Eutanaasia Eutanaasia kvalifitseerimine aktiivseks või passiivseks, otseseks või kaudseks, vabatahtlikuks või mittevabatahtlikuks või assisteeritud enesetapuks muudab pildi vaid segasemaks. Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on
3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine. Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme. Kvalifitseerimisel tuleb tähelepanu pöörata õiguse valikule, kuna kvalifitseerimine määrstleb kohaldatava õiguse, st normi.kaks võimalust lex fori või lex causae alusel. Välisriigi õiguse sisu väljaselgitamist reguleerib REÕS §4. Piirangud välisriigi õiguse väljaselgitamisel on otsesed ja kaudsed. 5. Füüsilised isikud REÕSis Füüsiliste isikutega tehingu tegemisel kasutatakse füüsilise isikuga kõige lähemalt seotud õigust. Füüsiliste isikutega seotud õiguse kindlaks määramine võib toimuda:
Isegi kui lõplikult kohaldatavaks õiguseks on välisriigi õigus, annab aluse selle kohaldamiseks menetlusriigi õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda. II LOENG: RENVOI JA DOMITSIIL Kohaldatava õiguse tuvastamine Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumiteks on: kohtualluvus (jurisdiktsioon); lex causae määratlemine; kvalifitseerimine nõude alus, õigussuhe; kohaldatava õiguse tuvastamine läbi kollisiooninormi; lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine lähtudes välisriigi määratlusest, kasutades vajadusel renvoi (tagasisaade või edasiviitamine) instituuti. Kvalifitseerimine Kuigi Eesti REÕ-s lähtutakse õigussuhete ja pidemete (HL- pidemõistete) kvalifitseerimisel lex fori`st, st Eesti õigusest, ei pruugi kvalifitseerimine teistes riikides alati toimuda lex fori kohaselt
1.VIHAKÕNE DEFINEERIMINE Eesti põhiseaduse paragrahv 45 punkt 16 kohaselt: ’’Ei ole olemas ühtset vihakõne definitsiooni. Kvalifitseerimine sõltub isikutest, teemast, situatsioonist ja riigi ajaloost ja olukorrast. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus
TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. (2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õige...
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine (Kyoto, autotransport, laevandus, lennundus) EL ja keskkonnapoliitika Kemikaalid, tööstuslikud riskid, biotehnoloogia - Kemikaalide kvalifitseerimine, piiramine ja keelustamine (2 põhilist direktiivi) - Seveso direktiiv tööstusõnnetuste kohta - GMO direktiivid EL ja keskkonnapoliitika Loodus Euroopa Liidu kolm kõige tähtsamat looduskaitse õigusakti on nn linnudirektiiv, laiahaardelisem elupaigadirektiiv (Natura) ning määrus, mis rakendab ellu CITES-i metsiku floora ja fauna ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust reguleeriva konventsiooni. EL ja keskkonnapoliitika Müra
15. Mis on SMART LABEL (tark etikett) Kombinatsioon vöötkoodist ja RIFIF-märisest: Vöötkoodi etikett RFID kiip RFID antenn Liimikihi katteriba Aktiivne patareiga, passiivne antenniga v poolpassiivne. 16. Tarnijate hindamise valiku 6 etappi 1. Määrata hindamise võtmekriteeriumid 2. Määrata iga hindamiskriteeriumi kaalukus 3. Määratle hindamiskriteeriumide hindamisüsteem METOODIKA 4. Hinda iga potentsiaalset tarnijat 5. Vaata hindamistulemus läbi ja tee valiku otsus TARNIJATE KVALIFITSEERIMINE JA VALIK 6. Hinda regulaarselt valitud tarnija suutlikkust PIDEV TARNIJA HINDAMINE 18. Distantseeritud ja partnerlussuhte 10 erinevust ja 5 kategooriat DISTANTS PARTNERLUS Põhineb äritehingul ärisuhtel Keskendumine lühiajaline, mitte pidev tarnija säilitamine Orientatsioon Lühiajaline pikaajaline Dist suhe lähedased suhted
asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise leping- teenus osutamise puhul pole objekti veel olemas (valmistatava asja kvalifitseerimine: 1) üldpõhimõte- §208 lg2 1.lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping),
võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada. 2004. a. 01. jaanuari kehtinud pankrotiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt oli toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu kus raskeks juhtimisveaks oli: · juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või · juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või · juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5. Röövimised ja isiklike esemete vargused.....................
tähelepanu võime häireid, kõrgendatud sisendatavust, mälunõrkust, paljud somaatilised haigused (eriti kroonilised ja pikaajalised). Kui kaitsja kohustuslik osavõtt sõltub mitte niivõrd puudest kui selle mõjust süüdistatava psüühikale ja isiksusele, on vajalik psühholoogiaekspertiis, et selgitada välja puude tegelik mõju. Emotsionaalsete seisundite ekspertiis on oluline sellepärast, et kriminaalse käitumise õiguslik kvalifitseerimine, samuti õiguslike tagajärgede saabumine ja protsessuaalsete otsuste langetamine on seotud isiku psühhofüsioloogilise seisundiga kuriteo toimepanemise ajal. Varasemalt kehtinud EVKrK §103 "tahtlik tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine.
Vahendlik täideviija...........................................................28 9.3. Osavõtt, selle vormid, osavõtu aktsessoorsus...................................28 9.3.1. Kihutamine........................................................................28 9.3.2. Kaasaaitamine....................................................................28 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi.................................................................29 9.5. Täideviimine ja osavõtt erilise isikutunnuse korral..........................29 10. Ülevaade sanktsiooniõigusest....................................................................................29 10.1. Karistuse liigid................................................................................29
formaati või kui seda pole tehtud siis tuleks teha järgnevalt: üldine info pakkuja kohta; pakkuja kontaktandmed ; toodete teenuste kirjeldus ja hinnad; lepingutingimused Pakkumiste analüüs: kui tahetakse pikaajalisi tarnesuhteid siis kaasatakse analüüsi kogu meeskond Etapid: vajadused ja eesmärgid; lahenduse sobivus; hind kulud, kasud riskid; toimiva koostöö eeldused; tarnija oskused ja kompetents; tarnija majanduslik olukord; pikaajaline areng; Pakkumiste hindamine: pakkumiste kvalifitseerimine, võrdlemine, iga pakkumise kogukulude arvutus. Tarnija valik. See toimub nii pakkumise kui ka tarnijat puudutava info alusel. Aspektid: riskitegurid, partneri tegevuse läbipaistvus, keskkonnassätlikkus, maine, omanikud juhtkond, fundamnetaalnäitajad, teenuste kvaliteet Määratakse võtmekriteeriumid ja nende osakaal (kaalutud keskmise valiku meetod) Tarneklauslid ehk Incoterms 2010. Määratlevad ostja ja müüja kohustused kauba tarnimisel.
Töövõtja säilitab neid dokumente ja nende koopiaid vastavalt oma dokumentide säilitamise korrale. 44. Pretendentide kvalifitseerimise kriteeriumid hangete korraldamisel firma, kes soovib hooldusteenust sisse osta, peab oma organisatsioonis ette nägema juhtimisprotseduurid, mis sisaldavad järgmist: · pakkumisdokumentide ettevalmistamine ja pretendentide selekteerimise (kvalifitseerimise) korraldamine; PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE tellijal on õigus kontrollida pakkujate/pretendentide · tehnilist kompetentsi (litsentsid, tegevusload, registreering registrites) · kogemusi (ülevaade varasemast tööst kuni 3 aastat) · finantsressursside olemasolu ning maksevõime ja/või vajaliku käibe olemasolu · maksedistsipliin (sh riigimaksete täitmine) 45. Töövõtuprogrammi olemus ja vajadus ehitushanke korraldamisel EHITUSE TÖÖVÕTUPROGRAMM · on lähtealuseks ettevalmistatavale lepingule
otstarbekas pakkujate arvu piirata. Avatud hankemenetluse protsess: - Hanketeate avaldamine riigihangete registris - Hankedokumentide väljastamine huvitatud isikutele - Huvitatud isikute poolt saadetud selgitustele vastamine ning vajadusel hanketeate muutmine - Pakkumuste esitamine koos kvalifikatsioonide tõendavate dokumentidega - Määratud tähtajal õigeaegsel laekunud pakkumuste avamine - Pakkujate kvalifitseerimine ja vastavuse kontrollimine - Mittevastavate pakkumuste tagasilükkamine - Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine - Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitamine - Kohustuslik ooteperiood enne hankelepingu sõlmimist (14 päeva) - Hankelepingu sõlmimine Teiste hankemenetluste puhul on see protsess valdavalt sarnane aga igal ühel on omad iseäralikud omadused. Näiteks piiratud hankemenetluse puhul tuleb esitada osalemise taotlus koos kvalifikatsiooni
