Kuriteokahtluse põhjendatust hinnates on muuhulgas lubatav ka vabatõendina käsitletavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginemine. Samas ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades (vt RKKKm 3-1-1-1-12, p 9). § 142. Vara arestimine (1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vajalik tsiviilhagi tagamiseks või konfiskeerimise tagamiseks või rahalise karistuse tagamiseks. Millist vara saab konfiskeerida? KarS § 83 jj.
veebruaril. · Harju maakohus määras, et Galojan (29) peab minema Tallinna vanglasse 7. veebruaril kell 10. · Galojan mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises · Kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud · Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivised summas 17 658,17 eurot. Autori isiklik arvamus/hinnang - Antud artiklis ei ole autor oma arvamust välja toonud. Artiklis on räägitud ainult konkreetsest juhtumist. 1. Minu hinnang. Kas autor on erapooletu ja objektiivne? - Jah, autor on erapooletu ja objektiivne ning pole oma arvamust avaldanud selles artiklis.
puutumatus võimalike kuriteo jälgede säilimiseks; Politseisse helistades ärge lõpetage telefonikõnet enne kui teile selleks luba antakse. KANNATANU: füüsiline või juriidiline isik, kellel on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju KANNATANUL ON ÕIGUS (1): Vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi. KANNATANUL ON ÕIGUS (2): Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3):
Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus on õigeksmõistetu. Kaitsja (v.t punkt 1.4). Kannatanu (§ 37) on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kannatanu üldõigusjärglasel on üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused. Kannatanul on õigus (§ 38): 1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine;
19. karistust määrama – to impose punishment 20. seaduse mittetundmine – ignorance of the law 21. kuritegu toime panema – to commit a crime 22. õigusemõistmise eest põgenema – to escape justice 23. käitumisreeglid – rules of conduct 24. käitumist kontrolli all hoidma – to govern the conduct 25. süüdistuse/karistuse ees seisma – to face punishment/prosecution 26. tsiviilhagi kellegi vastu algatama – to start civil action against smb 27. vigastuse/kahju eest kompensatsiooni nõudma - to claim compensation for injury/damage 28. hagi algatama kellegi vastu vägivallakuriteo tõttu – to start an action against smb for a crime of violence 29. leidma süüdi olevat (milleski) – to find guilty 30. trahvi maksma – to pay a fine 31. riigivastane süütegu – offence against the state 32
Kohus mõistis Viljandi koolis õpetaja tapnud nooruki üheksaks aastaks vangi Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot. Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15- aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda
дополнительное täiendav karistus смягчающие обстоятельства kergendavad asjaolud отягчающие обстоятельства raskendavad asjaolud приговор kohtuotsus вынесение судебного приговора kohtuotsuse langetamine иск о взыскании алиментов, ...elatisraha väljanõudmise hagi о наследстве pärandushagi гражданский иск tsiviilhagi встречный иск vastuhagi в исковом порядке hagikorras истец, истица hageja исковое заявление hagiavaldus ответчик, ответчица kostja доверенное лицо usaldusisik, volitatud isik через доверенное лицо usaldusisiku kaudu свидетельствовать tunnistama свидетель, свидетельница tunnistaja
18. süüd välistav asjaolu defence, preclusion of guilt 19. üldriiklikud seadused national laws 20. kohalikud seadused local laws, by-laws 21. asutuse põhikiri statute 22. ajutine ametist/spordist kõrvaldamine (n,v) suspension, suspend 23. väljaheitmine (n,v) expulsion, expel 24. kahjustatud isik injured person 25. tsiviilhagi kellegi vastu algatama start (a) civil action against 26. vigastuse/kahju eest kompensatsiooni nõudma claim damages for damage caused 27. süüdistuse/karistuse ees seisma face prosecution 28. kriminaalasja algatama vägivallakuriteo tõttu start criminal action against for a crime of violance 29. ühiskonnavastaseks käitumiseks pidama consider anti-social behaviour 30. oht ühiskonna heaolule ja korrale danger to the well-being and
Page 15 of 24 (1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras. § 44. Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajad (1) Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajatena võivad asjast
Tsiviilhageja 1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni; (1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja 2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama; vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi 3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras. toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse; (2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus
välja kuriteoga tekitatud kahju 500 000 krooni. Selle summa arvestab B pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud ulatuses. Haginõuet põhjendab B üksnes kriminaalmenetluses tehtud otsusega. Kas esitatud hagi saab neil asjaoludel rahuldada, eeldusel, et A vaidleb hagile vastu. Milline on kriminaalasjas tehtud otsuse tähendus? Tsiviilkohtumenetluses saab kohus arvestada ainult tsiviilasjas kogutud tõenditest. EI SAA Peaks esitama tsiviilhagi kriminaalmenetluses. KrMK § 41 lõige 1 sätestatab, et tsiviilhagi vaadatakse kohtus koos kriminaalasjaga läbi KrMK-s ettenähtud korras. 4. Linn T on müünud enampakkumisel kinnistu osaühingule B. Kaaspakkuja osaühing C avalduse alusel tunnistab halduskohus kehtetuks T otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta, kuna B ei teinud parimat pakkumist. Otsuse põhjendavas osas märgib halduskohus, et leping T ja B vahel on kehtetu. Seepeale pöördub T hagiga kohtusse B vastu
Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat regulatsiooni riigi õigusabi seaduses (RT 2004,56,403), riigilõivuseaduses (RT 2005, 27, 198) ning puutuvalt kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisega ka kriminaalmenetluse seadustikus (RT 2003, 27,166). Tsiviilkohtumenetluse alla saab liigitada ka kvaasikohtulike vaidluste lahendamise organite- töövaidluskomisjonide ja üürikomisjonide tegevust reguleerivad sätted . Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõule, mis töötati välja Justiitsministeeriumi algatusel, tehti rakendusi ajal ilmnenud
mõistis Tomasi 22. oktoobril 1988 õigeks ja kohtu kompensatsioonikomisjon määras talle 8. novembril 1991. aastal hüvituseks 300 000 Prantsuse franki. Eelvangistuse ajal esitas Tomasi 23 taotlust enda vabastamiseks kautsjoni vastu, ent kõik need lükati tagasi. Eeluurimiskohtunikule, kes kaebaja politseiaresti lõppemise järel üle kuulas, oli kaebaja suuliselt kurtnud halba kohtlemist. 29. märtsil 1983 esitas kaebaja kriminaalkorras kaebuse tundmatute isikute vastu ja nõudis tsiviilhagi kaudu hüvitust. Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide). Nt kui tapetakse inimene, siis paratamatult rikutakse ka isiku riided või kriimustatakse need aga on väiksemad teo ebaõigluslikust ning tapmine juba hõlmab seda. Kahju võib aga välja ikka nõuda teo väiksema ebaõigluse eest. Praegu on tervisekahjustusest tulenevate karistuste kõrval tsiviilhagi esitamine riigilõivu vaba. Territoriaalsus põhimõte, universaalsuse põhimõte, karistusõiguse üldpõhimõtted KarS 6, 7, 8 ja 9. KarS § 6 Territoriaalsus printsiip ja lipuprintsiip Universaalsus ehk maailmaõiguse printsiip KarS § 9 kaitseprintsiip TEO TOIMEPANEMISE AEG JA KOHT. Teo toimepanemise aeg on see aeg, millal isik tegutses. Algus ja lõpp. Aeg ja selle tuvastamine on väga oluline asi, kuna tuleb tõendada. KarS § 63 (aeg, koht, viis ja koosseis ja muud tehiolud).
3-1-1-98-12: kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud? Kannatanu algne (SKM loomise aegne) määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud (paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik võimalikud nüansid ei ole ilmselt veel praktikasse jõudnud. Kas tõesti ka alates 2016 juuulikuust kannatanuna käsitletav (ja tsiviilhagi esitamiseks pädev) avaliku võimu kandja (KrMS § 381 lg 2) võib kaevelda SKM raames? NB! Ka kannatanu laiema määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles menetluses. 3-1-1-97-10 – ka nn uus kannatanu saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna. NB! Täna ilmselt see vana kohtupraktikaline suunis enam ei tööta ja
edasilükkavaks vastuväiteks (nõue pole muutunud sissenõutavaks), nõuet piiravaks vastuväiteks (vastastikkus täitmise kohustus) ja hagi veenvust vaidlustavaks vastuväiteks ( vaidlustatakse nõude tõendatus). Hagi aegumise peatumine Kriminaalasjas hagi esitamine peatab aegumise kulgemise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011.a. otsus Tamm'e süüasjas (3-1-1-105-10) rõhutab, et isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Selline määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata
üllatada vastaspoolt. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja võttis tõendi asja juurde. Kas kohus tegi õigesti? Tähtaeg on mõeldud selleks, et kohtuasi ei veniks ja et pooled esitaksid õigeaegselt oma asju. § 237 lg 1, mis viitab §-le 331 võib vastu võtta ka ilma mõjuva põhjuseta, kui see ei venita menetlust. 237. K mõisteti süüdi kohtuotsusega kuritahtlikus huligaansuses, mis seisnes H peksmises tänaval ja talvemantli lõhkumises. H tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist esitas H kohtule hagiavalduse, milles taotles K-lt mantli lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni väljamõistmist. K vaidles hagile vastu väites, et ta ei ole H-le kahju tekitanud. Kes mida peab tõendama? § 272 lg 2 kohtuotsus on dokumentaalne tõend. Tsiviilkohus on pädev asja lahendama ka
töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, kui sõiduk on töövõtu eesmärgil tema valduses. - (36) Sõiduk võib olla koormatud ka kohtu või muu pädeva ametiasutuse seatud pandiõigusega. See saab tekkida TsMS § 389 lg 1 järgi sõiduki arestimisel koos selle käsutamise keelamisega eelkõige hagi tagamisel TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, aga ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 esimese lause alusel vähemalt tsiviilhagi tagamiseks ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 1 alusel sõiduki arestimisel sellele sissenõude pööramiseks. TsMS § 389 lg 4 ja KrMS § 142 lg 9 järgi tehakse arestimine registreeritud vallasasja puhul ka asjakohases registris keelumärkena nähtavaks. Vara arestimisel võidakse sõiduk ka omaniku valdusest TsMS § 389 lg 6, KrMS § 142 lg 7 või nt TMS § 72 alusel ära võtta.
organiks on kohus, - haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest, - tsiviilvastutus (ka varaline vastutus): füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb tsiviil(era-õiguslike normidega ettenähtud juriidiliste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava või mittetäieliku täitmisega, aga samuti mõne teise õiguserikkumisega kaasnenud kahju tekitamisega (tervisele, varale jne: nt tsiviilhagi kriminaalprotsessis). Materiaalset vastutust on mõnel juhul loetud tsiviilvastutuse üheks alaliigiks, teisalt iseseisvaks juriidilise vastutuse liigiks, mis tekib töövõtja poolt tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks teoorias on erinevaid käsitlusi, - distsiplinaarvastutus: töö- või teenistusvahekorras määratav juriidiline vastutus neid vahekordi reguleerivate õigusnormide rikkumise eest. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
