Eutanaasia peab/ei pea olema seadusega lubatud Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad" Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasia mõistmiseks: I. Praeguse...
Armastus "Armastus on alati illegaalne. Legaalne armastus on surnud armastus. Legaalsus eksisteerib ainult igapäevasuse jaoks, aga armastus asub väljaspool igapäevasust. Kui armastus sukeldub igapäevasusse, siis ta jahtub ning kustub järk-järgult. Eeros on seadusetuse sfäär. Maailmal pole vaja teada, et kaks olevust teineteist armastavad. Abielu institutsioonis tuuakse häbitult ühiskonna ette nähtavale see, mis peaks olema varjatud, kaitstud kõrvaliste pilkude eest." - Nikolai Berdjajev
taotluse rahuldamisele. Poliitiline subjektsus eeldab nii välist kui ka seesmist suvenäärsust. Poliitika reaalseks subjektiks on vaid see, kes jätab poliitilisse ellu oma jälje, on suuteline kujundama poliitilisi suhteid ning määratlema nende sisu. 9.Poliitikasubjektide liigitamise alused? 1)subjektsuse tasandid 2)subjektsuse institutsionaalsus 3)subjekti legaalsus ja legitiimsus 4)subjekti tegevuse sisu ja suunitlus 10.Subjektsuse tasandid? a)Globaalne (maailma) tasand (nt. ÜRO, inimkond) b)Rahvusvaheline tasand (globaalse ja rahvuslik-riikliku vahel. Nt. NATO, EL jne) c)Rahvuslik-riiklik tasand (Nt. Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Kaitseliit jne) d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11.Subjektuse institutsionaalsus?
asukohal olevat tähte kroon tähistab kuningat rõngas tag` i kohal tähendab pühakut Grafiti tegijad Grafiteid viljelevad erinevad inimesed, leidub nii väikesi lapsi kui ka täisikka jõudmas noorukeid. Jõugud kasutavad grafiteid, et märkida oma ümbruskonda. Märgistajate meeskonnad erinevad jõukudest motivatsiooni poolestnende jaoks on grafiti kultuuriline tegevus ja elustiil. Grafiti legaalsus Grafiti teostamiseks on kaks viisi: legaalne ehk pinna omaniku loaga ja illegaalne. Illegaalse all mõistetakse ebaseaduslikku grafitit ning see on karistatav. Legaalset grafitit tehakse harilikult: oma, tuttava või tellija pinnale ehk omaniku loaga , ürituste raames , näituste jaoks. Näited grafitist: Täname kuulamast!
Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast. 3
· Sümbolite ja väärtuste süsteem (avaliku ja erasfääri eristamine, riigi usaldatavuse kindlustamine, AT ühtne identiteet, AT sõltumatus, AT usaldusväärsus, läbipaistvus, ametnikueetika. · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus. · Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine). W. burokr. Tunnused (HETTELK) : · Hierarhia: kindel allvuskord spetsialiseerumine- · Elukitselisus: põhitegevus, peamine elukutse- töö mida sa teed on sinu põhiline elukutse
võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus. Õiguskaitse organite ülalpidamise kulud ja saadavad tulud peavad olema bilansis. otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine
päevaga järjest edasi on oluline, et ettevõtted võtaksid kasutusele uuendusi, mille läbi klientide haldamine, maksude, probleemide ja muude arvete haldamine läheb tunduvalt lihtsamaks. Finantsintrumentide puudumisel jääb see tegemata, mis võib tuua kaasa suuri komplikatsioone. 4) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 5) Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused (hind, saadavus, kasutamisoskused): on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, plus majandusaasta aruanne igal aastal. Finantseerimise puudumisel, et osta uus raamatupidamistarkvara, muudab töö keerukamaks ning tüütumaks.
- enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused,
KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna.
