Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
Leukotsüütide hindamine · Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2
Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksütatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi
Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb. Analüsaatorid väljastavad tulemuse alati nii protsentides kui absoluuthulkades, mis lihtsustab tulemuste tõlgendamist. Ei ole soovitatav teha leukogrammi ilma automaatuuringuta, st ilma leukotsüütide üldarvuta,
Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega
Kas need iseloomustavad füsioloogilisi või patoloogilisi seisundeid? Leukotsütoos leukotsüüte esineb veres normist rohkem. Võib olla füsioloogiline, medikamentoosne või patoloogiline. Leukopeenia leukotsüüte esineb veres notmist vähem. Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid:
transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6% basofiilid 0-0,5% ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suuruset ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon
tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9. Leukotsüüdid( valgelibled), hulk, jaotus, nende ülesanded- 1 mm3 veres 6000 – 8000. Jagunevad: Granulotsüüdid:( ~65%)basofiilid, neutrofiilid , eosinofiilid ja agranolotsüüdid(25-35%): lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt
46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49.DTH tüüpi reaktsioonides osalevad rakud ja signaalmolekulid? 50.Kuidas aktiveeruvad CTL rakud? 51.CTL membraanses rünnakus kasutatavad mehhanismid. 52.CTL ja NK rakkude aktivatsiooni erinevused. 53.Milliseid „tapmismehhanisme“ kasutavad makrofaagid, eosinofiilid ja neutrofiilid? 54.Millised adhesiooni ja signaalmolekulide interaktsionid on vajalikud , et rakud veenulite endoteeli rakkude vahelt pääseks ümbritsevatesse kudedesse? 55.Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 56. Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ? 57. Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ?
Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsad osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6%, basofiilid 0-0,5 % ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30 % ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon.
Signaali vastuvõtu Tsütoplasma Raku välismembraan retseptori asukoht Hormooni toime Aktiveerivad geene Aktiveerivad raku sees oleva signaalimolekuli Näited Östrogeen ja testosteroon Kasvuhormoon ja insuliin Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi
13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17
5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist
Spetsialiseerunud valged verelibled: 1) B-lümfotsüüdid - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid - Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu.
erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. b. RT faasid M-faas (ProMeAnTel) ja Interfaas (G1, S, G2) c. DNA hulga muutus RT käigus G1 -2n; S 2n->4n, G2 -4n; M 4n->2n 2
fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda. Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin. Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks. Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit-infektsioonide vastu. Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8 tundi, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus diferentseeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks - paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad monotsüüdid migreeruvad kudedesse ja arenevad seal makrofaagideks. M1- inflammatoorsed- sisenevad kudedesse infektsiooni korral. M2-
kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR)
eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid:
Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk,
Müelodsest reast arenevad erütrotsüüdid ja teised vererakud va need mis kuuluvad lümfoidsesse ritta. Lümfoidses koes on b lümfotsüüdid, need suudavad sekreteerid ja oma pinnal presenteerida antikehi. T- lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad eri suundadeks olulisemad t helper ja TC ehk tsütolüütilised lümfotsüüdid. Samuti on siin NK rakud, siin tuleb ka üks osa dentriitrakke. Müeloidne ride – erütrotsüüdid, basofiilid, eosinofiilid, vereliisatkud, neutrofiilid ja monotsüüdid. Leukotsüüdid – tuumaga rakud (imetajatel). Trombotsüütidel ja erütrotsüütidel pole tuuma. Nii lümfoidse kui müeloidse koe rakud millel on tuum on siis leukotsüüdid. Kolm suurusjärku vähem kui erütrotsüüte. Lümfotsüüdid – spetsiifilise immuunsüsteemi rakud on tuumaga rakkudest 20- 40%. Rakkude nimed on seotud värvimisega. Basofiil – värvid mida kasutati annavad aluselises keskkonnas reaktsiooni, neutrofiiilid jne
vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid (antikehad) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn
Leukoos – pahaloomuline mõne leukotsüütide alaliigi paljunemine. 2.8.2. Leukotsüütide alaliigid ja leukotsütaarvalem (leukogramm). Leukotsütaarvalem – leukogramm – leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. Loendatakse alaliike värvitud vere äigepreparaadis.Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu, selle värvumise ja tuuma ehituse põhjal. Granulotsüüdid – tsütoplasmas esinevad sõmerad (60% leukotsüütidest). Eosinofiilid (1-6% koguarvust) punakad sõmerad. Eosinofiilia – arvu suurenemine, parasiidid, allergia, stress. Basofiilid (alla 1%) – sinakad sõmerad. Neutrofiilid (40-75%) – kepptuumalised ja segmenttuumalised. Kepptuumalised – noorvormid, tuum ümar või neerukujuline, murtud kepid. Segmenttuumalised – tuum segmenteerunud – liiguvad aktiivselt, fagotsütoosivõimelised. Agranulotsüüdid – sõmerus puudub. Monotsüüdid (2-10%) – liigub, fagotsüteerib.
