Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: emiteerides raha suurendades maksukoormust laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika...
Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele. Eksport- Kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki. Emigrant ehk pagulane- Kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja. Emigreeruma- Välja rändama, kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks võõrsile siirduma. En...
isikute tahteavalduse alusel“; b) viitav – nõuab kindlasti enda kõrvale teist normi. - otsene viide – viidatakse otseselt seadusele (e kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti teisele paragrahvile); - blanketne viide – tuleb seadusest ise järgi vaadata (e õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile); 3 c) kitsendav – on selline norm, kus on mingid piirid, nt tähtajad. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). Konstitutiivne norm – määrab üldisi tingimusi ja ühiskonna ametlikku toimimist. On
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Eks...
või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 6. Natura hindamise erinevused Madalam algatamise künnis (kui oluline mõju ei ole välistatud) Suunitletum iseloom – mõju kaitse eesmärkidele Suurem õiguslik siduvus – kui oluline mõju ei ole välistatud ei tohi tegevust lubada. Haldusorgan peab olema „veendunud“ Erandite kitsendav tõlgendamine Tegevust võib lubada vaid juhul, kui asutus on veendunud, et tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala terviklikkust “Veendunud” saab olla siis, kui parimatest teadussaavutustest lähtuvalt on kõrvaldatud igasugune teaduslikult põhjendatud kahtlus mõju osas 7. Looduobjektide kaitse alla võtmise eeldused ja põhjendatus Kaitse alla võtmise eeldusteks võib olla: a. Ohustatus, b
hinda. SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus – See on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis hõlmab enamiku endise N. Liidu liiduvabariike. SRÜ kontrollib liikmesriikide relvastust ja majandust. Monetaarpoliitika olemus (keskpanga roll) Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika (või poliitika, mida vahel nimetatakse ka rangeks rahapoliitikaks) püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada kogunõudlust. Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi juhtimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga
perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv
automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid.
tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale
Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS Maksumultiplikaator = MPC / MPS Ekspansiivne: Kitsendav *G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks *T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks *nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada *kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole *kogutulu suureneb *kogutulu väheneb Vt. joonis 13.1 Kui Kulutused (G) > Maksutulud on defitsiit. Kulutuste finantseerimise võimalused: * raha emiteerimine * erasektori maksustamine * raha laenamine
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jagun...
asi on sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust ja kahju suurus ületab 500 eurot Tootja vastutus kehtib kümme aastat alates toote turule laskmisest. Kahju kannatanud isik peab esitama nõude kolme aasta jooksul kahju kannatamise, toote ohtlikkuse ja tootja tuvastamise hetkest arvates. Tootja vastutust kitsendav kokkulepe on tühine. Tootja on üks asi, kuid teine asi on, et ettevõte jälgiks kuidas tema firmaga seotud tegevused mõjutavad keskkonda. Ettevõtte keskkonnatöö üheks eesmärgiks on toetada koostööd tarnijate, allhankijate, klientide ja partneritega jätkuva parendamise põhimõtete järgi. Viimastel aastatel räägitakse üha enam ettevõtete keskkonnaalasest konkurentsivõimest. Ettevõtte
Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6
Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööstus muutub. Üheks selliseks stailisaatoriks on tulumaks. SITUATSIOONIKOHANE FISKAALPOLIITIKA Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid või tegevusi. Põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi või vähendades makse. Kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiksaalpoliitikat kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Fiskaalpoliitika põhimõjud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav fiskaalpoliitika * avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes * avaliku sektori kulutuste vähendamine, jättes maksud muutmata maksud muutmata
Eestlased Lõuna Hispaanias, britid Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja •Beneficiary of International protection- poliitilise kaitse alla minevad migrandid •Economic migrant •Illegal or clandestine migrant Rände liigid ja rändepoliitika Pereränne – Perede ühendamine. Pigem kitsendav ja piirav, lähisugulastele iseenesest mõistetav Õpiränne – Ränne õppimise eesmärgil, osa lahkub riigist. Riigi tasandil piiranguid pole vaja ( teatud regioonide suhtes ilmselt vajalikud põhjalikumad taustauuringud julgeoleku kaalutlustel) Piirangud kehtestab õppeasutuste õpetamise ressurss Tööränne – Ränne töötamise eesmärgil. Riigi poolt reguleeritud, erinevatele sihtrühmadele erinevad piirangud. Teatud regioonid ilma piiranguteta juba täna (EU, USA jne )
Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad kommertspangad reservi jätma. Avaturu operatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas majandust laiendav (ekspansiivne) või kitsendav. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver
10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel b. majanduse iseregulatsiooni eitav c. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 13. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: a. piirates väliskapitali voolu Eestisse b
