Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ninakoopa" - 5 õppematerjali

Kolju
4
doc

Kolju

os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale ­ OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis ­ SÕELLUU SÄLK sutura metopica ­ METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis ­ NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ­ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus ­ NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis ­KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
68 allalaadimist
Sise- ja närvihaigused
20
docx

Sise- ja närvihaigused

 Rasvtõbi  Vähene füüsiline aktiivsus  Stress (A-tüüpi isiksus)  Postmonpausaalne östrogeenide defitsiit  Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Mis on südame põletikuliste haiguste tekkepõhjuseks?  Bakter/Viirus ehk haigus/põletik südamekoes Kuidas jõuab haigustekitaja südamesse?  Vereringest  Sekundaarne südamepõletik tekib teisjärguliselt pärast kurgu või ninakoopa põletikku Mis on ateroskleroos haigusena? Arterid on ahenenud – verevarustus häirub - organism ei saa piisavalt hapnikku – lamatiste teke Kuidas tekib infarkt? Kolesterool koguneb veresoontesse, kleepub omavahel kokku ning moodustab trombi. Tromb liigub vere kaudu südame poole ning sulgeb vere ning hapniku tee südamesse ning tekitab infarkti. Tekib nekroos Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral?  Neerud – neerupuudlikkus

Inimeseõpetus → Inimese anatoomia
23 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii

Meditsiin → Füsioloogia
430 allalaadimist
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi

Meditsiin → Füsioloogia
175 allalaadimist
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Vaadelda, joonistada C. diphtheriae ja C. pseudodiphtheriticum’i kultuuridest valmistatud ja Grami meetodil värvitud preparaate. Corynebacterium diphtheriae Corynebacterium pseudodiphtheriticum Ülesanne 6. Hinnata C. diphtheriae toksigeensust pretsipitatsioonireaktsiooni abil geelis. Joonistada ja kirjeldada. Ülesanne 7.. Võtta eraldi tampoonidega nina- ja kurgulima. NB! Difteeria korral võetakse ninalima ninakoopa tagumisest osast, kuna difteeriatekitajad lokaliseeruvad koaanide piirkonnas ja nina-neelu tagaseinas. Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8. Nimetada olulisemad antibiootikumid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks.

Bioloogia → Bioloogia
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun