Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk) 3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed 4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel? - valkude ületarbimine tekitab maksa ja neerukahjustusi. Valguvaegusel aeglustub organismi areng ja kaitsevõime 8. Mis protsessid toimuvad kalgendumisel? - kalgendumisel väiksemad osakesed liituvad
aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%. Antibakteriaalne toime • Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja happelisusega (pH on vahemikus 3,5–5,0). • Hiljutised uuringud on aga näidanud, et kõige suurema tähtsusega bakterite vastu võitlemisel on defense-1-nimelisel valgul, mis on osa mesilaste enda immuunsüsteemist ja mida nad lisavad meele. Aitäh kuulamast!
Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest. Valgud on biopolümeerid, mis koosnevad väga paljudest aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Funktsioonid elusorganismides: · valgud on organismi ülesehitamise materjal · antikehad (nende koostises?) · transpordib hapnikku · ensüümid ja hormoonid · lihaste liikumine Valkude tähtsamad omadused: · Kindla ruumilise struktuuriga valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused Denaturateerimine valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks temperatuuri mõju mehhaaniline mõju kiirgus raskemetallide soolad (elavhõbe, plii, nikkel, mangaan CuSO4) konsentreeritud happed ja alused Hüdrolüüs reageerib veega Amfoteersus
Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see, kui ma loen seda kokaraamatut, see mis ma kokku küpsetan on juba tulemus ehk valk). RNA polümeraas RNAd sünteesiv ensüüm (sarnasel DNAle). Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3
3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
jäätmete hävitamisel *kreemides ja määretes, uksehingede õlitamisel *seebi tootmisel Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised (juuksed, küüned *vees ei lahustu *ei sula vaid lagunevad *happed ja alused hüdrolüüsivad
nimetatakse antikoodoniks. Initsiaatorkoodon- translatsioonis osalenud komponendid. iks oleva AUG-ga ühineb initsiaator-tRNA a) Selgita oma sõnadega, kuidas saab polüpeptiidahelast valk! Polüpeptiidahel ei ole veel valmis valk. osalevad ensüümid, liiguvad kõigepealt Aminohappejärjestus on valgu primaar- tsütoplasmavõrgustikku, kus toimub polüpep- struktuur. Lisaks primaarstruktuurile on valgul tiidahela kokkukeerdumine kõrgemat järku veel sekundaar-, tertsiaar- ja kvarternaar- struktuuriks. Edasi liiguvad valgud Golgi struktuur. Valgu aminohappejärjestusest sõltub kompleksi, kus toimub lõplik töötlemine, mis- selle kolmemõõtmeline struktuur ja muud järel nad rakust eemaldatakse. Raku üles- omadused. Valgu ülesanne rakus määrab, mis ehituseks vajalikke valke töödeldakse valguga edasi juhtub
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise
Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa----Vabaneb energia . Nt pruunkaru. Steroidid on nt hormoonid, Vitamiinid D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud ehk proteiinid on viopolümeerid , mille monumeerideks on amonihappejäägid. Aminohappejäägi koostisse kuulub : Aminorühm ja karboksüülrühm. (-NH2 ja COOH) VALGU MOLEKULIDE SKTRUKTUURID: · Primaarsktruktuur: On igal valgul ja see määrab ära kõik valgu omadused. · Sekundaarstrukuur: Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks Alfa-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel Beeta-strukuuriks. (Juuksed, küüned, ämblikvõrk). · Tertsiaalstruktuur: Edasisine kokkukeerdumine. Selle tulemusel omandab valk enamasti kerale läheneva ruumiline vormi ehk gloobuli. Mõned võivad jääda niitjateks ehk fibrillaarseteks.
3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad) - fibrillaarvalgud- kiulised - globulaarvalgud- kerajad 7) denatureerumine- valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks 8) valgu hüdrolüüs => aminohapped SAHHARIIDID Liigitamine: 1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d
aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Vastus: Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur. (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur). Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. Teised valgud, mis on vaja viia rakust välja või mida tuleb muuta satuvad tsütoplasmavõrgustikku. Edasi liiguvad nad Golgi kompleksi, kus neid töödeldakse ja pakitakse. Seejärel saadetakse läbi rakumembraani välja rakust väljaspool kasutatavad valgud. 13. Mis võib juhtuda, kui geenide avaldumises esineb häireid?
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lä...
Atsüülimine (NH2 rühm reageerib > tekib NHCOR rühm) · Töötlemine merevaikanhüdriidiga > paraneb valgu lahustuvus b. Redutseeriv alklüülimine HCHOga (NH2 > N(CH3)2) c. Hüdrolüüs (CONH2 > COOH ja CONH >COOH+H2N) d. Esterdamine (COOH >COOR ja OH >OCOR) e. Oksüdeerimine (SH > SS) f. Redutseerimine (SS > SH) 3) Funktsionaalsed rollid toiduainetes Funktsionaalsed omadused on omadused, mis võimaldavad valgul täita spetiifilist rolli või funktsiooni toidus. a. Hõlmavad lahustuvust ja toiteväärtust (vadakuvalk kasutatakse lahustuvuse tõttu) b. paksendajaid c. siduvad ained (munavalk) d. geelistavad ained (munavalgevalk, zelatiin) e. emulgeerijad (munakollasevalk) f. vahtu moodustavad ained (munavalgevalk) Gluteenivalk kolmemõõtmeline võrk
Ehitusüksus (ensüümid, valgud, hormoonid), energeetiline funktisoon, eelühnedid biomolkeulide sünteesil 23) Peptiidid: Koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest (oligopeptiidid 2-20 aminohappejääki, polüpeptiidid 25-50 aminohappejääki, valk üle 50 aminohappejäägi. Funktsioonid: signaalmolekulid, antioksüdandid. 24) Valgud: Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpetpriidiahelast (üle 50 aminohappejäägi). Igal valgul on individulaane aminohappejääkide järjestus ja koosseis, millest sõltuvad nende keemilised/füüsikalised omadused, valkude struktuuritasemed, biofuntksioonid. Aminohappejääkide vahel polüpeptiidis on kovalnetne peptiidside. Aktiivtsentrid ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon,molekul,funk.rühm) sidumiseks – tagab valkude mitmekesisuse ja biofuntksiooni. 25) Valkude struktuurtasandid: Primaarstruktuur – aminohapete kindel järjestus polüpeptiidis
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1
Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos. Valgul on aga üks oluline erinevus. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid koosnevad ainult üht liiki lülidest- glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Puiduliigid OKASPUIT Puid liigitatakse erinevalt- vastavalt nende välimusele. Ajaloos on täheldatud, et okaspuit on vanem kui lehtpuit. See on lihtsama ehitusega- seal on ainult kahte liiki rakke.
Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis on valgud asendamatud, kusjuures keha-valgud on väga dünaamilised struktuurid. Alaliselt toimub nende lagunemine ja uuenemine. Peale plastiliste ülesannete on valgul suur tähtsus teiste toitainete, iseäranis vitamiinide ja mineraalainete normaalse ainevahetuse tagamisel. Valgu vähesuse korral toidus või nende madala bioloogilise väärtuse tõttu võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui vastavat vitamiini leidub toidus küllaldaselt. Seega tuleb tõdeda, et valkude hulk toidus on toitumise kvaliteedi mõõdupuuks ja et teiste toitainete bioloogilised funktsioonid saavad maksimaalselt ilmneda ainult valkude optimaalsel taustal.
Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure.
Olivia-Stella Salm, 179471LAAB Valkude sissejuhatus Valgud koosnevad omavahel peptiidsidemega ühendatud aminohapetest. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks
ball and stick model Spacefilling model Valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon tuleneb täielikult ainult valgu enda primaarstruktuurist C. Anfinsen 1957: ribonukleaasi denaturatsioon on pöörduv Denatureerunud valgul ei ole kasutada muud informatsiooni kui see, mis sisaldub tema enda primaarstruktuuris Valgud saavad kokkupakkumisega reeglina ise hakkama Valkude kokkupakkumine ja stabiilsus
Omavahel maiustustes on kolesterooli?Kas eelistada võid või seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus)
o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm. VALKUDELE ON ISELOOMULIK Biomakromolekulid – koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast (> 50 AH) Igal valgul on oma individuaalne AH-jääkide kindel järjestus ja koosseis, millest sõltuvad: füüsikalised ja keemilised omadused valkude struktuuritasemed (funktsionaalsuse tagamiseks vähemalt tertsiaalstruktuur) biofunktsioonid Kudede valgusisaldus sõltub nende ülesannetest (lihased – kontraktiilvalgud, maks – ensüümid, rasvkude – transport- ja struktuurvalgud jne) ning muutub arengu ja haiguste korral
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine näd...
mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendavaid aminohappeid(9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(?) palju, inimese rakkudes on neid u. 500000... Igal valgul on oma, ainult üks ülesanne. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon Kõik valgud on ensüümid, kõige olulisem on süljes olev amülaas. Vajavad vitamiine. Kaitse ülesanne Liikumis ülesanne Transpordi ülesanne Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED
piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid? Väärinduskoefitsent on piimast juustu üleminevate koostisosade protsent. Selle suurus on juustuliigiti erinev. Traditsioonilised kalgendamisel on poolkõva 45% rasvasusega kuivaines juustu rasva väärinduskoefitsent 92%, valgul 75% ja mineraalainetel 35%. 8. Millised on 5 põhilist juustu liiki? Piimhappebakterite toimel valmivad; piimhappe- ja propioonhappebakterite toimel valmivad; hallitusseente osalusel valmivad; limamikrofloora osalusel valmivad; toorjuustud. 9. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel? Piimhappebakterite ensüümide toimel valmivad Hollandi ja Cheddari tüüpi juustud ning soolveejuustud.
stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. 7. Milles seisneb translatsiooni universaalsus?
stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel? Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab lahti geneetilise koodi. 7. Milles seisneb translatsiooni universaalsus?
Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku Rakuväliste signaalmolekulide seostumine raku pinnaretseptoritele või rakusisestele retseptoritele. Raku pinnapealsed retseptorid-hüdrofiilne signaalmolekul Rakusisesed retseptorid- väikehüdrofoobne signaalmolekul kandja valgul liigub rakku ja seal tuuma,kus on intratsellulaarne retseptor. Nt steroidhormoonid Proteiinkinaaside ja -fosfataaside ning GTP seostumise ja hüdrolüüsi osa signaalide sisse ja väljalülitamises. Proteiin kinaasi poolt lisatakse fosfaat valgus oleva aminohappe hüdroksüülrühmale ning aktiveeritakse. Proteiin fosfataas eemaldab fosfori valgul ja inaktiveeritakse Valgul on endal GTPaasne aktiivsus –Valgul on GDP,kui sinna seondub GTP, sktiveerub valk.
3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks. Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia, mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse. 3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua
väliskekskkonna infot raku sisemusse.retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin Kaitsefunktsioon inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaanilsite ühendite vastu moodustuvad antikehad. Verehüübimisvalgud. Liikumisfunktsioon liikumine seisneb selles, et valgul on võime muuta on struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (kontraktsioonivalgud). Kõige tuntumad on lihavalgud. Ka algloomade viburite ja ripsmete liikumine on tingitud valkudest valgulised torukesed (mikrotuublid). Energeetiline funktsioon 1 g valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Kuna valkudel on palju teisi funktsioone, siis algab organismile vajalike valkude lagundamine
11. Miks juustuvalgud kergesti seedivad? Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks nagu polüpeptiidid, oligipeptiidid, Ahd 12. Mis on väärinduskoefitsent? Piimast juustu üle minevate koostisosade protsent. Suurus juustuliigiti erinev. Sõltub ka tehnol. protsesside iseärasustest. Tradits. kalgendamisel poolkõva 45% rasvasisaldusega juustul on väärinduskoefitsendid järgmised rasval 92%, valgul 75%, min.ainetel 35%. 13. Millised on 5 põhilist juustu liiki? · Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad (Hollandi,, pasta filata, Cheddar) · Piimhappe ja propioonhappebakterite toimel valmivad juustud (Sveitsi tüüpi juustud) · Hallitusseente osalusel valm. juustud (sini- ja valgehalltusjuust) · Limamikrofloora osalusel valm. juustud (Tilsit) · Toorjuustud 14. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel
Kaks prootonit vabanevad tsütosooli poolel P tsentris iga kord kui ubikinoon oksüdeeritakse. 2 prootonit seotakse maatriksi poolel iga kord kui 2 elektroni liiguvad üle b heemi tagasi teise ubikinooni molekuli koosseisu. Kokkuvõttes toimub 4 prootoni väljutamine tsütosooli ja 2 prootoni sidumine maatriksist iga kahe oksüdeeritava ubikinooni molekuli kohta. Prootonite sellise suunatud liikumise jaoks tulev vabaenergia muutus pärineb eelkõige Rieske Fe-S valgul toimuvast elektronide ülekandeprotsessist, mis on suure negatiivse vabaenergia muuduga. bc1 kompleksiga seonduvad inhibiitorid Maatriksi poolses membraani osas paikneva N tsentriga seondub tugevalt antimütsiin, mis ei luba elektronidel jõuda ubikinoonini b heemidelt. Selles olukorras konverteeruvad need kaks heemi redutseeritud vormiks, mille elektronid ei saa kuhugi edasi liikuda. Stigmastelliin seondub P tsentriga, Fe-S valgu ja tsütokroom b vahel
süsivesik), valgu poole pealt on lisatud vadaku-, piima- või soojavalguisolaati. Sellise shokolaadi kasutamine on õigustatud nii enne kui peale treeningut taastamaks nii energiavarud kui lihased. Üldjuhul sisaldavad sellised shokolaadid ka kõiki peamisi vitamiine nagu: A, B6, B12, B1, C, E jne, samuti peamisi mineraalaineid nagu: kaltsium, magneesium, kroom, raud, seleen jne. 8 3) Valgushokolaadid - koostises on kasutatud enamjaolt valgul baseeruvaid tooraineid, nagu vadaku, piima ja sojavalk. Lisatud on ka kõik peamised vitamiinid ja mineraalaineid. Valgu kogus ühes shokolaadis võib olla kuni 30 - 35gr. mis on täpselt selline kogus, mida inimene peaks saama ühe toidukorraga. Peale trenni pole selline shokolaad kõige effektiivsem, kuna süsivesikuid on seal vähe - seega ei taasta see piisavalt energiavarusid. Küll aga sobib ideaalselt asendama ühte kerget toidukorda põhitoidukordade vahepeal. Rasvasisaldus
piirkondades, kus tarvitatakse palju kitsepiima. Kitsepiimas on rikkalikult vitamiine B, B2, ja A. Selles on rikkalikult koobaltit, kaltsiumit, magneesiumit, rauda ja vaske on selles rohkem kui lehmapiimas. Vitamiini A sisalduse poolest ületab see lehmapiima kaks korda, karotiini on peaaegu kolm korda, askorbiinhapet – poolteist korda, vitamiini PP - kolm korda rohkem. Kitsepiima rasva molekulid on 10 korda väiksemad, kui rasva molekulid lehmapiimas ja kitsepiima valgul on lehmapiima valgust erinev fraktsiooniline koostis ning sellepärast imendub see 100%, ei tekita allergilisi reaktsioone ja seedehäireid. Toitumise suhtes on kits väga nõudlik, ta valib ainult kõige toitaineterikkamaid taimi, samas kui lehm sööb kõike, mis on tema jalge all. 27 Kitsepiim 28 Kokkuvõte
Inimese keha koostisesse kuuluvat valku saab sünteesida ainult toidus sisalduva-test valkudest (pärast nende lõhustamist aminohapeteks) või aminohapetest. Rasvadest ega süsivesikutest valku sünteesida ei ole võimalik. Seega plastilises funktsioonis on valgud asendamatud, kusjuures keha-valgud on väga dünaamilised struktuurid. Alaliselt toimub nende lagunemine ja uuenemine. Peale plastiliste ülesannete on valgul suur tähtsus teiste toitainete, iseäranis vitamiinide ja mineraalainete normaalse ainevahetuse tagamisel. Valgu vähesuse korral toidus või nende madala bioloogilise väärtuse tõttu võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui vastavat vitamiini leidub toidus küllaldaselt. Seega tuleb tõdeda, et valkude hulk toidus on toitumise kvaliteedi mõõdupuuks ja et teiste toitainete bioloogilised funktsioonid saavad maksimaalselt ilmneda ainult valkude optimaalsel taustal.
Moodustub aminorühma ja kaboksüülrühma vahele. Sünteesi tulemusena (sünteesitakse ribosoomides) tekib polüpeptiid. Vähem kui kümnest aminohappejäägist koosnevat ühendit nim. oligopeptiidiks. Valgu struktuurid Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulides. · Esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus Nt: Lys-Phe-Asn-Gly-His-Leu-Cys- On olemas igal valgul, määrab ära valgu omadused. · Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur polüpeptiidi keerdumine kruvikujuliseks -heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel - struktuuriks Juuste ja küüne valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude tase · Kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid · Kvaternaarstruktuur kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustuv liitvalk nt. hemoglobiin 5
transport toimub heterokromatiinilt 22. Raku diameetrile 40 µm vastab b ja c mõlemad on õiged 23. Millised komponendid või struktuurid järgnevast loetelust esinevad loomarakkudes, aga mitte bakterirakkudes? Endoplasm retiikulum 24. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 25. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 26. Kui karedapinnalisel ER-il sünteesitud valgul, mis on liikunud Golgi kompleksi, puudub järjestus seostumiseks klatriini, COPI ja COPII kesta valkudaega, siis milline on kõige tõenäolisem selle valgu lokalisatsiooni piirkond? Rakuväline ruum 27. Tay-Sachs'i haiguse põhjuseks on Gangliosiidide lagunemise puudumine 28. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 29. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 30
geen oli kahel korral horisontaalselt üle kantud bakteritelt hüüfe moodustavatele kottseentele (Panalva et al., 1990). Kuigi on teda, et DNA transport läbi membraanide ja rakkude vahel toimub, ei teata selle toimumise mehhanismi. Prokarüootidel toimub HGT peamiselt bakteriaalse konjugatsiooni käigus. Bakteritel on leitud paljunemise ajal konjugatsiooni protsessis toimiv integraalne DNAd siduv valk TrwB (Escherichia coli). Arvatakse, et sellel valgul võib olla roll geeni ülekandmisel bakterilt taimele ning bakterilt seenele (Comis-Ruth et al., 2001). Joonis 1. Tuuma ja mitokondri koevolutsioon (vasakul). Eukarüootses rakus reguleerib tuum energia tootmist mitokondris (paremal). On andmeid ka eükarüootide omavahelise HGT kohta. Nii on leitud HGT seenelt taimele parasiitsete (Kim et al., 2000) ja sümbiontsete seente puhul (Voughn et al., 1995), kes elavad tihedas kontaktis oma peremeestaimedega
· Uudistaval käitumisel põhinevad testid · Uudsete objektide peitmine, uudse toidu söömine · Sotsiaalse interaktsiooni test · Võimendatud võpatusrefleks · Distressi poolt esilekutsutud hüpertermia · Distresshäälitsuste (hädahüüdude) pärssimine Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest, kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - & veel mitu muud alaühikut. · GABA seondumiskoht on - & - valgul ning bensodiasepiinide seondumiskoht on - & - valgul, sobivad 1-3 & 5. Neil on kindlas positsioonis histidiin, kahel ülejäänul on seal arginiin. · 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline säilib · L-838,417 seondub ainult 2- & 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub
2. Aminohappejäägid on valgu molekulis ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kahe aminohappe vahel ühest võtab ta aminorühma ja teisest karboksüülrühma. Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus, mille tulemusel tekib polüpeptiid. Valgu molekulide struktuurid: Valkude omadused olenevad aminohappejääkide järjestusest ja hulgast valgu molekulis. 4 erinevat struktuuri: 1. Primaarstruktuur on igal valgul, määrab ära valgu omadused. (nt. insuliini molekul) 2. Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks -heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel -struktuuriks. (nt. juuste ja küünte koostises olev valgu molekul). 3. Tertsiaarstruktuur tekib valgumolekuli edasisel kokkukeerdumisel. Valk omandab kerasarnase kuju ehk gloobuli (vereplasma valgud) või väljavenitatud niitja kuju ehk fibrillaarse kuju. 4
Rasvkude on ka rasvlahustuvate vitamiinide lahusti. VI. Teada, et mees- ja naissuguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) on lipiidid c) Valgud ehk proteiinid I. Millest koosnevad? Osata aminohappeid kokku liita ja ka vastupidi -> valgu molekulist peptiidsidet otsida • Valgud koosnevad aminohapetest. II. Aminohapete rühmad (kõrvalahel, aminorühm, karboksüülrühm). Tunda joonisel ära • Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside) III. Teada, et on olemas asendamatud aminohapped. Mida see tähendab? • Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust. IV. Denaturatsioon. Mis on ja osata tuua näidet • Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V