d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada 20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. 21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: a. Rahapesu likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel b. rahvusvaheliste rahaülekannete turvaliseks muutmise võimalusi e-posti abil c
kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse
firmadel on enamasti rohkem töötajaid. Fiskaalpoliitikat on kahte erinevat tüüpi. Nendeks tüüpideks on diskreetne- ja automaatne fiskaalpoliitika. Diskreetne fiskaalpoliitika nõuab valitsuselt kindlaid otsuseid ja tegevusi. Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult
17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune. Tõlgendame mõtte kohaselt. Nt tapmine (enesetapmine pole karistav?) Süstemaatiline tõlgendamine. Normi asukoha või süsteemi järgi. Need normid räägivad isikust, nt füüsilised isikud.Isik saab 18-aastaselt täisealiseks, juriidiline isik
kulutusi inflatiooni situatsioonis või stimuleerivad kulutusi , kui majanduses on langus. Automaatsete stavilisaatorite näiteks on tulumaks 36. Defitsiidiga finantseerimine on avaliku sektori kulutuste finatseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra kulutused ületavad maksutulusid 37. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude vaasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on valitsuse fiksaalpoliitilsed vahendid, mida kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suuredamise või maksude vähendamise abil 40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42
3) Õigusnormide kasutamine (lubavad) 4) Õigusnormide kohaldamine e. rakendamine kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine konkreetsel juhul. 27.09.2010 Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline b) Süstemaatilis-loogiline c) Ajalooline d) Teleoloogiline e. eesmärgipärane 3) Juriidilise tähenduse järgi a) Ametlik e. ofitsiaalne · Normatiivne · Kasuaalne b) Mitteametlik Kasuaalne kohtulik, kaasus, juhtum Kausaalne põhjuslik seos tegu tagajärg
Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2
23. Mis on õigusakt? Õigusakt on kirjalik dokument, mis vastab teatud nõuetele ja on pädeva riigiorgani poolt kehtestatud 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? Õigusseadusest tulenevad 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? Üldaktid - seadus ja üksikaktid- konkreetsed isikud või grupid (eriseadused), nt. presidendiseadus 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? (6 tk.) Ajalooline, teleoloogiliselt, süstemaatiline, grammatiline, sõnaline, kitsendav või laiendav 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? Kodif.-tulemuseks uus õigusakt, nt liiklusseadus+liiklusrikkumised=uus seadus Ink- ametlik, nt riigiteataja (pädev riigiorgan) või mitteametilik, nt üksikisikud või asutused (nendele ei saa viidata). On õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükisteks. Kod. puhul ei muudeta ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.)
21. juriidiline lepingu alus; 22. kehaline sundus; psüühiline sundus; 23. eraprotsess; avalik kohus; 24. tsiviilõiguse kogumik; kanoonilise õiguse kogu; 13. 10. 10 kodutöö 1. perekonna kaotus 2. mehe võimu all 3. rooma rahva ori 4. heas usus TEKS VIII 2. Edikt tehakse magistraadi poolt rooma rahvale. 3. Õigus on jumalik, seadus on inimlik. 4. jagatud õigus 5. vahele jäetud kaasus 6. laiendav seletus; kitsendav seletus 7. teadmised õigusest on jumalikud, teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik. 8. Rooma rahva(s ja) senat. 9. Soovitav isik. Ebasoovitav isik. 10. Teisele kuuluv isik on kas isa võimu all, mehe võimu all või võlva võimu all. 11. Läbi raskuste tähtede poole. 12. Terves kehas terve vaim. 13. Keelatud raamatute nimekiri. 14. Oh püha lihtsameelsus! 15. Kuldne kesktee. 16. 17. 18.
c. finantskapitali liikumist ule rahvusvaheliste piiride d. siselaenud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 4 (1 point) Uhiskond voib ka inflatsioonist kasu saada, kuna *a. ettevotted investeerivad tanasel paeval rohkem, sest hinnatous on neile signaaliks, et tulevikus on voimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus uldise hinnatousu tottu kallim b. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) c. viletsuse indeks(tootusmaar + inflatsioonimaar) majanduses kasvab d. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tottu kergemini ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 5 (1 point)
Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Näited RS-ist kitsendavate õigusnormide kohta: § 2. Mõisted 6) reklaami teostaja isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja; Välja arvatud tehniline teostaja on kitsendav asjaolu. § 3. Reklaami põhinõuded (4) Reklaam ei tohi: 17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; Välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel on kitsendav asjaolu. 10 6.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA
intressimäärast ja tuludest 83. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised aspektid (1 kuni 4 õiget): Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 84. Tarbimise piirkalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaks on üks, samuti nagu keskmise tarbimiskalduvuse ja säästmise piirkalduvuse puhul. Väär 85. Kitsendav ehk range fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks (jahutamiseks) avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 87. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 88
10.4 Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne – hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN – 3/13 – 10.1.2 Kitsendav-laiendav – a) kitsendav – õigusnormile antakse kitsendav mõju, väiksem ulatus b) laiendav – laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud. Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi: 10.2.1 Ametlik – kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine (normatiivne ja kaasuslik) 10.2.2 Mitte ametlik – õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi).
10.4 Aalooline Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 aasta taguste õigusnormidega Tõlgendamisel ulatuse järgi liigitatakse: 10.1.1 Sõna-sõnaline ehk adekvaatne hinnatakse täpselt nii, kuida kirjas on, kõige õigem tõlgendamine. Confidential SORAINEN 3/13 10.1.2 Kitsendav-laiendav a) kitsendav õigusnormile antakse kitsendav mõju, väiksem ulatus b) laiendav laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud. Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi: 10.2.1 Ametlik kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine (normatiivne ja kaasuslik) 10.2.2 Mitte ametlik õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi).
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
Õigus: õigusevaldkond – eraõigus ja avalikõigus; õigusharu; Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu õiguseinst. ehk õigus allharud (nt. tehingud); õigusaktid võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane.
vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks
või kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine. Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne vähendamine. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Põhimõjud: Avaliku sektori kulutuste vähendamine, jättes maksud maksud muutmata; Maksude suurendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne vähendamine; Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimes...
säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel." Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.18 Juba eespool näitena toodu § 7 teine lõige on kitsendav õigusnorm: 16 Narits, R. op. cit., lk 107. 17 Narits. R. op. cit., lk 107. 18 Narits. R. op. cit., lk 107. 14 ,,Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel." 15 8. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetu õigusliku tagajärje. Selleks peavad olema nad
D. siselaenud 0% 4. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna Student Response Value Correct Answer A. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest 100% hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim B. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest 0% riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) C. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses 0% kasvab D. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade 0% muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini 5. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada:
*Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonjõuks ehk sidemereaktsiooniks. Holonoomsus: *Kui seosvõrrandis kiirusi ei esine, siis nimetatakse seost holonoomseks ehk integreeruvaks. *Vastupidisel juhul nimetatakse mitteholonoomseks ehk mitteintegreeruvaks. Statsionaarsus: * Kui seos aja jooksul ei muutu , siis nimetatakse teda statsionaarseks. *Kui seos muutub ajaga, nimetatakse teda mittestatsionaarseks. Poolsus: * Kui kitsendav tingimus kehtib sõltumatult sellest, missugused jõud on süsteemile rakendatud, siis nimetatakse seost kahepoolseks ehk mittevabastavaks. * Kui kitsendav tingimus teatud jõudude mõjudes kehtib, mingite teiste jõudude korral aga mitte, siis on tegemist ühepoolse ehk vabastava seosega. Aktiivne ja Passiivne jõud: *Jõude, mis ei ole sidemete reaktsioonid, nimetatakse aktiivseteks jõududeks. *Sidemete reaktsioone nimetatakse passiivseteks jõududeks kui nad ainult kitsendavad keha
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi: a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust.
käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule". Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga. Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist. Õigusnormi tekst ei korda paragrahve, ta viitab neile. Kui õigusnorm viitab oma sisus teisele paragrahvile, on ta viitav õigusnorm. Kui aga õigusnorm osundub mõnes teise õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketes õigusnormiga. 3. Kitsendav - Kui faktilisele koosseisule lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivust, mis on aga seletatav ainult positiivse kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks.
1 Arvatakse, et parim, mida keskpank võib saavutada on: Vali üks: a. finantskeskkonna loomine, milles majanduspoliitika koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju b. riigi majanduse täiesti iseseisev suunamine parimas võimalikus suunas c. passiivne jälgimine, et mitte teha olukorda hullemaks kui ta on d. valitsuse fiskaalpoliitika ebasoovitavate tagajärgede silumine 2 Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 2% võrra? 4 NB! Vastus kirjutada ilma protsendi sümbolita (%). 3 Mis põhjustab tsüklilise töötuse? Vali üks: a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. majanduse tõusude ja mõõnadega areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. töötajate liigne spetsialiseerumine 4 Disinflatsioon ja deflatsioon: Vali üks: a. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisul...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse Vabariigi Valitsus määrus korraldus välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused | Minister (VV liige) määrus käskkiri (peaministril Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, korraldus) kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Riigisekretär, - käskkiri ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