jõustumata lahendi peale. Enamus kaebustest on korralised, neist kõige tüüpilisem apellatsioonakebus. Erakorraline on see, kui lahend on tehtud ja tagantjärgi leitakse, et õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus. - Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus, kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab kaevata ainult tsiviilasja peale. Kassatsioonkaebus saab ja peab olema teistkordne kaebus. - Devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) – kui mingi kohus on teinud
b) karistavad - aluseks on õiguserikkumine; - sunni rakendaja on seadusega määratud pädev organ, kelle jurisdiktsiooni alla vastavat liiki juriidilise vastutuse korraldamine kuulub; - juriidilise vastutuse võtmine sisaldab peale subjekti isiklike õiguste ja vabaduste piiramise, varaliste kohustuste panemine ning organisatsiooniliste ja sanktsioonide ka moraalset sundi; s.o. hukkamõistu. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja kvalifitseerimine. Juriidilise vastutuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud (tuvastatud) juriidiline fakt (faktid) ning sellele vastav konkreetsele subjektile pandud (määratud) juriidilise vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse individuaal ehk üksikaktiga. Juriidilise vastutuse osas piiritletakse nelja staadiumi: 1. juriidilise vastutuse tekkimine; 2. õigusrikkumise tuvastamine; 3. õigusrikkumise koosseisu fikseerimine, millega antakse õigusrikkumisele selleks pädeva
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
1) asjakohase õigusnormi otsing kehtivast positiivse õiguse süsteemist (tugineb juristi erialastele teadmistele, sh positiivse õiguse süsteemi valdamisele); 2) kui asjakohane õigusnorm leitud, siis järgneb süstemaatika uuring, st kas leitud õigusnorm on ainus, mis küsimust reguleerib, samuti kas on erandeid või erinorme; 3) kõigi leitud asjakohaste õigusnormide ning nendega seonduvate õigusaktide formaalse ja materiaalse kehtivuse küsimuse lahendamine. 4) kvalifitseerimine, st reaalse koosseisu ja vastavate abstraktse(t)e koosseisu(de) analüüs ja süntees ning nende fikseerimine. Vähemalt selles staadiumis (võimalik, et ka juba eelnevas) tuleksid kõne alla veel järgmised kaasuse lahendamist toetavad tegevused: 1) sarnaste kaasuste uurimine; 2) kohtupraktika uurimine; 3) avaliku teabe uurimine; 3) erialateatmike, kommentaaride ja muu erialase allikmaterjali, sh õigusteoreetilise kirjanduse uurimine; 4) abistada võib asjatundja (ekspert);
P.3. Õiguserikkumise liigid 95 § 2. Juriidiline vastutus 96 P.1.Juriidilise vastutuse mõiste 96 P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101
3. Liitkaritus eluaegne vangistus. 1. Liidetakse kandmata karistuse osa uue otsusega mõistetule. Liitkaristus kuni 20 aastat vangistust. 2. Liitkaristus kuni raskema süüteo sanktsiooni ülemmäär. 3. Liitkaristus eluaegne vangistus. 2. Liidetakse karistused osaliselt või täielikult § 65 lg 1 p 3 kohaselt. Põhidelikti (tegevusdelikti) tuletised ja lähtudes nendest süütegude kvalifitseerimine (õigusliku hindamise andmine) Põhidelikt või tuletis? Põhidelikt on tahtlik toimepanemine. Vaatate, missugust õigushüve see tegu riivab (ei ole objekt, mille vastu otseselt on rünne, kuid on abstraktne, nt PS-s kirjeldatud ehk õigus elule, tervisele, varale jne). kuriteod on ammendavalt KarS-is kvalifitseeritud. Süüteo koosseis: objektiivsed asjaolud ja subjektiivsed asjaolud (tahtlikkus). Kui selgub, et nt on ettevaatamatus, järelikult selle skeemi järgi me edasi minna ei saa
kinge (kui asja eest makstakse raha, siis müügileping); müük ja vahetus (asi asja vastu on vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2: eristamisprobleem tekib lepingute puhul, mille sisuks on teatava asja valmistamine ning valmistatud asja võõrandamine müüja poolt juba valmistatud asja võõrandamise leping on müügileping valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause; erand 1: materjali asja valmistamiseks annab teine pool; erand 2: suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla.
