroika oli NSVL paratamatus, kuna NSVL pidi püsima jääma. Riigipead soovisid, et kommunistlik võim säiliks. Sellele vaatamata toimus kõik vastupidiselt. Pille Kreos 12 C
ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus. Eestkõnelejad *Marek Strandberg *Mart Jüssi *Valdur Lahtvee *Ahto Oja (Turba Gümnaasiumi vilistlane) *Mikk Sarv Roll praeguses Eestis Erakonnal Eestimaa Rohelised on hetkeseisuga Riigikogus 6 saadikut. See võiks olla oluliselt suurem, sest inimesed ei ole piisavalt teadlikud vajadusest kaitsta ja hoida planeet Maad. Miks mulle meeldib? Roheliste põhimõtted on planeeti säästvad ja see on planeedi Maa elanike ühine huvi, siis valisin selle.
Daam koerakesega lugemiskontroll 1) Minu meelest kirjutas Tšehhov selle novelli, et kiruda tolleaegseid korraldatud abielusid ja aadlike üksluiset igapäevaelu. Ta tahtis jutustusega tähelepanu pöörata tunnetele ja saatusele, näidata, kui tähtis on armastus ning kui raske tihti sellega kaasnev paratamatus 2) Inimesel on igav ainult enda süü läbi. Siis, kui ta ise oma passiivsuses ei suuda elus midagi huvipakkuvat leida, ega asju enda jaoks põnevamaks mõelda, sest nagu öeldakse, ainult igaval inimesel on igav. 3) Sageli on igavuse käes vaevlevad inimesed just sellised Gurovi sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada.
Kui Epikurose eetika oli vabaduse eetika, siis stoitsismi eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust. Sellises tees nägid stoikud teed õnnele. Just stoitsismi filosoofiast on saanud algusemõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus või teisisõnu vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Noorstoikluse 1. periood Lucius Annaeus Seneca Lucius Annaeus Seneca Cordobast (4 eKr - 65 pKr) on selle perioodi esimesi loovalt kujundavaid mõtlejaid. Maailm allub Seneca õpetuse järgi mõistuslikkuse printsiibile, ettehooldusele kõrgeimale jumalusele, keda Seneca kujutab kord millegi abstraktsena, kord samastab loodusega, vahel aga varustab armastava, kõike ülalpidava isa joontega
Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui ...
rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas kaasa kultuurielu kasvule. Eestikeelse kirjanduse lugejaskond kasvas oluliselt. 1918. aasta veebruaris oli enamlaste võim langemas ning saksa väed ei olnud veel kogu Eestit vallutanud. Sellest sai saatuslik ja sobiv hetk, millal iseseisvus välja kuulutati. Arvan, et Eesti iseseisvus enamasti tänu heade juhuste kokkulangemisele. Samas oli see ka paratamatus, sest varem või hiljem pidi meie kodumaa iseseisvuma. Enamus sündmusi olid meie kasuks, ning see oli loonud soodsa olukorra. Siis märgati, et nüüd on võimalus ja hakati teadlikult tegutsema. See kõik viiski meie väikse Eesti iseseisvumisele.
ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON Kalle Pärt Maanõukogu (Maapäeva) otsus • Maanõukogu 15. novembri (v.k.j.) 1917 otsus: - Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav kogu - Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. • Teiseks tähendas see otsus, et Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris ...
Rooma riigi tõus ja langus Minu arvates on Rooma riigi tõus ennustatav ja selle langus paratamatus. Kuigi esmapilgul, ei ole aru saada, kuidas Apenniini poolsaare väikses Latiumi maakonnal oli oskus saada Euroopa suurimaks ja tugevamaks impeeriumiks. Ühegi inimese, asula või riigi eesmärgiks ei ole saada maailma impeeriumiks, vähemalt mitte alguses. Lihtsalt on soov omada rohkem maad ja sama oli Latiumi maakonnas elavatel inimestel. Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu
Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad" Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust: · paratamatus (mitte-juhuslikkus) · üldkehtivus (kehtivus kõigi antud tüüpi objektide kohta) Meelelisest tajust saadud teadmine kätkeb endas alati juhuslikkuse momenti, neis ei kehti paratamatus ega üldkehtivus. Iga teadmise loogiliseks väljendusvormiks on väide e. otsustus. Seal eristatakse kahte elementi: subjekti (mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustused omakorda jagunevad kaheks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
