DNA saab rakku siseneda kui rakku töödelda kemikaalidega ja rakku tekkivad poorid. DNA võib panna ka vesiikulisse, mille rakk alla neelab. DNA võib panna kullapartiklitele ja pommitada nendega rakku. DNA-d võib ka rakku süstida. DNA võib viia rakku viirustega Taimede puhul agro bakteritega. Bakteri plasmiidiga. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud on pluripotentsed tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist. Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Arvatakse, et embrüonaalsete tüvirakkude plastilisust ja potentsiaali piiramatuks paljunemiseks saab kasutada taastusravis ja vigastatud või haigete kudede asendamiseks. Meditsiinis võiks pluripotentsete tüvirakkude abil ravida palju vere ja immuunsüsteemiga seotud haigusi ja häireid, vähkkasvajaid, laste diabeeti,
hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutus lapsel ja täiskavanul Lapse reieluu Täiskasvanu reieluu Täiskasvanuil on umbes pool luuüdist punane ja hemopoeetiline. Kollane luuüdi võib vajadusel muutuda punaseks luuüdiks. Tüvirakud · Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU) · Multipotensed eelrakud: lümfoidrea eelrakk ja granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine
indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga. Seega ühes siirdatakse geene
nende individuaalsus ja eneseteadvus-võib olla puudulik. 4)Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed Kasutatakse: 1)Organismi arenguks. 2)Eneseuuendamiseks (nahk, suuõõs). 3)Regeneratsiooniks (vigastuse parandamine). 4) Raviks (rakuteraapia).
siirdamine kasvaja korral *Põletuste tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine *Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest
2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu languse tagajärjel kudedes. Esinevad soolised ja liigilised iseärasused. Vajalikud on vitamiin (B12), raud, vask, koobalt. Vananenud erütrotsüüdid lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes ja punases luuüdis. 4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all? Milline on
sünnitusel või sünnituse järgselt. Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Kloonid vananevad kiiremini. 9. Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused) · Liigid Totipotentsed tüvirakud moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks. Pluripotentsed rakud embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks. Multipotentsed rakud väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud) · Kus esinevad? Embrüos (embrüonaalsed tüvirakud)
siirdamine kasvaja korral *Põletuste tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine *Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest
diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud. Multipotentsed rakud – võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis, suudavad diferentseeruda suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. (nt hematopoeetiline tüvirakk on multipotentne, sest suudab diferentseerumisel anda kõiki vererakke – müeloidseid leukotsüüte, erütrotsüüte ja lümfotsüüte ja trombotsüüte.
tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis
Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech · Bevacizumab rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA · FAD heakskiit kolorektaalvähi (2006),kopsuvähi (2006), neerurakulise kartsinoomi (2009) teraapiaks kombinatsioonis kemoteraapiaga · Kõrvalmõjud: verejooks, gastrointestinaalne perforatsioon, haavaparanemise komplikatsioonid Inimese embrüonaalsete tüvirakkude Kasutamine Embrüonaalsed tüvirakud pluripotentsed embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist Diferentseerumispotentsiaal kahaneb ja rakkude spetsialiseerumine kasvab ülevalt alla Inimese embrüo jõuab blastotsüsti staadiumisse 45 päeva pärast viljastumist, koosnedes ligikaudu 50150 rakust Inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamine püstitab palju eetilisi probleeme, sest viljastatud munarakk hävineb sisemise rakumassi isoleerimisel Embrüonaalsete tüvirakkude saamine
liibuvad rakud tugevasti üksteise vastu - toimub embrüo tihendamine e kompakteerumine. Kompakteerumise järgselt on rakud kahe populatsiooni vahel jagunenud: trofoblast(millest arenevad lootevälised organid ja koed, mis stabiliseerivad loote üsasisesest arenemist, näiteks koorion) ja embrüoblast ehk ICM -sisemine rakkude mass, sellest areneb loode, on pluripotentsed – suudavad diferentseeruda kõikideks primaarseteks lootelehtedes. Zona pellucida oli tähtis viljastamisel, aga ta segab blastotsüsti munajuhasse implanteerumist. Koorumiseks blastotsüst lüüsib trofoblastist sekreteeritud trüpsiinilaadste proteaaside abil augu zona pellucidasse ja roomab läbi selle välja. Implantatsioonil seostub kestast koorunud blastotsüst emaka endomeetriumi ekstratsellulaarse maatriksiga.
