I XI , 2009 (1530-1584) / / ()IV . 1533 1547 . , III . . . c . , . . . . , , . 11-12 . 1547 , , . (1547). . . O. ; , , , , , , , , , . . : : , , , . 1000 , , , . , , , , . . . ( «», «», «») 1565 ( -- 1572), . . 50 4-5 . IV : , , , , , , . IV . 4 , , . . , , . , , , ; , . 2 . . . , , (1575) , . . . . 1584 , , . . . , . , . , . . 1546 . 16- . , . ...
Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise,
tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused) hugenottide jumalateenistuse), seadusi, armu/ karistas. Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine) Valitsusaja · Riik sekkus kultuuriellu · Ehitas Versailles' lossi · Suur mõju mitmetel · Päranduseks sai võlgades iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi jooned · Hiigelaeg välispoliitikas (sõjad) vastu tegutsemina aadamapeod jms.. · Kuninganna priiskav
rinnataskus rätikut Tants oluline osa moest MEELELAHUTUS & TEHNOLOOGIA Charlie Chaplini komöödiad koguvad edu Raadio – uus massiteabevahend => BBC Dzässmuusika kütab kirgi Autode kasvav tulek tänavaile OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus Kirjanduses ja kunstis suur hulk – ism’e Vaarao Tutanhamoni hauakambri & sumerite avastamine Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim Saksamaal lõi kultuuri jäädavaid haavu „Hitleri kingitus vabale maailmale!“ Tervikuna sai kultuurielu raske hoobi. 1930-ndate saavutused ja leiutised 1930-ndad algasid ülemaailmse majanduskriisiga
maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus värtside järele olid põhjused miks said alguse suured maadeavastused. Suured maadeavastused tõid palju kasu kultuuriellu ning samuti arenes ühikskond ning Üks suurimaid maadeavastusi oli 1492. aastal toimunud Christoh Kolumbuse retk Ameerikasse. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. Aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst. Mille mju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid
noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad, luuletati palju kõigest ilusast ja maistest rõõmudest. Kuuekümnendatel toimus ühiskonna vabanemine tsensuurist, mis tõi kaasa uue põlvkonna luuletajaid- Kassetipõlvkond, tänu millele toimus suur vormiuuenduse. Sulaajastu muutused tõid peamiselt positiivset kultuuriellu, hakkas ilmuma uusi ajakirju. Tänu elu paranemisele said ka luuletajad inspiratsiooni kõigest ilusast, mis nad enda ümber leidsid, mistõttu kutsutase seda kümnendit ka pingelõdvenduse kümnendiks.
Sakslased, ordu takistas venelaste edasitungi siiapoole Peipsit. Kui me oleksime sakslasi löönud lahingus, siis mingi aja pärast ründaksid venelased meie alasid ja meie uus võit ei oleks enam nii kindel. Saksamaal tegutsev Euroopa üks tugevamaid kaubandusliite Hansa Liit oleks jäänud siia oma tugipunkte rajama, mis oleks positiivet mõju avaldanud ka meie kaubandusele, seeläbi arengule. Mõisade õitsengu ajal saabus siia saksa haritlasi, kes panustasid meie kultuuriellu, tuues läbi sidemete Saksamaaga siia Lääne-Euroopa tehnoloogiat ja ideid. Kui eestlased oleks võitnud muistse vabadusvõitluse, siis minu arvates me ei oleks praegu vabad vaid näiteks koos Lätiga Leedu koosseisus või osa Vene Föderatsioonist. Kui ma saaksin võimaluse minna ajas tagasi ja midagi sel ajal muuta, siis ma ei teeks seda, sest teab igaüks, et sel viisil minevikuga mängides ei muutu tulevik paremaks.
kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. 2 Hipistiil
(neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. majanduskriisi ühiskondlik mõju: Tööpuudus, vaesumine, nälg, rahulolematus Peamised muutused kultuuris ja eluolus 1920.-1930. aastatel maailmasõja mõjud: Maad võttis pettumus. kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned, futuristlik luule, Stalin: poliitilised tapmised, massirepressioonid, loominguvabadus kadus, range tsensuur. Hilter: lahkusid Einstein, Freud. saavutused ja leiutised:Film sai sünkroonse heli, uus filmikeel, dokumentaalfilmid, internatsionaalne stiil, tsellofaan, nailon, lennureisid,elekter.
