Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid. 2) Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike: 1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid) 2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid) 3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad)
osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud) Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja
Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil:
jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud; Munajuhad; Emakas; Tupp; emakakael. 7) Spermi/ munarakku - Munarakk * suurus umbes 0,1- 0,2 mm * Toitainete rikas
Süstemaatika tegeleb loomade süstematiseerimisega ehk gruppideks jaotamisega Fülogenees jaotatud rühmade sugulus ja põlvnemine Tsütoloogia - rakuõpetus.Sellist tüüpi kude, kus ei ole võimalik rakukudesid eristada, vaheseinad puuduvad. (rakutase) · Epiteelkude ühekihiline, katab kõigi organismide välispinda. Tseloteem vooderdab keha õõnsusi. Kui asub veresoonte seintes, siis nim...? Epiteelirakud osad on lamedad ja õhukesed, teised natuke kõrgemad (kuup ja silinder epiteel) Epiteel on alatiühekihiline. On loomarühmi, kus mitmekihiline. Epiteelkoe erivormid. Lihasepiteel . Epiteel eritab keha pinnale kaitsvaid moodustisi(karvad, soomused, suled). · Side- e. tugikude ühendavad erinevaid organeid üheks organismiks. Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva)
on antioksüdandid, hormoonid kontrollivad närvisüsteemi. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne organism) või mitmest rakust (hulkrakne organism). Rakkude kuju võib olla väga erinev. Kerakujulised on enamik vererakke, kettakujulised on vere punalibled; lamedad, kuubilised, silinderjad epiteelirakud jne. Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on). Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm (munarakud) vahel. Raku suurus oleneb geneetilisest determineeritusest, raku vanusest, raku spetsialiseerituse astmest, mitoosi faasist, funktsionaalsest aktiivsusest ja varuainete sisaldusest rakus. 8.Rakuorganellid on tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
Lääts Lääts fokusseerib selge kujutise reetinale. Lääts asetseb iirisest posterioorselt ja klaaskehast anterioorselt. Tsiliaarlihast kontraktsioon lubab läätsel fokusseerida. Lääts asub kapslis, mis koosneb transparentsest elastsest basaalmembraanist. Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide protsent suurneb läätse vananedes ja ka siis kui katarakt areneb. Katarakt Katarakt on igasugune läätse läbipaistmatus või värvuse muutus, olgu ta siis osaline ja lokaalne läbipaistmatus või siis täielik läbipaistmatus
kasvavate isenditega. Algselt haigete kopsust isoleeritud P. aeruginosa on mitte- mukoosne. Mukoossed isolaadid esinevad kroonilise infektsiooni korral. Uuringud näitavad, et peremehe põletikuline vastus soodustab infektsiooni muutumist mukoosseks. P. aeruginosa täpne tsüstilise fibroosi haige kopsu koloniseerimise mehhanism on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt põhjustab koloniseerimist hingamisteede põletik, mille tagajärjel tekivad paljad epiteelirakud, kuhu bakterid kinnituvad. Teine hüpoteetiline mehhanism on seotud hapnikuvaese mukoosse kihiga. P. aeruginosa vastab sellisele anaeroobsele keskkonnale alginaatide sünteesiga. 11 Kokkuvõte Nõustutakse selles, et biofilmid on looduslikes keskkondades üldlevinud, kuid arutletakse alles nende tähtsuse üle nakkushaiguste põhjustajatena. Samuti on
Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid Ca ja P ioonid SÜLJE KAITSESÜSTEEM Kaitsesüsteemide ülesanded: - Spetsiifiliste mikroobide arengu, paljunemise ja leviku takistus (Vaata kliirens) Kaitsesüsteemide klassifikatsioon: - Immunoloogiline kaitsesüsteem o IgA, IgG ja IgM - Mitteimmunoloogiline kaitsesüsteem 1) Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsütaarsed rakud, igemetasku vedelik
piimanäärmetes.(kahekihiline) j ka süljenäärme juhades. *Mitmekihiline silinderepiteel – sama, mis eelmine. Omab kattefunktsiooni kõrval ka sekretoorset funktsiooni. *Mitmerealine stereotsiiliatega epiteel-esineb munandimanuses *Transitoorne epiteel- kusepõis,kusejuha Näärmeepiteelid - üks epiteelide funktsioone on sekretsioon -näärmed ongi modifitseerunud epiteelirakud, mis on spetsialiseerunud sünteesile ja sekretsioonile. -näärmed jagunevad eksokriinseteks, endokriinseteks või seganäärmeteks. -Eksokriinsed eritavad sekreedi organi pinnale,endokriinsed aga otse verre või lümfi.
Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
ühissapijuha maksast ja sapipõiest - haigusetekitajaid aitavad hävitada ka seedenäärmete nõred (sülg, maomahl) Näärmed Ensüümiderikast nõret toob kõhunäärmest kõhunäärmejuha - epiteelirakud, mille peaülesandeks on nõristamine (sekretsioon) Tühisooles toimub seedimise lõppemine ja toitainete imendumine - moodustavad ainu- ja hulkrakseid näärmeid Sama ka niudesooles (läheb piirita selleks üle) - näärmerakud saavad verest lähteaineid, sünteesivad neist nõred ja suunavad
34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised. Filtreerivad lümfi. Lümfisõlme katab kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid. Neid ümbritsevad kortikaalsed ja medullaarsed intermediaarsiinused. Siinuseid vooderdavad endoteelirakud. Kapsli all paikneb veel subkapsulaarsiinus ja lümfisõlme väratis hilaarsiinus. Parenüüm jaotub kooreks ja säsiks. Koores sisalduvad lümfifolliikulid
missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri). Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga. Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks. Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel. Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda. 1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsoso...
1. NÄITUSED, LOENG 28.10 Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika. Miks? Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule. CACIB, SERT ...
Kui filtraat läbib torusid, siis lahustunud ained ja vesi transporditakse ümbritsevatesse kapillaaridesse (toimub absorptsioon) ja saadetakse kehasse ringlusesse (millisel määral toimub absorptsioon, sõltub keha vajadustest). Jääkaineid üldiselt tagasi verre ei transpordita (väga minimaalsel määral) ja eritatakse uriiniga kehast. Sekretsioon. Tubulaarse sekretsiooni korral transporditakse ained ümbritsevatest kapillaarides toru valendikku. Ka tubulaarsed epiteelirakud võivad toota aineid, mida sekreteeritakse valendikku. Need eritatakse uriiniga välja. 3.2.1. Glomerulaarfiltratsioon: mõiste, mehhanism, regulatsioon, mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose
· Mitoosis olevad, diferentseerumata ja primitiivsed rakud · Lümfotsüüdid, erütroblastid, spermatotsüütide eellasrakud, ovaariumi rakud, vereloome tüvirakud, soole epiteelirakud, naha basaalkihi rakud. 19. Milles seisneb CO kahjulik toime? · Asendab verega seostudes hapniku, kuna on palju parem seostuja 20. Mis on reaktiivse hapniku ühendid ehk vabad
piimhapebakter ja õllesaastaja Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Stafülokokkide agregaadid on ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Staphylococcus aureus naha pinnal. Näha ka karva kinnitumine nahale ja mahakoorunud naha epiteelirakud karva juure lähedal. S. aureus on tüüpiline nahamikroob, kes põhjustab ka nahamädanikke ja vistrikke. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Pulkbakterid ehk batsillid B. thuringensis Escherichia coli ehk soolekepike Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümardunud otstega Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid
Imetajate suurimaks rakuks on munarakk (120µm), enamike rakkude suurus jääb 10-50µm Närvirakkude haraline kuju võimaldab kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade, munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga, lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud võimalikult efektiivseks kokkutõmbumiseks, erütrotsüütide kaksiknõgus pind tagab suure gaasivahetuspinna, epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid,
tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks) Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks(viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad). Eksokriinsete näärmete jaotus 1) Suhe pinnaepiteeli a. Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised) b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu. Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi (pulp): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised
siis ei poegi veel). 5. Involutsioon Involuntsioon tähendab, et emakas muutub tagasi väiksemaks. Silelihasrakkude suurus väheneb, müomeetriumi massi väheneb, näärmed endomeetriumis degradeeritakse, lootekoe ülejäägid väljutatakse. Emakaõõnes on palju granulotsüüte, mis lagundavad lootekoe ülejääke, tapavad sisenenud mikroorganismid. Fagotsüteerivate rakkude tegevuse tulemusena eritub nädala jooksul pärast sündi pruunikas eritis. Emakat katavad uued epiteelirakud. Difuuse platsentaga loomadel (hobustel) taastub emakas kiiresti ja ovulatsioon toimub 1-2 nädalat pärast varssumist.Mitmetel liikidel laktatsioon surub maha östruse tsükli – laktatsiooniline anöstrus. Nisas olevad sensoorsed rakud annavad signaale hüpotalamusele, nii et inhibeerivad GnRH sekretsiooni ja hoides FSH kontsentratsiooni madalana (ei algata folliikulite arengut). Lisaks visuaalsed ja olfaktoriaalsed stiimulid, hääled vastsündinult aitavad säilitada anöstrust
Stentor - trumpet animalcule Spirogyra - algae Noctiluca Microscopic algae Bioloogia Page 15 Microscopic Algae Starfish Larva Diatoms Volvox - each black dot is a cell Bioloogia Page 16 Epiteelkude 23. september 2009. a. 13:08 Ehituslikud iseärasused: · Rakud oaiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheainet on vähe · Teistest kudedest eraldatud bassaalmembraaniga · Esinevad epiteelirakud, närvilõpmed, vahel ka lihanäärmed Funktsioonid · Katab keha ja elundite pindu · Vooderdab kehaõõnt · Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna ja kehaosade ning organite vahel · Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna mõjutuste eest · Võimaldab ainevahetust väliskeskonna ja organismi vahel · Eritab nõresid · Osaleb haavade paranemisel Bioloogia Page 17 Sidekude 28. september 2009. a. 13:44
Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif.diagnoos: aktinobatsilloos, nahatuberkuloos, nodulaarne dermatiit, hüper-ja parakeratoos, rõuged. Circoviridae - ümbriseta Circoviridae -> Perekond – Circovirus -> Sigade tsirkoviirus-1 (PCV1), Sigade tsirkoviirus-2 (PCV2) -> Sigade tsirkoviroos
Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks; vahetult munarakku ümbritsevad epiteelirakud paiknevad kiirjalt ja mood kiirpärja (corona raiata) Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps munasarjafolliikul ehk Graafi folliikul. Seda ümbritseb sidekoeline munasarjafolliikulikihn. Selle kihnu rakud (teekarakud) ning granuloosrakud valmistavad naissuguhormoone ehk östrogeene. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). Gonadotropiinid: FSH, LH, hCG - neid stimuleerib ajuripats
subgranulaartsoonis (diferentseeruvad mitmeteks hippokampuse neuroniteks. Pidev neurogenees). Aksonite regeneratsioon. Katkenud aksonite tagasikasvamine: toimub perifeersete närvide puhul; takistatud kesknärvisüsteemis. Perifeerse motoneuroni aksoni regenereerumine pärast aksotoomiat:SChwanni rakud- perifeerse närvisüsteemi müeliini moodustavad gliiarakud. Moodustavad ka aluskile aksoni ümber. Aluskile:rakuvaheaine mida sekreteerivad ja millele toetuvad epiteelirakud ja Schwanni rakud. Sooma aktiveerub. Schwanni rakud muutuvad parandavateks rakkudeks. Sekreteerivad adhesioonimolekule ja kasvufaktoreid. Katkenud närviots moodustab kasvukoonuse mis kasvab sihtkoe poole tagasi mööda allesjäänud adhesiivset aluskile toru, Schwanni rakud toetavad seda toru. Kesknärvisüsteemis spontaanset aksonite regeneratsiooni ei toimu: Tekkinud gliiapärane armkude (glial scar) takistab aksoni kasvu.
Rakud õmmeldakse kudedeks plasmamembraanide ühenduste varal: · Tihe ühendus epiteelkoe rakkude vahel rajaneb membraane läbivalt kulgevatel valkudel, takistab seedenõrede tee kudedesse. · Lisapaksendiga liitühendus membraanide ja glükoproteiinide vahel vöötab ja tugevdab koeliidetena seedekulgla kontraktiilseid seinu. · Desmosoom ehk sidekehake ankurdab tihedalt üksteise külge naharakke, võimaldades selle venimist. · Hemidesmosoom ankurdab epiteelirakud basaalmembraani külge. · Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid,
lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülej...