Osakondade loomine sarnaste tegevustega üksustele, Selged käsuliinid, Hierarhia roll kommunikatsioonis ja juhtimises Administratiivkoolkond II (Weber) - Ratsionaal-legaalne võim (vs traditsiooniline ja karismaatiline võim); Põhiväärtused: organisatsiooni suurus, stabiilsus ja efektiivsus (ratsionaalsed organisatsioonid) Ideaalse organisatsiooni mudel - Bürokraatia põhitunnused: Hierarhia, Elukutselisus, Teadmised, Tööjaotus, Edutamine, Legaalsus, Kirjalikkus • Eesmärgiks organisatsiooni kiirus, etteennustatavus, kontrollitavus, ökonoomsus ja tõhusus Neoklassikaline koolkond - Esindajad: Herbert Simon, Philip Selznick, James March, Chester Barnard Klassikalise organisatsiooniteooria kriitika: Stabiilsus vs dünaamilisus, paindlikkus, Professionaalide alakasutamine, Kõiki töötajaid juhitakse standardiseeritult, Rutiin ja tüdimus
August Pulmerik (?) oli TÜ rahvusvahelise õiguse professor. Pärast sai temast Heidenbergi Ülikooli õppejõud. Tema järglaseks Tartus oli Karl Verboom (?), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale teda tuli Krabar, kes vastupidi venestuspoliitikale ei olnud eriline venestaja. Eesti Vabariigi lõpus oli õppejõuks Ants Piip. Peale teda oli A. Uustal. Kuidas eristada mõisteid legitiimsus ja legaalsus - legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933
haldusliku mõjutamise sisuga, liigitub: üld ja eri. Abistavate funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik, nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide terostamiseks vajalike tingimuste loomine. Üldfunktsioonid on: 1) prognoosimine ja planeerimine; 2) täitmine; 3) kontroll. Avaliku halduse seotus seadusega Haldus on seadusele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendubki halduse legaalsus. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest, põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust. Seadusevabast haldusest saab siiski räkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt determineeritud. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub
korralduse sisu selle sisu enese pärast oma tegevuse aluseks. 1 Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses. Autoriteedi ideaaltüübid Weberi äsitluses: 1)ratsionaal-sotsialistlik mõistuskaalutlused 2)tradiotsiooniline harjumuspärane 3)karismaatiline alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse 1 Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on tunnustatus. Legitiimsus pole sama mis legaalsus(seaduspärasus). Legitiimsus võib olla: 1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine,leppimine 1 Tutvusta põhilisi rezhiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks. 1 Kuidas jagas rezhiime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika rezhiimide tänapäevase jaotuse loogikast? Aristoteles jagad reziime:
*planeerimine Demokraatia põhimõte: *legitimatsioon (rahvas valib,teeb ja toimetab) *legitimatsioon ei ole tähtajatu,pidevalt käib selle uuendamine *enamuse õigus otsustada *avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega *kodanike arvamusega arvestamine.Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. *informatsiooni tagaminehaldustegevuse kohta (§44) Õiguspärasuse põhimõte: *seadusandlikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte *seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte *egaalsus ehk võrdsuse põhimõte Õigust loovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1)õigusaktis ettenähtud ajal 2)kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele 3)õigusakti avaldamisest massiteabevahendites 4)valla ja linna PM sätestatud ajal 4)PS või seaduste subsidiaarsete sätete jõul 10. Päeval pärast RTs avaldamist või vastavas kohas avalikustamist. Juriidiline isik ..
ning poliitiline teadvus. Ühiskonna poliitiline elu: Poliitiline elu seostub poliitilise süsteemiga, mis võib mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist. Poliitiline elu hõlmab kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. Poliitika subjekt-poliitika tegija. Poliitika subjektide liigitamise alused: · subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R).
kõige rohkem kokku puutunud tehnoülevaatusel (11% on kogenud altkäemaksu küsimist), suheldes arstide (9%), politsei (8%) ning lasteaia (5%), kooli ja ülikooliga (5%). Esineb olukordi, mil juriidiline määratlus ja ühiskonna arvamus ei kattu on juhtumeid, mis seaduse järgi on korruptsioon, kuid inimesed seda korruptsioonina ei taju. Ja vastupidi, esineb juhtumeid, kus tegu pole juriidilises mõttes korruptsiooniga, kuid ühiskonna õiglustunnet on riivatud (legaalsus vrs eetilisus nn JOKK skeemid). Sageli seostatakse korruptsiooni altkäemaksu Tervishoiuteenuste osutajatega · seotud riskid: Tühiarvete esitamine: arstide poolt lisatakse arvetele summasid teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud; · Kallimate ravimite kasutamise soovitamine, kuigi on olemas odavamad sama toimega ravimid; · Ravimiuuringute läbiviimine riigihaiglates tööajal ja ravimifirma tasu eest;
tootmis- või haldusvahendite omamisest. (6)Haldusaktid, otsused ja reeglid on sõnastatud ja kirja pandud isegi juhul, kui suuline arutelu on reegel või isegi kohustuslik. (7)Õiguslikke volitusi võib kasutada mitmel erineval kujul, mis eristatakse ja arutatakse hiljem. HETTEK Hierarhia alluvus, spetsialiseerumine Elukutselisus peamine töö Teadmised värbamise alus Tööjaotus rollid, vastutus Edutamine karjäär Legaalsus reeglitest lähtumine Kirjalikkus - kontollitavus LEGAALNE DOMINEERIMINE JA AMETNIKUD Õiguslike volituste kasutamise kõige puhtam viis on bürokraatlike halduspersonali töölevotmine. Ainult selle organisatsiooni kõrgeim ulem vastutab oma ametikoha eest, mis tuleneb ametisseasumisest, valimisest või pärimisõiguse määramisest. Kogu halduspersonal, kes on korgema ametiasutuse all, koosneb koige puhtama
· Ärieetika- selle tähtsus, teadlikkus, informatsiooni ja ärisaladuse hoidmine. Ilusaim klubi Tehnoloogilised tegurid · Riigi prioriteedid tehnoloogias nt Eesti ehk e-riik, digiallkiri, jms. · Innovatsioon millised on innovaatilised ideed, mis võiksid positiivselt mõjutada ettevõtte tegevust. · Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused · (hind, saadavus, kasutamisoskused). Intellektuaalne omand ja selle kaitse vajalik teave võimalike intellektuaalse omandi kaitse all olevate teenuste tarbimiseks. Makrokeskkonna teguritest mõjutavad ettevõtte tegevust enim majanduslik keskkond, eriti just raha väärtuse alal ning töötuse alal. Oluline on olla pidevalt kursis majanduses toimuvaga, aga
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast.
teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1 Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes
2) normivabade toimingute abil või 3) nii normatiivse tegevusee kui ka normivabade toimingute abil. RIIGI SÜSTEEMI SEKUNDAARSED ELEMENDID Kohalik omavalitsus Tähendab kohalike omavalitsuste õigust ja võimete seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa vastutusala ühiskonnaelust. Üldtunnused: territoriaalsus; autonoomsus; otsene demokraatia kasutamine; demokraatlikult valitud esinduskogu ja tema poolt valitud täitevorganid; legaalsus; esindus- ja täitevorganite süsteemi loomise vabadus; oma eelarve, kohalikud maksud; subsidaarsuspõhimõte; suhtlemine riigiga; allub üksnes seadusele; järelvalve üldjuhul üksnes tegevuse seaduslikkuse üle. Riigikaitselised organisatsioonid Rangelt vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi, nt Eestis Kaitseliit. Kulturautonoomia Sotsiaalkultuuriline nähtus, mille funktsiooniks on selles rahvusriigis koos põhirahvusega
Ei ole absoluutne. On võimlik, et ühe riigivõimu ülesandeid täidab teine riigivõim. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. Isikul peab olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. 34. Seaduslikkuse printsiip. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. 35. Legaalsus. Seaduslikkus 36. Egaalsus. Ühetaolisus, õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; võrdne kohtlemine. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt. Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis.