valke siderofoore, mis peale veres oleva Fe sidumist "pöörduvad tagasi" bakteri pinnal oleva retseptorini. Siderofoorid on suurema afiinsusega Fe suhtes, kui transferriinid pidev konkurents siderofoor versus transferritiin. Organism seevastu toodab laktoferriini, mis on veelgi afiinsem võrreldes siderofooridega, "eemaldades" omakorda Fe bakteritelt. Teisesed kaitsebarjäärid Mitteadaptiivse immuunsüsteemi rakud - koe fagotsüüdid, makrofaagid, eosinofiilid, neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsüteerivad, patogeene surmavad, põletikku indutseerivad, spetsiifilises immuunvastuses osalevad rakud need on rakulised komponendid. Veres ja koevedelikes "lahustunud" mitteadaptiivse immuunsuse elemendid - komplement, ferriinid, interferoon, defensiind jne. need on molekulaarsed komponendid. Leukotsüüdid. Granulotsüüdid-basofiilid, eosinifiilid ja neutrofiilid. Arganulotsüüdid--lümfotsüüdid ja monotsüüdid.
1. Reaktsiooniahela aktiveerib C1 kinnitumine antikeha külge. Põhjustavad opsonisatsiooni. 2. Reaktsiooniahel aktiveerub bakteri või viiruse pinna polüsahhariidi leidmisel. See aktiveerib kaskaadi C3-st alates. Põhjustab põletikuprotsesside vallandumise. Lüüsitakse organismi enda muundunud ja võõraid rakke. Loomulik rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid, eosinofiilid, basofiild, NK-rakud. Allergiline nahapõletik, punetus ja turse. Põletik: · Põletik on mittespetsiifiline organismi reaktsioon kudedes tekitatud kahjustusele. Reaktsiooni võivad esile kutsuda erinevad tegurid: Mehhaaniline vigastus Bakteriaalne infektsioon Allergia Mürgid, kiirgused Enamikul juhtudel põletik edendab koekahjustuse paranemist. · Punetus, turse, temp
1. Reaktsiooniahela aktiveerib C1 kinnitumine antikeha külge. Põhjustavad opsonisatsiooni. 2. Reaktsiooniahel aktiveerub bakteri või viiruse pinna polüsahhariidi leidmisel. See aktiveerib kaskaadi C3-st alates. Põhjustab põletikuprotsesside vallandumise. Lüüsitakse organismi enda muundunud ja võõraid rakke. Loomulik rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid, eosinofiilid, basofiild, NK-rakud. Allergiline nahapõletik, punetus ja turse. Põletik: · Põletik on mittespetsiifiline organismi reaktsioon kudedes tekitatud kahjustusele. Reaktsiooni võivad esile kutsuda erinevad tegurid: Mehhaaniline vigastus Bakteriaalne infektsioon Allergia Mürgid, kiirgused Enamikul juhtudel põletik edendab koekahjustuse paranemist. · Punetus, turse, temp
läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali
ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist
Vereplasma: veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega
Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid. Tuum on S-tähe kujuline. Fn: toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood
273. Komplemendisüsteem: immuunsüsteemi biokeemiliste reaktsioonide kaskaad, mis abistab antikehade võimet kõrvaldada patogeene või märgistada neid viisil mis lubab teistel rakkudel märgistatud rakke hävitada, koosneb enam kui 25 plasmavalgust, nad lülitavad sisse rakkude kõrvaldamise protsessi, märgistavad patogeenikattestruktuuriga ja augustavad raku plasmamembraani 274. Rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid (võimelised minema rakuvaheruumi ja atakteerima sealseid patogeene), eosinofiilid, basofiild, NK-rakud (hävitavad viiruinfitseeritud rakke ning kasvajarakke) 275. Patogeenide spetsiifilisus: patogeenid on evolutsioneerunud nii, et peremeesorganismidel oleks raskem neid hävitada, nt peremeesrakusisene paljunemine salmonellal, kaitsev limakapsel, fagotsüüte hävitavad mehhanismid, biofilmide moodustumine 276. Adaptiivne immuunsus: koosneb spetsialiseernud rakkudest ja protsessidest, millega tagatakse veelgi efektiivsem kaitse,
segmenteerunud rakutuuma olemasolu. Neutrofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas leiduvad peened neutraalsete värvidega ilmestuvad sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). Funktsioon: Põletikukoldes muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid. Eosinofiilide tuum on sageli kahe- või kolmesagaraline, meenutades viimasel juhul ristikheinalehte. Funktsioon: Eosinofiilide hulk suureneb infektsioon-allergiliste haigestumiste korral. Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3
