TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist ning õigus kontrollida materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides. Sammuti Oliver Kaski arvates on raviasutusse või kainenemisele toimetamine ja joobe tuvastamise kord on valdkonnad, mis praegu teistes seadustes sellisel tasemel reguleeritud ei ole, kuid mida erinevad asutused siiski peavad tegema. Ülesanne 3. […] Õigusteadlased Kalle Merusk ja Raul Narits on samuti väljendanud seisukohta, et “Eesti Pangale seadusandja poolt nimetatud õiguse andmine on problemaatiline, kuna see ei tulene otseselt ega kaudselt põhiseadusest ning määruste adressaatideks on panga suhtes nn kolmandad isikud” 1 Lasse Lehis on seisukohal: “Eesti Pangale põhiseadusega antud funktsiooni – raharingluse korraldamist ning Eesti krooni kursi stabiilsuse tagamist – on võimalik täita ka ilma üldaktide andmise õiguseta
õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2 Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest,
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. 14 Kirjanduse loetelu · Haldusmenetluse seadus Kalle Merusk.Menetlusosaliste oigused haldusmenetluse seaduses. Juridica, 2001, nr 8 Riigiteataja Õppejõu konspekt 15
traditsioonidest. Eesti avalikku teenistust võib pidada üpriski nooreks, kuna suure osa ajaloost on Eestis valitsenud võõrvõimud. Avalikku teenistust on arendatud lühikese iseseisvusperioodi jooksul kahe maailmasõja vahel ja pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Pärast taasiseseisvumist ei kuulunud avaliku teenistuse reform valitsuse esmaste läbiviidavate hulka. Sellegipoolest rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Kalle Merusk juba 1992. aastal: „Seaduse vastuvõtmine, mis reguleerib riigiteenistussuhteid ja loob selle korrastatud süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327) Samas algasid muudatused avalikus teenistuses juba päris iseseisvusaja alguses, toimus süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli 31% rahandusministeeriumi, 28% justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning 48%
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.”5 Avaliku ja eraõiguse vahelise piiritlemine ei ole sugugi lihtne ja ka kohtud on sellega sageli hädas. Teoorias on kasutatud erinevaid piiritlemisteooriaid, näited mõnest olulisemast: - huviteooria; - subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32. Eraõigusest eristamisel on oluline põhimõte, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, siis avalikus õiguses, sh haldusõiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Eraõigus on üldjoontes dispositiivne, avalik õigus imperatiivne.
ADMINISTRATSIOONI DESKREDITSIOON JA SELLE KOHTULIK KONTROLL (Kalle Merusk 1997) Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon.
rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 33. Järelevalvet teostavate ametiisikute õigused (1) Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires: 17 K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003, lk. 12 18 K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu 1999, lk. 75-77 6) nõuda õigusrikkumise lõpetamist, esialgse olukorra taastamist või edasiseks õiguspäraseks käitumiseks vajalike toimingute tegemist; 8. Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab? Kõige laiemas võtmes tähendab juriidiline vastutus nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka tsiviilvastutuse juhtudel kohaldatavaid õiguslikke tagajärgi. Üheks sellise vastutuse liigiks on
eelkõige advokaadi tagatistega ning advokaadi kohustusega anda kliendile usaldusväärset ja sõltu- matut õigusabi, olles samal ajal lojaalne ja täites konfidentsiaalsuskohustust, kaitseb advokatuur ka üldiseid õigusemõistmise huve.*22 17 A. Alvin. Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse instituut 2010, lk 7. 18 Samas, lk 26. 19 K. Merusk. Avalikõiguslik isik kehtivas õiguskorras. – Juridica 1994/4, lk 86. 20 K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. – Juridica 1996/4, lk 174. 21 G. Breban. Francuzkoe administrativnoe pravo. Moskva 1988, lk 62–68; A.-T. Kiimann. Õiguskord. Tartu 1939, lk 62. Vii- datud K. Merusk (viide 20), lk 174 kaudu. 22 Vt ka A. Alvin (viide 17), lk 18.
Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite 7 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 8 Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 9 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 167. 10 Koolmeister, I; Orion, K. Op.cit. lk 382-389. 6 ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine. 11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et varasemad karistused ei ole olnud piisavad isiku mõjutamiseks uusi kuritegusid mitte toime panema
Vastu võetud Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu poolt 17. novembril 1999. Enamik selle sätteid puudutavad kohtute ja kohtunike sõltumatust. Arvutivõrgus: http://www.iaj-uim.org/ENG/07.html (28.03.2006). Judges Charter in Europe. Vastu võetud Euroopa Kohtunike Ühingu poolt 4. novembril 1997. Arvutivõrgus: http://www. richtervereinigung.at/international/eurojus1/eurojus15a.htm (28.03.2006). 2 Kohtute seadus (RT I 2002, 64, 390; 2004, 46, 329), § 2. 3 K. Merusk. Haldusõigus. Tallinn 1995, lk 73 ja 115127; A. Reenumägi. Haldusõigus. Halduse kontroll. Tallinn 1998. Arvutivõr- gus: http://intra.atak.ee/materials/get_file.php?no_test=1&file_id=23 (28.03.2006). 4 Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitumise seireprogramm. Buda- pest 2002, lk 1519. JURIDICA III/2006 &!
2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2. Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998 3. Põhiseaduse tulek. Kogumik, Justiitsministeerium, Tallinn, 2002 4. Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 5. Eesti keele sõnaraamat
Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6
tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted Ilma aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse 1. Inimväärikus 2. Demokraatia 3. Õigusriik 4. Sotsiaalriik 5. Rahvusriik Teooriad 1. R. Maruste- eristatakse riikluse aluspõhimõtteid lk 2. H. Schneider 3. K. Merusk 4. U. Lõhmus 5. T. Annus 6. R. Alexy http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16010 Inimväärikus PS §10 Inimväärikuse defineerimise võimalused • Positiivne definitsioon 1. kaasavara teooriad (inimese omadus looja või looduse poolt) 2. sooritusteooriad (inimese potentsiaalne sooritus) • Negatiivne definitsioon (inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks) Inimväärikuse põhivaldkonnad 1. Kehalise puutumatuse austus ja kaitse 2
korraldusele (8 paragrahvi). XI peatükis (,,Riigikontroll") antakse Riigikontrolli (7 paragrahvi), XII peatükis (,,Õiguskantsler") õiguskantsleri (7 paragrahvi) ja XII peatükis (,,Kohus") kohtu (8 paragrahvi) õiguslik seisund ning pädevus. XIV peatükis (,,Kohalik omavalitsus") tuuakse ära kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (7 paragrahvi), XV peatükis (,,Põhiseaduse muutmine") sätestatakse põhiseaduse muutmise kord (8 paragrahvi) 5 Eesti keele sõnaraamat 6 K. Merusk, R. Narits. Eesti konstutsiooniõigusest, Tallinn, 1998, lk32 7 H. Scheneider. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. Juridica, 1996, 9, 448 6 1.2.2. Preambula Põhiseaduse enda struktuuris on väärtused domineerival kohal preambulis. Preambulas sisalduvad suure üldistusastmega väärtused mõjutavad põhiseaduse muid sätteid, kujundades
kõigest paarkümmend aastat tagasi. Netikeelel on asjaajamiskeelele väga suur mõju, sest praeguseks toimub peamine suhtlus internetis. Et eesti keele normid säiliksid, on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed pööraksid tähelepanu normidest kinnipidamisele. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Annus, Taavi 2012. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 484-486. Tallinn: Juura; Annus, Taavi, Heiki Lindpere, Hent Kalmo, Kalle Merusk, Lauri Madise, Lauri Mälksoo, Madis Ernits 2012. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 92. Tallinn: Juura; Erelt, Mati, Kristiina Ross, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Erelt, Mati, Reet Kasik, Tiiu Erelt 2007. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Bookmill; Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel 1, 23-24; Hallik, Katrin 2011. Selge keele liikumisest maailmas. – Õiguskeel 3, 1;
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).........
üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2001, lk 140 jj; P. Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused:
järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr 4, 1994 49. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. "Juridica" nr 4, 1996
. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 31. Laigu, T. 2012. Riik tekitab elukeskkonda. Maja, nr. 3 (73), lk 6-7. 32. Liias, R. 1998. Eluasemekorraldus turumajanduses. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. 33. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2002. Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008. Tallinn. [http://www.mkm.ee/eraldised- arengukavad-ja-aruanded/] 20.11.2012. 34. Merusk, K., Narits, R. 1998. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tartu. 35. Paluste, H. 2008. Hooldekodudest ja hooldushaiglatest ehk pikaajaliste hooldus- ja õendusabiteenuste integreerimisest. Sotsiaaltöö, nr. 3 (11), lk 9-11. 36. Senkel, S. 2012. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad. Äripäev. 04.10.2012. . [http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=c2a59374-9fda-4434-8f20- 71e8e0fe795e&ref=rss] 10.11.2012. Sotsiaalhoolekandeseadus 1995. RT I 1995, 21, 323
HMS § 40: õigus esitada oma arvamus ja vastuväited = haldusorgani ärakuulamiskohustus 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Loe: K. Merusk. Menetlusosaliste õigused haldusmenetluse seaduses. – Juridica nr 8, 2001, lk 519-528. Kõigi menetlusõiguste puhul pööra tähelepanu: - kes on õigustatud subjekt; - mis on õiguse sisu; - millised erandid on õigusest. 4.1. Selgituskohustus § 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses;
Reegel: all or nothing passion (kõik või mitte midagi) Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1.Õigusriik 2.Võimude lahusus 3.Rahva suveräänsus 4.Vabariiklus 5.Unitaarriiklus 4) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd Euroopa Kohtu kohtunik) (ei pretendeeri täielikkusele, vaatab asja läbi rahvusvaheliseõiguse prsima): 1.Õiguspärane ootus 2.Õiguskindlus 3.Proportsionaalsus 4.Võrdse kohtlemise põhimõte 5.Legaalsus 5)Taavi Annus: 1.Demokraatia 2
Reegel: all or nothing passion (kõik või mitte midagi) Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi
Reegel: all or nothing passion (kõik või mitte midagi) Printsiip: dimension of weight (kaaludimensioon) >>> II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) „Põhiseadus ja selle järelvalve” Tallinn 1997 „Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse” Tallinn 2004 ● Demokraatia ● Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus
järelevalvega. "Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. “Juridica” nr 3, 1996 43. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolshevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia". Nr.7, 1993 44. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr.2, 1994 45. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4,
Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt. Koodeksitel on kindel struktuur, mille suurimaks jaotuseks on üld-ja eriosa, väikseimaks aga punkt. 31 Kasutatud kirjandus: 1) "Riik ja õigus" Jüri Liventaal. Tln. 1999 2) The Sources of English Law" Tln. 1998 3) "Õiguse entsüklopeedia" Raul Narits, Tln. 1995 4) "Eesti konstitutsiooniõigusest", Kalle Merusk, Raul Narits,Tln 1998 Teema: Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimise vormid 1.1 Õiguse järgimine (täitmne) 1.2 Õiguse kasutamine 1.3 Õiguse kohaldamine 2. Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid) 2.1 Faktilise koosseisu analüüs 2.2 Õigusnormi valik 2.3 Õigusnormi tõlgendamine 2.4 Otsuse vastuvõtmine Teema: Õiguserikkumine ja juriidiline vastutus 1. Õiguserikkumine 1.1 õiguserikkumise mõiste; 32 1
ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. (kriminaalseadused kaitsevad inimese elu) K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. Juridica, 4, 1996, lk 174-179; R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 115-131 VII teema. Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks
Anne-Ly Reimaa, EV kultuuriministeeriumi asekantsler ,,powerpoint" Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. + TUTVUDA: Eesti Linnade Liidu koduleht (http://www.ell.ee) Vabariigi Valitsuse koduleht (http://www.valitsus.ee ) Maaomavalitsuste Liidu veebileht (www.emovl.ee) EV Kultuuriministeeriumi koduleht (http://www.kul.ee) Valla- ja linnaeelarve seadus 4. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Kalle Merusk "Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis", Juridica IV / 1996, lk. 174-178 (ÕIS) Millistet korporatsioonidest räägiti? Mis asutus on avalik-õiguslik juriidiline isik? Seotud detsentraliseerimise ja demokraatia elementidega. Ehk teiste sõnadega öeldes, riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks.
- Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus 13 - Unitaarriiklus 4)U. Lõhmus ,,Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatu põhimõte Eesti õigussüsteemi osana" 1999, 9 - Õiguspärase ootuse põhimõte
Eraõiguse liigitus õigusharudeks. - tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus.
tasakaalustatuse põhimõte, sotsiaalriikluse põhimõte, inimväärikuse põhimõte, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte - Heinrich Schneider aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, õiglus, õigus, demokraatia, sisemise ja välise rahu kaitse, ühiskondlik edu ja üldine kasu, rahvusliku identiteedi säilitamine, järjepidevus, riikidevahelise koostöö arendamine - Kalle Merusk õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus - Uno Lõhmus õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte - Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse
· võimu lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · sotsiaalriikluse põhimõte · inimväärikuse põhimõte · inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte 2. Heinrich Schneider Aluspõhimõtted · Inimväärikuse austamine · Vabadus · Õiglus · Õigus · Demokraatia · Sisemise ja välise rahu kaitse · Ühiskondlik edu ja üldine kasu · Rahvusliku identiteedi säilitamine · Järjepidevus · Riikidevahelise koostöö arendamine 3. Kalle Merusk · Õigusriigi põhimõte · Võimude lahusus · Rahva suveräänsus · Vaba riiklus · Unitaarriiklus 4. Uno Lõhmus · Õiguspärase ootuse põhimõte · Õiguskindluse põhimõte · Proportsionaalsuse põhimõte · Võrdse kohtlemise põhimõte · Legaalsuse põhimõte 5. Taavi Annus · Demokraatia · Parlamentaarne riigikord · Õigusriiklus · Sotsiaalriiklus · Rahvusriik · Muud - vabariik, unitaarriik ja põhiõiguste kaitse 6
EIÕK artiklist 8 aga tuleneb igaühe õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Artikli teine lause toob välja riive lubatavuse alustena riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse, riigi majandusliku heaolu, korrakaitse, kuriteo ärahoidmise, tervise, kõlbluse, kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse. 99 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm-d 3.1, 3.2. 100 Samas komm 4.3. 101 Merusk, K. jt Kommentaarid §-le 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 3 komm 2.3.1. 102 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm 4.3. 103 Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. 26.09.1991. RT II 1994, 10, 11. 32 Perekonna- ja eraelu puutumatuse siseriiklikus õiguskorras sätestab PS § 26, mille kohaselt on
Borchardt, K.-D. Euroopa Liidu õiguse ABC. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus. I osa: Abimaterjal kohtunike ja prokuröride twinning-koolituse eraõiguse õppegrupile. Tallinn: Justiitsministeerium, 2001. Kaugia, S. ,,Küsimus õigest õigusest." Juridica, 2, 2009: 67-75. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Juura, 2002. Narits, R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest. Riigikogu Toimetised, 2, 2000. Raska, E. Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse. Tartu: Fontes, 2004. Tammelo, I. Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa, 2002. 61 62 2. ptk Sissejuhatus tsiviilõigusesse Õpiväljund Sissejuhatus tsiviilõigusesse on õigusõpetuse sissejuhatav kursus, mille teemade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