M. Rilke. James Joyce'i romaani ,,Ulysses" aga on nimetatud maailma kirjanduse üheks tipuks. 1922. a avastas Howard Carter Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri. Füüsikas toimusid suured avastused. Albert Einstein tõestas üldrelatiivsusteooriat, Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni. Keemia ja füüsika ühendamise viis lõpule Linus Pauling, kes seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse. Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu 1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj
Liivi keele kõnelejaid on umbes 20 ja see on nende teine keel. Enamik neist elab veel Riias ja Ventspilsis. (2) Praegu tegutsevad liivlaste keelt, kultuuri ja ajalugu tutvustavad keskused Kūolkas ja Staiceles. 1992. aastast korraldatakse ka Īrel liivi laste suvelaagreid ja ilmub lätikeelne ajaleht Līvli. 1995. aastast on hakatud õpetama liivi keelt Läti ülikoolides. (3) Viimastel aastatel on kasvanud liivlaste panus Läti ühiskonda ja kultuuriellu. Kuulsust on kogunud liivi ansamblid ja kaasaegsemat muusikat tegevad Tulli Lūm ja Tai-Tai. (3) Tuntud Liivi kirjanikke: •Uļi Kīnkamäg •Jāņ Prints vanem •Jāņ Prints noorem (4) •Kōrli Stalte ( Ta kirjutas sõnad liivi rahvushümnile „Min izāmō”) (5) Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_keel 2. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi 3. http://www.fennougria.ee/?id=10526 4. https://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_kirjandus 5. https://et.wikipedia
talente, kuid väljakujunemata isiksustel, algajatel oli väga raske endaks jääda, sest võim püüdis neid ideoloogiliselt mõjutada, neile survet avaldada. Kuigi 20. aastate algul emigreerus Venemaalt palju kirjanikke ja kultuuritegelasi, ei lakanud seal kunstielu, see osutus, vaatamata paljudele vastuoludelem aktiivseks ja viljakaks. Tegelesid kirjandusklubid ja -ringid, mitmed suured kirjastused. 30. aastatel mõjutas kirjanduse arengut riigi sekkumine kultuuriellu, loovisiksuste rõhumine. Algasid läbiotsimised ja arreteerimised. Repressioonid viisid endaga kaasa kümneid tuhandeid kultuuritegelasi, hukatasid ligikaudu 2000 kirjanikku. Sellistes tingimustes oli kirjanduse areng väga raske ja pingeline. Selle aja suursaavutusteks olidki tegelikult teosed, mida siis veel ei trükitud ja mis jõudsid lugejate kätte palju aastakümneid hiljem, kas pärast autori surma või juba hoopis teistes oludes (nt Bulgakov).
Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid,
Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu olulise murrangu. Kuna kooliharidus, sh muusikaõpetus oli jõudnud päris heale tasemele, hakkas kõigis Eestimaa nurkades tekkima laulukoore ja puhkpilliorkestreid. Selle arengu kõrgpunkt oli 1869 Tartus toimunud I üldlaulupidu, millel osales üle 800 laulja (ainult meeskoorid) ja pillimehe. Selle peo kavas oli ka kaks eesti helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmanni (1845-1875) laulu. Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel
Ajalugu Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33 1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel. Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot, televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika- ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arsti...