b) alaliigid ja nende ülesanded : ·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust
ja lambal 7000-10000, koeral 9000-13000, kassil 10000-15000, kanal 20000-30000 leukotsüüti. b) alaliigid ja nende ülesanded : ·granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab värvuvaid graanuleid) : a)neutrofiilid (graanulid värvuvad sinakasvioletseks neutraalsete värvainetega).Moodustavad olenevalt loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
Sõmerad värvuvad happeliste värvidega intensiivselt lillakas-roosalt Arenevad punases luuüdis ja rakkude eluiga on 6-8 päeva, seejuures veres ringlevad rakud kuni 8 tundi, 9-10µm Tsütoplasma värvub nõrgalt basofiilselt ning sisaldab ümaraid atsidofiilseid sõmeraid Vanemate eosinofiilide tuumad koosnevad 2-3 segmendist (segmenttuumaline eosinofiil) ja värvuvad kahvatult Noorvormide tuum on kepitaoline – kepptuumalised eosinofiilid Eosinofiilidel on nõrgalt arenenud Golgi kompleks, endoplasmaatiline võrgustik ja vähesel hulgal mitokondreid Rakud salvestavad histamiini, kuid ei sünteesi seda Ülesandeks on takistada histamiini vabanemist (allergia), osaleda immuun- ja organismi kaitsereaktsioonides Nõrk fagotsütoosivoime, võimelised liikuma amöboidselt – need funktsioonid on nõrgemalt väljendunud kui neutrofiilidel Basofiilsed granulotsüüdid
Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid. 3. Lümfotsüüdid: a) B-lümfotsüüdid ja plasmarakud b) T-lümfotsüüdid: *T-abistajad (ingl. k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III. Megakarüotsüüdid ja trombotsüüdid
MyD88 ) seen.inf. vastuseks. Organismi poolseid immuunvastuse mehhanisme seen-haigustele on veel vähe uuritud. Parasiidid : ainuraksed, sooleussid, nematoodid. Rohkem on neid troopikas. ca 30 % elanikkonnast kannatab nende käes. Malaariat põeb 600miljonit inimest, nendest 1-2miljonit sureb igal aastal. Parasiidid suudavad mitmel moel imuunsüsteemi üle kavaldada. Paljudel on tugev kest ja teised paljunevad makrofaagides. Immuunkaitses on oluline IgE im.vastus - (baso-ja eosinofiilid). Parasiitidel on erinevad arengustaadiumid ja osa neist on sageli vaheperemeestes. Loomulik (innate) immuunsus on ebaefektiivne (kui parasiit suudab tungida organismi, siis seal suudab ta ka ellu jääda ). Komplement on ebaefektiivne; fagotsüüdid võivad hoopiski infeksiooni levitada, paljundada. Omandatud immuunsus, eri parasiitidele on eri vastus. Ainuraksete parasiitide vastane kaitse on nii humoraalne kui rakuline. Humoraalne kaitse, siis kui parasiit on vabalt veres
Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad fagotsüteerivad baktereid ja toodavad pürogeene, mis on palavikkutekitavad ained. Nende eluiga on 1-2 päeva. Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu. Nad fagotsüteerivad baktereid ja toodavad pürogeene, mis on palavikkutekitavad ained. Nende eluiga on 1-2 päeva. Eosinofiilid on 13 mikromeetrit, neil on 2-osaline tuum ning tsütoplasma värvub happeliste värvidega. Nende ülesandeks on hävitada parasiite ja osaleda allergilistes reaktsioonides. Nende eluiga on 6-12 tundi. Basofiilid on 7 mikromeetrit, neil on 2-osaline tuum ja tsütoplasma värvub aluseliste värvidega. Nemad toodavad hepariini, histamiini jt aineid, mis osalevad lokaalse põletikureaktsiooni tekkes ( paistetus, punetus, sügelus)
hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
Leukotsüüdid = valgelibled Fibriin = hüübimisvalk Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Neutrofiilid Basofiilid Eosinofiilid Tabel 3.1. Vere koostisosad 55 Tahked koostisosad Punalibled (erütrotsüüdid) Need on ümarad ja lapikud tuumata rakud, mida ühes milliliitris veres sisaldub 4,5–5 miljonit. Just nemad sisaldavad hemoglobiini-valku, mis kannab edasi hapnikku ja annab verele tema iseloomuliku värvuse. Valgelibled (leukotsüüdid) Neid on 4–9 miljardit ühes milliliitris veres. Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate
annaabi.ee 
