Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, S...
Nt need erakonnad, kes said valimistel vähem kui 5% parlamenti ei pääse. 7. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või
Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. Autoritaarsed riigid - riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. 1 partei, erakond. Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda 2. Totalitaarsed riigid- riigikorralduse puhul iseloomustab lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle.
Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS.
Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus, • otsuste tegemine praktiliselt võimatu, • demokraatia traditsiooni puudumine (nt Eesti). “Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“ Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid • Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarsed riigid • Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. • Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. • Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. • Ei propageerita vägivalda kui universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute.
riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu või on olnud varem autoritaarsed (ligi 2/3 maailma riikidest). Need võib omakorda tinglikult liigitada järgmiselt: · Bürokraatlik-militaarne autoritaarne (peamiselt Lõuna-Ameerikas);
majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarsed olid 1920.-1930. aastail enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks eelnevale ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Liit ja fastlik Itaalia.
Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna-Korea Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina
kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia. Juhikultus, Piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid tõstetakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlasega- Valmistutakse sõjaks.Tehti propagandat, Loodi sala ja julgeolekuteenistused igasuguse vastupanu mahasurumiseks. · kaart õp. lk 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed. Autoritaarsed Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal, rumeenia, hispaania, juhuslaavia, austria ,hungary, bulgaaria, albaania , kreeka, türgi Totalitaarne- Itaalia, Saksamaa , Nõukogude liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): · milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda, Mitusada tuhat inimest sai surma, sõjakulud tekitasid töhutu välisvõla. · kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Diktatuurid Lääne-Euroopas Tööleht õpiku Lähiajalugu I 13. peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a
2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6. Rahvuslik-19 saj euroopas 4. (Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus) , (demokraatia segarešiim diktatuur,)(autoritaarsed ja tolitaarsed režiimid ) 5. põhjendatud hinnang diktatuurile ( head ja vead) Head küljed: otsuste vastuvõtmine on kiirem, kuna valitseb üks inimene, siis on võimalik pikaajalisi reforme teha jne Vead: Ainusõna on valitsejal, inimeste arvamus ei huvita, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem, Võim ei ole avalik ega kontrollitav 6. )võimudeharude funktsioonid demokraatlikus riigis Parlament-seadusi vastu võtta Valitus-viib seadused ellu
ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3
alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus
Euroopa Parlament, mis esindab kodanikke. Aktuaalsed Leetrite lai levik, Suhted Euroopa ja Brexit, Euroopa teemad, probleemid Ameerika vahel rändekriis, levivad probleemid Venemaaga, halvenevad, kaitse autoritaarsed globaalne idas tugevneb ideed (Poola, soojenemine, Venemaa Ungari), ränderaamistik, tegevuste tõttu, pagulaskriis probleemid Lähis- ISIS, tuumariikide Idas leviku tõkestamine, võidurelvastumine Euroopa liidu institutsioonid:
hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi. Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui
Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on lõpetatud/piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda, ei nim. diktaktuuriks Totalitaarsed: võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning kogu nende elu üle, hirmuvalitsus, pidevalt rikutakse inimõigusi,
diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada
Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel. Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit.
Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele
· Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas. Vaata tabel lk. 19 demokraatia kasv maailmas!! Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema
kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli samuti kehtinud pikka aega demokraatlik kord, kuid teda ohustas siseriiklik diktatuur.
Inimesed üle kogu maailma kohtuvad iga päev sellel väljakul ehk internetis, et üksteisega suhelda, tervet uudiste- ja infouniversumit külastada või oma arvamust avaldada. Universaalsetel inimõigustel põhinev internetivabadus kehtib küberruumis kogunemise, väljendamise ja sellega liitumise vabadustele. Vaadates tänapäeval meie ümber toimuvaid maailmasündmusi, on sellele vabadusele pühendumine tähtsam kui kunagi varem. Internetivabadus on oluline just ajal, mil autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile. Seda just selle pärast, et hoida teadmatuses oma rahvast ja samas varjata seda, mis autoritaarses riigis tegelikult toimub. Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. Eesti on demokraatlik riik Eesti poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Meie riik on kolmandat aastat järjest maailmas esimeste hulgas internetivabaduse poolest
- 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara- Aafrika, Araabia on pikad traditsioonid autoritaarsusel (madal elatustase, etniline ja usuline vägivald)
demokraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuris on aga kahte alaliiki: · autoritaarne diktatuur · totalitaarne diktatuur. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik
Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei
nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele. Tollal ei olnud veel kellelgi ajaloolist kogemust isegi sellest, kuhu viivad välja itaallaste fasism ja sakslaste natsionaalsotsialism, mille taustal autoritaarsed, kuid siiski tsiviliseeritud meetmed, nagu neid rakendati Eestis, olid ikkagi leebed. 1930ndate aastate läänemaailm taunis seadusetut
prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest New Deal-kontroll panganduse üle,põllumajanduse reguleerimine, tlöökohtade loomine, hoolitsus abivajajatel eest Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine Diktatuuride tekke põhjused-uued valijad(kogenematud),pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, pettumine Versailles süsteemis Autoritaarsed rigid-võim koondunud ühe isiku v väikese rühma kätte, erakondade tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda Totalitaarsed rigid-võim koondunud ühe juhi kätte, juhikultus, kontrollitakse inimeste tegevust, massipressioonid, rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia-pettusid Versailles süsteemis-ei tunnustatud Itaalia panust, majandusraskused
Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne. Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (Põhja-Korea).