· BPV 2 papilloomid pea, näo, kaela, alakõhu piirkonnas, silmalaugudel · BPV 3 papilloomid udaral, nisadel · BPV 4 seedetrakti limaslestas ja kusepõies (võimalik transformatsioon) · BPV 5 riisiterasuurused papilloomid nisadel · BPV 6 papilloomid nisadel · Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht · Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. LINDUDE LEUKOOSIVIIRUS Sfääriline Põhjustaja: Retroviridae Lipiidne ümbris Alpharetrovirus Lindude leukoosiviirus Üheahelaline RNA Lindude kasvajate grupi moodustavad: Leukoosi-sarkoomi grupp (lümfoleukoos) Tundlik
inimesed, vereülekandeid ja organeid saavad, põletusohvrid, immuunkompromiteeritutel sümptomaatiline korduv haigus. Perinataalne infektsioon on 10 korda sagedasem kui kongenitaalne. Samas on kõige sagedasem kaasasündinud viirusinfektsioon, 0,3…1% kõigist elussündidest, Downi järel teisel kohal. Võib kanduda lootele raseduse kõigis järkudes. Arenenud maades teismelistest 40%, täiskasvanutest 70% nakatunud, arengumaades üle 90%. Replikatsioon. Fibroblastid, epiteelirakud, makrofaagid jt lubavad replitseeruda. Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees. CMV on veres, kudedes, enamikus kehavedelikest. CMV põhjustab produktiivset infektsiooni epiteelirakkudes ja mujal. Latentsus T-rakkudes, makrofaagides, luuüdi stroomas ja mujal. Sümptomitele aitab kaasa ja haiguse likvideerimiseks on vaja rakulist immuunsust, antikehade funktsioon piiratud. Rakulise
pea kohe ja võib põhjustada dumping-sündroomi: verest imendub nii palju vett soolesisaldist lahjendama, et võivad tekkida šoki sümptomid. ● Tasakaal eriutmise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla. Selles on mitmeid ensüüme, mis ei ole sellesse eritunud vaid on tulnud sinna koos epiteelirakkudega. - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist. - kui epiteelirakud hävivad pärast hattude tipust irdumist, satuvad ensüümid soolemahla, kus nad võivad mingi aja enne hävimist veel toimida: nt ensüümid nagu peptidaasid, mis lõhustavad pülüpeptiide tripeptiidideks, d ipeptiidideks ja aminohapeteks ning disahharidaasid, mis lõhustavad disahhariide (maltoosi, laktoosi, sahharoosi) monosahhariidideks. Peensoole motoorika ● Kiirem kui maos
milledest enamteada on 9 esimest (C1C9). · Paljude immuunreaktsioonide käigus toimuvate bioloogiliste efektide jaoks on vajalik just 9-st plasmafaktorist koosneva rühma osavõtt. Analoogiliselt vere hüübimissüsteemiga esinevad komplementfaktorid inaktiivsete proensüümidena, mis üksteist teatud kindlas järjekorras, peamiselt ensümaatiliselt,aktiveerivad. · Osalt sünteesivad komplementfaktoreid hepatotsüüdid, osalt soole epiteelirakud ja makrofaagid. · Infektsioonide puhul tõuseb nende produktsioon juba mõne päeva jooksul tunduvalt. Komplementsüsteemi aktiveerimise käivitavad peamiselt antigeen-antikeha kompleksid ja bakteriaalsed toimeained. · Komplemendi reaktsiooniahel aktiveerud kahel eri moel: 1. Reaktsiooniahela aktiveerib C1 kinnitumine antikeha külge. Põhjustavad opsonisatsiooni. 2
1. glomerulaarfiltratsioon uriini produtseerimise esimene samm, mille vätel vesi ja enamus vereplasmas lahustunud aineid liigub läbi neerupäsmakese kapillaari neerukehakesse ja sealt neerutorukesse. Vereplasma valgud, vererakud ja vereliistakud filtratsioonimembraani ei läbi ning liiguvad viimissoone kaudu neerukehakesest välja 2. tubulaarne reabsorptsioon filtreeritud vedeliku neerutorukesse jõudes imavad selle seina hariäärisega epiteelirakud tagasi verre 99% filtreeritud veest ja paljudest selles lahustunud kasulikest ainetest. Tagasi verre imenduvad need ained, mida organism saab ainevahetuses taaskasutusele võtta, lahustunud ainete tagasiimendumine juhib osmootse gradiendi kaudu vee liikumist 3. tubulaarne sekretsioon kapillaarid, neerutorukese seinte ja kogumistorukeste rakud nõristavad filtraati jääkaineid, ravimijääke ja ioone.