mõiste. Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega peptiidsidemetega. Koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: monomeerne valk ( üks polüpeptiidahel); Multimeerne valk (mitu polüpeptiidahelat). Sisaldavad ka mitteaminohappelist osa: Lihtvalgud (koosnevad ainult aminohappest); Liitvalgud (sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa). Igal valgul on unikaalne aminohappe järjestus. See on kodeeritud vastava DNA lõigu järjestusega. 2. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud koosnevad lisaks mitteaminohappelisest osast: kui see osa on funktsionaalselt oluline (lihtne ehitus kofaktor, keeruline koensüüm). Jagatakse vastavalt mitteaminohappelisele osale glüko-, lipo-, nukleo-, hemoproteiinideks
sekretsiooni-kompleksiga. ATP hüdrolüüsi tulemusena vabaneb pre-proteiin SecA-st ja viiakse SecY/E/G translokaasi abil läbi membraani. Seejärel protsessib membraani periplasmaatilisel poolel asuv signaal- peptidaas Lep sekreteeritud valgu küpsesse vormi, lõigates ära signaaljärjestuse. SecY läbib membraani mitmeid kordi, moodustades transporditavate valkude jaoks kanali. Sisemembraani koostisesse kuuluvate valkude translokatsioon on enamasti samuti Sec-sõltuv. Mis võimaldab valgul jääda membraani koostisesse? Transporditaval valgul on sisemised hüdrofoobsed järjestused, mis peatavad translokatsiooni ja ankurdavad ta membraani külge. Mõnel juhul võib selleks olla signaaljärjestus, mis ei ole peptidaasi poolt äratuntav ja lõigatav. Sellistel valkudel on kirjeldatud ,,stop- transfer" regioone (15 või enam hüdrofoobset aminohapet). Valgud, mis läbivad membraani mitmeid kordi, sisaldavad neid enam. Viimasel juhul toimub valgu translokatsioon mitmeetapiliselt
Kahjustuste kõrvaldamine väljalõikega (excision repair) a. Lämmastikaluste väljalõige b. Nukleotiidide väljalõige c. Valepaardumise parandamine Rekombinatsioonist sõltuv parandamine a. Homoloogne rekombinatsioon b. Mittehomoloogne DNA otste ühendamine 27. Mittehomoloogne- ja homoloogne DNA otste ühendamine Mittehomoloogne DNA otste ühendamine: Toimub enne DNA replikatsiooni Keskne roll on Ku valgul → haarab katkise kromosoomi, hoiab neid koos, kuni katkised otsad on uuesti kovalentselt ühendatud. Homoloogne DNA otste ühendamine: toimub vahetult peale DNA repl. ja enne rakujagunemist; säilitatakse DNA esialgne järjestus (using sister chromatid as the template) kasutatakse homoloogse kromosoomi komplementaarset ahelat 28. Mis on DNA hübridiseerimine? Kuskil on juhuslikult palju DNA ahelaid, mis juhuslikult leiavad endale komplementaarse
regulaatorvalgud, jne.), mis sünteesitakse tsütoplasmas ning mis peavad pääsema tuuma. Samal ajal on terve hulk makromolekule ning neist moodustunud supermolekulaarseid komplekse, mis sünteesitakse tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
regulaatorvalgud, jne.), mis sünteesitakse tsütoplasmas ning mis peavad pääsema tuuma. Samal ajal on terve hulk makromolekule ning neist moodustunud supermolekulaarseid komplekse, mis sünteesitakse tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis
Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti. Tüüpilisel imetajarakul on tuumaümbrises 3-4 tuh. poori. Üks ja sama poor võimaldab mõlemasuunalist liikumist. Valkude import tuuma Molekulaarbioloogiliste meetoditega on kindlaks tehtud, et läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus, mis sisaldab tavaliselt positiivselt laetud aminohappeid Lys ja Arg . Seda järjestust nim. nukleaarse lokalisatsiooni signaaliks (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Laias laastus on NLS järjestusi kahte tüüpi: lühike 4-7-st aluselisest aminohappest koosnev järjestus või pikemad kaheosalised NLS-id. NLS-järjestuse teiste aminohapete asendamine vähendab valgu importi tuuma. Kui näiteks taoline järjestus panna külge mõnele tsütoplasmas olevale valgule, saab teda sel moel muuta karüofiilseks, s.t. siis on ta võimeline tuuma poore läbima.
V-valk on vajalik immuunsüsteemi mahasurumiseks. C- ja C’- valgud reguleerivad mRNA sünteesi, Redakteerimine toimub kotranskriptsiooniliselt ja selle mehhanism on sarnane poly(A) sünteesi mehhanismiga: toimub polümeraasi libisemine spetsiifilisele järjestusele, mille tulemusena ühte C-jääki kopeeritakse mitu korda (oluline on see, et sünteesitavasse mRNA-sse lisatav G-jääk paardub nii U- kui C- jääkidega). Membraanvalgud Antiretseptor valgul on erinev nimi vastavalt viirusele: o HN valk seondab neuramiinhaper ja on respiro- ja rubulaviirustel aktiivne ensüüm (eemaldab raku pinnalt siaalhappe ja väldib punguvate virionide taaskleepumist nakatatud rakule) o H- valk on HN-valguga homoloogne kuid ei oma neuraminidaasset aktiivsust. o G-valk Fusion valgu (F-valk) peamine funktsioon on viiruse ja raku membraanide liitumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
