1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika,...
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline ...
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse
Liivi sõjaga Rootsi kätte läinud Eesti alad 2. Kubermang Rootsi ja Vene ajal Liivimaa: 1. Liivi sõjaga Poolale läinud Lõuna Eesti alad (+ P-Eesti) 2. Kubermang Rootsi ja Vene ajal Lõuna Eestis ja Saaremaal (+ P- Lätis) kindralkuberner kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes määrab: ametisse monarhi poolt (Rootsi kuningas või Vene tsaar/keiser) ja alles vahetult monarhile. Põhjasõjaga alanud Vene aja algul (1710 1783) jäi püsima Rootsi-aegne haldusjaotus : Eestimaa kubermangus 4 maakonda: Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Järvamaa (Paide), Virumaa (Rakvere). Liivimaa kubermangus 3 maakonda: Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). 10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1
Põhja-Eesti Rootsile. 1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile. 1645 - BRÖMSEBRO rahu Rootsi ja Taani vahel. Saaremaa Rootsile. 1660 - OLIVA rahu Rootsi ja Taani vahel. Ruhnu Rootsile. VANA HEA ROOTSI AEG Eestimaa jagunes kubermangudeks: · Eestimaa kubermang, Tallinna Kindral-kubener. · Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani. 1700-1721 - Põhja sõda. 1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega. 1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda. Kinnistus Baltieri kord. VENE AEG Baltieri Kord: · Maad jagati balti-sakslastele · asjaajamis keeleks jäi saksa keel · eesti jäi lutterlikuks riigiks 4 · jäid kehtima rootsi aegsed seadused · venemaaga püsis tolli piir.
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559)
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja...
MALI ANNE-MAI ÜLDANDMED · Pealinn- Bamako · Riigikeel- Prantsuse · Pindala- 1 240 000 km2 · Rahvaarv- 14 517 176 (2009) · President- Ibrahim Boubacar Keïta · Iseseisvus- 22.september 1960 · Rahaühk- Kesk-Aafrika frank HALDUSJAOTUS Halduslikult jaguneb riik kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks: · Gao piirkond · Kayesi piirkond · Kidali piirkond · Koulikoro piirknd · Mopti piirkond · Ségou piirkond · Sikasso piirkond · Tombouctou piirkond · Bamako ringkond
kehtestatud vaesuspiirist allpool. Kuninglikule Dlamini hõimule on kättesaadavad läänelik luksus ja reisimine. Haldusjaotus Svaasimaa jaguneb 4 ringkonnaks: Hhohho ringkond (1), Lubombo ringkond (2), Manzini ringkond (3), Shiselweni ringkond (4). Pildid Svaasimaa vapp Svaasimaa Svaasimaa lipp Kokkuvõte Svaasimaa on väike riik Lõuna- Aafrikas, mille majandus areneb. Svaasimaa on jaotatud neljaks ringkonnaks. Seal on vähe kuritegevust
Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Maa-amet. Iga riik jaguneb väiksemateks territoriaalseteks osadeks - haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks. Üksainus valitsus pealinnas (keskvalitsus) ei suuda täpselt jälgida kohaliku elu üksikasju ega leida õigeid lahendusi kõigile probleemidele. Keskvalitsus tegeleb sellepärast vaid kogu riiki puudutavate küsimustega.Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus.Kõige tavalisem on 2-astmeline haldusjaotus, kus riik jagatakse suuremateks ja need omakorda väiksemateks haldusüksusteks. Selline haldusjaotus kehtib praegu ka Eestis. Eesti jaguneb 15 maakonnaks, mis on riiklikeks haldusüksusteks. Maakonnas koordineerib kohapealsete riigivõimuasutuste tööd maavalitsus. Maavalitsuse tööd juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus Vallad ja linnad on omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused.
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...
ranniku riike. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Tegelikult muidugi ei tasu naabrite hulka arvata kaugeid maid. Kuid kindlasti on Eesti naabriteks kõik Läänemere äärsed riigid, lisaks eelnimetatud neljale veel ka Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani. Eesti haldusjaotus Haldusjaotuse mõiste. Eesti praegune haldusjaotus Iga riik jaguneb haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks. Üksainus valitsus pealinnas (keskvalitsus) ei suuda täpselt jälgida kohaliku elu üksikasju ega leida õigeid lahendusi kõigile kohalikele muredele, ta lihtsalt ei tuleks kõigega toime. Keskvalitsus tegeleb sellepärast vaid kogu riiki, kõiki selle kodanikke puudutavate küsimustega, jättes kohalike tähtsusega asjade ajamise kohalikele võimudele. Need luuakse valitsema teatud maa-alal elavaid inimesi - haldusüksust
röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Järvamaa. 13. Eestlaste hingeelu * Usuti , et kõik elusolendid, teatud objektid, paigad, taevas omavad väge. *Väge arvati olevat ka sõnades. *Hing on isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. *Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu.
KANADA Üldandmed Pealinn: Ottawa Keeled: inglise & prantsuse Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper
sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa
suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine(vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused ja tekkisid linnad. 6) Muinasusund. VAATA KAARTE LK.38 ja 48!
Jaan Poska (1866-1920) Jaan Poska elust • Sündis 24. jaanuaril 1866. a. venestunud perekonda • Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust • Üks 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid • Allkirjastas Tartu rahulepingu, millega Jaan Poska, tunnustati Eesti Vabariigi iseseisvust https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska Jaan Poska poliitikas • 1901. aastal liitus liberaalsete rahvuslaste rühmaga (“Teataja” seltskond) • 1904. aastal valiti ta eestlaste bloki liikmena Tallinna volikogu Ajalehe Teataja esminumbri esileht, saadikuks https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Ja...
................................................................12 4.3 Loomastik ja taimestik....................................................................................................13 4.4 Jõed................................................................................................................................. 13 4.5 Maavarad.........................................................................................................................13 V Riigikord ja haldusjaotus.......................................................................................................14 5.1 Riigikord......................................................................................................................... 14 5.2 Haldusjaotus....................................................................................................................14 Kokkuvõte........................................................................................................
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koos...
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................................6 Nimi............................................................................................................................................
docstxt/123525016040134.txt
kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma
(11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Meinhard- esimene piiskop, rajas kiriku ja linnuse Berthold- 2. Piiskop, kuulutas välja ristisõja Tulemused (Eestlaste allajäämise põhjused): Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega, vaenlasel oli parem väljaõpe ja relvastus,eestlastel polnud tugevat liitlast,polnud ühtsat riiki ega juhti. Mis on Liivimaa kroonika tähtsus? Siis me saame teada Alberti ajal lähtunud ristisõdadest, tänu sellele et see on säilinud. 5. VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja- ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Põhjus: Sakslaste rõhumine Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti. Jüriöö ülestõus: Algas 1343
tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud m...
Pindala: 450 000 km² Pindala: 337 000km Pindala: 103 000km² ² Rahvaarv: 8 900 000 Rahvaarv: 5 100 000 Rahvaarv: 300 000 Riigikord: konstitutsioonilin Rahaühik: Mark Riigikord: unitaarne e monarhia. vabariik Haldusjaotus 24 provintsi Haldusjaotus 12 lääni Haldusjaotus 7 : : : ringkonda. Pealinn: Stockholm Pealinn: Helsingi Pealinn: Reykjavik Pindala: 324 000 km² Pindala: 43000km² Rahvaarv: 4 400 000 Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. monarhia. Haldusjaotus 19 maakonda Haldusjaotus 14 amt´I
naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991 Haldusjaotus Kuni 1783. sama, mis Rootsi ajalgi (et vahet teha, Haldusjaotus on sama, mis vene ajal, 1944 1945 territooriumi vaata Eesti-Vene piiri kui teiselpool on Peterburi aga lisandub 1 maakond-Petserimaa, vähendamine (võetakse ära kubermang, on Vene aeg; kui hoopis teine riik, Venemaa, siis Rootsi aeg. mis asus Kagu-Eestis, Pihkva järvest Narvatagused alad ning 1783 1796 nim
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest. Poliitilised muutused: Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
1998 37019 40757 3738 1999 36415 40003 3588 2000 34149 38919 4770 2001 31546 40399 8853 2002 30014 41072 11058 2003 30598 40990 10392 2004 30419 41340 10921 2005 30541 43799 13258 2006 31265 44813 13548 Haldusjaotus Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond
17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks
Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule- 1918 (kreisideks) musena sai Eesti autonoomia (30. märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) Eesti sai Petserimaa ja
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;...- kuuluvad valdade koosseisu. Enne taasiseseisvumist olid meil regioonid ja külanõukogud. Kohalik Omavalitsus- ühe valla või linna volikogu, kes hakkavad seda juhtima.
68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina-
Luksemburg on merepiirita väikeriik K esk-Euroopas. Pindala 2586 km² Rahvaarv 502200 (2010) Rahaühik EUR Riigikeeled: Prantsuse, saksa ja letseburgi Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia Lipp Vapp Rahvastik Luksemburgi etiniline koosseis: luksemburglased 63,1% portugallased 13,3% prantslased 4,5% itaallased 4,3% sakslased 2,3% teised EL-i rahvused 7,3% muud 5,2%. Haldusjaotus Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. Haldusjaotus Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11) › Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond › Echternachi kanton (4) › Grevenmacheri kanton (6) › Remichi kanton (10) Luxembourgi ringkond › Capelleni kanton (1)
(2005) 0,65 0,22 0,12 Tööstus Teenindus Põllumajandus Eksport Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid Saksamaa 11,11% Itaalia 11,05% Küpros 7,28% Bulgaaria 6,74% Ameerika Ühendriigid 4,95% Suurbritannia 4,4% Türgi 4,23% (2009) Import Kreeka tähtsaimad impordipartnerid Saksamaa 13,73% Itaalia 12,71% Hiina 7,08% Prantsusmaa 6,1% Holland 6,02% Lõuna-Korea 5,68% Belgia 4,34% Hispaania 4,08% (2009) Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). 1. Atika 2. Kesk-Kreeka 3. Kesk-Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja-Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Kliima Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad
mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid. Tõenäoliselt kestab arutelu ning tuline vaidlus reformi vajalikkuse üle veel paar aastat ning kõik sõltub Eesti ühiskonna tahtest muuta haldusjaotus mugavamaks, tundes seeläbi mõningaidki väiksemaid probleeme. Mina leian, et praegusel kujul on haldusreform liiga kiirustatud. Minu mäletamist mööda pole toimunud isegi ühtegi suurt mõttekoda ega arutelu kõikide osapoolte vahel. Eesti riik peaks jõudma selgusele, mille hinnaga soovitakse saavutada nende meelest perfektne haldusjaotus. Rainer Kelk
Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