Järk-järgult jäi kohalik võim otsustamisõigusest ilma ja käsud tulid jällegi Moskvast, kujunes välja administratiivne käsumajanduse süsteem, mis lämmatas igasuguse altpoolt tuleva initsiatiivi. Kultuuris toimus liberaliseerumine, tagasi tulid mõned pagulusse läinud loometegelased, looming hinnati jälle ümber, avaldati uuesti osa sellest, mis enne polnud lubatud. Laienesid ,,sotsialistliku realismi" piirid, massikultuuri tarbimine.Murrang toimus 60. aastatel, kui kultuuriellu tulid uued tegijad, kes polnud kogenud Stalinismi õudusi ja ei osanud neid karta. 3. BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) 1964. aastal, kui võimule tuli Leonid Breznev, sai liidu areng uue suuna uued tehased, kaevandused, majanduses jätkus tõus, maailmaturul toorainete kõrged hinnad lubasid suurendada väliskaubanduse mahtu. Pol. sfääris algasid piirangud 70. aastate keskel teisel poolel süvenes
4. Võrdle 1920. 1930. Aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused Eesti keelne kool, uued Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õppeprogrammid ja õpikud, uued gümnaasium, suurenes kutsekoolide koolimajad. arv. ELULAAD JA OLME 1. Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemishuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Milliseid uusi ajaveetmis- ja kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930. Aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur, hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest.
Paul Keres- Maletaja 4. Võrdle 1920.-1930.aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õpikud, uued koolimajad gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv Elulaad ja oleme 1. Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemihuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Millised uusi ajaveetmis- kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930.aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest
Nii korraldaski ta juba 1903.-1904. a. vahetusel Provintsiaalmuuseumi ruumides oma ateljeekooli esimese näituse, kus välja pandud rohkem kui kahesaja töö hulgas olid esitatud ka tema enese uuemad teosed. Näitus äratas tähelepanu ja leidis täit tunnustust ajakirjanduses. Mõlemal järgneval aastal korraldas kunstnik õpilastööde näituse oma ateljees ja korteris, mis leidsid elavat külastamist ning pälvisid taas esiletõstvaid kirjutisi ajalehtedes. Laikmaa ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts - rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud - A. Weizenberg ja A.
Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus.Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid,pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid,
"aadama loomine", on teinud illustrsarja jumalikule komöödiale. Wilkie- zanrimaalija madalmaade meistrite stiilis. Palju loomamaalijaid- Morland, Landscer, Ward. Constable- maastik, alustas madalmaade meistrite mõju all, hiljem omalaadne stiil. Pildiseeriad-sama objekt erineva nurga alt, pööras tähelepanu valgusele, atmosfäärile. Peetakse impr eelkäiax. Turner- maastik, erilised efektid maastike kujutamisel. VENE KUNST- 18, 19 saj.venemaa lülitus euroopalikku kultuuriellu peeter esimesega. Peamiselt tegelesid kunstiga välismalastest meistrideelkõige prantslased. Levitski. Töödes oli tunda rkokoolikku mõju. Kokorinovi portree.Kiprenski-algul mõjut romantismist, hiljem akadeemiline kunst,"Puskini portree".Brüllov-romantiline käsitlusviis, "Pompei viimnepäev". Ivanov-suurem looduslähedus, "Krisutse ilmumine rahvale". 1870ndatel tekkis vene kunstis perederiznikute liikumine, Kunst rahva sekka, rändnäitused., kellele pani aluse Kramskoi. Kunstnikud olid
toonud (Andersson 2004). Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud pikka ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. 20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943- 1944. aastal sõja eest põgenenud eestlasi oli sõja järgses Rootsis ligikaudu 20 000. 50 aasta jooksul tehtu on jätnud mitmeid tähelepanuväärseid jälgi Rootsi kultuuriellu ja eestlased on rootslaste seas tuntud ja hinnatud vähemusgrupp. Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud umbes 400-500 eestlaste organisatsiooni. Kasutatud kirjanud: http://tammsaare.albu.ee/ http://www.rakverelinnus.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/549/Vaino.pdf.txt?sequence=6 LISA A.H Tammsaare muuseum Vargamäel Rakvere linnus Vormsi Vormsi Talumuuseum
Soov seega kõnelda puhtuse eest, võidelda selle eest, et oleksid puhtad elemendid, aga see pole võimalik, sest kultuur on mitmekesine ja muutub pidevalt. Inimesed elus on puhtaid elemente väga raske leida, tuvastada. Enamasti on tegemist hübriidsusega. Lihtsam on leida hübriidsust kui puhtust. Varjatud ebavõrdse säilitamine Vastuoluline ja negatiivne pärand. Pärandina eksisteerib ka ajaloolise konflikti esitus. Nt vanglad. Ehitiste märgistus on tänasesse kultuuriellu haaratud, millel on vastuoluline tähendus. Nt reziimivahetuste korras tekkinud. Võimu ja poliitika kokkupuutepunkt selle järgi tekib arusaam, mis on pärand. Riigi jaoks on esiplaanil huvid. Kogukonna jaoks on tegemist väärtusega. Üleilmse ja kohaliku vastuolu. Oluline mõjutaja on see, mis on rahvusvaheline kultuuripärandi poliitika - mõjutab lokaalset tasandit. Eksperdid on põhimõtteliselt pärandi volitatud esindajad. Esindajas on enamasti huvidega inimesed.
hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõttekaaslus Gustav Suitsuga, hakkas kuju võtma Noor-Eesti tuumik. Linnakool lõpetatud, asus F. Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu
1950.a keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkasid etendama uus põlvkond haritlasi. Kultuuritarbimine ja massiteave- Isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poolel hakkas tekkima kõrgkultuur. Loovharitlased astusid kultuuriellu, toimus linnastumine ja rahva haridustaseme üldine tõus, samas ka materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas ka massiteabevahendite (ajakirjanduse, raadiolevi ja televisioon) ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kiriku koht ühiskonnas Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudustel tuli nende eest küllaltki kõrget hinda maksta. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega
.faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu. Koju pöördunud rüütlid ei toonud Araabiast ja Bütsantsist kaasa mitte ainult suri rikkusi, vaid võtsid sealt üle ka peenemad kombed. Rüütlite elulaadiks sai elu nautimine. Elumõnude nautimine kandus ka vaimulikkonna hulka ja see eluviis nõudis suuri varandusi. ARHITEKTUUR Kunstidest esikohal !! kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse ja ehitustegevuses loovutasid mungad koha linnakäsitööliste tsunftidele. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu
puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid,
märgatavalt Vilde kirjanduslik produktsioon. Tagasiminek tema tootlikuses oli tingitud rõhutusest, mida ta Venemaal olles tundis. Kaastöötasu vähesuse tõttu oli ta sattunud majanduslikkese raskustesse ja ühtlasi süvenevad ka tema lahkhelid abielus. Pärast ,,Postimehest" lahkumist saab Vilde kutse ühineda Narva ,,Virmalise" toimetusega ärimees A. Renkvistilt. Nii sõidetaksegi 1897. aastal tagasi Tartusse ning mai algul suundutakse Narva, kus kirjanik kohe aktiivselt kultuuriellu sukeldus. Tegevtoimetaja Vilde oskuslikul juhtimisel muutus ,,Virmaline", mis seni oli olnud üks mahajäänumaid provintsilehti, demokraatliku suunaga ajaleheks, mis pakkus lugejaile rohkesti asjakohaseid populaarteaduslikke kirjutisi ja mõnusat ajaviitelektüüri. Ta tegeles ka 1897. aasta teisel poolel peamiselt ainestiku kogumisega teoksil oleva töölisromaani jaoks. Kuigi romaanis ,,Raudsed käed" püüdis autor Kreenholmi vabriku tööliste töö- ja elutingimusi tõetruult
Kõige rohkem kasutasid seda sakslased ja juudid. Kultuurimõjud Teiste riikidega kultuurikontaktide loomisel oldi sõbralikud. Kunstis prantsuse mõjud (Prantsusmaal oli ligi 60 eesti kunstnikku). Vene mõjud teatrile ja Eesti kultuurile Venemaal. Saksa mõjud haridusele ja teatrile. Soome mõjud haridusele (kõrg- ja üldharidusele). Kultuuri iseloomulikud jooned Rahvuslikkus. Edendati armastust oma maa ja kultuuri vastu. Riigi tugevnenud sekkumine kultuuriellu pärast 1934. aastat. Kultuurielu jätkuv professionaliseerumine. Tsensuur. Nt teatris ei tohtinud halvustada NSVL-i ega Saksamaad. Kultuurialased kampaaniad Nimede eestistamine. Setumaa "Kultuurirevolutsioon". Nende kirjaoskus oli ülejäänud Eestiga võrrendes mahajäänud. Vabariigi poliitika oli integreerida setud, nende eestistamine. 1) Hariduse valdkonnas 2) Kirik (setud olid õigeusklikud) taheti nad vene mõju alt ära tõmmata
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma te...
