Keskpäevane praam Esimeseks teooriaks on Jumaliku käsu teooria ehk elada nii nagu käseb seda piibel.Filmi algul näeme, kuidas poiss on tüdrukuga koos, nad lõbutsevad ja armatsevad teineteisega.Piibel aga pooldab peale abielu alustada armatsemisega. Teine näide on sellest, et kui inimesed abielluvad, siis peab see kestma elulõpuni, kuid ühes autos oli paar, kus mees oli lahutatud, ning saarele sõitis oma uue pruudiga. Teiseks teooriaks on Kanti teooria ehk tuleb leida selline moraali reegel,mille mõistusolend vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab, st tuleb elus võta selline seisukoht mille järgi sa ise elad.Siia näiteks võib tuua ema, kes praamilt enne maha tuli, kuna mõsitis et praamil asub auto kütusega, ning selleks et oma ja lapse elu mitte ohtu seada, tuli enne praami väljumist maha. Samuti tütarlapsed, kes olid jalgratasega, olid meelestatud positiivse...
(Tõlgitud eesti keelde Inglise keelse Ken L. Wheeleri tõlke järgi) Siin on mis tõeseim, tõesti kõrgeim Tõdedest! Tõesti nagu on siin all, nii peab see olema ka üleval ja kõrgemal, nii nagu see on kõrgemal, peab see ka olema siin all, need on Jumaliku imepärased tööd (Demiurg)! Õigesti saavad kõik asjad mis on ja mis hakkavad üldse olema, tärganud Jumalikust; kõik siinsed asjad mis on saanud sünnitatud Jumalikust ja valatud tema kuju järgi (adaptsioonid). Su Isa, Valgus ja Päike, teie Ema kes kannab teid, seega Kuu, sinu tõelist vaimu (animus, ventus), nagu üsas kantud ning toidetud kasvuks (selle peal)Terral. Kõige Isa on alati Sinu ees (immanentne), kes sepistanud Täiuslikkuse maailma peale! Ehkki Jumaliku jõud manifesteerub Terral arvukalt, Ei! Sinu (Isa) on täielikult (enda) Jumalikus võimsuses kahandamata. (teid käsitakse) Tõsta oma valgus kõrgemale selle maa pealsest
keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks. Thomas More sattus Henry VIII poliitikaga vastuollu, kuningas laskis ta hukata. ElizabethI (valitses 1558-1603) Inglismaa kuningaanna, kelle ajal jäi usupuhastus Inglismaal püsima. Ignatius Loyola (1491-1556) hispaania aadlik, kes asutas jesuiitide ordu e Jeesuse Ühingu.
herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud haldusparaadi, kaotas usuvabaduse
Märt oli mees kes raha võttis vastu hea meelega, aga ära andis väga vastumeelselt. Põhimõtetega ja rahas kinni mees, ei meeldinud just paljudele. Te suhtles teistega vaenulikult, sest talt nõuti pidevalt raha. Alles peale tütre surma, pojast võõrandumise ja temagi surma uue maja põlengut ja see järel naise surma kurvastusse, tuli välja Märdi soojem ja inimlikum pool. Soojalt suhtlev hoolitsev ja pooleldi ogar vanamees oli nüüd teiste hoolitseda, valvata ja toita. Märdi jumalikust ja võimukast isiksusest oli järgi jäänud ainult tema maine keha ja teiste teadmine tema elust varem. Kuni surmani oli Märt tänulik nendele kes tema eest hoolitsesid ja eriti oma lapselapsele Märdile, keda ta pidas ekslikult oma pojaks, kes andis talle tubaka raha.
Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima. John Lennox aga väidab, et maa universum on jumalikku päritolu. Ta leiab, et Hawkingi väidetest hoolimata ei suuda füüsikaseadused kunagi täiel määral universumi olemust selgitada
Skulptuur 19. saj. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin. Millega ta tegeles, nimeta tema tuntumad teosed, nende lühitutvustus. François-Auguste-René Rodin oli prantsuse kujur ja graafik. Tuntumad teosed:’’Põrguväravad’’ - Rodin sai "Põrguväravate" idee Dante poeemist "Jumalik komöödia"ning imetlusest gooti arhitektuuri, eriti gooti katedraalide vastu. Väravate algne kontseptsioon oli sarnane 15. sajandi Itaalia skulptori Lorenzo Ghiberti loodud Firenze toomkiriku baptisteeriumi idapoolse uksega, nn Paradiisi väravaga. ’’Mõtleja’’-"Põrguväravate" kompositsioonis on ligi 200 inimfiguuri, millest paljud on kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja". ’’Suudlus’’ - Marmorist skulptuur "Suudlus", mis kujutab Dante "Jumalikust komöödiast" ...
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõist...
eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse või millega identifitseerutakse ja mis väljendab ideed (rist, poolkuu jne) Soovitavat kodulugemist: Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Avita, 2001. 3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda oodatakse lunastama/päästma Lüsioloogia – laiemas mõttes vabanemisõpetus üldse (lunastaja/päästja ootuse või käitumisreeglite järgimise kaudu) Vabanemine/lunastus võib toimuda: indiviidi tasandil ( askeesis erakuna; indiviidil tema omausus) grupi tasandil (religioosse kogudusena, indiviidil koguduse liikmena) sisemiste väärtuste tasandil (religioonile omase eetika ja ühiskonna käitumisreeglite kaudu)
polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on märkmeid ka ilmaliku muusika kohta. Motett oli keskajal uus zanr, mis algselt oli vaimulik, kuid hiljem ilmalik mitmehäälne koorilaul. Motetti kujutluses oli maailm üles ehitatud harmoonial. Ilmalik muusika jäi pikaks ajaks vaid suuliseks traditsiooniks. Rüütlilaule on kõige enam säilinud ja need laulikud laulsid enamasti armastusest või kanglastest. Noodistati nad teenistuseta vaimulike poolt.
9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad
· Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale
paljud inimesed olid tema poolt. Zwingli ja Calvini õpetused Zwingli oli oma taotlustes palju järsem, soovis et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde, oli vastu palgasõdurite kasutamisele ja liigkasuvõtmisele, ei meeldinud kiriku suured maavaldused. Calvin oli Lutheri vaadete pooldaja, õpetust peetakse veelgi rangemaks kui Zwingli oma, õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest, nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise, elu olevat vaid karm kohusetäitmine. Anglikaani kiriku teke Kuningas Henri VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst seda ei lubanud. Seejärel lõi ta uue kiriku Anglikaani kiriku ning tegi end kirikupeaks. Mis on anglikaani usk? Katoliiklusele sarnane usk. Miks on ta protestantlik
minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII- st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele
esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema . Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini . IV dünastia ajal saadi astmete täitmiselt tõelised püramiidid . Kõige kuulsamad neist on püsitatud tänapäeva Kairo lähedale Giza väljale . Giza püramiidid on hiiglaslikud ja kuuluvad 7 maailmaime hulka .
Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel. Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetan...
Ta alustas millegi ilusaga ning lõi armastusjumalanna, kes tõi maailma kauniduse, seejärel sünnitas ta sinise Taeva, Mäed ja Mered. Nendest võimsaim oli Taevas, Uranos. Uranos võttis endale naiseks jumalanna Maa, kes sünnitas talle palju surematuid lapsi. Nende seas oli kaksteist titaani, kuus meessoost ja kuus naissoost. Titaanid olid väga hirmuäratavad jumalad. Üks titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanita Thea, andsid maailmale veel kolm jumalikust soos olendit: Päikse, Koidu, ja Kuu. Noorim nende seast, jumal Kronos oli väga ahne. Uranose ja Maa lapsed olid ka kurjad kükloobid. Nad olid hiiglaslikud jumalad kellel oli ainult üks silm keset laupa. Nad elasid kõrgel mägedes ja ühel mäe tipul hoidsid nad tuld, mis põles igavesti, seal sepistasid kükloobid sõjariistu ja soomusrüüsi. Kõige hirmsamad Uranose lapsed olid kolm sajakäelist hiiglast. Nad olid väga võimsad ja tugevad. Uranos valitses maailma edasi
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai
Kordamine Prantsuse realismi kontrolltööks 1. Realism valitses 19. sajandi keskpaigal, kõrgperiood 1850-1880 2. Realism tuleneb ladinakeelsest sõnast realis esemeline (res asi) 3. Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi · heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse · darvinism · materialistliku maailmavaate tekkimine 5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja v...