milledest enamteada on 9 esimest (C1C9). · Paljude immuunreaktsioonide käigus toimuvate bioloogiliste efektide jaoks on vajalik just 9-st plasmafaktorist koosneva rühma osavõtt. Analoogiliselt vere hüübimissüsteemiga esinevad komplementfaktorid inaktiivsete proensüümidena, mis üksteist teatud kindlas järjekorras, peamiselt ensümaatiliselt,aktiveerivad. · Osalt sünteesivad komplementfaktoreid hepatotsüüdid, osalt soole epiteelirakud ja makrofaagid. · Infektsioonide puhul tõuseb nende produktsioon juba mõne päeva jooksul tunduvalt. Komplementsüsteemi aktiveerimise käivitavad peamiselt antigeen-antikeha kompleksid ja bakteriaalsed toimeained. · Komplemendi reaktsiooniahel aktiveerud kahel eri moel: 1. Reaktsiooniahela aktiveerib C1 kinnitumine antikeha külge. Põhjustavad opsonisatsiooni. 2
Seal liidetakse sellele 5 mannoosijääki. Dolihool liigub membraani luumenipoolsele küljele flipaasi toimel. Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes. Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin 56. Mis määrab A, B, O vererühmad. Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine. 57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + 58. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne
alla 3.0 • Seesmine faktor (intrinsic factor) – Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas – Vitamiin B12 sisaldub lihas, munas, piimatoodetes. On vajalik erütrotsüütide küpsemiseks, müeliinkesta tekkeks. Miks magu iseennast ei seedi? • Mao sisepinda katab 5-200μm paksune leeliseline limakiht, mida toodavad limaskesta epiteelirakud • Epiteelirakke uuendatakse pidevalt (eluiga vaid paar päeva). Maonäärmed sisaldavad ka tüvirakke. • Maohaavandite tekkele on eelsoodumuseks faktorid, mis põhjustavad kas limatootmise vähenemist või happetootmise suurenemist. Kofeiin, nikotiin, alkohol, NSAIDid (ibuprofeen), salitsülaadid (aspiriin). Helicobacter pylori. Seedimise faasid Kefaalne faas – Algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, toidu nägemisel/haistmisel/maitsmisel
pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k. pathogen-associated molecular pattern) tunnevad ära peremeesorganismi n.n
energiavajadus. Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial - mesenchymal transition, EMT). Epiteeliaalsete rakkude üleminek mesenhümaalsete rakkude sarnaseks – leiab aset organismi arengus, haava paranemisel – on aluseks ka kartsinoomide tekkel. EMT on protsess, mille käigus epiteelirakud kaotavad polaarsuse, rakkudevahelised adhesioonid, omandavad amööbse liikumise ja invasiivsuse võime. EMT rakkudel on surenenud jagunemisvõime ja apoptoosi resistentsus. EMT põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse vähenemine ning see, et nad hakkavad tungima ümbritsevatesse kudedesse. Vähi metastaaside teke on seotud EMT-ga: kartsinoomi rakud kaotavad E- kadheriini ekspressiooni, murravad läbi basaalmembraani, sisenevad
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
liikuvust ja selle kaudu organismi vastupidavust mastiidile jt udarahaigustele Näärmed ja viimasüsteem · Piimaloome toimub piimanäärmetes, mis koosnevad piima viimajuhadest ja nende külge kinnituvatest miljonitest mikroskoopilise suurusega moodustistest ehk alveoolidest. · Nende suurus on 50350 µm olenevalt sellest, kui suures ulatuses on need täitunud piimaga. · Alveoolide seina moodustavad tihedalt üksteise kõrval paiknevad epiteelirakud ehk laktotsüüdid (näärmeepiteel). · Alveoolide laktotsüütidest seina ümbritseb müoepiteelrakkude ja kapillaaride võrgustik. · Alveooli sisemusse moodustuvat tühimikku nimetatakse alveoolivalendikuks · Alveoole ümbritsevad müoepiteelrakud toimivad samuti nagu silelihased, nende kontraktsioon surub piima sõõrdumise ajal alveoolist viimasüsteemi · Alveoolid moodustavad alveoolide sagarikke, mille kogumikke nimetatakse sagarateks
300-400g nädalas. Piimanäärmed 39 Raseduse ajal algab ettevalmistus imetamiseks e. laktatsiooniks. Rinnad suurenevad ja on pinge all. Sageli tajutakse pisteid, valulikkust rindades, raseduse lõpul võib rindadest erituda ka väheke piima. Piimanäärmete verevarustus paraneb, näärmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Näärmekoe epiteelirakud suurenevad, raku protoplasmas on rasvatilgakesi. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnanäärmed funktsioonivõimelised. Piimasekretsiooniks on vajalik prolaktiin, mis vabaneb sünnituse järel hüpofüüsi eessagarast. Raseduse ajal pidurdavad tema vabanemist platsenta poolt toodetavad steroidhormoonid. Oluline on ka perifeerne ärritus rinnanibult lapse imemisel. Selle mõjul eritub hüpofüüsi eessagarast prolaktiin ja tagasagarast oksütotsiin