rahuldamine, tervisekaitse) · Keskonnakaitse · Planeerimine 3. Demokraatia printsiip PS par 1, demokraatia väljendub legitimatsioonis, enamuse õigus otsustada, avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine. 4. Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: · Seaduslikkus e legaalsus halduse ülimuslikkus, avalik administratsioon on õigustatud tegutsema siis, kui seadus annab selleks volituse, üldaktide primaat üksikaktide suhtes, madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. · Isikute võrdsus Haldusvahendite õiguslik toime kodanikule · Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt kui haldus kohustab ja koormab kodanikku
tervisekaitse) · Keskonnakaitse · Planeerimine 3. Demokraatia printsiip PS par 1, demokraatia väljendub legitimatsioonis, enamuse õigus otsustada, avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine. 4. Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: · Seaduslikkus e legaalsus halduse ülimuslikkus, avalik administratsioon on õigustatud tegutsema siis, kui seadus annab selleks volituse, üldaktide primaat üksikaktide suhtes, madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. · Isikute võrdsus Haldusvahendite õiguslik toime kodanikule · Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust
põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996
lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Maruste (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996
45. teleoloogiline tõlgendamine. õigustloovates aktides sisalduvad poliitilised otsustused. Selle tõlgendusvõtete abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja nn printsiipides. Eesti põhiseaduses on järgmised siduvad printsiibid: demokraatia vabariiklus unitaarriiklus legaalsus egaalsus võimude lahusus ja tasakaalustatus sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik Teleoloogiline tõlgendamine mõistab mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid eelkõige õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki.Nimelt ei tohi vastu võtta ega rakendada õigusakte, mis meie põhiseaduse kohaselt on ülalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad 46
põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996
Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. PS § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, KOV ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Õiguspärasuse printsiip 2 elementi Õiguspärasus tähendab nõuet, et haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale ega tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse sisuelementideks on: Seaduslikkus ehk legaalsus. Seaduslikkuse põhimõttel on järgmised tähendused: - Seaduse ülimuslikkus. Seadusele antakse primaat haldusaktide suhtes. Kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega; - Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nõue on sätestatud PS § 3. - Subordinatsioonisuhetele rajatud halduse üldaktid liigituvad vastavalt oma
riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile, kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist (valgustusajastust) järjest enam huvi võimu ja selle kasutamise legitiimsuse vastu. Arusaam võimu jumalikust päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne.
Selle alusel on võimalik argumenteerida nii karistuste liberaliseerimise (kurjategija suhtes humaanne), kui ka karmistamise (kannatanu ja kogu ühiskonna suhtes humaanne) poolt. Liigne humaansus karistuste osas võib samas viia karistusõiguse efektiivsuse vähenemisele. 11. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(legaalsuse , pluralismi ja tolerantsuse põhimõtted, karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus) · Legaalsus- Tegemist on kriminaalmenetluses tähtsust omava printsiibiga, mis seisneb ametiisiku kohustuses alustada ja toimetada alati süüteoasjas menetlust, kui ei esine seda välistavaid asjaolusid. Iga süüteo toimepannud isik tuleb võtta vastutusele ja talle mõista tema süüle vastav karistus. · Pluralismi ja tolerantsus- Demokraatlikus ühiskonnas eksisteerib usu- ja maailmavaateline vabadus.