Diktatuuride erinevused ja sarnasused 1920. aastatel Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias. Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel
kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. *tänapäevane ja antiik: Majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene, peale ühiskonna arengu on oluline veel demokraatlikud väärtused. (tolerantsus, usaldus inimeste vahel, koostöövaim ja poliitiline kultuur tervikuna) - tänapäev. Rahvakoosolekud, viiesajanõukogu, vandekohus - antiik
varna. Ta oli tagasihoidlik, tark, sõbralik ning unistaja ja vahel ka kangekaelne. Taliga võrdleksin Andrust, tema on osaliselt Taliga sarnane, kuna teeb samuti kõik õppetükid ära, on tark, veidi tagasihoidlik ja sõbralik. Andrus küll pole unistajatüüpi ega kangekaelne, kuid sarnasus on siiski märgatav. Õpetajatest Köster on väga sarnane õpetajaga Priit Dieves, mõlemad on karmikäelised ja autoritaarsed. Õpetaja Lauriga on minu arvates sarnane meie matemaatika õpetaja Ivi Madison, kuna ka tema on hästi vastutulelik, õpetab hästi, on lahke ja naerusuine. Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et ka sada aastat hiljem on koolis olemas ,,Kevade"'ga vastavaid isiksusi, kui mitte täpselt siis osaliselt kindlasti. Kõik inimesed on erinevad, kuid ,,Kevade"'s on minu arust ühed levinumad iseloomud tegelastel.
põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse · parteiliider omab kogu võimu · riiklik kontroll kõige üle · majanduses sõjatööstuse eelisarendamine · tsensuur meedia üle
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva.
totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse
LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõistmise kartuses. Sõjajärgsed diktatuurid
nende elanike ees seisnud raskeid probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis . Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini .
Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tsehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine
emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2. autoriteetsed ehk demokraatlikud vanemad; 3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik
12.Liberalismi koolkond. Millistest põhimõtetest siin lähtutakse? 13.Mida tähendab poliitiline julgeolek? Too ka konkreetne näide. ära hoida riiki nõrgestavad ohud. NATO 14.Mida tähendab majanduslik julgeolek? Too ka konkreetne näide. majandussüsteemi julgeolek nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 15.Nimeta viis rahvusvahelise julgeoleku ohtu koos konkreetsete nõidetega. Kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast välja. Kreeka Autoritaarsed riigid, mis piiravad kodanike põhiõigusi. Põhja-Korea Loodusressursside nappus, katastroofid. Valitsemisvõimetud riigid, soodustavad terrorismi. Nigeeria Boko Haram Terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus. Al Qaeda 9/11 16.Nimeta 8 maailma tuumariiki. USA, Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea 17.Millega tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon? Millised 5 riiki kuuluvad Julgeolekunõukogu alaliste riikide hulka?
Skandinaavia, Saksamaa, Inglismaa turule. Ümber tuli struktureerida nii põllumajandus kui ka tööstus, et nad vastaksid väikeriigi vajadustele. Vaatamata vahepealsele kriisile majanduses 1920. aastate keskel oli Eesti tegelikult kohanemas uute oludega, aga nii nagu ka USA-s ja paljudes teistes Euroopa riikides, mõjus siin majandusele halvavalt Suur Depressioon. Arvan, et just majanduskriis põhjustas enamikes Euroopa riikides sarnaselt Eestiga autoritaarsed riigipöörded (n. Läti, Saksamaa). Autoritaarse perioodi alguses tuldi kriisist välja. Tegelikult arenes Eesti majandus 1930. aastate teisel poolel sarnases rütmis, millega oli alustatud 1920. aastatel orienteerudes Lääne- Euroopa turgudele. Valitsuse poliitika nägi siiski ette mõningat sekkumist majanduspoliitikasse. Näiteks toetati põlevkivi- ja bensiinitööstust. Siiski võib öelda, et Eesti tuli majanduskriisist välja
kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir
ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid. 4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste
Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi on ainult üks, seadusi muudavad riigi valitsejad oma tahte järgi ja pilatakse rahva poliitilisi õigusi. Autoritaarne erineb totalitaarsest selle poolest, et seal puudub himuvalitsemine ja vangilaagrid ning mingil määral arvestatakse rahva heaoluga. Totalitaarses on aga ühiskonna- ja majanduselu pidiasjadeni reglementeeritud ning seal on rohkem kampaaniaid ja propagandasid. Autoritaarsed riigid olid 1930-ndatel enamik Euroopa noori riike nagu näiteks Ee, Läti, Leedu, Po, Hispaania Franco diktatuur (1936-1939 oli siiski kodusõda). Totalitaarsed olid Nõukogude Vm, Itaalia ja Saksamaa. Saksamaal tekkis diktatuur sellepärast, et ta sai lüüa I ms-s ning sellega kaasnes rahulolematus Pariisi rahukonverentsi tulemustega,eriti Versailles' lepinguga, mille kohaselt pidi Saks maksma kõrgeid reparatsioone, teda alandati, võeti maid ära jne. 1920-ndate alguses kujunes
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi
annaabi.ee 