füüsiline jõud. Herakleste lapsepõlved olid suhteliselt sarnased: mõlemad kasvatati üles paari poolt, kes ise lapsi ei saanud. Oma tohutu jõuga said mõlemad oma vanemaid kodutöödega aidata. Kui Herakleste lapsepõlved üldiselt oli suhteliselt sarnased, siis täiskasvanuikka jõudes lähevad nende teed täiesti eri suundadesse. Multikakangelane läheb vastuseid oma päritolu kohta otsides Olympose mäele, seal Zeusiga kontakti saades saab ta teada, et on jumalikust soost ning ainus võimalus perekonna juurde naasta on saada suureks kangelaseks. Zeusilt saab ta ka ühe olevuse nime, kes on mitmeid kangelasi treeninud (Phil). Phil treenib Heraklese tugevaks ja nutikaks, koos alistasid nad mitmeid koletisi, kes inimesi ründasid. Mängufilmi-Herakles läheb jõudu ja õnne proovima kuninga õukonda pürgides. Seal märgati Heraklese tugevust ning talle määrati pealtnäha võimatu ülesanne kuninglike tallide koristamise näol
ja keda Aristoteles võrdleb kariloomadega; poliitikaeluga seotud inimesed, keda hinnatakse suhteliselt kõrgelt, sest poliitika kuulub Aristotelese järgi mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ning poliitikule omistab ta ka enim austusväärivad võimed, nagu kõnekunst ja majandamine; mõttetööga seotud inimesed sh ka filosoofid. Aristoteles tõstatab oma arutluses küsimuse, kas õnn tuleb õppimisega, harjutamisega või mingit muud moodi pingutades või tuleb see mingist jumalikust ettemääratusest ehk juhuse läbi? Õnn on igaühe jaoks erinev ning sõltub inimese haritusest ja tema olukorrast, eluolustikust. Aristoteles on seisukohal, et kes pole oma loomutäiust päris ära moonutanud, võib õnnelik olemiseni jõuda ka mõningase õppimise ja püüdmise järel. Tuleb tunnistada, et õnn on tõepoolest see ülim hüve, mille poole me kõik oma eluajal püüdleme. Millised on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja mida kellegi
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
Töö tekstiga. Prantsuse troonipärija kasvataja J.B.Bossuet (1682) Valitseja pole kohustatud oma tegudest aru andma mitte kellelegi. Ilma sellist tingimusteta autoriteeti omamata ei saa valitseja head teha ege kurja kõrvaldada. Kui valitseja on otsuse langetanud, siis pole selle üle enam midagi arutada. Valitsejale peab kuuletuma kui õigluse kehastusele, muidu ei saa kehtestada korda ega teha lõppu tülidele. Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja tema isikut suunata. Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed,
Sellele järgnes suur talupoegade sõda (1524-1526). Ühiskond jagunes kahte leeri. Alles 1555.aastal sõlmiti kahe poole vahel rahu. 3)Võrdle Zwingli ja Calvini õpetust ja tegevust Sveitsis! Zwingli soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde.Ta taotles selgust ja lihtsust.Kirikutest viidi välja pühapildid.Ta võitles ägeadalt ilmalike uuenduste eest, talle ei meeldinud ka kiriku suured maavaldused. Calvini õpetus oli aga veelgi karmim, selle arusaam oli jumalikust ettemääratusest . Tõenduseks kas inimene oli välja valitud või mitte peeti tema majaduslikku edukust. Ta nõudis inimestelt tööd ja lihtsaid eluviise. 4) Iseloomusta anglikaani kiriku kujunemist Inglismaal! Henry VIII oli kõva naistemees, aga kui ükskoed paavst keeldus tema abielu lahutamast hakkas too mõtlema usu-uuendusele ning siis kuulutas ta end ise Inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma.
