Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised KNS osad on vajalikud?
Vasakule Paremale
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #1 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #2 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #3 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #4 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #5 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #6 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #7 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #8 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #9 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #10 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #11 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #12 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #13 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #14 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #15 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #16 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #17 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #18 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #19 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #20 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #21 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #22 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #23 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #24 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #25 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #26 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #27 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #28 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #29 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #30 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #31 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #32 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #33 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #34 Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisareetp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika. Kontraktsiooni vormid: Isotooniline ­ lihas lüheneb, kuid tema pingeaste ei muutu (nt võimlemine hantlitega) Isomeetriline ­ lihas ei lühene, kuid lihasesisene pinge tõuseb (nt surumine vastu seina) Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest

Füsioloogia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

Nt moodustab maksas vereplasma valgud ­ albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks.

Füsioloogia
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2 liitrit maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet ja lima. Maomahl on happelise reaktsiooniga, tema pH kõigub vahemikus 1,5-2,5. Maomahla koostis: pepsiin (lõhustab valke); kümosiin e. laapferment (väga oluline piima seedimisel, põhjustab piima kalgerdumist e. hapendumist <- kergem lõhustada); mao lipaas (teostab rasvade lõhustamist, aktiivseks muudab soolhape). Mao talitlus sõltub organismi sattunud toidu koostisest ja hulgast. Lihas olevad ekstraktiivained on maonäärmete kõige tugevam ärritaja. Sellepärast kasvab liha söömisel mahlanõristus maksimaalseni juba seedimise esimestel tundidel. Imendudes verre, stimuleerivad liha seedeproduktid mao talitlust paljude tundide jooksul. Süsivesikuid maos ei seedita, sest on happeline keskkond, pole süsivesikuid lagundavaid fermente, sest nad toimivad ainult leelises keskkonnas. Rasv pidurdab maomahla teket (isegi 1-2 tunniks)

Inimese anatoomia ja...
thumbnail
7
doc

Eesti Maaülikooli füsioloogia iseseisev töö

aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2: AP toimel avanevad Ca- kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine". Kontraktsioonimehhanism 3: ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4: ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi ssarkoplasmaatilise retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR- i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. 46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt:

Füsioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

Lõpptulemusena lihaskiud lõtvuvad Ca2+-ioonid eemaldatakse müofibrillaaralast ATP lõhustumisel vabaneva energia arvel töötava Ca2+-pumba abil, mis nim ioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumi tagasi viib. Viimane käivitub automaatselt siis, kui Ca2+-ioonide konsentratsioon sarkoplasmas tõuseb. Kuna Ca2+-ioonide juuresolekuta ei moodustu uut aktomüosiinikompleksi, jääb lihaskiud uue närviimpulsi saabumiseni lõõgastusseisundisse. Ühekordsele ärritusel vastab lihas või üksik lihaskiud lühiaegse ja mitte eriti tugeva kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase: *latentsifaas ­ ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni ; *kontraktsioonifaas ­ ajaintervall jõuarenduse algusest kuni selle maksimumini; *Lõõgastusfaas ­ ajaintervall jõuarenduse maksimumist kuni selle kadumiseni. Lihaskiudude üksikkontraktsiooni kestus sõltub nende tüübist - Mida rohkem on lihases kiireid lihaskiude, seda

Füsioloogia
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus. Libisevate filamentide teooria Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule

Füsioloogia
thumbnail
11
doc

Inimese füsioloogia

päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva. Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist

Inimese anatoomia ja...




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun