Tõlgendamise võimalused: 1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline b) Süstemaatilis-loogiline c) Ajalooline d) Teleoloogiline e. eesmärgipärane 3) Juriidilise tähenduse järgi a) Ametlik e. ofitsiaalne · Normatiivne · Kasuaalne b) Mitteametlik Kasuaalne kohtulik, kaasus, juhtum Kausaalne põhjuslik seos tegu tagajärg Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused/kohustused on suunatud. Õigusvõime on isiku võime omada ja kanda kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (algab 18. eluaastast ja lõpeb
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine
Tõlgendamise võimalused | Minister (VV liige) määrus käskkiri (peaministril Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, korraldus) kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Riigisekretär, - käskkiri ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus
Kuritegelik Õigusrikkuja ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi hooletus ja võis ette näha. 3) Õigusrikkumise objekt - need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 4) õigusrikkumise objektiivne koosseis 1) teo õigusvastasus väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale 2) kahjulik tagajärg objekti mõjutamise tulemus. Võib ka puududa! 3) kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus Tegu, mis on toime pandud ... ...füüsilise sunni mõjul ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna selle eest vastutust ...psüühilise sunni mõjul on alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõjutuste vahendusel ja tal oli otsus ise valida. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud:
Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks.
inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Ajataju: Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg
ja õiguse rakendamise protsess. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-ameerika õigusperekonnas, kohtud mõistavad teatavatel juhtudel õiguse asemel pigem õiglust, rakendades antud piirkonnas väljakujunenud tava ja üldiselt aktsepteeritud lahendit. Õiglane on selline õiguse otsus, milles väljendub rahva õiglustunne. 19. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Kasuaalne reguleerimine - konkreetse inimese käitumine määratakse kindlaks ühekordse personaalse aktiga. Sellise reguleerimise puhul antakse akt just selle konkreetse juhu kohta. Pos: saab arvestada konkreetse situatsiooniga ning konkreetse isiku omapäraga. Neg: tuleb läbi töötada väga palju erinevaid situatsioone, võtta vastu otsuseid, lisaks ei pruugi selline reguleerimine tagada võrdse kohtlemise põhimõtet.
inimese käitumine organiseeritult ja korrastatuna. Määratakse kindlaks inimeste ja kollkektiivide teatud käitumine. Surutakse nende käitumine teatud raamidesse. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimese käitumise teatud piiride kehtestamist. Mida keerulisemaks muutub ühiskond,seda põhjalikumalt reguleeritakse inimeste käitumist. Ühiskonna arenedes ja muutudes arenevad ja muutuvad ka need sotsiaalsed normid. Inimeste suhete reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Indiviidi reguleermise korral määratakse inimese käitumine kindlaks,mingi ühekordse personaalse akti abil. Iga konkreetse isiku käitumine lahendatakse just selle konkreetse juhu jaoks antud normi ehk ettekirjutuse järgi. Indiviidi reguleermise positiivseks momendiks on see ,et seal arvestatakse isiku omapäraga ja konkreetse olukorraga. Puuduseks on see, et läbi tuleb töötada erinevaid olukordi,tuleb vastu võtta otsuseid
tehingud); õigusaktid võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist
Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõseti ühte normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga, teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust, kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne, mis jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte:
18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub Õigus - riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. 19. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes Puuduseks on see, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Näiteks töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks
väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida seaduseraamatutest ega kohtupraktikast, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. 2. Õigus ja õiglus. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Õiglus on ühiskonnas tunnustatud, kuid õigus on riiklikult tunnustatud. 3. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsed ehk ühiskondlikud suhted tekivad omavahelistesse tootmise, tarbimise, riigi ja ühiskonna asjade juhtimise seostesse sattumisel. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: I Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil
reziimiga riigid teostavad üldjuhul liberaalset majanduspoliitikat, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. 16. . Õigusriigi kontseptsioon. 17. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. 19. Õigus ja õiglus. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi - grammatiline ehk keeleline - süstemaatiline - ajalooline ehk geneetiline - teleoloogiline ehk eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi - Ametlik e ofitsiaalne - Normatiivne - Kasuaalne e põhjuslik seos tegu ja tagajärg. - Mitteametlik Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. - õigusnormide järgimine subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele. - õigusnormide kasutamine subjektid panevad toime tegusid, mis lubavad õigusnormid sisaldavad
sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID „Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mis koosneb sotsiaalsetest normidest ning mis on teatavas suhtes üksteisega. Sotsiaalne regulatsioon toimib nagu iga teine süsteem - suhteliselt autonoomselt ja see teeb ta teistes süsteemidest suhteliselt eristatavaks.“ 1 Sotsiaalset reguleerimist esineb kahel viisil: 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine tähendab seda, et inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. 2. Normatiivne reguleerimine tähendab, et inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes.2
otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe
otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe
Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest. 17. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. 1) Individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga (nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud
Õigus ja majandus- majanduslikud suhted arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi ja seda ei saa muuta õiglusega, samas aga kui õigus kehtestab majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab ta majandusele mõju. Õigus võib ühte võid teist majandussuhet mõjutada kas aeglustavalt või soodustavalt. 1.Õigusnormid ja õigussüsteem Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, sots suhtlemise korrastamine. Individuaalne e kasuaalne reguleerimine- in käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära jne. Puudus: võttaiga kord vastu uus otsus ja rohkem tööd, üheste lahendite puudumine. Normatiivne reguleerimine- in käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel.
2) teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus). 3) kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). 29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel: Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki : 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, mis ei oma kohustuslikku iseloomu, kuid mida
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse
loovutate oma vanemlikud õigused. Seda teha ei saa. Võlasuhte lõppemine: 1) Võlasuhe lõppeb täitmisega 2) Tasaarvestusega 3) Kokkulangemisega võlas oleva firma ostab see, eks võla andis. 4) Võla suhte lõpetamise kokkuleppega - pankrott 5) Lepingu ülesütlemine 6) Füüsilise isiku surmaga 7) Füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga Müügilepingu olulised osad millal asi üle antakse, hind. Mitte midagi tegemine on ka kohustus. Kasuaalne seos põhuslik seos. Kahju ja kahju tekkimise vahel peab olema seos. Kui jüri viskab akna sisse, siis ei saa nõuda mari käest raha. Välja arvatud alaealise laps. Ravikindlustus avalik meditsiin (riik pakub). Seltsingu leping pooled tegutsevad ühise eesmärgi nimel panuste tegemisel. Sisuliselt on võimalik partnerlussuhteid selle lepinguga luua. Nt omasooiharad. Aktsionäride vaheline leping on seltsingu leping. Lepivad kokku ühised eesmrgid ja üritavad saavutada.
muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused
inimesega. Mehhanismid identifitseerimine- et teist inimest mõista mõeldakse ta enda sarnaseks., tihti nähakse sarnasust seal, kus see puudub Empaatia- võime elada sisse teise inimese sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohast, mõistan teda, talle emotsionaalselt kaasa elada, naised on empaatilisemad kui mehed. Reflektsioon- protsessi osaleja teadmine, kuidas teda tajub teine, mulje jätmine varjutab muu, sest tahetakse jätta endast võimalikult hea mulje. Kasuaalne atributsioon- teise inimese motiivide ja käitumise omistamine, tekib oht teha vääri järeldusi ( ta ei teretanud mind, järelikult on vihane) 32.Peresünnitus: Poolt vastu, emaks-isaks kujunemine mees on kaasosaline sünnituse juures, lapse isa viibib sünnituse juures. Poolt, sest siis saab ka ise luua lapsega kohese kontakti, ning on ka emotsionaalne. Samas mõned on nõrganärvilise, neil võib halb hakata või ära minestada
ja karistatav. · Süstemaatilis-loogiline uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid · Ajalooline · Teleoloogiline e eesmärgipärane uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud. Juriidilise tähenduse järgi: 1.Ametlik sellega tegelevad riigiorganid,-seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha. a) Normatiivne b) Kasuaalne 2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada. 15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed õigussuhted · passiivsed õigussuhted 12 Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
ühiskondlik õnnetus общественное бедствие üldohtlik viis общеопасный способ виновных деяний минимального предела aluse olemasolu järgi по наличию основания: abstraktne ~ абстра2ктный договор kasuaalne ~ казуа2льный договор sõlmimise viisi järgi по способу заключения: konsensuaalne ~ консенсуа2льный договор reaalne ~ реа2льныйдоговор lepingusuhte järgi по характеру договорных отношений: kahekülgne ~ двусторо2нне обя2зывающий ehkсиналлагмати2ческий договор (в
Teleoloogiline tõlgendamine mõistab mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid eelkõige õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki.Nimelt ei tohi vastu võtta ega rakendada õigusakte, mis meie põhiseaduse kohaselt on ülalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad 46. Tõlgendamise juriidilise tähenduse järgi: ametlik e ofitsiaalne, mis on kohustuslik, jaguneb omakorda: normatiivne ja kasuaalne mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja.
1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja) Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole
sisaldab endas vaid olulisis üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Muutujad on selline uuritav suurus, mida saab defineerida ja mõõta. 3 Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide. Põhjuslik e kasuaalne seos, väljendatakse seosena C viib E-le: C=>E (C - ld. causalis < causa põhjuslik, põhjus), ( E ld. effectus tagajärg, mõju. Efekt, toime) Majandusteooria on majandustegelikkuse ühe või teise osa kohta omandatud üldistatud teadmiste süsteem, abstraktsioonide kogum, mis kirjeldab, seletab ja ennustab majanduse või selle osade toimimist (funktsioneerimist). Majanduslik mõtlemine kannab endas taotlust ja oskust näha ning mõista
eirab õigunormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise tunnused: - Teo õigusvastasus - Kahjulik tagajärg - Otsene kasuaalne seos nende vahel Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi: - Kuriteod – Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised – seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus. - Väärteod ehk haldusõigusrikkumised. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu
tagamine. Õiguse juriidiline ja sotsioloogiline käsitlus Juriidiline: õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 5 Sotsioloogiline: õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigus ja õiglus Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Individuaalne e. kasuaalne reguleerimine. Plussiks on, et võtab arvesse isiku ja situatsiooni eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Miinuseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu igakord uus otsus, lahendaja suva (ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte). Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse
õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest. Õiglus on olnud kogu ajaloo vältel peamisi ühiskonna ideaale. 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Ühiskonna kooselu huvid nõuavad, et inimeste käitumine nende vastastikustes suhetes oleks reglementeeritud (reguleeritud). Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine on arenenud koos
Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme. See viitab aga vähesel määral muutmisele. Tõlgendamise mõistest tuleneb see, et selgitatakse kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisata neile midagi juurde ega võeta ära. Nt intra legem määrused · kasuaalne - kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks. Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed
poolte kokkuleppe ehk kompromiss) ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Õigusaktide tõlgendamine - tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: o Tõlgendamise ulatuse järgi Sõnasõnaline ehk adekvaatne (mehe ja naise vaheline abielu) Kitsendav või laiendav () o Juriidilise tähenduse järgi Ametlik ehk ofitsiaalne normatiivne; kasuaalne ehk kohtulik (tegelevad kohtud, konkreetse juhtumi kontrollimine; seletuskiri) Mitteametlik (igaüks võib tegeleda juriidilist tähtsut pole ntks õppejõud loengus). Isikliku seisukoha väljendamine. Teistmine uute asitõendite tekkimisel Riigikohtus kaasuse uuesti arutamisele võtmine. Riigikohtu lahendid õigusnormide selgitamisel on ametlik tõlgendamine. o Tõlgendusvõtete järgi
saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Sotsiaalne norm/ettekirjutus on keeld/käsk/luba midagi teha. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi: 1. Õigusnormid 2. Õigusvälised normid (nt tava normid, moraalinormid, korporatsiooni normid, religiooni- jm säärased normid) Sotsiaalne reguleerimine toimub kahel kujul: 1. Individuaalne e kasuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, st iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhu kohta antud ettekirjutuse järgi ja konkreetse isiku suhtes. Puudus: tüüpsituatsioone tuleks lõpmata palju läbi töötada, ühesed lahendid puuduvad, tuleb mängu lahendaja suva. 2. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega
pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. Sotsiaalne reguleerimine ja sotsiaalsed normid. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine on arenenud koos inimühiskonnaga, kandudes alguses domineerinud isiklikelt käitumisaspektidelt üha enam ja enam sotsiaalsetele. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: 1) individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord
Tõlgendamise tulemusena võidakse öelda, et ühel juhul tõlgendus langeb tõesti ühte akti tekstiga, selle täht- tähelise tähendusmahuga, teisel juhul võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust (kitsendav tõlgendus), kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole
reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritud ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile arengu suunda, viia nad teatud raamidesse, korraldada sihipäraste nende tegevust. Selline sotsiaalne reguleerimine on arenenud ja areneb koos ühiskonna arenemisega. Mida rohkem ühiskond muutub keerulisemaks, seda rohkem piiratakse isikute käitumist. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Selle puhul määrataksinimese käitumine kindlaks ühekordse personaalse akti abil. Iga küsimus lahendatakse selle konkreetse juhu kohta. Individuaalse reguleerimise eeliseks on see, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid. 2. Normatiivne reguleerimine
reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi. Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid, korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne(inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes). Moraalinormid mingis kõlbluspõhimõtted.
45. Õigusaktide teleoloogiline tõlgendamine. Teleoloogiline- on eesmärk välja selgitada õigusnormi looja eesmärk. See on kehtiva õiguse puhul ehk praegune õigus. 46. Normatiivse, kasuaalse ja doktrinäärse tõlgendamise juriidiline tähtsus. Ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine. Normatiivne- õigustloovate aktide tõlgendamine. Pädev riigiorgan võib tõlgendada või õiguskantsler põhiseaduse alusel. Ka riigikohus tõlgendab õigustloovaid akte ja PS tõlgendamine. Kasuaalne on seotud konkreetse situatsiooni normi tõlgendamisega. Kõige suurem tõlgendaja on kohus. Õiguse tõlgendamine konkreetse isiku jaoks. Mitteametlik: Lihtsalt arvamus. Mittekohustuslik tõlgendamine. Doktorinäärne ehk õpetus (teadlaste tõlgendamine. Kompetentne tõlgendamine spetsialisti poolt) 47. Tõlgendamine ulatuse järgi. Adekvaatne-täpselt nii mõistame nagu seaduses kirjas on. Laiendav situatsioon, mida peame võtma laiemalt. Kitsendav- tuleb kitsamalt võtta. 48
viimaste loomine on toimunud nende täitmiseks. Seaduse mõiste alla mahub ka PS. Kitsendava tõlgenduse näide: Seaduses, mis käsitleb nt gümnaasiumide korraldust, esineb termin "õpilane". Siin mõeldakse gümnaasiumiõpilast, mitte õpetajat, kes võib olla mõne teise kooli õpilane. Siin tuleb tõlgendada terminit "õpilane" kitsendavalt. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole
liigid, mille vahel võiks suva kohaselt valida, vaid need on erinevad mõttelised tegevused, mis peavad toimima kooskõlas ja koostoimel, et tõlgendamine õnnestuks. Õiguse tõlgendamise jaoks on vaja teada õigusteaduse enda seadusi. Paragrahve ei tohi väänata ja tõlgendada kuhu juhtub. Õigusnormi struktueerimine tema juriidilise tähenduse alusel · Ametlik ehk ofitsiaalne a. Normatiivne tõlgendamine tõlgendaja subjektiks reeglina õigustloova akti vastuvõtnud organ b. Kasuaalne ehk kohtulik tõlgendamine · Mitteametlik ehk mitteofitsiaalne Strutueerimine läbi ulatuse, tõlgendamise mahu järgi · Adekvaatne · Kitsendav · Laiendav Kõige keerulisemaks peetakse ajaloolist tõlgendamist. Seda kasutatakse õigusele vastavate otsuste kujundamisel kõige vähem. Tema vähese kasutamise pole tinginud keerulisus, vaid see, et ilmselt ei ole olnud põhjust eriti ajalukku siseneda. TÄNAPÄEVANE ÕIGUSE TÕLGENDAMINE (A.Aarnio järgi) · Semantiline · Grammatiline
vaid laiendavad või kitsendavad normatiivakti sisu sellisest, et tulemusena moonutub normatiivaktis väljendatud õigusnorm. 86 § 3. TÕLGENDAMISE LIIGID JURIIDILISE TÄHENDUSE ALUSEL Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja), - kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgen- damiseks), 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed.
3.1. SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID Ühiskonna kooselu huvid nõuavad, et inimeste käitumine nende vastastikustes suhetes oleks reglementeeritud (reguleeritud). Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, inidiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil: 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutise järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puudus: tuleb läbi töötada palju konkreetseid situatsioone, võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid,
annaabi.ee 