SAJAND Juba 1750.aastatest alates hakkas Ingslimaal ilmnema oma eriline maastikumaalitraditsioon, mis osaliselt peegeldas 18.saj inglise maastikukujundusstiili aristokraatliku maitse järgi looduse osavat ümberkujundamist 17. sajandi klassikaliste maastike vaimus à la Claude Lorrain. Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus Temaatika ja Stiil Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad. Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised. "The White house at Chelsea" (Eesti
Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: 1. Šveits: Zwingli tegevus: paavstivõimust sõltumatusks, missa asendati piibli lugemise ja jutlusega. Erinevalt tõlgendas Z. armualaua küsimust: luther arvas et see osasaamine kristusest, zwingli et see on lihtsalt sümboolne mälestustoiming. . zwingli õpetust arendab edasi Calvin Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukatusse, teised õndsaks saama. Calvin arvas aga, et jumal võib juba maises elus märku anda, et saab õndsaks. Selliseks märgiks on inimese edukus. Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2
See on muide üldse isikukultusliku luule põhimotiive. Kristlane à nõukogude inimene; Kristus à Stalin; kirik à Partei... Stalin oli nagu iga teine tsaar, aga tema eripäraks oli tema terrorireiimi eriline psühhologiseeritus (kasvõi juba selle kolmanda silma tõttu). Turvatunnet loovana propageeritud Stalini igikohalolek sai nõukogude inimese ajus jälitusmaaniaks. Jumala Silmast sai KGB käsi, jumalikust moraalimütoloogiast sai ideoloogilise puhtuse müstika. Kõigi kohal oleks nagu nähtamatu mõõk rippunud. Stalinistlik optimism on ammu surnud, aga selleaegne negativism elab ikka edasi. Tänu Stalinile juurdus partei kõnepruuki väljend 'hoidma nagu oma silmatera', mis pärineb otse Vanast Testamendist. Lenini surma puhul peetud kõnes tõmbab ta paralleeli Moosese ja Joosua ning Lenini ja enese vahele
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
W. Schellingi süsteemis ja Schellingist lähtuv spekulatiivne loodusfilosoofia. Maailma tuleb käsitada elava ühtsusena. Selles maailmas leiame lõpmatut mitmekesidust. Kuid iga nähtus ja olend väljendab põhiliselt samaks jäävat ühtsust erilisel viisil. Kõiksuse olemus väljendub mitmekesisuses ja mitmekesisuses valitseb ühtsus. Fröbeli järgi tuleb iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Spekulatiivse filosoofia alusel tuleb iga rahvast käsitada kui igavese idee omapärast kehastust. Igal
Hilisemal ajal ei peetud vaimuliku kirjandust enam nii tähtsaks kui seda tehti keskajal. Varasel keskajal oli õigus enda kirjandus luua vaid haritud ning ladina keelt oskaval inimesel, seetõttu oli ka kirjandus ladina keelne. 12.-13. sajandini kuulus koolihariduse monopol vaimulikele, nemad olid need, kes harisid nii ennast kui ka teisi suursuguseid inimesi. Harva sai hariduse mõni rahatu inimene, kuid oli ka erandeid. Nende haridus ei sisaldanud mitte ainult religioonssust ja jumalikust vaid käsitleti ka erinevaid eluks vajalike teadmisi. Vaimulik oli ennekõike inimene, kes oli pühendanud ennast jumalale. Vaimulike alla kuulusid nii paavstid, preestrid kui ka kirikuõpetajad, et vaimulikuks saada pidi tahtja saama pühitsuse või õnnistuse teiselt kõrgemalt vaimulikult . Vaimuliku kirjandus oli ennekõike usuline kirjandus, mis oli mõeldud kasutamiseks religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid
Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba
seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole. Kogu maailma soojendab ürgtuli. See kannab maailma mõistust. Jumalikust ürgtulest tekivad 4 komponenti: õhk, vesi, maa ja ürgtuli. Need komponendid lähevad aja jooksul ühest üle teiseks ja seetõttu pole kogu kosmos igavene. Teatud per tagant maailm hävib ja taastekkib. Kõik on maailmas juba korra varem olnud. Seetõttu on võimalik tulevikku ette ennustada. Stoikud arvasid , et inimhing teeb inimesest inimese. Inimeses on domineerivaks jõuks mõistus, mis peab toime tulema afektidega (lõbujanu, valu, hirm, kumu). Norm mõistusega ini suudab
’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi ohtude eest ning hoiab ja kaitseb kõige kurja eest, ja seda kõike pelgalt isalikust jumalikust heldusest ja halastusest, sõltumata minu mistahes teenetest ja väärilisusest. Kõige selle eest võlgnen ma tänu ja kiitust talle selle eest teenin ma teda ja olen talle kuulekas;see on kindlasti tõsi’’. Lutheri jaoks seisnes imago Dei põhituum inimeste ja Jumala erilises suhtes, milles inimesed on loodud osa saama Jumala õiglusest, pühadusest ja tõest. See eristab inimesi kõigist teistest
Kogumik sisaldab kümnenda guru Gobind Singhi ja teiste poeetide loomingut. ,,Dasam Granthi" tekste loetakse amrit'i (pühitsusriitustel kasutatav vesi) valmistamisel ja muudel palvustel. USKUMUSED Sikhismi õpetuses on kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. Sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar (`Jumal on üks'). Jumala ainulisuse ideest lähtuvalt pärinevad kõik inimesed, hoolimata kastist, uskumusest, nahavärvist ja soost, ühest ja samast jumalikust algest. Jumal on adzuni, ta ei sünni ega sure. Sikhism on rangelt monoteistlik religioon. Usku Jumala kehastustesse ja kujude kummardamist pannakse pahaks. Kuna Jumal on kujutu ja värvitu ning tal ei ole märki ega päritolu, ei saa Jumalast ka kuju teha. Termin hukham on sikhismis jumalik kord ning kõik selles maailmakõiksuses toimib Jumala korra järgi. Kuigi kõik inimesed on Jumala loominguna omanäolised ning neile on antud võime
Osa mõtleb ise ning osa tema loomingust on kuulujutt. Õhus on ohtu ja toimub ränk lahing, valatakse verd, kaitstakse isamaad ning langetakse selle eest. Nüüd las juhatab õnn sind. Istuta erinevaid asju oma sugulaste auks. Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte, mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad. Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks
Tekkis Euroopa esimene vabariik Holland. Reformatsiooni tulemused: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool, luterlus ja anglikaani kirik. Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal
teadmise ja arusaamise, mitte kasu poole. Arusaamist otsitakse mitte kasu pärast, nii nagu nimetatakse vabaks inimest, kes on vaba iseenda, mitte teise inimese pärast, nõnda nimetame seda ainsana vabaks teaduste seas, sest ainult tema on iseenese pärast. Kõige jumaliku on kõige väärtusliku, selline võib kahel moel olla ainult üks: see, mis kõige rohkem Jumalale oleks, on teadustest jumalik, või kui ta oleks teadus jumalikust. Jumal on kõigile üks põhjustest ja mingi alge ja selline teadus oleks kas ainult või kõige rohkem Jumalal. Kõik teised teadused on paratamatud, kuid parem pole ükski. Selle teaduse omnandamine viib kuidagi vastupidiseni sellele, mida me alguses otsisime. Kõik alustavad sellest, et imestavad millegi üle, mille põhjust nad ei ole näinud. Vanasõna järgi tuleb jõuda vastupidiseni ja paremani.
innustav. Segu platonismist ja heebrea religioonist näeme me esimesena Philo filosoofias. Philo Teenides sellega ära hüüdnime ,,juudi Platon", võttis Philo (ca 25 e. Kr.-50 p. Kr.) oma filosoofilise käsitluse aluseks piiblil põhineva inimese loomisloo. Sellele tuginedes teame, et inimese keha oli loodud mullast, aga tema hing oli osa jumalast. Seega leidis ka Philo, et inimese olemus on duaalne, kahetine: tema keha on midagi madalat ja põlastusväärset ning hing on osake jumalikust olendist. Inimese elu saab seega areneda ühes kahest võimalikust suunast: allapoole, eemale sisemisest jumalikust valgusest ning kehaliste kogemuste suunas, või ülespoole, kehalisest poolest kaugemale ning sisemise valguse suunas. Nagu Pythagoras ja Platon enne teda, leidis ka Philo, et sensoorsed, kehalised kogemused ei saa olla teadmiste allikaks; ta lisas sellele arusaamale omakorda, et sellised kogemused pealegi ka segavad jumala mõistmist ning temaga suhtlemist.
hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse vastu, oleks ta ise saanud kättemaksuks sama hävitava tuumalõõgi. Tavapärased sõdimisviisid olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust. Taastunud oli relvastuse võidujooks rahu tingimustes. Vahepeal, 1. jaanuaril 1946 tegi Jaapani keiser Hirohito noil aegadel tahendusrikka zesti: ta ütles lahti oma jumalikust paritolust. Kasutatud kirjandus ,,Sündmused, mis muutsid maailma" Tallinaa raamatutrükikoda, 2006, lk 190-194 Hogg, Ian V., ,,Hutchinsoni lahingute leksikon", lk 86-87; 200-201 Ovtsinnikov V., ,,Kuum tuhk", Eesti raamat 1985, lk87-90 Gerste R.D., ,,Ameeriklased otsustavad hetked", Kunst 2003, lk 233-240 7
) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley (pildil tiitellehel) oma elu jooksul kuni 300 kilo marihuaanat. Suitsetades kanepit põlgavad rastad valdavalt alkoholi ja tubakat ning eelistavad nn ital- toitu (sõnast vital-elav). Ei kasutata soola, välditakse suhkrut, õli, kohvi ja piima. Paljud toitumistavad langevad kokku juutide kosher-toidu reeglitega. Kuna inimese keha peetakse osaks jumalikust tervikust, püütakse seda hoida saastumast kahjulike ainetega. Tähtsustatakse looduslikkust ja loomulikkust, eitatakse aborti ja sündivuskontrolli. Oma naisi nimetavad rastad küll kuningannadeks, kuid peavad neid usklikena ja ühiskondlikus mõttes meestest alamateks. 20. sajandi lõpupoole on naiste sõnaõigus ja vabadus siiski mõnel määral suurenenud. Rastafaridele on omane eriline inglise keele kasutus, mida inglise keeles nimetatakse I- talism
(Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley oma elu jooksul kuni 300 kilo marihuaanat. Suitsetades kanepit põlgavad rastad valdavalt alkoholi ja tubakat ning eelistavad nn ital- toitu (sõnast vital-elav). Ei kasutata soola, välditakse suhkrut, õli, kohvi ja piima. Paljud toitumistavad langevad kokku juutide kosher-toidu reeglitega. Kuna inimese keha peetakse osaks jumalikust tervikust, püütakse seda hoida saastumast kahjulike ainetega. Tähtsustatakse looduslikkust ja loomulikkust, eitatakse aborti ja sündivuskontrolli. Oma naisi nimetavad rastad küll kuningannadeks, kuid peavad neid usklikena ja ühiskondlikus mõttes meestest alamateks. 20. sajandi lõpupoole on naiste sõnaõigus ja vabadus siiski mõnel määral suurenenud. Rastafaridele on omane eriline inglise keele kasutus, mida inglise keeles nimetatakse I- talism
RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...
Kuldvillak Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid talle perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega
5) indulgentside müük Tagajärjed: 1) poliitilised- kodusõjad Saksa riikides ja Prantsusmaal. Inglismaal moodustus anglikaanikirik. 2) majanduslikud- kapitalismi tõusu eelduseks, töötähtsustamine 3) kultuurilised- rahvuskultuuri areng 4) usulised- Karl V kuulutas protestantismi teiseks riigiusuks katoliikluse kõrval Kalvinism- protestantlik usuvool, mille rajas Johann Calvin. Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukule, teised õndsaks saama. Vastureformatsioon: Kaks suunda: 1) kiriku otsene vastutegevus 2) katoliku sisene uuendusliikumine 15. Keskaja tagajärjed Euroopale: 1) immigratsioon 2) maailmakaubandus 3) inimeste silmaringi täienemine 16. Madalmaade revolutsioon- Ususõdade alguseks loetakse Madalmaade ülestõusu Hispaani kunginga Felipe II ülemvõimu vastu. (1566-1609) Tulemused:
Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see sõltub jumala armust. Seda õpetust edasi arendades jõudis Augustinus õpetuseni jumalikust predestinatsioonist (ettemääratusest): Kogu inimkond on patu küüsis ja kujutab endast suurt hukkamõistetute massi. Oma headses on jumal siiski teatud osa inimestest valinud õndsuse jaoks. Valitud pääsevad oma teenetest sõltumata otse paevasse, sest jumala arm on vastupandamatu. Aga suurem osa inimestest jääb oma rikutusse ja läheb hukatusse. Tuleb uskuda jumala õiglusesst. Ispireerituna Rooma hävitamisest gootide poolt 410
kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele
kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele
(loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse geeniuse kontseptsioonini) annab mingil määral aimu ka eesti kirjandus. Ilmekas näide selle kohta on F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg", kus kõigepealt on klassikalisi arusaamu järgides rõhutatud loomingu tekkimist jumalikust inspiratsioonist ,,Laena mulle kannelt Vanemuine...", sissejuhatuses aga tuuakse lugejani ka romantistlik lähenemine ehk loo tegelikud allikad. Varasemat suhtumist kunstnikusse märgib ka Ernst Särgava oma jutustuses ,,Issanda kiituseks", kus kirikhärra kutsub inimesi kooriga liituma sõnadega ,,Teie ärge arvake mitte, et jumal on teile ilusa hääle sellepärast võinud anda, et seega ükspäinis rääkida; [---] Meie peame mitte ükspäinis oma hääle, vaid ka terve oma keha andma
Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud temasse tärkav romantika Novalise kaudu. Esiteks tuleb Fröbeli järgi iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks on viia inimesi selle eluühisuse teadvusele. Midagi pole kõrgemat sellest, et inimene aimab ja tunneb elu ja olemise lõputut kokkukuuluvust loodusega, mis väljendab sama vaimu ja inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgsemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