Ainsaks õpetajaks oli kunstnik ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Toda kooli võiks võrrelda vanade renessansimeistrite ateljeedega. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. ...ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes... Mingit diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud: ainult omandatud võimed ja saavutatud tulemused said olla hindamise mõõdupuuks. Kunsti õppimise tuum Laikmaa käsitluses seisnes eeskätt vaimsete jõudude treeningus - eesmärgiks omandada võime kujutatavat süvendatud tajumisega, kogu nägemis- ja ruumimeelega haarata. Tuli lahti saada
Esitas ka arhailist laadi. Sidonia von Borh. The golden stairs. · Ameerika:Võib ka rääkima hakata Ameerika kunstist. · James Abbott McNeill Whistler(1834-1903)- Oli juba impressionistliku stiili looja?. Õppis ja töötas Inglismaal. Whistleri ema. Tüdruk valges. Nokturn sinise ja kuldsega. Nokturn musta ja kuldsega. · John Singer Sargent(1856-1925)- Peamiselt portretist, eeskujuks Goya, Velasquez, Monet. Tegutses Inglismaal. · Venemaa: Venemaa lülitub Euroopa kultuuriellu Peeter I ja 18. sajandiga. Esialgu tegutsesid peamiselt Itaalia ja Prantsuse meistrid. 18. saj teisel poolel hakkavad tulema juba Vene kunstnikud. · Dmitri Levitski(-1822)- Rokokoolike sudemetega paraadportreede tegija. Arhitekt Korkorinovi portree. Katariina II portree. · Vladimir Borovikovski(1757-1825)- Tema toonitab rohkem tundelisust. Väga sageli portreteeritavad on mingi maastiku taustal. Lopuhina portree. Katariina II portree. Peeter II portree.
aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415 nimetust. Kangro andis 1950-1993 välja ka kultuuriajakirja Tulimuld. 1946. aastal astus avalikkuse ette hiljem kogu eesti luule üheks tähtsamaks esindajaks tõusnud Kalju Lepik, kes kaks aastat varem oli Rootsi põgenenud. 1997. aastaks oli ta avaldanud 13 luulekogu ja lisaks sellele oli tema panus pagulaseesdaste kultuuriellu ja elukorraldusse hindamatu. Oma esimestes kogudes "Nägu koduaknas" (1946) ja "Mängumees" (1948) oli Lepik veel traditsionalist, järgmistes kogudes (nagu "Merepõhi", 1951; "Muinasjutt Tiigrimaast", 1955) tõstsid pead modernism ja tsüklilisus. "Kivimurd" (1958) oli aga saanud mõjutusi rahvaluulest. Tema viimased luulekogud "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarja rist" (1997) ilmusid juba iseseisvas Eestis.
trükisõna muretsemise. 2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile, Oleviste jutlustajale Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes. Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril 1525 pandi tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks vaat luterlike raamatutega, sealhulgas ka eestikeelsetega, mis olevat olnud teel Riiga. Raske on öelda, mis keeles või millise sisuga need raamatud olid. Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi teha
rahva progressiivne roll jms.). Sotsialistliku vajalikud parandused (esimene trükk ilmus realismi näitena olgu nimetatud kaks 1949. 1951, teine täiendatud trükk 1952). aastal ilmunud teost: korraks meteoorina läbi Kommunistliku võimumasina sekkumine eesti kirjanduse lennanud Venemaa eestlase kogu kultuuriellu saavutas haripunkti 1950. Hans Leberechti kolhoseerimist kujutav jutustus aastate alguses. Eesti kirjanikest ja literaatidest “Valgus Koordis” ja noore muhulase Juhan langesid stalinistliku tagakiusamise ohvriks Smuuli “Poeem Stalinile”. Smuuli teravmeelsus isegi truud ning teenekad, nagu ENSV Kirjanike
Gooti kunst Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj.) ja hilisgootika (14.- 16.saj.). põhiplaanilt mingeid muudatusi ei ole,aga tekivad teravkaare. Linnad hakkasid kaitseehituseks müüri. Gooti kirikud on kergemad, aknaid on palju ja need on suured. Vitraaz värvi ei muuda, klaas ei pleegi (voou). Kirikud lähevad kõrgustesse!!!! Gootikunsti nim. linnade kunstiks. Oli tekkinud käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Palju uut toodi Euroopa kultuuriellu sel ajal. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas linnade laienemist. Seetõttu pidi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutama; minnakse kõrgusesse. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned: raekoda, kirik, gildi- ja tsunftihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega
Täitevvõim domineerib seadusandliku ja kohtuvõimu üle, kes täidavad täitevvõimu soove. Täitevvõim ise pole kontrollitav teiste võimuharude poolt ja tegelikkuses pole mingit võimude lahusust isegi siis, kui seda ka teoorias tunnustatakse. Totalitaarne poliitiline reziim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline reziim. Autoritaarne reziim püüab endale allutada inimeste väist käitumist. Totalitaarne reziim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad ta tungib kultuuriellu, erasfääri ja teadusesse. Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi. 29. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on totalitaarse poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist reziimi
tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguse norm tühistab haldusõiguse normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguse norm on eelduseks haldusõiguse omale; haldusõiguse norm peab olema subsumeeritav riigiõiguse omale). Haldusõiguse normide hulk on eriti käesoleval sajandil väga jõudsalt kasvanud. Eelmisel sajandil, mil riigivõim majandus - ja kultuuriellu peaaegu ei sekkunud, tunti vaid politseiõigust ja sedagi ei tahetud algul lugeda iseseisvaks õigusharuks. Iseseisvast haldusõiguse harust on huvitatud kõigepealt haldusasutuste töötajad, aga ka kodanikud ning teised elanikud (rahvas). Seni on ilmnenud ühelt poolt üldtendents õigusharu sisese diferentseerumise suunas - reguleerimiseks nö "võetakse arvele" järjest uusi eluvaldkondi - see on eelduseks uute õiguse instituutide formeerumiseks.
rajati uus sünagoog. Samal ajal algas paljude juutide lahkumine Eestist oma isade maale, mõned emigreerusid USA-sse ja Saksamaale. Kui 1989. aastal elas Eestis veidi alla viie tuhande juudi, siis 1999. aastal oli neid Eestis ainult 2500. Tänaseks on ärasõitjate vool vähenenud ja osalt tuleb juute juurde nende hulgast, kes alles nüüd leidsid oma identiteedi … [...] Paigale jäänud juudid on oma valiku teinud. Nad peavad Eestit oma kodumaaks, on integreerunud vabariigi majandus- ja kultuuriellu. Paljud on pälvinud eestlaste tunnustuse. Statistika andmetel on Eestis elavatest juutidest 51% kõrgharidusega, see on suurim näitaja erinevate rahvusgruppide hulgas. Samal ajal peegelduvad väikeses juudi kogukonnas samad probleemid, mis on iseloomulikud Eesti ühiskonnale tervikuna – on nii positiivseid kui ka negatiivseid ilminguid. Kui 1998. aasta suvel toimus Tallinnas Balti riikide juudi kogukondade konverents, selgusid ühised mured: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