kaitse ja tööstusomandi puhul teises riigis omandatud prioriteedi tunnustamine. Need põhimõtted on seotud õiguste omandamise ja tunnustamisega. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne ammendumine). v. Kaitse vastavalt seaduses sätestatule (legaalsus) Kaitse kriteeriumid, tingimused, formaalsused ja meetmed sätestab iga riik seadusega. Rahvusvahelise koostöö tendentsid näitavad, et formaalsused vähenevad, riigile võetav tasu samuti (tasu osutatud teenuse eest asendab riigi tulusid suurendava lõivu). Siiski võib konstateerida, et mida vähem formaalsusi õiguskaitse andmisega seostub, seda nõrgem kaitse saadakse (õiguskindlus väheneb). Seadus näeb ette ka piirangud õiguse kasutamisele. Nii on kehtestatud kaubamärgi ja
„Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse” Tallinn 2004 ● Demokraatia ● Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus ● Riigi ühtsus e unitaarriiklus ● Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) ● Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik)
Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4)
3tasandiline, Prantsusmaal aga ühetasandiline. Eesti mudel sarnaneb Suurbritanniale, sest ka meil on kahetasandiline võimujaotus. 83. Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet. Subsidaarsus e täiendavus e lähimus tähendab seda, et otsustamine toimub võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne,
Tõlgendamine on sisult vaba tegevus. Iga seadus, eelkõige aga põhiseadus peab toimima. Nii aga juhtub ainult siis, kui kõigepealt saadakse seadusest mõistuspäraselt aru. Mis saab olla veel tähtsam ja vastuvõetavam kui tees selle kohta, et seadus peab olema arusaadav selle adressaatidele laias tähenduses? Ja veel ei maksaks karta, et seadust kommenteerides kantakse õiguse ja tegelikkuse üle sisuline otsustamine ja vahendamine seadusest õiguse konkretiseerimisele ning nii pole legaalsus enam seotud mitte niivõrd õigusaktidega, vaid juriidilise metoodikaga. Kui arvatagi, et seaduste kommenteerimisega kaotab seadusandja ,,tüki temale kuuluvat maad", siis selle kaotatu saab ta endale ju tagasi võita, pidades õigustloovate aktide produtseerimisel teraselt silmas õiguspraktikat ka seaduste kommentaare. Nii pole vaja hirmu tunda ei Riigikogul, Vabariigi Presidendil ega rahval. Põhiseaduse kommentaarid ei sea ei formaalseid ega sisulisi takistusi selle formaalseks
toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Tuleneb PS § 10. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.) 37. halduse seaduslikkus e legaalsus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on
toimetuleku soodustamine. Igal inimesel Eesti riigis peaks olema tore elada. o Demokraatia printsiip enamuse õigus otsustada, kodanike arvamuse arvestamine (allkirjade kogumine arvamuse kujundamiseks). Enamuse võim vähemuse üle. o Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale korrale ja ei tohi olla sellega vastuolus, seaduslikus e legaalsus vastu võetud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas, egaalsus e õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll,
Konstitueeritus on reaalselt tagatud ja realiseeritud, piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganite süsteemile kui ka inimesele nii õigused kui ka kohustused. Kui riik kohustab inimest, peab ta looma samas ka eeldused ja võimalused seda täita. Ülismuslik on põhiseadus ja seadused - seda nii riigi kui inimese jaoks. Lühidalt - kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus - võrdõiguslikkust, võrdväärsust. Tuleb märkida, et teisena esitatud malli ei tohi käsitada vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja “ümmardab” teda tingimusteta. Normaalne on, kui nii inimesel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. Suhete inimene < - >riik põhilised konstitueeritud vormid on : 1) kodakondsus;
preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe. Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused, isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel
omavalitsuse puhul. 6. Ainuvastutava administratsiooni põhimõte otsuse täideviimise eest vastutab lõpuks ikkagi otsuse täideviinud organ või ametiisik. 7. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Seaduses sätestatud korras on neil kohustus anda kodanike nõudel neile informatsiooni oma tegevuse kohta. D. ÕIGUSPÄRASUSE PRINTSIIP ... haldus peab vastama kehtivale õigusele ega tohi olla sellega vastuolus Sisuelementideks on: 1. Seaduslikkus e legaalsus sisaldab põhimõtteid a. Seaduse ülimuslikkus - seadused on ülimuslikud ja teised normid on sekundaarsed. b. Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. c. Subordinatsiooni suhted halduse üldaktidega seas d. Üldaktide primaat üksikaktide suhtes e. Madalamal seisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemal seisva organi üksikaktiga. 2. Egaalsus kaks tähendust:
Vaid eetilisest seadusest, mis ütleb, kuidas tegutsema peaks järeldub see, mis on "hea". Hea on eetiline tahe. "Ei ole midagi muud maailmas ega ka väljaspool seda võimalik mõelda, mida ilma piiramiseta vöiks pidada heaks, kui ainult hea tahe ise." Kõik sõltub sisemisest hoiakust! See kes teist aitab, (kuna too talle väga meeldib või kuna ta usub, et ühiskond ootab talt seda) see teeb küll (väliselt) seda, mida eetiline seadus talt nõuab. Tema tegutsemisel on legaalsus. Ta ei tee seda aga kohusetundest, vaid üksnes motiividest lähtudes. Sellisel tegutsemisel puudub moraalsus. Kohustus ja kalduvus. "Kohustus, sa ülev, suur nimi ..." selles kuulsas kohas, ühes vähestest kus Kant endale paatost lubab, laulab Kant kohustuse ülemlaulu. Eetilise seaduse suurus ilmneb selles, et see sunnib meid ilma või isegi vastu meie kalduvust tegutsema, üksnes moraalsest hädavajadusest lähtudes. Otsus
1. normi taga reegli leidmine (tõlgendamine) 2. eluliste asjaolude tuvastamine, mis vastavad normile (normi eesmärgi analüüs) 3. otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras Praktilise semantika uurimisaineks on praktilised keelereeglid, mis on olemas tänu inimestevahelisele kommunikatsioonile. Ilma selleta praktilist semantikat ei ole, praktilised keelereeglid ei saa eksisteerida teoorias. Praktilise semantika järgi ei ole õigusnormi tekst ja õigusreegel samad asjad. Reegel on midagi rohkemat kui tekst
Kolm sammast on moodustatud vastavalt kolmele erinevale võimule: seadusandlik, kohtulik ja täitevvõim. Süüteomenetluse üldpõhimõtted: · Tegu ja karistus peavad olema seaduses täpseltnbmääratletud · Pole kuritegu ja karistust, kui see pole ette nähtud seaduses · Analoogiakeeld · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld · Tagasiulatuvalt ei saa raskendava seaduse alusel kohut mõista Kriminaalmenetluse põhimõtted: · Legaalsus (vastand on opurtuniteedi põhimõte- otstarbekusest lähtuv) · Ametlikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte (kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel) · Süütuse presumptsioon · Kaitseõiguse tagamine · Objktiivne ja igakülgne uurimine · Inimväärikuseja isikuvabaduse austamine 44. Karistusseaduse ajaline kehtivus (seaduse muutumise aeg, kergem ja raskem karistusseadus, seaduse kehtestamine ja tühistamine)
See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtumist ning reguleerimist jne. 3) Kontroll. Sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Selles mõttes täidab kontroll 1.6 Avaliku halduse seotus õigusega. Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud.
eripära. Nendeks võivad olla näiteks metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jne. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. § 5. Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus/legaalsuse nõue. Halduse seadustega determineerituse aste võib olla erinev. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Näiteks mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 35 2. lõige sätestab, et seaduse "Kodanike ühenduste kohta" alusel ühingute (liitude) põhikirja registreerinud Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu linnavalitsused annavad vastavalt
eripära. Nendeks võivad olla näiteks metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jne. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. § 5. Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendub halduse legaalsus/legaalsuse nõue. Halduse seadustega determineerituse aste võib olla erinev. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Näiteks mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 35 2. lõige sätestab, et seaduse "Kodanike ühenduste kohta" alusel ühingute (liitude) põhikirja registreerinud Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu linnavalitsused annavad vastavalt
annaabi.ee 