sündimist peamiselt punases loetakse Hb sisaldus veres. Varem tegurid. · Vere glükoosisisaldus erütrotsüüdid, valgelibled e. luuüdis · eellaseks on väljendati seda nn gr%-es Hüübimise vältimine in vivo 2. Organismi vedelikuruumid ja leukotsüüdid ja vereliistakud e. pluripotentsed tüvirakud, millest (g/100ml). Tänapäeval · Antitrombiin III blokeerib vee liikumisvõimalused. trombotsüüdid moodustuvad determineeritud väljendatakse aine spntaanselt tekkiva trombiini ja Organismi vedelikuruumid 8
1. Võetakse looma viljastatud munarakk, sisestatakse vajalikke geene ning embrüo viiakse surrogaatemasse 2. Sisestatakse vajalikke geene embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ning need tüvirakud embrüosse, mis on pärast viljastumist juba 5-6 päeva arenenud. 54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti (lootepõieke) sisemisest rakumassist. Nad on pluripotentsed (suudavad muutuda ehk diferentseeruda kõikideks primaarseteks lootelehtedeks ning neil on võime paljuneda lõputult). On teada, et viies diferentseerunud rakkudesse kolm geeni (Oct4, Sox2 ja Klf4), saab teha embrüonaalsete tüvirakkude sarnaseid pluripotentseid tüvirakke. Need geenid "reprogrammeerivad" diferentseerunud rakud pluripotentseteks tüvirakkudeks, võimaldades pluripotentsete tüvirakkude
· Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon).
Villu Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed nad võivad diferentseeruda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse kogu organismi arengule. Veidi väiksema arengupotentsiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Sellised tüvirakud on pluripotentsed võivad areneda mis tahes raku tüübiks, ei saa kasvada organismiks. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ja säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus. Sellised tüvirakud on multipotentsed võivad areneda ainult teatud kudede rakkudeks. Täiskasvanu tüvirakud on multipotentsed. Klassikaliseks näiteks on vereloome tüvirakud luuüdis
Organismide kloonimine on DNA kloonimisest tunduvalt raskem, sest kloonimise käigus tuleb munaraku tuum eemaldada ja rakk võib saada kahjustada, embrüo siirdamine pole sageli edukas. Lootel võivad tekkida sünnidefektid ja nad surevad sageli varajases eas. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluriptentsed? Totipotentsed rakud on diferentseerumata embrüorakud, mis on võimelised aluse andma kõigile areneva organismi rakkudele. Pluripotentsed rakud diferentseeruvad aga kindlateks rakutüüpideks. Vastandina totipotentsele tüvirakule ei saa nad muutuda ükskõik milliseks rakuks, näiteks vereloome pluripotentne tüvirakk annab alguse vaid vereloome rakkudele, kuid ta pole suuteline muutuma kõigiks sidekoe eellasrakkudeks. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia seisneb normaalselt talitleva transgeense geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. See on ainus viis geenhaiguse ravimiseks. Meetodi ülesehitus: 1
kapillaare (vastavalt soone läbimõõdule). Diameeter 4-8 µm, suurim paksus 2 µm. Mitokondriteta – ainult anaeroobne metabolism Erütrotsüütide arv (miljonit) ühes µl veres: Koer, kass, veis, siga Hobune Lammas ja kits Kana Inimene 6-8 7-10 11-15 3 4-6 2.7.2. Erütropoees. Erütropoees toimub embrüol rebukotis, lootel maksas ja põrnas. Pärast sündimist punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, millest tekivad determineerud tüvirakud – võimelised moodustama vaid ühte kindlat tüüpi vererakke. Proerütroblast → erütroblast → normoblast (kaotab tuuma) → retikulotsüüt → erütrotsüüt. Vaja selleks vitamiine ( eriti B12, foolhape), rauda (Hb koostises, rauda transporditakse /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit
sellest tuuma, siis võtame kloonitava organisimi raku ja võtame sellest raku tuuma ja süstime selle diploidse tuuma munarakku, mis hakkab jagunema, sest ta arvab, et munarakk on viljastatud, tuleb vuua surrogaatemasse. Terapeutiline kloonimine- organeid tekitakse embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. DNA kloonimisel tehakse DNAst geeni suuruseid koopiaid, kasutades baktereid ja plasmiide, palju kiirem. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk on diferentseerumata embrüorakk, mis on võimeline andma aluse kõigile areneva organisimi rakkudele. Nt. sügoot, taimerakud. Pluripotentsed tüvirakud diferentseeruvad kindlateks rakutüüpideks, eeldetermineeritud. Nt vereloome tüvirakk annab alguse vereloomerakkudele, mitte sidekoe rakkudele. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia jaguneb kaheks eritüübiks: 1. Somaatiliste rakkude ehk mittepärilik geeniteraapia 2. Sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia
luuüdisse ja lümfoidorganitesse(tüümus,põrn jne) Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel. Täiskasvanul on 2 tüüpi luuüdi, punane ja kollane luuüdi. Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. Tüübid võivad teatud määral ka tagasi muutuda(kollasest punaseks). Punane paikneb täiskasvanul koljulluudes, selgrolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötm ludes, õlavarreluu ja reieluu peas. Tüvirakud Pluripotentsed tüvirakud muutuvad 2ks multipotentseks eelrakuks, sealt edasi unipotentseks eelrakkudeks. Kolooniat moodustav ühik CFU. Eelrakkude diferentseerumisvõimalused kitsenevad iga astmega. Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees
Organsimide kloonimisel on vaja kahte organismi- ühte, kellelt võetakse embrüo rakud või rakutuum ja teist, kellesse see siirdatakse. DNA kloneerimine toimub aga nn mehaaniliselt PCR meetodiga, mille abil DNA-d kuumutatakse erinevatel temperatuuridel ja vaja läheb ainult nn ühte organisi, kellelt võetake DNA. Organismi kloonimine on palju keerukam protsess ja tulemuseks ei ole 100% ema koopia, vaid väga sarnane loom. 55. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk - rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid. Pluripotentne rakk - ei saa kasvada organismiks, kuid on võimeline arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks. 56. Geeniteraapia - seisneb enamasti normaalselt talitletava geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse, mutantse geeni avaldumise vaigistamine 1)sarnaneb transgeeniga, kuid siiratakse sama liigi geene, siiratakse
blastotsüstiks. Blastotsüsti välimine rakukiht areneb platsentaks ja sisemisest rakukihist arenevad edasise arengu käigus kõik keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest, unipotentsed rakud - pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus kui ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat tüvirakku, st
arenevad edasise arengu käigu kõik keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat
keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat tüvirakku, st
Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik(üldreeglid): geenide valikuline ekspressioon; diferentseerumisega kaasneb tihti rakkude jagunemisvõime vähenemine; rakkude erinevad diferentseerumisastmed on stabiilsed ja mittetagasipööratavad. Mehhanismid, mille abil säilitatakse rakkude vajalik hulk kudedes. Tüvirakud (uni- ja pluripotentsed ning embrüonaalsed tüvirakud). Rakud, mida kõrgemad loomad ei suuda asendada nende hävimise korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. Antud rakud on väga pika
kuni kullese staadiumini J. B. Gurdon – 1958 – kloonimine embrüonaalse raku tuumaga (kannuskonn – Xenopus laevis) Sir John Bertrand Gurdon’le, 1962 – somaatilise raku tuum viidi X. laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ). 2007 iPS’d ka inimese fibroblastidest – kasutati enam kui 20 transkriptsioonifaktorit 11. Geen- ja tunnus-nokauditud organismid Hiire nokautmutantide konstrueerimine. Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo
Monotsüütide teke on kiirem ja veres püsimise aeg pikem kui sarnase toimega neutrofiilidel.Monotsüütide hulga tõusu veres e. monotsütoosi võib täheldada krooniliste põletike korral, viirusinfektsioonide korral, samuti ka tuberkuloosi puhul. Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest (hematopoetic stem cells, HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks. Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke. HEMATOPOEES st punaste ja valgete vererakkude areng algab loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses, seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini. 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna.
Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik(üldreeglid): geenide valikuline ekspressioon; diferentseerumisega kaasneb tihti rakkude jagunemisvõime vähenemine; rakkude erinevad diferentseerumisastmed on stabiilsed ja mittetagasipööratavad. Mehhanismid, mille abil säilitatakse rakkude vajalik hulk kudedes. Tüvirakud (uni- ja pluripotentsed ning embrüonaalsed tüvirakud). Rakud, mida kõrgemad loomad ei suuda asendada nende hävimise korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud
Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud, mis on võimelised moodustama kas ainult erütro-, mona-/granulo-, trombo- või lümfotsüüte. Kuni noorte, tuumata erütrotsüütide lahkumiseni luuüdist retikulotsüütidena, eristatakse mitmeid erinevaid diferentseerumis- ja valmimisstaadiumeid. Vereloome regulatsioon, maksa ja neerude tähtsus selles, erütropoetiin. Vitamiin B 12,
MALT – mukoosaga seotud lümfoidne kude, ei küsi neid. Hematopoees Esimestel nädalatel on lootel olemas yolc sac. Luuüdis on rakke 1/50 000, mis on tüvirakk. Kui luuüdi on hävitatud(nt vähiravi), siis piisab umbes 0,1%, et kude taastada. Küpsemiseks on vaja tsütokiinide signaali ja strooma rakkude osalust. LOOTEL - YOLK SAC- TÜVIRAKUD ESIMESTEL NÄDALATEL KOLMAS KUU - MAKS, PÕRN SEITSMES LOOTE KUU- LUUÜDI TÜVIRAKUD MULTIPOTENTSED E. PLURIPOTENTSED – palju on vaja multipotenseid luuüdirakke? VÄHE---ÜKS 50 000 LUUÜDI RAKUST ON TÜVIRAKK. FUNKTSIOONI TAASTAMISEKS PIISAB 0,1-0,01% . Nt vaja vereloome kasvaja tõttu vaja hävitada ja siis taastada. KÜPSEMISEKS VAJA TSÜTOKIINIDE SIGNAALI JA , et tüvirakkudest diferentseeruksid rakud STROOMA RAKKUDE OSALUST lisaks vajalik diferentseerumiseks (KOLOONIAID STIMULEERIV FAKTOR-CSF JA ERÜTROPOIETIIN-EPO JT.)
rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus-infitseeritud ja tuumori rakke. 9. Im.süsteemiga seotud rakud (hematopoeetiline "puu") Kõik vererakud saavad alguse vereloome tüvirakkudest = hematopoetic stem cells (HSC). Tüvirakud on rakud, mis võivad differentseeruda teisteks rakutüüpideks, nad on self-renewing; nad hoiavad oma populatsiooni taset teatud stabiilsel tasandil rakkude jagunemise teel. Vereloomerakud on pluripotentsed st. nad on võimelised differentseeruma kasutades eri radu ja seetõttu genereerivad ka eri tüüpi vererakke. Neid HSC tüvirakke on vähe - 1:50000-le; HSC in vitro kasvavad halvasti. Hematopoees st punaste ja valgete vererakkude areng algab loote arengu esimestel nädalatel embrüonaalses munarebu kotikeses (embryonic yolk sac), seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini
(deoksüuridiin trifosfaat). 2. Apoptootilistel rakkudel paikneb fosfatidüülseriin plasmamembraani tsütosooli poolselt küljelt rakuvälisele poolele. Fosfatidüülseriiniga seostub anneksiin. 3. DNA fragmentide tuvastamine geel-elektroforeesi abil. 27. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted DNA metüleerimine ja geenide vaigistamine, pluri-, multipotentsed tüvirakud ning embrüonaalsed tüvirakud). Indutseeritud pluripotentsed tüvirakud. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik: 1. Geenide valikuline ekspressioon. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi. Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke
avaldumisele. · Teised diferenseerumist mõjutavad tegurid on: a) rakkude vahelised kontaktid b) retseptorite kujundamine c) signaalühend, embrüonaalsed induktorid(peptiidid), need määravad organsüsteemide arengut. Ülesandeks on mis rakud ja paigutus, et kuhu! Kui areng läheb edasi, seda vähemaks jääb geene. · Totipotentsed rakud, neid on kõige rohkem blastula staadiumis · Pluripotentsed, rakukihid · Multipotentsed rakud, erinevad ühe koetüübi tasandil. Näiteks punane luuüdi. Inimesel 5..10% geene avaldub, teised on küll olemas, aga nende info on blokeeritud. Histogonees 1. üldine Rakud täitavad väga üldiseid ülesandeid · rakud paljunevad · rakud kasvavad · üldine ainevahetus · võimalik üle minna eri koetüüpidesse ja siis tekib ploritentsus.
·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii
·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport
Vereloomeelundid punane luuüdi, lümfisõlmed, tüümus, põrn, nende tähtsus vereloomes. Vereloomeelunditeks on punane luuüdi (rinnakuluu, roided, koljuluud, vaagnaluud, toruluude proksimaalsed osad) produtseeritakse kõiki vererakke., lümfisõlmed, tüümus e. harknääre , põrn on seotud eelkõige lümfo- ja monotsüütide valmimisega. Maksas valmivad vereplasma valgud, mitte vererakud, kuid teda ei loeta vereloomeelundiks. Punases luuüdis leiduvad pluripotentsed tüvirakud, mis on igat liiki vererakkude ühtseks eelastmeks. Järgmiseks astmeks on determineeritud tüvirakud, mis on võimelised moodustama kas ainult erütro-, mona-/granulo-, trombo- või lümfotsüüte. Kuni noorte, tuumata erütrotsüütide lahkumiseni luuüdist retikulotsüütidena, eristatakse mitmeid erinevaid diferentseerumis- ja valmimisstaadiumeid. Vereloome regulatsioon, maksa ja neerude tähtsus selles, erütropoetiin. Vitamiin B 12,
annaabi.ee 