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Halduslepingu pooled Kas riik, KOVi üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, samuti ka eraõiguslik juriidiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesannet. Ehk üheks pooleks avaliku võimu kandja. On võimalik, et eraõiguslikule isikule on üle antud seaduse alusel (akti või lepinguga) antud võim, ehk võib olla kahe füüsilise isiku vahel, üks neist on aga avaliku võimu kandja rollis. Lepingu kvalifitseerimine puhul on institutsioonalne aspekt, funktsionaalne aspekt- tuleb kontrollida, kas lepingu ese on defineeritud HÕ normide poolt või mitte. Halduslepingu õiguspärasus Peab vastama: §-s 54 (peab olema antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele), ja; §-s57 (vaidlustamise viide ja kord peab olema täpselt ära määratletud) sätestatud nõuetele.
Artikkel 8 sätestab õiguse era- ja perekonnaelu austamisele. Õiguslikud alused osaluspõhimõtte piiramiseks tulenevad artiklist 8 (2) Nimetatud alused ei ole absoluutsed ning nende esinemisel tuleb alati kaaluda kaitstavate hüvede riivete proportsionaalsust, et tagada vastanduvate hüvede võimalikult suur säilimine ja seeläbi võimalikult vähene õiguse piirmaine. Sõltumata isiku subjektiivsete õiguste väärtustamisest on teatud juhtudel osalusprintsiibi piiramine vältimatu. Riive kvalifitseerimine eeldab üksikjuhtumi analüüsi ning järgmiste tegurite läbikaalumist: 1. Milline on kaitstav huvi(õigus) ning selle ulatus 2. Millised on avaliku võimu kohustused 15 16 3. Kas on aset leidnud sekkumine kaitstavasse õigusesse? Kui see sekkumine on toimunud, siis: a) Kas see on aset leidnud seaduses sätestatud juhtudel ja korras
Seetõttu halduseeskirja koostamise menetlusele ei kohaldu haldusmenetluse seadus. Haldusaktide all peetakse silmas administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes. 5.2. Halduseeskirjade õiguslik olemus. 43 On esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganile. Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Alustes sätestatu omandab haldusest väljapoole suunatud tähenduse ravi rahastamise lepingu sõlmimist taotlevate isikute suhtes, kelle vastavust hinnatakse ravikindlustuse seaduse ja Aluste pinnalt ning otsustatakse nendega lepingu sõlmimine või mittesõlmimine IV
Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? 1) Asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus, kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga. 2) Õigusnormi valik ja analüüs. Käsitletava teo juriidiline kvalifitseerimine. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. 4) Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
koostoimes). Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? 1) Asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus, kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga. 2) Õigusnormi valik ja analüüs. Käsitletava teo juriidiline kvalifitseerimine. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. 4) Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis
otstarbekas pakkujate arvu piirata. Avatud hankemenetluse protsess: - Hanketeate avaldamine riigihangete registris - Hankedokumentide väljastamine huvitatud isikutele - Huvitatud isikute poolt saadetud selgitustele vastamine ning vajadusel hanketeate muutmine - Pakkumuste esitamine koos kvalifikatsioonide tõendavate dokumentidega - Määratud tähtajal õigeaegsel laekunud pakkumuste avamine - Pakkujate kvalifitseerimine ja vastavuse kontrollimine - Mittevastavate pakkumuste tagasilükkamine - Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine - Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitamine - Kohustuslik ooteperiood enne hankelepingu sõlmimist (14 päeva) - Hankelepingu sõlmimine Teiste hankemenetluste puhul on see protsess valdavalt sarnane aga igal ühel on omad iseäralikud omadused. Näiteks piiratud hankemenetluse puhul tuleb esitada osalemise taotlus koos kvalifikatsiooni
Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingute sõlmimine on vajalik juhul, kui põhilepingu sõlmimisel on mingid õiguslikud või faktilised takistused. Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping
Eelleping Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingute sõlmimine on vajalik juhul, kui põhilepingu sõlmimisel on mingid õiguslikud või faktilised takistused. Tõlgendamise kaudu tuleb selgitada, kas pooled sõlmisid põhilepingu, eellepingu või oli tegemist läbirääkimiste etapiga. Eelleping on erilise sisuga kokkulepe, mistõttu on problemaatiline eellepingu rikkumisest tulenevate nõuete kvalifitseerimine. Kuna eellepingu puhul on tegemist lepinguga, siis võib eellepingu rikkumisel kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eellepingu rikkumise korral võib esitada kindlasti näiteks leppetrahvi, kahjude hüvitamise või viivise nõude. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Kui põhilepingule on seaduses kehtestatud kohustuslik vorminõue, siis tuleb selles vormis sõlmida ka eelleping
olema asja otsese valduse saamisel heauskne (vt Riigikohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-05, p-d 14–16). (p 16) Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2003.a. kriminaalasi 2-1-254/20031 Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004.a. kriminaalasi 2-1-36/2004 8.3.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et antud juhul jõudis ringkonnakohus õigele järeldusele, et J. Borina valduses olnud vallasasi (puhvetkapp) oli talle võõras. Õigussuhte kvalifitseerimine ringkonnakohtu poolt toimus AÕS § 94 alusel, mis näeb ette vallasasja omandi ülemineku erijuhu, mil asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusse ning omandajat loetakse kaudseks valdajaks. Seega oli J. Borina toodud asjaoludel kannatanule kuuluva ehk võõra asja otsene valdaja. Müües puhvetikapi edasi kolmandale isikule, manifesteeris J. Borina sellega enda omastamistahtlust ja realiseeris KarS § 201 lg 1
· lausete vastastikuse loogilise järeldumise ehk metakeelse seose ,,parajasti siis, kui ..." märk: ; · sümbol, millega tähistatakse ühe lause loogilist järeldumist teisest lausest (formaalset implikatsiooni) ehk metakeelset seost ,,kui ... siis ...": või . Samasuse märk, nt p q, võib tähistada asjaolu, et antud arutluse kontekstis leiab võrdus aset muutujate kõigi väärtuste korral. LAUSETE KVALIFITSEERIMINE (LIIGITAMINE) JA LOOGILINE JÄRELDUVUS (FORMAALNE IMPLIKATSIOON) Lausearvutuse lauseid saab liigitada samaselt tõesteks, samaselt vääradeks ning kontingentseteks ehk sattumuslikeks. Analoogiliselt traditsioonilises loogikas käsitletud kategooriliste väidetega on samaselt tõene lause tõene lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral, samaselt väär lause on väär lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
• lausete vastastikuse loogilise järeldumise ehk metakeelse seose „parajasti siis, kui …” märk: ⇔; • sümbol, millega tähistatakse ühe lause loogilist järeldumist teisest lausest (formaalset implikatsiooni) ehk metakeelset seost „kui … siis …”: ⇒ või ╞. Samasuse märk, nt p ≡ q, võib tähistada asjaolu, et antud arutluse kontekstis leiab võrdus aset muutujate kõigi väärtuste korral. LAUSETE KVALIFITSEERIMINE (LIIGITAMINE) JA LOOGILINE JRELDUVUS (FORMAALNE IMPLIKATSIOON) Lausearvutuse lauseid saab liigitada samaselt tõesteks, samaselt vääradeks ning kontingentseteks ehk sattumuslikeks. Analoogiliselt traditsioonilises loogikas käsitletud kategooriliste väidetega on samaselt tõene lause tõene lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral, samaselt väär lause on väär lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
